1.Jätta rahuldamata hageja hagi tunnistada Harju Maakohtu 01.12.2009 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-08-69576 alusel toimuv sundtäitmine täiteasjas nr xxxx lubamatuks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 18.07.2019 määrusega käesolevas asjas seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täiteasjas nr xxxx läbiviidava täitemenetluse.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud hageja K. K. kanda. 3.2 Mõista hagejalt K. K. välja kostja V. L. kasuks menetluskulud summas 450 eurot. 3.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 450 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-10760 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja K. K. esitas 17.07.2019 Harju Maakohtule hagi kostja V. L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja tunnistada täiteasjas nr xxxx sundtäitmine lubamatuks, kuna nõue on rahuldatud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, mille kohus 18.07.2019 määrusega rahuldas ja peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäitur K. F.i menetluses olevas täiteasjas nr xxxx kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on täitedokumendiks 01.12.2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-0869576, millega kohus kinnitas V. S. ja K. K. vahelise kompromissi. Kohtumääruse resolutsiooni kohaselt on kompromiss sõlmitud järgmistel tingimustel: 1) K. K.i maksab elatist V. S.le alaealise lapse D. S.i (ik xxxx) ülalpidamiseks igakuiselt 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01.03.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx või elatise summa suuruse muutumiseni. Kostja kannab elatise hageja arveldusarvele AS-s S nr xxxx iga jooksva kuu 10. kuupäevaks; 2) Kohtuistungi toimumise ajaks kogunenud elatise võla perioodi 01.03.2009.a. kuni 24.11.2009.a. eest kustutab K. K. hiljemalt 01. detsembriks 2010.a; 3) Kostja hüvitab hagejale poole DNA-ekspertiisi kuludest, s.o 1800 krooni; 4) Poolte esindajakulud jäävad poolte endi kanda.
3.Kostja pöördus 19.03.2012 Tallinna kohtutäitur V. K.u poole, kes algatas täitemenetluse täiteasjas nr xxxx. Täitemenetlus lõpetati seoses sellega, et hageja likvideeris oma võlgnevuse. Pärast täitemenetluse lõpetamist jätkas hageja elatisraha tasumist kostja kontole. 14.02.2019 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-19-2402 kohtule hagiavalduse elatisraha suurendamise nõudes, millele vastas kostja, et hagiavaldus on alusetu, sest hageja täidab ülalpidamiskohustusi ja tasub igakuiselt kostja kontole kohtu poolt määratud summad lapse ülalpidamiseks. 14.05.2019 kohtuistungil kinnitas kostja, et istungi toimumise päeval on hagejal võlgnevus puudu ja ainuke põhjus, miks ta esitas hagiavalduse kohtusse, on see, et aastas 2011 ei ole hageja elatist tasunud. 14.05.2019 sõlmiti tsiviilasjas nr 2-19-2402 kohtuistungil kompromiss, mille järgi jättis kohus V. L. hagi K. K. vastu välja mõistetud elatise suurendamiseks läbi vaatamata ja mõistis välja K. K. kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 300 eurot.
2 (7)
2-19-10760
4.Üllatuslikult sai hageja 15.06.2019 kostja poolt kirja, kus kostja nõuab hagejalt 3885,66 euro tasumist. Kirja sisu oli järgmine: „Olen suhelnud minu advokaadiga ja ta rääkis mind ümber. Meie oleme arvutanud sinu võlgnevuse ja see moodustab 3885,66 eurot. Summa ei ole väike. Mina soovin, et sa maksaksid selle ka. Kuna kohus on kohustanud sind maksma alates 1.3.2009, siis sa pead alates sellest kuupäevast tasuma (elatisraha + pool summast DNA testi eest). Kuidas selle küsimuse lahendame: ise või mina pöördun kohtutäituri poole?“. Hageja palus võimaluse anda talle aega kuni 28.06.2019 selleks, et endale meelde tuletada, millised olid tema maksed elatisraha eest ja kust see summa tuleneb. 28.06.2019 saatis hageja kostjale kirja sisuga: „V.. Mina olen veel kord arutlenud seda teemat R. (hageja vend) ja ta kinnitas, et see küsimus on sinuga lahendatud ja selle põhjusel, et sa oled raha kätte saanud oli täitemenetlus lõpetatud ja kohtutäiturilt dokumendid olid tagasi kutsutud. Kas sa korduvalt tahad raha kättesaamist? Mina lähen kohtusse. Minul ei ole võlgnevust sinu eest.“
5.Kostja vastas hageja kirjale järgmist: „Ei, üleliigselt ma midagi ei taha. Kuna mina juba loobusin võlgnevusest aastas 2012, siis sina ei pea mulle midagi maksma. Kuid avalduse kohtutäiturilt ma olen ära võtnud aprillis 2012. Juhul, kui alates aastast 2012 on võlg olemas, siis sa pead selle tasuma. Mina tegin ümberarvestuse ja võlgnevus moodustab 380 eurot. Kuidas teeme? Kas või mina maksan sulle 300 ja sina minule tagasi 380. Või sina maksad mulle 80 ja teema on lõppenud.“ Nimetatud kirjaga kostja kinnitab, et elatise võlgnevust ei ole ja palub hagejal tasuda ainult 380 eurot. 15.07.2019 sai hageja kohtutäiturilt K. F. täitmisteade, mille kohaselt andis kostja täitmisele 01.12.2009 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-08-69576. Hageja on seisukohal, et kostja tegutseb pahauskselt. Hageja kinnitab, et võlgnevus on täis mahus likvideeritud, seda on ka kostja kinnitanud nii kohtuistungil kui ka kirjavahetuses. Hageja leiab, et perioodil alates 01.12.2009 kuni tänaseni täitis hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, st õigel ajal, õiges kohas ja õigele isikule, millest tulenevalt puudus kostjal õigus täitemenetluse algatamiseks. Hageja vaidlustab kostja poolt esitatud kohtutäiturile nõuet täies mahus, st summas 4209,66 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja esitas 04.09.2019 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb jätta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja arvestuste järgi on hagejal võlgnevus elatise tasumise osas summas 3885,66 eurot ja selle summa ulatuses esitaski kostja täitmisavalduse kohtutäiturile täiteasjas nr xxxx. Täitemenetlust täiteasjas nr xxxx ei lõpetatud seoses hageja võlgnevuse kustutamisega. Tegemist oli hageja palvega lõpetada täitemenetlus, sest hageja lubas kustutada võlgnevuse vabatahtlikult ilma kohtutäiturita. Selle tõendamiseks esitas kostja 30.04.2012 täitemenetluse lõpetamise otsuse, mille kohaselt esitas sissenõudja 30.04.2012 avalduse, milles taotles täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt. Kostja tegi seda üksnes hageja palvel, kelle vara oli arestitud. Seega leiab kostja, et sundtäitmine täiteasjas xxxx on algatatud seaduslikult.
8.Hageja leiab, et tal ei ole võlgnevust elatise osas, kuid kostja hinnangul hageja eksib. Käesolevas vaidluses peab eelkõige hageja tõendama, et tal ei ole võlgnevust elatisraha tasumise osas. Selleks võib hageja nt esitada vastavad arvestused, millest peaks olema selgelt näha, kui palju pidi hageja tasuma tulenevalt kohtumäärusest ja kui palju ta tasus. Hagiavalduses ega selle lisades ei ole sellist arvestust esitatud. Hageja viitab ainult ühele kostja e-kirjale, kus hageja arvamusel kinnitab kostja võlgnevust summas 380 eurot. Tegelikult selles
3 (7)
2-19-10760 kirjas käis jutt üksnes võlgnevuse osast, aga mitte kogu võlgnevusest kogu perioodi eest ja selle e-kirja kirjutamisel võiks kostja ka ise eksida. Hageja tasus alati elatisraha ülekandega kostja pangakontole ega ole kunagi elatisraha sularahas maksnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
11.Vaidlus puudub selles, et 01.12.2009 kompromissi kinnitava kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-69576 kohustus hageja maksma elatist alaealise lapse D. S.i ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni (s.t. 139 eurot) kuus alates 01.03.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx või elatise summa suuruse muutumiseni (vt tl 5-6). Kompromissimääruse kohaselt kohustus kostja kandma elatise hageja arveldusarvele AS-s S xxxx jooksva kuu 10. kuupäevaks. Samuti leppisid pooled kompromissina kokku, et kohtuistungi toimumise ajaks kogunenud elatise võla perioodi 01.03.2009 kuni 24.11.2009 eest kustutab hageja hiljemalt 01. detsembriks 2010 ning hageja (tsiviilasjas nr 2-08-69576 kostja) hüvitab kostjale poole DNA-ekspertiisi kuludest, s.o 1800 krooni (s.t. 115 eurot).
12.Vaidlus poolte vahel seisneb selles, kas 01.12.2009 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-08-69576 on nõuetekohaselt täidetud ja kas hageja on täiteasjas nr xxxx esitatud elatise nõude rahuldanud. Hageja taotleb tunnistada täiteasjas nr xxxx sundtäitmine lubamatuks, kuna hageja väitel on nimetatud kohtulahendist tulenevad nõuded rahuldatud.
13.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet 01.12.2009 kompromissimäärusest tulenevate nõuete täies ulatuses täitmise kohta. Hageja on kostja kontole elatisraha maksmise kohta esitanud konto väljavõtted (tl 8-10). Esiteks, hageja konto väljavõtetest ei nähtu, et hageja oleks tasunud kostjale kompromissiga kokku lepitud 2009. aasta elatist 10 kuu eest alates 01.03.2009, kokku summas 1390 eurot (10x139). Samuti ei nähtu hageja konto väljavõtetest, et hageja oleks kostjale tasunud kompromissiga kokkulepitud poole DNA-ekspertiisi kuludest 1800 krooni ehk 115 eurot. Seega on kostja oma arvestuses (tl 47) lähtunud õigesti sellest, et hageja kompromissilepingust tulenev võlgnevus kostja ees seoses 2009. aasta elatise ja DNA ekspertiisi kuludega kokku on 1505 eurot (1390 + 115).
14.Teiseks, hageja konto väljavõttest nähtub, et 2010. aastal tasus hageja kostjale elatise katteks kokku 18 550 krooni ehk 1185,56 eurot (tl 8). Kuna kompromissimääruse kohaselt oli hageja kohustatud tasuma kostjale 2010. aasta elatisena 1668 eurot (12x139), siis on kostja oma arvestuses õigesti lähtunud sellest, et hagejal tekkis 2010. aasta eest elatise võlg kostjale summas 482,44 eurot (tasumisele kuuluv summa 1668 – tegelikult tasutud summa 1185,56).
15.Kolmandaks, perioodil 2011 – 14.04.2019 (viimane makse hageja konto väljavõtte kohaselt 14.04.2019) pidanuks hageja tasuma kostjale miinimumelatist kokku summas 19 158 eurot (2011. aasta eest 1668 eurot, 2012. aasta eest 1740 eurot, 2013. aasta eest 1920 eurot,
4 (7)
2-19-10760 2014. aasta eest 2010 eurot, 2015. aasta eest 2340 eurot, 2016. aasta eest 2580 eurot, 2017. aasta eest 2820 eurot, 2018. aasta eest 3000 eurot ja 2019. aasta nelja kuu eest 1080 eurot). Tegelikult tasus hageja kostjale sama perioodi eest elatist kokku summas 17 259,78 eurot (vt tl 8-10). Järelikult on kostja oma arvestuses õigesti lähtunud sellest, et hagejal tekkis perioodil 2011 – täitemenetluse algatamiseni 2019. aastal kostja ees elatise võlg kokku summas 1898,22 eurot. Seejuures ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja oli kohustatud kostjale elatist tasuma vastavalt elatise miinimummäära muutumisele (vt tl 46 pöördel). Elatise summa suuruse muutumisele ajas viitab 01.12.2009 kompromissi kinnitav kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-0869576 (tl 5) ning sellisena on elatise maksmise kohustust täitnud ka hageja (vt tl 9).
16.Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-des 13-15 tuvastatut, on kostja oma arvestustes (tl 47) õigesti leidnud, et hageja võlgnevus kostja eest tulenevalt 01.12.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-69576 on kokku 3885,66 eurot (1505 + 482,44 + 1898,22). Hageja pole tõendanud, et ta oleks teinud kostjale tegelikult rohkem makseid, kui on näidatud kostja arvestuses ja mis on kinnitatud hageja enda poolt esitatud pangakonto väljavõtetega. Hageja väitis, et kõik kostjale võlgnetavad summad tasus täitemenetluse raames kostjale hageja vend sularahas. Kui palju täpsemalt sularahas maksti, seda ei osanud hageja esindaja kohtuistungil aga öelda (tl 58 pöördel). Kostja eitas kompromissimäärusest tulenevate summade sularahas saamist. Kohus jääb antud küsimuses oma kohtuistungil väljendatud seisukoha juurde, et pooltevaheline vaidlus ja hageja võlgnevus kostja ees põhineb Harju Maakohtu 01.12.2009 määrusega nr 2-08-69576 kinnitatud kompromissile, millega nähti ette elatise tasumine ülekandega kostja pangaarvele (tl 5-6). Seetõttu kostja pangaarvele tehtavate maksete tõendamiseks ei oleks hageja venna ütlused asjakohaseks tõendiks.
17.Hageja selgitas kohtuistungil oma venna väidetavaid sularahamakseid sellega, et täitemenetluse raames ei ole keelatud sularaha maksta ning 2011. aastal toimus sularaha üleandmine hageja venna poolt kostjale. Seejuures hageja kinnitusel olevat tema venna huvi kostjale sularaha maksmiseks olnud see, et täitemenetluse raames oli arestitud korter, kus elas nende isa (vt tl 57 pöördel). Kohus märgib, et hageja eelnimetatud väited on ebausaldusväärsed ja kinnitavad täiendavalt hageja venna kohtuliku ülekuulamise ebavajalikkust. Nimelt pöördus kostja esmakordselt hageja vastu täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole alles 19.03.2012 (vt tl 1 pöördel, tl 7), mistõttu pole võimalik, et hageja vend saanuks kostjale täitemenetluse raames sularaha anda 2011. aastal.
18.Hagiavalduses väitis hageja, et 19.03.2012 kostja pöördumise alusel algatatud täitemenetlus lõpetati seoses sellega, et hageja likvideeris oma võlgnevuse. Nimetatud hageja väide on ebaõige. Toimiku lk 7 väljavõttest nähtub üksnes täitemenetluse lõpetamine, mitte aga võla likvideerimine kostja poolt. Toimiku lk 48 esitatud täitemenetluse lõpetamise otsusest täiteasjas nr xxxx nähtub aga selgelt, et täitemenetlus lõpetati kostja avalduse alusel enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt, mitte seoses hageja poolt oma võla tasumisega. Täitemenetluse lõpetamise otsuse kohaselt kostja ei loobu enda nõudest (vt tl 48).
19.Kohus märgib, et kuigi kostja on saatnud hagejale vastuolulisi e-kirju (vrdl tl 16 ja 17), ei anna see siiski alust hagi rahuldamiseks. Toimiku lk 17 e-kiri on ebaselge tähendusega, kuid sellest ei nähtu siiski kostja kinnitust võla tasumise kohta. Võimalik, et kostjal kui piisavate õigusteadmisteta isikul oli raskusi enese väljendamisega juriidilistes küsimustes. Juriidiliste küsimuste ebaselgusele (mis ei pruugi olla üksnes kostja süü) viitab ka kostja poolt 14.02.2019 esitatud hagiavaldus elatise suurendamise nõudes ja sellele järgnenud hagi tagasivõtmine tsiviilasjas nr 2-19-2402 (vt tl 11-15). Samas ei muuda kostja 28.06.2019 e-kiri ega tsiviilasja
5 (7)
2-19-10760 nr 2-19-2402 menetlus jõustunud kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-69576 tulenevat hageja võlga kostja ees olematuks.
20.Arvestades eelnevat oli kostja õigustatud pöörduma 08.07.2019 kohtutäituri poole, et täita 01.12.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-69576 tulenevat nõuet hageja vastu summas 3885,66 eurot. Kuna asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks kostja nõude nimetatud summas rahuldanud, siis puudub kohtul TMS § 221 kohane alus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr xxxx lubamatuks. Kohus jätab hagi rahuldamata.
21.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
22.Harju Maakohtu 18.07.2019 määrusega käesolevas asjas rahuldas kohus hagi tagamise avalduse ja peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäitur K. F.i menetluses olevas täiteasjas nr xxxx kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni (tl 24-25). TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodut arvestades kohus tühistab Harju Maakohtu 18.07.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamise rakendamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel ise kohtutäituri poole.
23.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
24.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja menetluskulud käesolevas asjas koosnevad lepingulise esindaja kuludest (õigusabikuludest) kokku summas 562,5 eurot. Kostja esindaja töö tunnihind käesolevas kohtumenetluses on 90 eurot (ilma käibemaksuta), mida kohus peab mõistlikuks. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt õigusabile kulunud aeg 6,25 ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib, et kostjal puudus vajadus esitada vastust hagiavaldusele kahes osas (vt tl 46-47 ja tl 52-53). Arvestades asja keerukust ja mahtu, on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületa 5 h. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 450 eurot (5x90). Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta ja kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludel käibemaksu lisada ei saa.
25.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus kostja avalduse alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
6 (7)
2-19-10760
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.