Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg
02. detsember 2019 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-7556
Tsiviilasi
MTÜ Raplamaa Jalgpallikool taotlus S P poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõude läbivaatamiseks hagimenetluse korras. S P hagi MTÜ Raplamaa Jalgpallikool vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise, töölepingu lõpetamise, töötasu, hüvitise, puhkusehüvitise ja töötamise registri kande muutmise nõudes. Lihtmenetlus
Menetlusliik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord
12.11.2019
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Puhkusehüvitis 929,43; autokompensatsioon 350 eurot; töötasu 624,52 eurot, KOKKU: 1903,95 eurot Hageja: S P, isikukood isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx xxxx x/x-xx, xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx xxxx Hageja lepinguline esindaja: Janne-Liisa Ottis, Advokaadibüroo Sirel&Partnerid OÜ; e-post: [email protected] Kostja: MTÜ Raplamaa Jalgpallikool, registrikood 80344038; asukoht: Kooli tn 1, Kohila alev, Kohila vald; epost: [email protected] Kostja lepinguline esindaja: Helen Reinvart, OÜ Mandatum Õigusbüroo; e-post: [email protected] Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
2.Mõista MTÜ-lt Rapla Jalgpallikool S P kasuks välja puhkusehüvitis summas 929,43 eurot.
3.Jätta rahuldamata S P nõue 2018 oktoobrikuu eest autokompensatsiooni väljamõistmiseks.
4.Jätta rahuldamata S P nõue jaanuarikuuks 2019 töötasu summas 624,52 eurot väljamõistmiseks.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
6.Kohus eemaldab toimikust korduvad töövaidluskomisjoni 16.04.2019 otsuse nr 41/2564/19 korduva väljatrüki toimikulehekülgedelt: 85-100 ning jätab toimiku lehtede numeratsiooni peale lehtede eemaldamist muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtueelne menetlus Rapla tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tegi 16.04.2019.a töövaidlusasjas nr 4-1/264/19 otsuse, millega rahuldas S P avaldus MTÜ Raplamaa Jalgpallikool ja MTÜ Raplamaa Jalgpallikool avalduse S P vastu osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas MTÜ Raplamaa Jalgpallikool ja S P vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 91 lg 1, lg 2 p 1 alusel ning luges MTÜ Raplamaa Jalgpallikool ja S P vahel sõlmitud tööleping S P poolt korraliselt (TLS § 85 lg 1 ja lg 4) üles öelduks 27.01.2019.a. MTÜ-lt Raplamaa Jalgpallikool mõisteti S P kasuks töötasu brutosummas 803,36 eurot, puhkusehüvitis brutosummas 929,43 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata S P avalduse MTÜ Raplamaa Jalgpallikool vastu ülesütlemise tuvastamise, töölepingu lõpetamise, töötamise registri kande muutmise ja hüvitise nõudes
2.Kohtumenetlus
2.1.MTÜ Rapla Jalgpallikool esitas 17.05.2019 Pärnu Maakohtule avalduse, milles vaidlustas töövaidluskomisjoni 16.04.2019 otsuse S P kasuks välja mõistetud puhkusehüvitise 929,43 € nõude osas ja palus nõude läbivaatamist hagimenetluses.
2.2.Kohus nõudis 30.05.2019 TvLS § 58 lg 6 tulenevalt avalduse saamisel töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja nr 4-1/264/19 lahendamise materjalid, mis saadeti kohtule 03.06.2019. Kohus võttis asja menetlusse 07.06.2019.
2.3.Hageja esitas vastuse kostja taotlusele ja dokumendi, mis oli pealkirjastatud kui „hageja vastuhagi“ 18.06.2019, milles palus: jätta Raplamaa Jalgpallikool MTÜ taotlus rahuldamata ja töövaidluskomisjoni 16. aprilli 2019 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/264/19 otsus puhkusehüvitise osas muutmata; mõista Raplamaa Jalgpallikool MTÜ-lt S P kasuks välja Siim- Sten Palmi oktoobri 2018 tasumata autokompensatsiooni summas 335 eurot; mõista Raplamaa Jalgpallikool MTÜ-lt S P kasuks välja Siim- Sten Palmi jaanuar 2019 tasumata töötasu summas 624,52 eurot (netotasu); mõista Raplamaa Jalgpallikool MTÜ-lt S P kasuks välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (335 + 624,52 = 959,52 eurot) kindla summana alates vastuhagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ja protsendina põhinõudest alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud soovis hageja jätta kostja kanda.
2-19-7556
3.Kostja oma 21.06.2019 vastuses hagi tervikuna ei tunnista. Kostja leiab, et kostja nõue mõista MTÜ-lt Raplamaa Jalgpallikool välja tema kasuks puhkusehüvitis brutosummas 929,43 eurot tuleb jätta rahuldatamata. Hageja S P poolt 18.06.2019 esitatud täiendavate nõuete osas vastab kostja 04.11.2019 vastuses, et need nõuded on hageja esitanud töövaidluskomisjonis 09.08.2019 hagiavalduse nõue mõista MTÜ-lt Raplamaa Jalgpallikool S P kasuks välja oktoobri 2018 tasumata autokompensatsioon summas 335 eurot. Nimetatud nõuet menetles töövaidluskomisjon ja lahendas 16.04.2019 otsuse p 7, millega jättis rahuldamata SiinSten Palmi avalduse MTÜ Raplamaa Jalgpallikool vastu ülesütlemise tuvastamise, töölepingu lõpetamise, töötamise registri kande muutmise ja hüvitise nõudes.
4.Töövaidluskomisjoni otsuse p 2 kohaselt esitas S P 05.02.2019 töövaidluskomisjonile avalduse MTÜ Raplamaa Jalgpallikool vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise, töölepingu lõpetamise, töötasu, hüvitise, puhkusehüvitise ja töötamise registri kande muutmise nõudes. Töötaja avaldus liideti tööandja avaldusega ja töövaidlust menetleti ühtse töövaidlusasja nr 4-1/264/19 all.1
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet puhkusetasu osas, mille kostja vaidlustas omapoolse avaldusega kohtule tähtaegselt. Seejärel käsitleb kohus kohtumenetluse ajal hageja poolt nö „vastuhagina“ vormistatud kaht töölepingu lõpetamisest tulenevat täiendavat nõuet. Hageja puhkusehüvitise nõue
6.Hagi esemeks on kostja poolt vaidlustatud hageja puhkusehüvitise nõue, mille kohus uuesti kohtumenetluses läbi vaatab.
6.1.TLS § 84 lg 1 sätestab üldpõhimõttena töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks muutumise aja, milleks on töölepingu lõppemise kuupäev. Nii tuleb tööandjal töölepingu lõppemise päeval maksta töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad. TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Tööandjal on kohustus koostada puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta (TLS § 69) ja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
6.2.Hageja poolt nõutava puhkusehüvitise kogusumma on 929,43 eurot. Seega on puhkusetasu arvestamise aluseks töövaidluskomisjoni 16.04.2019 otsusega tuvastatud poolte poolt töölepingus kokku lepitud töötasu 756 eurot kuus (neto) ehk 850,62 eurot (bruto).
6.3.Poolte vahel puudub vaidlus, et töötaja põhipuhkuse kestus oli 28 kp. Samuti puudub vaidlus kuu töötasu üle, kuna töövaidluskomisjoni otsust ei ole vaidlustatud töötaja kuu töötasu tuvastamise ja töötamise ajavahemiku (01.10.2017 kuni
Töövaidluskomisjoni 16.04.2019 otsus tööasjas 4-1-/264/19 tlk 4-4-11
2-19-7556 28.12.2018) üle.
6.4.Kohus selgitas 12.11.219 toimunud kohtuistungil välja, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tööandja ei ole kostjale maksnud eraldi puhkusetasu. Kostja (tööandja) on seisukohal, et ta on võimaldanud töötajale puhkust ja tasunud puhkusetasu. Kostja seaduslik esindaja Taavi Tüvist selgitas 12.11.2019 kohtuistungil, et puhkusetasu asemel on töötajatele seni palgapäeval tehtud makseid pangaülekandega. Sealjuures ei ole makse selguses välja toodud selgitust „puhkusetasu.“ Kostja juhatuse liige selgitas kohtuistungil, et puhkuse arvestus oli iga aasta alguses, tehti üldine graafik aasta peale. Selle me palusime treeneritel allkirjastada. See graafik oli Palmile kättesaadav, mis oli tema enda töölaual, mille allkirjastamisest ta keeldus.2 Puhkusegraafikul, mille kostja kohtule esitas, puudub hageja allkiri3 Määratud maksed olid, maksed olid ühesugused, aastaid on nii makstud. Puhkuse arvestust peab raamatupidaja. Makse selgituses ei olnud töötasu + puhkuse tasu, see on formaalne viga. Raamatupidaja tutvustas mulle puhkuse arvestust kirjalikult minu nõude peale ja ka suuliselt. Töötajatele tutvustasin mina puhkuste arvestust toimunud koosolekutel. Mõni tundis rohkem mõni vähem huvi, üks ei allkirjastanud graafikut - ju siis huvi ei olnud.4 Sellest järeldab kohus, et mittetulundusühingu raamatupidamine ja tööaja ning puhkuste arvestus oli ebarahuldavalt korraldatud. Tööandja ei ole suutnud tõendada, et töötaja oleks viibinud korralisel puhkusel, samuti ei ole tööandja suutnud tõendada, et töötaja on saanud puhkusetasu puhkusel viibitud aja eest.
6.5.Kostja ja hageja on esitanud tõendeid poolte omavahelise sõnumitega saadetud arutelu kohta puhkuse küsimustest5. Kohtu hinnangul ei tõenda need esitatud sõnumid ja kirjad fakti, et hageja puhkas, ega seda, et kostja tasus selle perioodi eest puhkusehüvitist. Kostja ei ole korrektselt pidanud arvestust töötajate puhkuse kasutamise üle ega ärginud puhkuste ajakava, ega selle alusel töötajatele puhkusetasu tasunud. Aktiivne tõendamiskoormis tasumise osas on kostjal, ning kostja möönab puhkuseaja aarvestuses esinevaid puudujääke ja kinnitab asjaolu, et tasumisel ei märgitud ülekande selgituseks puhkusetasu ning töötajatele ei ole puhkusetasu arvestamist tutvustatud ega selgitatud.
6.6.Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub käesolevas menetluses sisuline vaidlus töötajale makstava puhkusetasu suuruse ja arvestuse aluste üle, kuna selles osas ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustatud. Hageja on oma 09.08.219 seisukohas6 palunud jätta töövaidluskomisjoni 16.04.2019 otsuse puhkusehüvitise osas muutmata. Hageja soovib saada puhkusetasu kogusummas 929,43 eurot (mis on töövaidluskomisjoni otsuses Avaldaja arvestuste kohaselt on saada ajavahemiku 01.10.2017 – 28.12.2018 eest kasutamata puhkuse hüvitis netosummas 1662,48 eurot. Töötaja esitatud arvelduskonto väljavõttega ajavahemiku 01.11.2017 – 31.10.2018 kohta7 on tõendatud, et tööandja avaldajale puhkusetasu maksnud ei ole.
6.7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kasutas oma põhipuhkust hageja juures töötamise perioodil 31.10.2017-30.10.2018. Kostja leiab, et hageja kasutas perioodil 02.07.2018 - 08.07.2018 7 päeva põhipuhkust, lisaks puhkas hageja 16.07.2018 29.07.2018 14 päeva ja perioodil 22.10.2018 - 28.10.2018 7 päeva. Kostja selgitab, et
Kohtuistungi protokoll lk 7, helisalvestise aeg 01:12:59 Kostja tõend Raplamaa Jalgpallikool MTÜ puhkusegraafik 2018 Tlk 40
Kohtuistungi protokoll lk 7 helisalvestuse aeg 02:15.22
Hageja tõendid tlk 37-39
Hageja vastus 9.08.2019 tlk 104-108
Kostja tõend konto väljavõte 31.10.2017-30.10.218 tlk 30-31
2-19-7556 koondpalgateatisest nähtub, et juulis on avaldajale makstud puhkusetasu summas 579,97 eurot ja oktoobris kokku 242,92 eurot (puhkusetasu 7 päeva eest summas 184,92 eurot + kasutamata 2 päeva eest summas 58 eurot). Töölepingu lõppemisel hüvitati töötajale kasutamata jäänud aegumata 2 päeva puhkust. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole hagejale töötamise ajal põhipuhkust seadusekohaselt põhipuhkusena vormistatud, puhkusearvestust ja puhkusetasu arvestust ei ole tööandja pidanud. Samuti puudub hageja kohta hagejaga kooskõlastatud puhkusegraafik, lisaks puuduvad hageja avaldused puhkuse kasutamise või muutmise kohta, ei saa lugeda tõendatuks, et hageja on põhipuhkust kasutanud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud koondpalgateatis, mis vormistati lepingu lõpetamisel, ei tõenda, et hageja põhipuhkust tegelikult kasutas (asjas puuduvad töötaja mistahes sellekohased avaldused ja töötajaga kooskõlastatud puhkusegraafik).
6.8.Kohus analüüsis ka poolte poolt esitatud tõendeid hageja ja kostja kirjalikust suhtlusest e-kirjade ja sõnumite teel. Kogumis on tõendeid esitatud selle kohta, et hageja ja kostja on omavahel suhelnud koolivaheaegade trenniaegade osas, suve ja turniiride ning reiside osas: hageja tõendid8 ja kostja tõendid9Kohus, olles läbi vaadanud menetlusosaliste sõnumivahetused, on seisukohal, et pooled on e-kirjade teel suhelnud juulis 201810 erinevatel jalgpallivõistluste korraldamise ja treeningute teemadel, millest saab üheselt järeldada, et arutatud on hagejaga hageja tööülesannetega seonduvad. Kohtule ei ole esitatud kirjavahetust, milles nähtuks, et hageja on soovinud minna puhkusele või puhkust kasutanud. Kostja esitatud 31.12.218 kirja ja Facebooki grupi väljatrükki11 ei saa kohus käsitleda töötaja ja tööandja kokkuleppe, puhkusegraafiku ega puhkuse lõpetamise avaldusena. Kostja edastatud täiendavat tõend – sõnumi väljatrükk12 – näitab küll pooltevahelist arutelu puhkuse teemal, kuid seda ei saa lugeda tõendiks, et hageja sõnumis viidatud konkreetsel ajal puhkas ja selle eest puhkusehüvitist sai.
6.9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus saada kasutamata põhipuhkuse hüvitist ning kostja on kohustatud seda maksma. Hageja nõue põhineb töövaidluskomisjon otsuses tehtud arvutusel, mida pooled ei ole vaidlustanud: puhkusetasu arvutamisel aluseks on hageja töötasu brutosummas 5103,72 eurot (juuni 2018 - november 2018) ja arvestuse aluseks olevaid kalendripäevi on: 180. Hageja teenis töötatud ajavahemiku 01.10.2017 – 28.12.2018 eest 34,83 puhkusepäeva (454 kp / 365 × 28). Hageja keskmine töötasu oli 5103,72 / 180 kp = 28,35 eurot - ühe puhkusepäeva tasu 34,83 kp × 28,35 eurot = 987,43 eurot. Kohus rahuldab hageja puhkusehüvitise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise brutosummas 929,43 eurot (987,43 eurot – saadud hüvitis 58 eurot).
6.10.Hageja tõendid, sõnumid tlk 52-61 käsitlevad töölepingu lõpetamise aluseid, milliste asjaolude üle pooltel vaidlus puudub, kohus jätab need tõendid tähelepanuta. Hageja täiendavad nõuded
7.Kohus arutab käesolevat asja lihtmenetluses, järgides TsMS § 405 lg 1 sätestatud nõudeid lihtsustatud menetluse läbiviimise osas. Kohus luges 12.11.2019 istungil hageja poolt
Hageja tõendid – sõnumid ja kirjavahetus tööandjaga tlk 143-165
Kostja tõend tlk 169-170
Kostja tõend tlk 173
2-19-7556 18.06.2019 esitatnud nö. vastuhagi nõudeid13 hageja esialgse haginõude täiendamiseks TsMS § 376 lg 4 p 2,3 mõttes (tegemist on sama töölepingu lõpetamisest ja töövaidluskomisjoni otsusest tulenevate nõuetega). Kohus leiab, et hageja on suurendanud oma kõrvalnõuet saamata jäänud töötasu nõude osas jaanuarikuu eest, mida töövaidluskomisjonile ei ole esitatud. Summa, mida hageja jaanuari 2019 eest nõuab, on 19 töötatud päeva eest 624,52 töötasu ning 2018 oktoobrikuu eest tasumata jäänud autokompensatsioon summas 335 eurot. Kostjale on kohus taganud võimaluse esitatud nõuetega tutvuda ja nende suhtes oma seisukoha kohtule avaldada.
8.Esmalt käsitleb kohus hageja autkompensatsiooni nõuet oktoobrikuu 2018 eest summas 335 eurot.
8.1.Hageja esitas 18.06.2019 nõude 2018 oktoobris saamata jäänud autokompensatsiooni osas. Kostja on sellele esitanud aegumise vastuväite ning lisaks märkinud, et töövaidluskomisjon on selle nõude rahuldamata jätnud. Hageja vaidles kostja seisukohale vastu, ning leidis, et tegemist on täiendava nõudega.
8.2.Kohus on seisukohal, et hageja nõue autokompensatsiooni eest on sisuliselt läbi vaadatud juba töövaidluskomisjoni poolt ja jäetud rahuldamata aegumise tõttu14. Hageja on esitanud nõude, milles käsitles autokompensatsiooni osana töötasust. Töövaidluskomisjon on tuvastanud, et tegemist oli eraldi poolte poolt kokku lepitud hüvitisega töötamiseks tehtud kulutuste eest. Autokompensatsiooni küsimust käsitleb TVK jõustunud otsuse osa p. 80. TVK resolutsiooni punktis 7 on toodud üldsõnaliselt: Jätta rahuldamata S P avaldus Mittetulundusühingu Raplamaa Jalgpallikool vastu ülesütlemise tuvastamise, töölepingu lõpetamise, töötamise registri kande muutmise ja hüvitise nõudes. TVK on otsuse punktis 113 rahuldanud hageja oktoobri 2018 töötasu nõude ning leidnud, et autokompensatsiooni ei saa käsitleda töötasu osana, vaid seda on tasutud eraldiseisvalt. Hageja ei ole töövaidluskomisjoni sellekohast otsust vaidlustanud ega uut nõuet kohtule töövaidluskomisjoni otsuse tühistamiseks vastavas osas esitanud.
8.3.Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et 18.06.2019 hageja poolt esitatud nõue oktoobri 2018 eest autokompensatsiooni saamiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et nõue on juba käsitletud töövaidluskomisjoni poolt, kuid hageja ei ole töövaidluskomisjoni vastavat otsuse osa tähtaegselt vaidlustanud. Samuti märgib kohus, et autokompensatsiooni mittesaamisest tuleneva nõude oleks hageja pidanud esitama TLS § 31 lg 1 kohaselt nelja kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. Koihus viitab siinkohal ka hageja enda tõenditele, mille kohaselt pidas hageja kostjaga lepingu lõpetamise osas läbirääkimisi muuhulgas novembris makstava oktoobrikuu autokompensatsiooni üle töölepingu lõpetamisel.15 Autokompensatsiooni mittemaksmisest sai hageja teada hiljemalt novembri alguses 2018, ning sellest on haginõude täiendamise hetkeks möödunud oluliselt enam kui neli kuud. Kohus on seisukohal, et avaldaja pidi autokompensatsiooni tasuma ühes lõpparvega, seega pidi hageja kompensatsiooni puudumisest teadlik olema juba alates novembrikuus 2018 saadud töötasust ja lõpparvest tasumisest 31.10.201816. Kohus tuvastas TVK otsuse p. 43 põhjal, et töövaidluskomisjon on selles punktis lugenud töötaja nõude novembrikuu autokompensatsiooni tasumiseks aegunuks, kuna töötaja ei ole nõuet esitanud 4 kuu jooksul alates hüvitise tekkimise õigusest teadasaamisest. Kohus märgib, et asjaolu, et töövaidluskomisjoni otsuse resolutsioonis ei ole kohaldatud
Kohtuistungi protokolli lk 5, helisalvestise aeg 01:08:02 TVK16.04.2019 9 otsuse nr 4-1/264/19 täistekst tlk 4-11
Hageja tõendid- sõnumivahetus tlk 53-61
Kostja konto väljavõte lõpparve tasutud 31.10.2018
2-19-7556 aegumist autokompensatsiooni nõudes, välistab antud juhul jõustunud kohtuvälise otsustuse olemasolu nimetatud nõude aegumise kohaldamise osas. Küll aga ei kõrvalda töövaidluskomisjoni otsuse resolutsioonis sätte puudumine aegumise kohaldamise kohta kostja õigust täiendatud nõude osas aegumise taotlemiseks ega muuda asjaolu, et hageja esitatud nõue oktoobrikuu autokompensatsiooni kohaldamiseks on aegunud.
Kostja on esitanud taotluse nimetatud nõude suhtes aegumise kohaldamiseks. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et hageja poolt esitatu täiendav nõue autokompensatsiooni osas on TLS § 31 lg 1 toodu tähtaja järgimata jätmise tõttu aegunud. Kohus kohaldab hageja esitatud oktoobrikuu
autokompentsatsiooninõude suhtes aegumist tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 ja 143.
9.Hageja on suurendanud kõrvalnõuet saamata jäänud töötasu nõude osas jaanuarikuu 2019 eest.
9.1.Summa, mida hageja jaanuari 2019 eest nõudis, oli 19 töötatud päeva eest 624,52 eurot. Nõude alusena toob hageja välja TLS § 35.
9.2.Kostja on selle nõude osas esitanud 04.11.2019 omapoolsed seisukohad17 ning ei nõustu esitatud nõudega. perioodi 01.01.2019-27.02.2019 eest töötasu nõude summas 624,52 eurot, mida ei ole töövaidluskomisjonis arutatud. Kostja leiab, et TLS § 35 säte näeb ette kohustuse maksta töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu, välja arvatud juhul töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü nagu antud juhul. Töövaidlusasja nr 4-1/264/19 otsusest ja toimiku materjalidest nähtub, et hageja esitas 28.12.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel ega asunud tööle pärast 28.12.2018 töövaidlusasjas nr 4-1/2256/18 tehtud otsust. Hageja keeldus tööle tulemast ja esitas erakorralise töölepingu ülesütlemisavalduse. Kostja esitas tõendina enda kui tööandja poolt 31.12.2018 töötajale saadetud e-kirja,18 milles selgitab hagejale, et töövaidluskomisjoni otsus ei tähenda tööandja soovimatust töösuhet jätkata nagu töötaja väidab ning 28.12.2018 töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel ei ole täidetud ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja leiab, et hageja täiendava töötasu nõue ei saa kujuneda alusetu rikastumise allikaks. Töövaidlusasja nr 4-1/264/19 toimiku materjalide kohaselt on hageja (05.02.2019 töötaja vastuse tööandja avaldusele ja oma vastunõude lisana 12) esitanud Eesti Töötukassa otsuse 16.01.2019 nr TA 19-0007225, millest selgub, et alates 16.01.2019 töötab S P Comfort Glas OÜ-s ning sellele, et hageja on 21.03.2019 oma seisukoha lisana 1 esitanud SEB panga konto väljavõtte, kust nähtub, et 10.01.2019 on ta Töötukassalt saanud töötutoetust 417,26 eurot (netos) ja 17.01.2019 178,07 eurot (netos). Teatavasti saamata jäänud töötasu hüvitisest kuulub igal juhul maha arvamisele osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud ehk siis antud juhul töötutoetus ja arvates 16.01.2019 töötasu Comfort Glas OÜ-st. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hagejal TLS § 35 alusel nõuet kostja vastu olla ei saa.
9.3.Kohus leiab, et antud hüvitise osas on määravaks asjaolu, millal kostja e. töötaja ise on teinud lepingu ülesütlemisavalduse ning ei ole asunud tööle peale 28.12.2019. ega ka tööd küsinud. Seega on hageja tahtlus olnud selgelt suunatud töölepingu lõpetamisele alates ülesütlemisest s.o. 28.12.2019. Töövaidluskomisjoni otsusega on
2-19-7556 tuvastatud, et töötajal ei olnud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ning luges töölepingu lõppenuks töötaja algatusel alates 27.1.2019 TLS § 85 lg 1 ,4 alusel19. Töötaja ei ole avaldanud mingit valmisolekut asuda tööle peale ülesütlemise avalduse esitamist ega näidanud üles mistahes initsiatiivi tööle asumiseks. Antud juhul on töötaja teinud ülesütlemisavalduse ja ei ole töötamist jätkanud. Töövaidluskomisjon on tuvastanud töölepingu ülesütlemise töötaja initsiatiivil ning töö mittetegemine alates ülesütlemisavaldusest 28.12.2018 on olnud seotud töötaja e. hageja otsese tahtlusega. Tulenevalt kehtivast kohtupraktikast leiab kohus, et tööandjal on õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Sellist seisukohta on kolleegium väljendanud nt 16. jaanuaril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07 tehtud otsuses (p 12). Kolleegium jääb sellele seisukohale ka praeguses asjas. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et TLS § 35 sarnaneb varem kehtinud PalS § 18 lg-ga 2. Seega ka 1. juulist 2009 kehtiva TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (RKL 3-2-1-117-11 p. 19). Seega käesoleval juhul kuna on jõustnud töövaidluskomisjoni otsus, millest nähtuvalt oli töölepingu lõpetamine töötaja, mitte tööandja tahe, tuvastab kohus, et tööandjal oli olemas töö, mida töötajale anda, kuid töölepingu ütles üles töötaja. Seega vabaneb tööandja hüvitise tasumise kohustusest perioodi eest, mis järgneb töölepingu töötajapoolsele ülesütlemisele, mille jooksul töötaja tööandja juures töökohustusi ei täitnud vaid pöördus Töötukassa poole ennast töötuna arvele võtmiseks. Kohus arvestab ka asjaolua, et töövaidluskomisjon oma jõustnud otsuse punktis 129-130 jätnud rahuldamata ka töötaja hüvitis nõude põhjusel, et tööleping pole lõppenud tööandja rikkumiste tõttu.
9.4.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja töötasu nõude perioodist 01.01.201927.01.2019 tulenevalt TLS § 35 rahuldamata põhjendusega, et tööandja vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kuna tal oli tööd anda, aga tööleping on lõppenud kostja initsiatiivil
10.Menetluskulud
10.1.Kohus on hageja hagi kostja vastu rahuldanud osaliselt. Hagi rahuldas kohus samas ulatuses nagu selle oli eelnevalt rahuldanud töövaidluskomisjon, ning kohtuvaidluse algatajaks oli kostja, kes pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni otsuse osaliseks vaidlustamiseks kohtu poole. Hageja lisas vaidlustatud puhkusehüvitise nõudele 929,43 eurot lisaks nõuded autokompensatsiooni 350 eurot ja jaanuarikuu 2019 töötasu 624,52 eurot osas. Kokku oli haginõue 1903,95 eurot.
10.2.Hageja menetluskulud on kokku 3654 eurot ning kostja menetluskulud 337,5 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et lähtudes tervlikliku haginõude suurusest on hageja menetluskulud (kogusummas 3654 eurot) kohtu hinnangul ülemääraselt suured, ületades hagi hinda enam kui kaks ja pool korda.
10.3.Kohus leiab, et antud olukorras, kus töövaidluses on tööandja vaidlustanud välja mõistetud puhkusehüvitise 929,43 eurot maksmise, mille kohus rahuldab, ning töötaja täiendavad nõuded kogusummas 974,52 eurot on jäänud rahuldamata, on tulenevalt
TVK 16.04.2019 otsuse nr 4-1/264/19 punktid 126-130
2-19-7556 TsMS § 162 lg 4 menetluskulude vastaspooltelt osaline väljamõistmine ebamõistlik, seda enam, et rahuldatud ja rahuldamata jäetud nõuete proportsioon 48,81:51,18 paneb pooled antud juhul menetluskulude hüvitamisel võrdsesse olukorda (ümardatult on menetluskulude proportsioon 50:50 e. võrdne). Lisaks on kohtu arvates menetluskulude väljamõistmisel oluline arvesse võtta nõuetega kohtu poole pöördumise asjaolud - rahuldatud nõude osas on avalduse töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks teinud kostja ning rahuldamata jäetud nõude on esitanud oma täiendaval initsiatiivil hageja. Neid asjaolusid kogumis arvesse võttes on kohtu hinnangul kõige õiglasem lahendus see, kui kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.
10.4.Tulenevalt TsMs § 163 lg 1 ja TsMS § 162 lg 4 koostoimes jätab kohus antud asjas menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.