Lilia Ilvese hagi Kristi Ilumetsa vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 095/2017/2116, nr 095/2017/2843 ja nr 095/2017/3097
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lilia Ilvese apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Lilia Ilves (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev Vastustaja (hageja): Kristi Ilumets (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Harry Ots
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. mai 2019 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Lilia Ilvese kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Lilia Ilves (hageja) esitas 14. novembril 2017 Harju Maakohtule hagi Kristi Ilumetsa (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 095/2017/2116, nr 095/2017/2843 ja nr 095/2017/3097. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavalduse esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Harju Maakohus keeldus 15. novembri 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Viru Maakohus rahuldas 13. detsembri 2017 määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjades nr 095/2917/2116 ja nr 095/2017/2843 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja esitas
14.detsembril 2017 täiendava hagi tagamise taotluse. Viru Maakohus rahuldas 15. detsembri 2017 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 095/2017/3097 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisi. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 14. märtsi 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3994 kompromissi, millega hageja kohustus tasuma kostjale alates 15. aprillist 2017 29 500 eurot 9-kuulise graafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks võrdsete osakamaksetena (3300 eurot, v.a viimane makse 3100 eurot). Määrus jõustus 22. aprillil 2017. Hageja tegi kostja kontole järgmised maksed: 3300 eurot 3. mail 2017, 15. mail 2017, 15. juunil 2017 ja 18. juulil 2017 ning 2300 eurot 15. augustil 2017, kokku 12 530 eurot. Täiendavalt tasus hageja kostjale sularahas 1000 eurot 8. septembril 2017, 8500 eurot 11. septembril 2017 ja 9500 eurot 14. septembril 2017, kokku 19 000 eurot. Seisuga 14. september 2017 oli hageja tasunud kostjale kokku 31 530 eurot. Kostja on esitanud kohtutäiturile järgmised täitmisavaldused: 1) 18. juuli 2017 täitmisavaldus, mille kohaselt on avalduse esitamise seisuga hageja põhivõlg 6270 eurot ja viivis 53 eurot 95 senti (täiteasi nr 095/2017/2116); 2) 6. oktoobri 2017 täitmisavaldus, mille kohaselt ei ole hageja tasunud 15. septembri 2017 makset summas 3300 eurot, millele lisandub viivis 1 euro 65 senti (täiteasi nr 095/2017/2843); 3) 6. novembri 2017 täitmisavaldus, mille kohaselt ei ole hageja tasunud 15. oktoobri 2017 makset summas 3300 eurot (täiteasi nr 095/2017/3097). Hageja arvates on sundtäitmine nimetatud täiteasjades lubamatu, sest hageja on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja helistas kostjale 11. septembril 2017 ja ütles, et soovib kostjale raha anda, summast juttu ei olnud. Pooled said kokku bussijaama kohvikus. Hageja tuli
üksi ja tal olid kaasas eeltäidetud kviitungid. Hageja palus kostjal kirjutada enda andmed, kuupäeva ja allkirja. Kviitungi peal oli kirjas „500 eurot“ ja hageja andiski kostjale 500 eurot. Hageja helistas kostjale ka 14. septembril 2017, nad sai bussijaama kohvikus kokku ja hageja andis kostjale 500 eurot. Kohtule esitatud kviitungid on võltsitud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 3. mai 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 282 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt pidi hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt tõendama, et nõue on rahuldatud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et esialgu oli 11. septembri 2017 kviitungil märgitud „500 eurot“, kuid hilisemal kohtumisel taksos kirjutas ta kviitungi ümber 8500 eurole, kuna bussijaamas kohtudes oli tal kaasas 500 eurot ja kui ta kostjaga hiljem kohtus, tasus ta kostjale täiendavalt 8000 eurot. Selle väite teeb ebausaldusväärseks eksperdi arvamus, mille kohaselt numbrile ja sõnale 500 on hiljem tehtud juurdekirjutus „8“ ja „kaheksa tuhat“. Hageja ei ole selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, miks oli vaja vormistada ka 14. septembri 2017 kviitung esialgu 500 euro peale, kuigi hageja väidete kohaselt andis ta kostjale korraga üle 9500 eurot. Ka selle väite teeb ebausaldusväärseks eksperdi arvamus, mille kohaselt numbrile ja sõnale 500 on hiljem tehtud juurdekirjutus „9“ ja „üheksa tuhat“. Hageja väited teeb ebausaldusväärseks see, et hageja on menetluse kestel esitanud erinevaid seisukohti kviitungite vormistamise koha osas, nimetades mõlema kviitungi vormistamise kohtadeks nii bussijaama kohvikut kui ka kostja elukohta (taksot, mis peatus elukoha läheduses). Eelneva tõttu leidis maakohus, et 11. septembri 2017 ja 14. septembri 2017 kviitungid võlgnevuse tasumise kohta ja kviitung, millele on tõmmatud rist, on ebausaldusväärsed ega tõenda hageja kohustuse täitmist. Maakohus ei pidanud tunnistaja A.Š. ütlusi raha tagastamise kohta usaldusväärseteks. Tunnistaja väitis, et nägi taksos kviitungite vormistamist, kuigi hageja ja kostja kinnitasid, et need oli eelnevalt vormistatud ja kohtumisel bussijaama kohvikus kostja lisas sinna oma isikuandmed ja allkirja. Seega puudus kostjal vajadus teisel väidetaval kohtumisel taksos midagi uuesti vormistada ja allkirjastada. Ebausaldusväärseks teeb tunnistaja ütlused ka see, et kui tunnistaja pidi hagejale üksnes võlgnevuse tasuma, siis miks pidi ta veel sõitma koos hagejaga väidetavalt kostja elukohta, ootama seal kostja tulekut ja osalema väidetaval raha üleandmisel. Tunnistaja ütlused muudab ebausaldusväärseks asjaolu, et tunnistaja püüdis oma kohtuistungil antud ütlusi hiljem mitmel korral selgitada või täiendada oma avaldustes kohtule. Maakohus jättis A.Š. 26. novembri 2018 ja
14.detsembri 2018 täiendavad kirjalikud selgitused tähelepanuta. Eelneva tõttu asus maakohus seisukohale, et hageja ei ole nõude rahuldamist tõendanud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Samuti ei ole maakohus selgitanud, mida tuleb menetlusosalistel oma väidete tõendamiseks esitada. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tunnistaja ütlusi. Vaatamata sellele, et maakohus jättis tunnistaja 26. novembri 2018 ja 14. detsembri 2017 täiendavad kirjalikud selgitused tähelepanuta,
on maakohus alusetult tunnistaja avaldusi siiski arvestanud. Tunnistaja võib kirjalikke dokumente kasutada ainult ütluste andmisel, mitte väljaspool kohtuistungit. Maakohus jättis tunnistaja kirjalikud avaldused toimikusse ja kasutas neid kohtuotsuse tegemisel. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tunnistaja ütlusi. Praegu ajani ei ole selge, kes ja mida kirjutas kviitungitele. Hageja arvates ei ole midagi erilist selles, et ta võttis endaga kaasa tunnistaja, kui plaanis oli suure rahasumma üleandmine. Hageja märgib, et ta on ise kohtule kinnitanud, et numbrid „8“ ja „9“ oli ta kviitungitele juurde kirjutanud. Seetõttu ei olnud alust ekspertiisi määramiseks. Hageja on selgitanud kohtule, et ta ei valda eesti keelt ning seetõttu võttis aluseks varem täidetud kviitungi. Pärast varem täidetud kviitungi sisu dubleerimist uuele kviitungile kirjutas hageja kostja juuresolekul juurde numbri „8“. Arvestades seda, et hageja üldse ei valda eesti keelt, on usutavad asjaolud, mis on seotud numbrite „8“ ja „9“ juurdekirjutamisega. Maakohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta selle kviitungi osas, millele on tõmmatud rist. Hageja hinnangul on see kviitung kooskõlas tema ütlustega. Sellelt kviitungilt on näha, et seda on täitnud kaks isikut ja käekirjad langevad kokku 11. septembri 2017 ja 14. septembri 2017 kviitungitel olevate allkirjadega. Kviitung kinnitab hageja väiteid selle kohta, et esmalt oli see tehtud summas 500 eurot, siis oli see tühistatud ristiga ja täidetud uus kviitung vana kviitungi teksti alusel. Ei ole usaldusväärne, et hageja maksis 500 eurot, kostja kinnitas raha saamist oma allkirjaga, pärast seda kviitung tühistati ristiga ja kirjutati välja uus kviitung samas summas sama sisuga ning kostja kinnitas allkirjaga sama summa saamist. Maakohtul oli kohustus selgitada menetlusosalistele, mida tuleb tõendada seoses selle kviitungiga. Hageja hinnangul on eksperdiarvamus lubamatu tõend. Ekspertiisi tegemisel peab olema kontrollitav, kas eksperdid on pädevad vastama kohtu esitatud küsimustele. Praegusel juhul ei ole võimalik kontrollida, kuidas eksperdid on jõudnud oma järeldusteni. Eksperdiuuringute kirjeldus on puudulik.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et ta on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud. Hageja peab tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid ehk seda, et ta on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud (TsMS § 230 lg 1).
8.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:
Harju Maakohus kinnitas 14. märtsi 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3994 kompromissi, millega hageja kohustus tasuma kostjale alates 15. aprillist 2017 29 500 eurot 9-kuulise graafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks võrdsete osamaksetena (3300 eurot, v.a viimane makse 3100 eurot);
hageja kandis kostja kontole kokku 12 530 eurot (I kd, tl 5-7); hageja tasus kostjale sularahas 8. septembril 2017 1000 eurot (I kd, tl 70); kohtutäituri menetluses on kolm täiteasja täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks: 095/2017/2116 (18. juuli 2017 seisuga põhivõlg 6270 eurot ja viivis 53 eurot 95 senti), 095/2017/2843 (15. septembri 2017 makse summas 3300 eurot ja viivis 1 euro 65 senti), 095/2017/3097 (15. oktoobri 2017 makse summas 3300 eurot).
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kui palju tasus hageja kostjale sularahas 11. septembril 2017 ja
14.septembril 2017. Hageja väitis, et 11. septembril 2017 tasus ta kostjale sularahas 8500 eurot ja
14.septembril 2017 tasus ta 9500 eurot (seega kokku18 000 eurot). Kostja vastuväite kohaselt tasus hageja tasus talle mõlemal päeval 500 eurot (seega kokku 1000 eurot).
10.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja esitatud 11. septembri 2017 ja 14. septembri 2017 kviitungid (I kd, tl 8) ja 11. septembri 2017 kviitung, millele on tõmmatud rist (I kd, tl 71) ei ole usaldusväärsed ning need ei tõenda, et hageja on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud. Ekspertarvamuses on asutud seisukohale, et kviitungitele on hiljem tehtud juurdekirjutused selliselt, et 11. septembri 2017 kviitungile on juurde kirjutatud „8“ ja „kaheksa tuhat“ ning 14. septembri 2017 kviitungile on juurde kirjutatud „9“ ja „üheksa tuhat“. Ringkonnakohus märgib, et 21. mai 2018 kohtuistungil on hageja ekspertiisiga nõustunud (I kd, tl 147), mistõttu tuleks jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et ekspertiisi määramiseks ei olnud alust. Ka hageja ise on 21. mai 2018 ja 8. aprilli 2019 kohtuistungitel (I kd, tl 146; II kd, tl 195) kinnitanud, et esialgu oli mõlemale kviitungile märgitud 500 eurot. Seega pidi hageja tõendama, et 11. septembril 2017 andis ta kostjale lisaks 500 eurole veel 8000 eurot ja 14. septembril 2017 lisaks 500 eurole veel 9000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja seda tõendanud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas muudab hageja eesti keele mittevaldamine usutavaks asjaolud, mis puudutavad numbrite „8“ ja „9“ juurdekirjutamist. Numbrite kirjutamine ei sõltu eesti keele oskusest (või selle puudumisest).
11.Ringkonnakohus peab vajalikuks tuua välja ka järgmised vastuolud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puudus mistahes mõistlik põhjus märkida 14. septembri 2017 kviitungile summaks 500 eurot, kui hagejal oli väidetavalt 9500 eurot kohe kaasas. Lisaks on hageja selgitanud, et kviitung, millele on tõmmatud rist (I kd, tl 71), oli tehtud summas 500 eurot, seejärel tühistatud ristiga ja täidetud uus kviitung vana kviitungi alusel. Samas on hageja ise kinnitanud, et ka
11.septembri 2017 kviitungile oli esialgu summaks märgitud 500 eurot ja hageja kirjutas numbri „8“ sellele juurde. Ringkonnakohtule jääb selgusetuks, miks märgiti kviitungile summaks 500 eurot, seejärel see kviitung tühistati (tõmmates sellele risti), ning vormistati uus kviitung samas summas (500 eurot) ja seejärel kirjutati juurde „8“. Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et ka 11. septembri 2017 kviitung, millele on tõmmatud rist, ei ole usaldusväärne tõend.
12.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti hinnanud tunnistaja A.Š. ütlusi ebausaldusväärseteks. Üldjuhul annab tunnistaja ütlusi kohtuistungil. Kirjalike ütluste andmine on põhjendatud üksnes siis, kui tunnistaja kohtusse ilmumine on talle ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav (TsMS § 253 lg 1). Kuna praegusel juhul andis tunnistaja ütlusi 21. mai 2018 kohtuistungil, jättis maakohus põhjendatult tähelepanuta tunnistaja 26. novembri 2018 ja
14.detsembri 2018 kirjalikud selgitused. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et maakohus kasutas tunnistaja kirjalikke ütlusi otsuse tegemisel. Kuigi maakohus viitas otsuses tunnistaja 20. mai 2018 kirjalikele selgitustele, nähtub tsiviilasja toimikust, et maakohus on selle dokumendi tunnistajale tagastanud (I kd, tl 144). Ka viite sisu hinnates tuleb asuda seisukohale, et maakohus viitas kohtuistungil antud tunnistaja ütlustele, mitte kirjalikele selgitustele. Seega on maakohtu viide tunnistaja 20. mai 2018 kirjalikele selgitustele pigem ekslik.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esitatud väited eksperdiarvamuse kui lubamatu tõendi kohta tuleb jätta tähelepanuta. Esiteks on need väited üldsõnalised (väidete kohaselt ei ole võimalik kontrollida, kuidas eksperdid on jõudnud oma järeldusteni; eksperdiuuringute kirjeldus on puudulik). Kui hageja leidis, et eksperdiarvamus on ebaselge või puudulik, oli tal võimalik taotleda kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramist (TsMS § 304). Tõendi lubatavust reguleerib TsMS § 238 lg 3. Praegusel juhul ei ole tegemist ühegi TsMS § 238 lg 3 p-des 1-5 nimetatud olukorraga.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitamiskohustust rikkunud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millised olulised asjaolud on hageja arvates jäänud välja selgitamata. Selgitamiskohustuse nõuetekohane täitmine ei tähenda seda, et kohus peaks menetlusosalistele selgitama, milliseid konkretseid tõendeid tuleb neil oma väidete tõendamiseks esitada. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu menetluses esindas hagejat kaks vandeadvokaati ning pooled ei vaielnud nõude kvalifikatsiooni ega tõendamiskoormise üle.
15.Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohtu määratud tähtajaks (21. oktoobriks 2019) ega ka hiljem ei ole kostja menetluskulude nimekirja esitanud. Ei ole ka selliseid menetluskulusid, mida ringkonnakohus saaks asja materjalide alusel kindlaks määrata. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.