XX hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2019/909
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.11.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4209,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erika Scholler Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 13.11.2019 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Rahuldada YY taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata XX poolt YY-le hüvitatavateks menetluskuludeks 600 eurot.
5.Mõista XX-lt YY kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 600 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb XX-l YY-le tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-19-10760 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.XX esitas 17.07.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2019/909.
2.Täiteasjas nr 034/2019/909 on täitedokumendiks 01.12.2009 kohtumäärus tsiviilasjas nr 208-69576, millega kohus kinnitas poolte vahelise kompromissi. Kohtumääruse resolutsiooni kohaselt on kompromiss sõlmitud järgmistel tingimustel: 1) Hageja maksab elatist kostja alaealise lapse CC ülalpidamiseks igakuiselt 2175 Eesti krooni kuus alates 01.03.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 23.09.2025 või elatise summa suuruse muutumiseni. Kostja kannab elatise hageja arveldusarvele AS-is Swedbank nr XXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu 10. kuupäevaks; 2) Kohtuistungi toimumise ajaks kogunenud elatise võla perioodi 01.03.2009 kuni 24.11.2009 eest kustutab hageja hiljemalt 01. detsembriks 2010. a; 3) Hageja hüvitab kostjale poole DNA-ekspertiisi kuludest, s.o 1800 Eesti krooni; 4) Poolte esindajakulud jäävad poolte endi kanda.
3.Kostja pöördus 19.03.2012 Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasiku poole, kes algatas täitemenetluse täiteasjas nr 007/2012/85668. Täitemenetlus lõpetati seoses sellega, et hageja likvideeris oma võlgnevuse. Pärast täitemenetluse lõpetamist jätkas hageja elatisraha tasumist kostja kontole. 14.02.2019 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-19-2402 kohtule hagiavalduse elatisraha suurendamise nõudes, millele vastas kostja, et hagiavaldus on alusetu, kuna hageja täidab ülalpidamiskohustusi ja tasub igakuiselt kostja kontole kohtu poolt määratud summad lapse ülalpidamiseks. 14.05.2019 sõlmiti tsiviilasjas nr 2-19-2402 kohtuistungil kompromiss, mille järgi jättis kohus kostja hagi hageja vastu välja mõistetud elatise suurendamiseks läbi vaatamata.
4.Üllatuslikult sai hageja 15.06.2019 kostjalt kirja, milles kostja nõuab hagejalt 3885,66 euro suuruse elatise võlgnevuse tasumist. 28.06.2019 vastas hageja kostjale, et tal võlgnevus puudub. Kostja vastas seejärel hagejale järgmiselt: „Mina tegin ümberarvestuse ja võlgnevus moodustab 380 eurot. Kuidas teeme? Kas või mina maksan sulle 300 ja sina minule tagasi 380. Või sina maksad mulle 80 ja teema on lõppenud.“ Nimetatud kirjaga kostja kinnitab, et elatise võlgnevust ei ole ja palub hagejal tasuda ainult 380 eurot. 15.07.2019 sai hageja kohtutäitur Kristiina Feinmannilt täitmisteade, mille kohaselt andis kostja täitmisele 01.12.2009 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-08-69576. Hageja on seisukohal, et kostja tegutseb pahauskselt. Võlgnevus on täies mahus likvideeritud, mida on ka kostja kinnitanud nii kohtuistungil kui ka kirjavahetuses. Osaliselt tasus võlgnevuse hageja eest kostjale hageja vend sularahas. Perioodil
2-19-10760 alates 01.12.2009 kuni tänaseni täitis hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, st õigel ajal, õiges kohas ja õigele isikule, millest tulenevalt puudus kostjal õigus täitemenetluse algatamiseks. Hageja vaidlustab kostja ja kohtutäituri poolt esitatud nõuet täies mahus, st summas 4209,66 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja arvestuste järgi on hagejal võlgnevus elatise tasumise osas summas 3885,66 eurot ja selle summa ulatuses esitaski kostja täitmisavalduse kohtutäiturile täiteasjas nr 034/2019/909.
6.Täitemenetlust täiteasjas nr 007/2012/85668 ei lõpetatud seoses hageja võlgnevuse kustutamisega. Tegemist oli hageja palvega lõpetada täitemenetlus, sest hageja lubas kustutada võlgnevuse vabatahtlikult ilma kohtutäiturita. Kostja tegi seda üksnes hageja palvel, kelle vara oli arestitud.
7.Hageja ei ole tõendanud, et ta on võlgnevuse summas 3885,66 eurot tasunud. Hageja viitab ainult ühele kostja e-kirjale, kus hageja arvamusel kinnitab kostja võlgnevust summas 380 eurot. Tegelikult selles kirjas käis jutt üksnes võlgnevuse osast, aga mitte kogu võlgnevusest kogu perioodi eest ja selle e-kirja kirjutamisel võis kostja ka ise eksida. Hageja tasus alati elatiseks raha ülekandega kostja pangakontole ega ole kunagi seda sularahas maksnud. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras menetluskulud kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 450 eurot.
9.Hageja ei ole tõendanud oma väidet 01.12.2009 kompromissimäärusest tulenevate nõuete täies ulatuses täitmise kohta. Hageja on kostja kontole elatisraha maksmise kohta esitanud konto väljavõtted, kuid nendest ei nähtu, et hageja oleks tasunud kostjale kompromissiga kokku lepitud 2009. a elatist 10 kuu eest alates 01.03.2009, kokku summas 1390 eurot. Samuti ei nähtu hageja konto väljavõtetest, et hageja oleks kostjale tasunud kompromissiga kokkulepitud poole DNA-ekspertiisi kuludest 1800 Eesti krooni ehk 115 eurot. Seega on kostja oma arvestuses lähtunud õigesti sellest, et hageja kompromissilepingust tulenev võlgnevus seoses 2009. a elatise ja DNA ekspertiisi kuludega kokku on 1505 eurot.
10.Hageja konto väljavõttest nähtub, et 2010. a tasus hageja elatist kokku 18 550 Eesti krooni, s.o 1185,56 eurot. Kuna kompromissimääruse kohaselt oli hageja kohustatud tasuma 2010. a elatisena 1668 eurot (=12x139), siis on kostja oma arvestuses õigesti lähtunud sellest, et hagejal tekkis 2010. a eest elatise võlgnevus summas 482,44 eurot.
11.Perioodil alates 2011. a kuni 14.04.2019 (viimane makse hageja konto väljavõtte kohaselt on 14.04.2019) pidanuks hageja tasuma elatist kokku summas 19 158 eurot (2011. a eest 1668 eurot, 2012. a eest 1740 eurot, 2013. a eest 1920 eurot, 2014. a eest 2010 eurot, 2015. a eest 2340 eurot, 2016. a eest 2580 eurot, 2017. a eest 2820 eurot, 2018. a eest 3000 eurot ja 2019. a nelja kuu eest 1080 eurot). Tegelikult tasus hageja sama perioodi eest elatist kokku summas 17 259,78 eurot. Järelikult on kostja oma arvestuses õigesti lähtunud sellest, et hagejal tekkis perioodil 2011. a kuni täitemenetluse algatamiseni 2019. aastal elatise võlgnevus kokku summas 1898,22 eurot. Seejuures ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja oli kohustatud elatist tasuma vastavalt elatise miinimummäära muutumisele. Elatise summa suuruse
2-19-10760 muutumisele ajas viitab 01.12.2009 kompromissi kinnitav kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-0869576 ning sellisena on elatise maksmise kohustust täitnud ka hageja.
12.Kostja on oma arvestustes seega õigesti leidnud, et hageja võlgnevus kostja eest tulenevalt 01.12.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-69576 on kokku 3885,66 eurot (1505 + 482,44 + 1898,22). Hageja pole tõendanud, et ta oleks teinud kostjale tegelikult rohkem makseid, kui on näidatud kostja arvestuses ja mis on kinnitatud hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtetega. Hageja väide, et kõik kostjale võlgnetavad summad tasus täitemenetluse raames kostjale hageja vend sularahas, on paljasõnaline. Kui palju täpsemalt sularahas maksti, seda ei osanud hageja kohtuistungil öelda. Samuti on hageja väited 2011. aastal vennale sularaha üleandmise kohta vastuolulised.
13.Kostja 28.06.2019 e-kirja osas leidis maakohus, et tegemist on ebaselge sisuga kirjaga ja sellest ei saa teha järeldust, et kostja kinnitaks võlgnevuse tasumist. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
15.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei pööranud hageja tähelepanu sellele, et hagejal oleks olnud vaja esitada muid tõendeid oma väidete tõendamiseks. Samuti jättis maakohus tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad hageja kohustuste täitmist hageja venna kaudu. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hageja venna ülekuulamiseks ja ei ole seda põhjendanud.
16.Maakohus on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna pole selgitanud välja, kas hageja väited vastavad tõele või mitte. Maakohus leidis, et tegelikult tasus hageja perioodi 2011. a kuni 14.04.2019 eest elatist kokku summas 17 259,78 eurot, kuid jättis seejuures arvestamata, et osa maksetest toimusid ka hageja venna kontolt. See kinnitab hageja väiteid, et elatise eest tasumine toimus hageja venna kaudu.
17.Maakohus ei olnud erapooletu, kui hindas kostja poolt saadetud e-kirja sisu selliselt, et sellest ei saa teha järeldust võlgnevuse puudumise kohta. Vastustaja seisukoht
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
19.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.04.2020 otsusega Harju Maakohtu 13.11.2019 otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada, kuna hagejal ei ole võlga, sest täitedokumendist ei tulene hagejale kohustust tasuda elatist miinimummääras.
20.Riigikohus tühistas 04.11.2020 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2020 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus tegi üllatusliku lahendi, kuna pooled ei vaidle selle üle, et kompromissi alusel kuulub tasumisele elatis seaduses sätestatud miinimummääras ja hageja ei ole vaidlustanud võlgnevuse kujunemist.
2-19-10760
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
22.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hageja ei ole võlgnevust summas 3885,66 eurot kostjale tasunud. Seega ei ole vaidluse all see, et hagejal kuulub tsiviilasjas nr 2-08-69576 tehtud 01.12.2009 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel tasumisele elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Samuti ei ole vaidluse all võlgnevuse kujunemine alates 2009. a kuni 14.04.2019 summas 3885,66 eurot.
24.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud (vt nt Riigikohtu 28.04.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 18). Tulenevalt üldisest tõendamiskoormusest (TsMS § 230 lg 1) peab seega hageja tõendama, et ta on kohustuse täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud nimetatud summas võlgnevuse tasumist. Hageja väitel võttis hageja vend QQ kostjaga 2011. a ühendust ja tasus võlgnevuse sularahas. Kostja eitas sularaha saamist. Seejärel esitas hageja kohtule taotluse kuulata hageja vend sularaha üleandmise osas üle. Maakohus jättis hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata ja ka hageja vande all üle kuulamata, põhjendades seda sellega, et hageja ei ole esile toonud, mis ulatuses tema vend võlgnevuse tasus ja teise põhjusena märkis maakohus, et pooled olid kokku leppinud elatise maksmise pangaülekandega. Seega on maakohus taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, et maakohus oleks taotluse rahuldamata jätmisega menetlusõiguse norme rikkunud, vaid hageja hinnangul oleks maakohus pidanud hagejale selgitama täiendavate tõendite esitamise vajadust. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega. Hageja on maakohtu istungil kinnitanud, et tal muid tõendeid sularaha üleandmise kohta esitada ei ole. Sellises olukorras puudus maakohtul vajadus selgitada hagejale täiendavate tõendite esitamise vajadust ja anda selleks tähtaeg.
25.Ringkonnakohtu hinnangul heidab hageja maakohtule ebaõigesti ette, et maakohus rikkus uurimispõhimõtet ega selgitanud välja, kas hageja väited võlgnevuse tasumise kohta vastavad tõele. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (TsMS § 5 lg 1). Seega tuleb kõigepealt poolel esile tuua oma väited ja esitada taotlused. Seejärel tulenevalt vastaspoole vastuväidetest tuleb poolel oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kohus saab tuvastada asjaolusid üksnes lähtudes sellest, kas tegemist on vaidluse all mitteoleva asjaoluga või on pool asjaolu esinemist tõendanud. Käesoleval juhul on vaidluse all hageja väide võlgnevuse tasumise kohta. Hageja oma väidet tõendanud ei ole, mistõttu kohus ei saanud muul viisil asuda välja selgitama, kas hageja on võlgnevuse tasunud ega hagimenetluse võistlevuse põhimõttest tulenevalt ise tõendeid koguma asuda.
2-19-10760 Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja väited võlgnevuse tasumise kohta sularahas on üldsõnalised ning hageja ei olnud esile toodud, millal ja mis summades võlgnevust sellisel viisil kustutati. Samuti oli hageja väidete kohaselt võlgnevust tasutud üksnes 2011. aastal ja selles osas märkis maakohus põhjendatult, et hageja väide venna vahendusel sularahas tasumise põhjuse kohta on ebausaldusväärne. Hageja viitas venna vahendusel raha tasumise põhjusena sellele, et kuna täitemenetluse raames oli arestitud korter, kus elas hageja ja tema venna isa, oli vend huvitatud raha tasumisest kostjale. Täitemenetlus algatati aga 2012. aastal, mistõttu polnud võimalik, et hageja andis täitemenetluse raames vennale raha 2011. aastal. Seega ei saanud maakohus hageja väidetest ja kogutud tõenditest teha järeldust selle kohta, et hageja tasus võlgnevust osaliselt oma venna vahendusel. Samuti ei saanud maakohus sellest, et hageja vend kandis kostjale raha üle järeldada, et hageja vend andis raha kostjale ka sularahas.
26.Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oli erapoolik kui leidis, et kostja 28.06.2019 ekirja sisu on ebaselge ja selles ei sisaldu kostja kinnitust võlgnevuse tasumise kohta. Maakohus hindas antud tõendit objektiivselt ja leidis oma siseveendumuse kohaselt, et selle kirja ebaselgus ei viita võlgnevuse tasumise kinnitamisele. Ringkonnakohus nõustub, et kostja e-kiri ei tõenda, et kostja oleks loobunud 15.06.2019 e-kirjas esitatud nõudest 3885,66 euro tasumise kohta. Kostja kirjutas 15.06.2019 e-kirjas hagejale, et võlgnevus on 3885,66 eurot (tl 16). 28.06.2019 e-kirja sisu selgitas kostja kohtuistungil selliselt, et see tähendas viimaste kuude võlgnevust. Hageja sellele selgitusele omapoolseid vastuväiteid või täiendavaid selgitusi ei esitanud. Samuti on maakohus hinnanud kostja pangakonto väljavõtet hageja poolt elatise tasumise kohta ja on jõudnud tasutud summasid ja poolte vahelist kokkulepet arvestades järeldusele, mis kinnitab kostja väidet 3885,66 euro võlgnevuse kohta. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja võlgneb endiselt 3885,66 eurot ja sundtäitmine täiteasjas nr 034/2019/909 on põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Riigikohus märkis oma 04.11.2020 otsuses, et menetluskulude jaotus jääb alama astme kohtu otsustada, sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Kuna hagi jääb kokkuvõttes rahuldamata, jäävad ka kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
28.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
29.Kostja esitas 25.03.20121 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada kassatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 700 eurot, mis koosneb õigusabikuludest summas 600 eurot (koos käibemaksuga) ja kautsjonist 100 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga).
30.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toiming kassatsioonkaebuse koostamine, on põhjendatud ning selle ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik.
31.Kostja lepinguliseks esindajaks oli kassatsiooniastmes vandeadvokaat, mistõttu on tunnitasumäär 120 eurot (koos käibemaksuga) TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada kostja taotlust kassatsioonkaebuselt makstud kautsjoni vastaspoolelt välja mõistmiseks. TsMS § 149 lg 4 kohaselt tagastatakse kautsjon kassatsioonkaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral Riigikohtu lahendi alusel.
2-19-10760 TsMS § 149 lg 11 kohaselt ei saa kautsjoni hüvitamist nõuda sõltumata menetlust lõpetavast kohtulahendist vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud 04.11.2020 otsuses märkinud, et kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastatakse. Seega on kostjal õigus saada kautsjon tagasi ja seda ei saa nõuda vastaspoolelt.
32.Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 600 eurot (käibemaksuga).
33.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.