Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-17-17043
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.mai 2019, Jõhvi, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Kohtuistungite toimumise aeg
31.01.2018; 11.04.2018; 21.05.2018; 08.04.2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L. I. (ik xxxxxxxxxxx, xxx xx-xx xxx küla xxx vald Harjumaa) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Madis Uusorg Advokaadibüroo Attela Aadress: Ahtri 6a, 10151 Tallinn e-post: xxx ja Kaspar Lind xxx Kostja: K. I. (ik xxxxxxxxxxx, xxx xx-xx, 10614 Tallinn e-post: xxx Kostja lepinguline esindaja: Harry Ots Õigusbüroo Harry Ots AS e-post xxx
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
Viru Maakohtu menetluses on L. I. hagi K. I. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt 14.03.2017 Harju Maakohtus Kentmanni kohtumajas toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr xxx sõlmisid L. I. ( hageja) ja K. I. (kostja) kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale alates 15.04.2017 29 500 eurot 9-kuulise graafiku vältel võrdsetes osamaksetes iga kuu 15. kuupäevaks 3300 eurot, välja arvatud viimane osamakse, mille suurus pidi olema 3100 eurot. Hageja ja kostja kompromissleping kinnitati Harju Maakohtu 14.03.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas xxx. Kohtumäärus jõustus 22.04.2017. Hageja alustas maksetega 2017. a mai alguses, kandes kostja pangakontole nr xxxxxxx maksed järgmistel kuupäevadel: 03.05.2017 – summas 3300 eurot; 15.05.2017 – summas 3300 eurot; 15.06.2017 – summas 330 eurot; 18.07.2017 – summas 3300 eurot; 15.08.2017 – summas 2300 eurot. Kokku on hageja seisuga 15.08.2017 kostja pangakontole nr xxxxxxxxxxx tasunud seega 12 530 euro. Täiendavalt tasus hageja kostjale sularahas: 11.09.2017 – summa 8500 eurot; 14.09.2017 – summa 9500 eurot. Hageja tasus septembris seega kostjale täiendavalt sularahas 18 000 eurot. Kokku oli hageja poolt kostjale seisuga 14.09.2017 tasutud tsiviilasjas nr 2-15-3994 sõlmitud kompromisslepinguga seoses 30 530 eurot. Kostja koostas 18.07.2017 täitmisavalduse, mille edastas kohtutäitur Kristel Maalmanile 18.07.2017. Oma täitmisavalduses märkis kostja, et seisuga 18.07.2017 on põhivõlg 6270 eurot ja viivised 53,95 eurot. Hageja sai täitmisteate kätte 23.07.2017. Pärast seda 25.07.20171 teavitas hageja kohtutäiturit kõigist selleks ajaks kostjale tasutud summadest kokku summas 10 230 eurot ning esitas ka vastavasisulised maksekorraldused. Kostja koostas 06.10.2017 täiendava täitmisavalduse. Täitur Kristel Maalman alustas 10.10.2017 täitmisasja nr 095/2017/2843. Täitmisavalduse kohaselt on hageja poolt kostjale tasumata 15.09.2017 kohustuslik makse summas 3300 eurot, mille lisandub viivis 1,65 eurot. Seega on kohtutäitur Kristel Maalmanilt saadud info kohaselt hageja suhtes tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtumäärusest tuleneva nõude alusel toimumas kaks täiteasja, milles on sissenõudjaks kostja. Kohtutäitur oli toimuva täitemenetluse käigus hageja kontolt arestinud seisuga 24.10.2017 täiendavalt summa 899,09 eurot. Hageja esitas kostjale 01.11.2017 pretensiooni, milles juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et tsiviilasjas nr xxx 14.03.2017 kohtumäärusest tulenev nõue on täies ulatuses täidetud. Hageja juhtis kostja tähelepanu ka asjaolule, et nõue oli täidetud täies ulatuses juba ajal, mil kostja esitas kohtutäitur Kristel Maalmanile teise täitmisavalduse. Hageja hoiatas kostjat, et kui kostja ei esita kohtutäitur Kristel Maalmanile avaldust täitemenetluste lõpetamiseks 10 päeva jooksul, pöördub hageja oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostja ei ole vastavasisulist avaldust kohtutäiturile esitanud ega ka hagejale vastanud. Hageja on seisukohal, et 14.03.2017 tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtumäärusest tulenenud nõude sundtäitmine on lubamatu, kuna hageja on 14.03.2017 kohtumäärusest tulenenud nõude täies ulatuses rahuldanud 14.09.2017. Seega esineb alus tunnistada sundtäitmine lubamatuks ning lõpetada täiteasjad nr 095/2017/2116 ja 095/2017/2843. Hageja möönab, et tal oli kohtutäituri poolt täitmisteate koostamise hetkel 19.07.2017 võlgnevus kostja ees. Samas ei olnud see täitmisteate koostamise seisuga põhivõla osas mitte 6270 eurot, vaid 2970 eurot, millele lisandus viivis (kostja poolt arvestatud ulatuses 53,95 eurot). Kuna täitmisteate sai hageja kätte 23.07.2017, tuleb täitemenetluse alustamise hetkeks lugeda TMS § 24 lg 2 kohaselt 23.07.2017. Hageja täitis temale antud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul nõude täiendavalt summas 2300 eurot (15.08.2017 maksekorraldus).
13. detsember 2017 hagi tagamise määruses kohus määras peatada Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 095/2017/2116 ja nr 095/2017/2843 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. 07 juuni 2018 määras maakohus tsiviilasjas nr 2-17-17043 käekirjaekspertiisi ja määras ekspertiisi teostajaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi. Maakohus esitas eksperdile järgmised küsimused:
Kostja vaidles 21.02.2018 kirjalikus vastuses ja kohtuistungitel hagile vastu. Vastuse kohaselt on kohtule esitatud kviitungid võltsitud ja kostja taotles võltsituse tõendamiseks käekirjaekspertiisi. Kostja vastuväidete kohaselt hageja helistas kostjale 11.09.2017 päeval ja ütles, et soovib kostjale
raha anda, summast ei olnud juttu. Pooled said kokku bussijaama kohvikus u 17.00 paiku. L. I. tuli üksi ja tal olid kaasas eeltäidetud tšekid, mingit koopiat seal taga ei olnud. Hageja palus kostjal kirjutada ainult enda andmed, kuupäeva ja oma allkirja. Tšeki peal oli kirjas 500 eurot ja ta andiski kostjale 500 eurot ning kostja lahkus. Sellel päeval kostja rohkem hagejat ei näinud. Mingit hilisemat kohtumist hagejaga Paldiski mnt-l ei olnud. Hageja poolt kohtusse kutsutud tunnistaja andis valeütlusi. Kostja ei ole näinud kviitungit, millele on rist peale tõmmatud. Kostja juuresolekul ei ole ühtelegi tšekile risti peale tõmmatud. Kostja ütluste kohaselt toimus 14.09.2017 kõik täpselt samamoodi kui 11.kuupäeval- hageja helistas päeval, nad leppisid kokku ajas, aeg oli täpselt sama, samamoodi bussijaamas, samas kohvikus väikse laua taga. Hageja andis kostjale üle jälle täpselt 500 eurot.
Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hagi ese: tunnistada L. I. suhtes toimuv sundtäitmine täiteasjades nr 095/2017/2116, nr 095/2017/2843, nr 095/2017/3097) TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks. Vaidlust ei ole, et: 1) 14.03.2017 Harju Maakohtus tsiviilasjas nr xxx sõlmisid L. I. ja K. I. kokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale 29 500 eurot 9-kuulise graafiku vältel võrdsetes osamaksetes iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.04.2017. Hageja kohustus tasuma kostjale igakuiselt 3300 eurot, välja arvatud viimane osamakse, mille suurus pidi olema 3100 eurot. 2) Kokku tasus hageja seisuga 15.08.2017 kostja pangakontole nr xxxxxxxxx 12 530 eurot; 3) hageja ja kostja kohtusid kahel korral (11.09.2017 ja 14.09.2017) Tallinna bussijaamas, kus bussijaama kohvikus andis hageja mõlemal korral kostjale üle sularaha 500 eurot, mille kohta oli hagejal koostatud eelnevalt kviitung. Kostja täitis kviitungis üksnes tema isikuandmete osa; 4) hageja kinnitas 21.05.2018 kohtuistungil, et esialgu oli kviitungitele märgitud 500 eurot. Hageja tõendab oma nõuet (täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses nõude täitmisega) 11.09.2017 ja 14.09.2017 kviitungitega võlgnevuse tasumise kohta, kviitungiga millel on peale tõmmatud rist ja tunnistaja A. Š. ütlustega. Kostja eitab hageja väiteid. Hageja tasus kostjale sularahas 11.09.2017 mitte 8500 eurot, vaid üksnes 500 eurot ja 14.09.2017 mitte 9500 eurot, vaid taas ainult 500 eurot. Mõlemal päeval tasus hageja kostjale üksnes 500 eurot ja selle kohta koostati kviitungid, mis olid hageja poolt juba eelnevalt ette valmistatud. Mõlemale kviitungile on hageja teinud hiljem juurdekirjutused vastavalt „8“ ja „9“. Kostja ei kohtunud 11.09.2017 ja 14.09.2017 hilisemalt hagejaga uuesti. Kostja ei ole kohtunud ka A. Š.ga. 11.09.2017 ja 14.09.2017 kviitungid võlgnevuse tasumise kohta ja kviitung millele on tõmmatud rist. Hageja kinnitas kohtuistungil, et esialgu oli 11.09.2017 kviitungil 500 eurot märgitud, kuid hilisemal kohtumisel taksos kirjutas ta kviitungi ümber 8500 eurole, motiveerides seda sellega, et bussijaamas kohtudes oli tal kaasas 500 eurot ja kui ta kostjaga hiljem uuesti kohtus, tasus ta kostjale täiendavalt 8000 eurot. Nimetatud väite teeb mitteusaldusväärseks eksperdi arvamus mille kohaselt numbrile ja sõnale 500 on hilisemalt tehtud juurdekirjutus „8“ ja „kaheksa tuhat“. Kui 11.09.2017 arvele juurdekirjutuse tegemist põhjendas hageja sellega, et A. Š. ei jõudnud õigeks ajaks bussijaama (et anda hagejale üle 9000 eurot) ja hageja ei saanud kostjale anda koheselt rohkem kui 500 eurot (mille kohta vormistati kviitung), siis milleks oli vaja 14.09.2017 vormistada kviitung esialgu 500 euro peale, kui hageja väidete kohaselt andis ta kostjale korraga üle 9500 eurot, jäi hageja poolt selgelt ja arusaadavalt põhjendamata. Ka selle hageja väite teeb
mitteusaldusväärseks eksperdi arvamus mille kohaselt numbrile ja sõnale 500 on hilisemalt tehtud juurdekirjutus „9“ ja „üheksa tuhat“ Juurdekirjutuste tegemine just hageja poolt 11.09.2017 ja 14.09.2017 kviitungitele on selgelt tõendatud kohtule esitatud 19.11.2018 eksperdiarvamustes. Kostja eitab hageja väiteid, et ta kohtus 11.09.2017 hagejaga veel teist korda ja teisel kohtumisel nad annulleerisid hagejaga varasemalt vormistatud kviitungi 500 euro kohta, tõmmates sellele risti ja vormistasid uue kviitungi 8500 euro tasumise kohta. Hageja väited teeb mitteusaldusväärseks ka see, et hageja on menetluse kestel esitanud erinevaid seisukohti 11.09.2017 ja 14.09.2017 kviitungite vormistamise koha osas- nimetades mõlema kviitungi vormistamise kohtadeks bussijaama kohvikut kui ka kostja elukohta (taksot, mis peatus elukoha läheduses). Juhul, kui raha anti 14.09.2017 summas 9500 eurot üle bussijaama kohvikus, siis on ilmselt vale väide, et 14.09.2017 kviitung vormistati kostja elukohas (hageja väide tema 27.09.2018 kirjalikus seisukohas). Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt esitatud 11.09.2017 ja 14.09.2017 kviitungid võlgnevuse tasumise kohta ja kviitung millele on tõmmatud rist mitteusaldusväärsed ja ei tõenda hageja poolt kohustuse täitmist. Tunnistaja A. Š. ütlused Tunnistaja A. Š. ütluste kohaselt olid tal hagejaga rahalised suhted. Tal oli hagejaga sõlmitud äriruumi ostu- müügi leping, selle lepingu alusel pidi tunnistaja tagastama hagejale müügilepingu esemeks olnud hoone eest võlgnevuse. Tähtajaks ei olnud tunnistajal võimalik raha tagastada ja ta leppis hagejaga kokku, et tunnistajal on võimalik tagastada raha hageja esimesel nõudmisel koos intressidega. Tunnistaja tagastas raha hagejale osade kaupa. Suurema osa võlast tagastas ta septembris sularahas kolmes osas. Täpselt tunnistaja ei mäleta mis summas ta igakord raha tagastas. Ühel korral pidi ta tagastama 9 000 eurot, aga ei saanud summat kokku ja tagastas 8 000 eurot. Teisel korral tunnistaja tagastas hagejale 7 000 eurot. Kokku maksis tunnistaja hagejale septembri kuus 17 000 eurot. Raha üleandmisel ühel korral jäi tunnistaja hiljaks ja ta sõitis hagejaga kuhugi taksoga. Tunnistaja istus hagejaga tagaistmel, nad ootasid natuke aega, siis autosse istus üks naisterahvas. Hageja andis talle selle raha ära, mille tunnistaja talle tagastas. Tunnistaja täpselt ei tea aga hagejale jäi mingi paber kätte ja üks paber jäi kostjale. Kohus ei pea tunnistaja ütluseid raha tagastamise kohta usaldusväärseteks. Tunnistaja A. Š. 20.05.2018 kirjalike seletuste kohaselt nägi ta, et naisterahvas istus taksos eesistmele, tunnistaja ja hageja istusid tagaistmel. Tunnistaja nägi tagaistmelt, et tema antud raha oli läbipaistvas kilekotis. Hageja andis raha eesistmel olevale naisele üle. Samas tunnistaja nägi dokumendi vormistamist ja raha üleandmist. K. andis arve-kviitungi hageja kätte, et ta kirjutaks oma andmed. Tunnistaja nägi kuidas hageja täitis oma andmed ja märkis summa 8500 euro (kaheksatuhat viissada eurot). Peale seda andis hageja läbipaistva kilekoti rahaga ja arve-kviitungiga K.le. K. kirjutas arve-kviitungile alla ja andis hagejale. Ülemise osa arve –kviitungist võttis hageja omale. Ebausaldusväärseks teeb tunnistaja ütlused see, et tunnistaja väidab, et nägi taksos kviitungite vormistamist, kuigi hageja ja kostja kinnitasid, et kviitungid olid eelnevalt vormistatud ja kohtumisel bussijaama kohvikus kostja lisas juba sinna oma isikuandmed ja allkirja. Seega puudus kostjal vajadus teisel väidetaval kohtumisel taksos midagi uuesti vormistada ja allkirjastada. Ebausaldusväärseks teeb tunnistaja ütlused ka see, et kui tunnistaja pidi hagejale üksnes võlgnevuse tasuma, siis miks pidi ta veel sõitma koos hagejaga väidetavalt kostja elukohta, ootama seal kostja tulekut ja osalema väidetaval raha üleandmisel. Samuti teeb tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks asjaolu, et tunnistaja püüdis oma kohtuistungil antud ütlusi hilisemalt mitmel korra selgitada või täiendada oma hilisemates avaldustes kohtule. Kohus jätab A. Š. 26.11.2018 ja 14.12.2018 täiendavad kirjalikud selgitused otsuse tegemisel tähelepanuta seoses nende mitteusaldusväärsusega.
Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 paneb võlgnikule tõendamiskoormuse tõendada, et nõue on rahuldatud. Maakohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tõendanud nõude rahuldamist. Kostja eitab, et hageja on nõude täies ulatuses täitnud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi. Nimekiri kulude kohta, mis on seotud kohtuistungil osalemisega tuleb kohtule esitada kolm tööpäeva jooksul kohtuistungi toimumisest arvates (TsMS § 176 lg 1). Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule kohtuistungil. Kostja palub hagejalt välja mõista käekirja ekspertiisitasu 282 eurot. Muude kulude kohta ei ole kostja menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Maakohus leiab, et seoses hagi rahuldamata jätmisega, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja esindaja ei ole kolme tööpäeva jooksul viimase kohtuistungi toimumisest arvates muude menetluskulude kohta nimekirja kohtule esitanud, mõistab kohus välja hagejalt kostja kasuks 282 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.