4.Rahuldada Osaühingu NATTELCO määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.Välja mõista NKC KONSULTATSIOONI OÜ-lt määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 910 (üheksasada kümme) eurot Osaühingu NATTELCO kasuks.
6.Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (PankrS § 15 lg 5 koosmõjus § 5 lg-ga 2).
1(9)
Asjaolud ja menetluse käik
1.17.04.2018 esitas NKC KONSULTATSIOONI OÜ (avaldaja või võlausaldaja) kohtule avalduse Osaühingu NATTELCO (puudutatud isik või võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
Avalduse kohaselt oli võlgniku ja OÜ Realsten (esialgne võlausaldaja) vahel aastatel 2009 – 2016 sõlmitud vähemalt 44 suulist müügilepingut ehitusmaterjalide (killustik, liiv, segu, purubetoon, pinnas ja kivid) müümiseks ja transpordi osutamiseks.
OÜ Realsten ja võlgniku vahel on sõlmitud 30.11.2011, 31.12.2011, 28.02.2013, 11.12.2015, 31.03.2016, 30.06.2016, 29.07.2016 ja 31.08.2016 suulised müügilepingud ehitusmaterjali müümiseks. Kõikide müügilepingute osas on väljastatud võlgnikule arve/saateleht, millel oli märgitud ka maksetähtaeg ning viivisteks 0,5% päevas. Võlgnik ei täitnud ühestki nimetatud müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustust.
Kõigis õigussuhetes, mis tekkisid esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel (kauba ja teenuste tellimisel, kauba ja teenuste saamisel, arve/saatelehte saamisel, läbirääkimistel, saldo teatise kinnituse allakirjutamisel jne) oli võlgniku esindajaks ainult võlgniku lepinguline esindaja RK, kes on võlgniku juhataja (EP) abikaasa. RKi kui võlgniku esindaja volitusi kinnitatavad ka järgnevad esialgse võlausaldaja arve/saatelehed: 29.02.2012 arve/saateleht nr 2-20; 31.03.2012 arve/saateleht nr 3-33; 31.03.2013 arve/saateleht nr 3-34 ja 30.04.2013 arve/saateleht nr 4-70. Nimetatud arve/saatelehtedes, jaos „Nõus“ on RKi allkiri. Nimetatud arve/saatelehed on täies ulatuses tasutud võlgniku poolt.
31.12.2010, 01.11.2012, 01.01.2016 ja 13.03.2017 allkirjastas võlgniku lepinguline esindaja RK omakäeliselt vastavate kuupäevadega saldo teatise kinnitused, mille kohaselt võlgnik kirjalikult selgelt (ühemõtteliselt) tunnistas müügilepingutest tuleneva põhivõlgnevuse olemasolu summas kokkuvõttes summas 49 899.68 eurot.
03.04.2018 loovutas OÜ Realsten eespool nimetatud müügilepingutest tulenevad nõuded NKC KONSULTATSIOONI OÜ-le. Seisuga 03.04.2018 on nõude suurus (tasumata põhivõlg ja viivised) 365 623.29 eurot, mis koosneb maksmata põhivõlast 49 899.68 eurot ja viivised 315 723.61 eurot.
Aastatel 2010 – 2017 on võlgnik mitu korda pöördunud võlausaldaja poole palvega anda täiendav tähtaeg oma võlgnevuse tasumiseks, põhjendades oma võlgnevuse olemasolu sellega, et võlgnikul oli ja on püsivad majandusraskused, ning lubas pidevalt esialgsele võlausaldajale võlgnevuse täies ulatuses tasuda, sh ka viivised. Aastatel 2010 – 2017 tunnistas võlgnik mitu korda kirjalikult müügilepingutest tuleneva võlgnevuse olemasolu ning kirjutas alla 31.12.2010 saldo teatise kinnitusele; 01.11.2012 saldo teatise kinnitusele; 01.01.2016 saldo teatise kinnitusele ja 13.03.2017 saldo teatise kinnitusele. Võlausaldaja on seisukohal, et saldo teatise kinnituse osas on tegemist TsÜS § 158 mõttes aegumise katkemisega nõude tunnustamisega.
Võlausaldaja on 05.04.2018 pankrotihoiatuses teavitanud võlgnikku nõude loovutamisest ja kavatsusest esitada kohtusse pankrotiavaldus, kui võlgnik ei ole võlgnevust 10 päeva jooksul tasunud. Pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud 06.04.2018. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Seisuga 17.04.2018 võlgneb võlgnik võlausaldajale kokku 365 623.29 eurot, millest põhivõlg on 49 899.68 eurot ja viivis 315 723.61 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankroti.
Võlgniku vastuväited
2(9)
Võlgnik võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust ei tunnista. Võlgnikul ei ole kunagi tekkinud OÜ Realsten ees kohustusi avalduses märgitud summasid tasuda, väidetavaid suulisi lepinguid pole kunagi sõlmitud, mida kinnitab mh asjaolu, et OÜ Realsten ei ole mistahes ajahetkel väidetavate rahaliste kohustuste täitmist nõudnud. Nõue on täies ulatuses tõendamata (arve väljastamine ei tekita rahalist kohustust), avaldusele lisatud audiitorile esitamiseks mõeldud saldokinnitused ei ole käsitatavad võlatunnistustena. Ükski saldoteatistest ei ole allkirjastatud võlgniku juhatuse liikme poolt. Võlgniku töötajal RKil ei olnud volitust allkirjastada 01.03.2017 saldoteatist. Ülejäänud, 01.01.2016, 31.10.2012 ja 31.12.2010 saldoteatiste kohaselt on need allkirjastanud võlgniku juhatuse liige, kuid tegemist ei ole võlgniku juhatuse liikme allkirjaga. Võlgnik esitab võltsituse vastuväite. Viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna põhikohustust ega viivist ei ole võlgnikult ükski isik enne avaldaja pankrotihoiatust kunagi nõudnud. Samuti on viivised ebamõistlikult suured. Täiendavalt esitab võlgnik VÕS § 113 lg 8 alusel viivise vähendamise nõude vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Lisaks on põhinõue 28 398.44 euro ulatuses aegunud. Vastavalt on aegunud ka viivisenõue (TsÜS § 144). Võlgnik on seisukohal, et pankrotiavaldus on esitatud teadlikult pahauskselt. Nõuded võlgniku vastu on alusetud ja tõendamata ning avaldaja on sellest asjaolust teadlik. Pankrotiavalduse ainus eesmärk on avaldaja lootus võlgniku arvelt minimaalsete kuludega põhjendamatult rikastuda. Võlgnik palub jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja ajutine haldur nimetamata, kuna avaldaja nõue on vähimal juhul äärmiselt vaieldav ning kuulub lahendamisele hagimenetluses.
Esimese astme kohtu määrus
11.Harju Maakohus jättis 28.08.2018 määrusega ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas menetluse võlausaldaja NKC KONSULTATSIOONI OÜ avalduse alusel Osaühingu NATTELCO pankroti väljakuulutamiseks. Kohus määras tagastada NKC KONSULTATSIOONI OÜ-le 29.04.2018 ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiit summas 2 000 eurot. Menetluskulud jättis avaldaja kanda ning mõistis puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 1 755 eurot.
12.Kohtu hinnangul ei saa 29.06.2017 volikirjaga lugeda tõendatuks asjaolu, et RKil oli võlgniku nimel õigus allkirjastada 31.12.2011 arve/saateleht, kuivõrd nimetatud arve/saateleht pärineb varasemast ajast kui volikirja allkirjastamise päev ja volikirjast ei tulene volituste tagasiulatuvat kehtivust. Lisaks on volikiri antud Ralsteini OÜ dokumentide allkirjastamiseks, kuid pankrotiavalduse kohaselt omandas võlausaldaja OÜ Realsten nõude võlgniku vastu. Kuna 29.06.2017 volikirjas puuduvad andmed Ralsteini OÜ registrikoodi kohta, siis ei saa kohus automaatselt järeldada, et tegemist on OÜ-u Realsten kõigi dokumentide allkirjastamiseks antud volitusega.
13.Kohus on seisukohal, et teostatud tööde aktid ajavahemikust 30.06.2012 – 31.01.2013 ei tõenda RKi õigust võlgniku nimel 13.03.2017 saldoteatise ega 31.12.2011 arve/saatelehe nr 12-84 allkirjastamiseks. 30.06.2012, 31.07.2012, 31.08.2012, 30.09.201231.10.2012 ja 31.12.2012 teostatud tööde aktid on võlgniku nimel kooskõlastanud RK. 30.11.2012 ja 31.01.2013 teostatud tööde aktidest ja arve/saatelehest nr 149 ei ole võimalik aru saada, kelle poolt need on allkirjastatud. Võlgnik on 08.05.2018 toimunud kohtuistungil selgitanud, et RK oli mingil perioodil võlgniku töötaja,
3(9)
kuid tal ei olnud õigust võtta võlgniku nimel rahalisi kohustusi. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et RK oli võlgniku töötaja, siis võis tal olla ajavahemikul 30.06.2012 – 31.01.2013 volitus võlgniku nimel teostatud tööde aktide kooskõlastamiseks, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda automaatselt, et RKil oli ka volitus võlgniku nimel rahaliste kohustuste võtmiseks.
14.Kohtu hinnangul ei tõenda OÜ Realsten pangakonto väljavõtted kuidagi RKi volitusi võlgniku nimel 13.03.2017 saldoteatise ega 31.12.2011 arve/saatelehe nr 12-84 allkirjastamiseks. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et Osaühing NATTELCO on aastate jooksul OÜ-le Realsten tasunud erinevaid arveid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Realsten ja Osaühingu NATTELCO vahel on olnud majanduslikud suhted. Nimetatud asjaolu on 08.05.2018 toimunud kohtuistungil möönnud ka võlgniku esindaja. Pangakonto väljavõtetest ei nähtu kinnitust võlausaldaja väitele, et kõik tasutud arved on väljastatud RKi tegevuse tulemusena.
15.Kohus leidis, et asjaolu, et võlgniku juhatuse liige käis koos elukaaslasega võlausaldajal külas, ei tõenda, et võlgniku juhatuse liige andis oma elukaaslasele volituse äriühingu nimel rahaliste kohustuste võtmiseks.
16.Kohus selgitas, et ka asjaolu, et RKi telefoninumber (xxxxxxx) on võlgniku veebilehele märgitud võlgniku ametliku kontaktnumbrina, ei tõenda RKi volitusi võlgniku nimel rahaliste kohustuste võtmiseks, vaid üksnes asjaolu, et R. K ja võlgniku vahel oli töösuhe. RKi töösuhte sisu, tema täpseid tööülesandeid ja tööülesannete ulatust nimetatud dokument ei tõenda.
17.Kohtu hinnangul ei saa üksnes 31.12.2010, 01.11.2012, 04.01.2016 ja 13.03.2017 saldoteatistega lugeda võlausaldaja nõuet tõendatuks. 13.03.2017 saldoteatise on võlgniku juhatuse liikmena allkirjastanud RK. Kohus on eelnevalt selgitanud, et RK ei ole äriregistri andmetest nähtuvalt Osaühingu NATTELCO juhatuse liikmeks. Samuti ei nähtu 29.06.2017 volikirjast RKi õigust allkirjastada 13.03.2017 saldokinnitust, kuivõrd nimetatud volikiri on antud Ralsteini OÜ dokumentide allkirjastamiseks ligikaudu kolm ja pool kuud pärast saldokinnituse allkirjastamist.
18.Kohus ei nõustunud võlausaldaja seisukohaga, et RKi volituste tuvastamine ei ületa võlausaldaja nõude hindamise mahtu, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 kohtumäärus käsitleb Eesti Teede Grupp OÜ pankrotimenetluses võlausaldajatele häälte määramise küsimust, mitte ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise küsimust. Tegemist ei ole analoogset olukorda käsitleva kohtumäärusega, mistõttu analoogia kohaldamine Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-24749 ei ole põhjendatud.
19.04.01.2016, 01.11.2012 ja 31.12.2010 saldoteatised on allkirjastatud, kuid võlgnik on 07.05.2018 vastuväites märkinud, et tegemist ei ole võlgniku juhatuse liikme allkirjadega ning on esitanud võltsituse vastuväite. Kohus selgitab, et kuivõrd võlgniku väidete kohaselt on 04.01.2016, 01.11.2012 ja 31.12.2010 saldoteatistel võlgniku juhatuse liikme allkirju võltsitud, siis eeldab nimetatud väite kontrollimine käekirjaekspertiisi määramist. Käekirja ekspertiisi määramine ja sellest tulenev võlausaldaja nõude selguse hindamine ületab pankrotimenetluses nõude hindamise mahtu.
20.Võlgnik on oma vastuväites muu hulgas tuginenud asjaolule, et võlausaldaja nõue on osaliselt, s.o 28 398.44 euro ulatuses aegunud ja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna see moodustab 6/7 avalduse aluseks olevast nõudest ning võlgnikul on alus viivise vähendamise nõude esitamiseks vastavalt VÕS § 162. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest peab kohus käesoleval juhul tuvastama võlausaldaja nõude täpse koosseisu ja suuruse. Kohtu 4(9)
hinnangul ületab käesoleva nõude selguse hindamine pankrotimenetluses nõude hindamise mahtu, kuivõrd sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Seega puudub kohtul kohustus hinnata ajutise pankrotihalduri nimetamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega hagimenetluses.
21.Võlgniku maksejõuetuse põhistuse hindamise kohta märkis maakohus järgmist. Esitatud pankrotiavalduses on võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tuginenud PankrS § 10 lg 2 p 1. Võlausaldaja on 20.04.2018 pankrotiavalduse täpsustuses märkinud, et pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud 06.04.2018 ja võlgnik ei ole seejärel kohustust 10 päeva jooksul täitnud. Muid võlgniku maksejõuetust põhistavaid asjaolusid võlausaldaja tõendanud (põhistanud) ei ole ja seega ei piisa kohtu hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks pelgalt pankrotihoiatuse esitamisest võlgnikule. Kuna võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja võlausaldaja ei ole kohtule esitanud ühtki muud dokumenti, mis kinnitaks võlgniku majanduslikke raskusi ja maksejõuetust, siis ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul võlgniku maksejõuetust põhistada üksnes asjaoluga, et võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamise järel 10 päeva jooksul võlausaldaja nõuet tasunud. Kohtule ei ole teada, et võlgnikul on ka teiste võlausaldajate ees täitmata kohustusi ja/või võlgniku vara väärtus ei kata võlgniku kohustusi. 08.05.2018 toimunud kohtuistungil on võlausaldaja asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetust tõendab ka asjaolu, et võlgnikule kuuluv kinnisvara on koormatud hüpoteegiga summas 1 200 000 eurot (tl 104), kuid kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, kuna kinnisvarale hüpoteegi seadmine ei tõenda automaatselt, et kohustused, milliste täitmise tagamiseks hüpoteek seati, oleksid tähtaegselt täitmata. Kinnisvarale hüpoteegi seadmine võib viidata kohustuste olemasolule, kuid mitte maksejõuetusele PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõistes. Kohus märgib, et kinnistusraamatust nähtuva hüpoteegi suurus ei tõenda kohustuse suurust või selle olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja ei ole ka muul viisil põhistanud võlgniku maksejõuetust.
22.Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise kohta märkis maakohus järgmist. Kohus on eelnevalt hinnanud võlausaldaja nõude põhjendatust ja asunud seisukohale, et käesoleval juhul ületab nõude selguse hindamine pankrotimenetluses nõude hindamise mahtu, kuivõrd sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Seisukohta, et sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse osas ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluse raames, toetab ka Riigikohus 12.06.2013 kohtumääruses tsiviilasjas nr 321-61-13, milles ta on asunud seisukohale, et kui võlausaldaja nõue on ebaselge, tuleb pankrotiavaldus jätta rahuldamata ja pankrot PankrS § 31 lg 2 teise lause kohaselt välja kuulutamata. Seega olukorras, kus kohus ei ole ajutist pankrotihaldurit nimetanud ja võlausaldaja nõue on ebaselge, puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks.
23.Eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et kuna võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlausaldaja ei ole ka muul viisil võlgniku maksejõuetust põhistanud, siis tuleb PankrS § 15 lg 3 p 1 tulenevalt jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur nimetamata. Määruskaebus ja edasine menetluse käik
24.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata avaldus tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vaidlustatava kohtumääruse tegemisel jätnud ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 69 lg-te 1-3, § 5(9)
116, § 118 lg 2, § 126 lg 1, § 132, § 4, VÕS § 30 ja § 204 lg 2 sätteid, sh jätnud arvestamata varasema kohtupraktika. Maakohus on vaidlustatava kohtumääruse tegemisel ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 158, VÕS § 113 ja § 162 ning PankrS § 10 lg 1 ja lg 2 p 1 ja § 15 lg 3 p 1 ja p 4 sätteid. Vaidlustatava kohtumääruse tegemisel on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 232 lg 1 ja § 436 lg 1 sätteid ning ebaõigesti hinnanud tõendeid.
25.Puudutatud isik määruskaebusega ei nõustu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.
26.Maakohus jättis 01.10.2018 kirjaga määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Võlausaldaja on esitanud kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja järgides PankrS §-is 31 sätestatut. Lisaks PankrS § 31 lg-tes 5 ja 6 nimetatule tuleb pankrotimääruses märkida mh kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis (TsMS § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8 ning § 442 lg 8). Pankrotiavalduse põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks PankrS § 10 lg 1 ning PankrS § 15 lg 3 p 4 mõttes ei piisa ainuüksi nõude suuruse märkimisest, vaid võlausaldaja peab pankrotiavalduse esitamisel tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue. Maakohus peab võtma põhjendatud seisukoha võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete kohta (vrdl RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-61-13, p 14 ja 16). Maakohus on õigesti märkinud, et kohus peab pankroti väljakuulutamisel tuvastama võlausaldaja nõude täpse koosseisu ja suuruse. Kohtul on avalduse põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolust või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid.
29.Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Maakohus on avalduses esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Tõendite hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda.
30.Avalduse asjaolude kohaselt on võlausaldaja nõude aluseks suulised müügilepingud, millest tulenevaid kohustusi on võlgnik võlausaldaja hinnangul saldoteatiste allkirjastamisega tunnistanud. Võlausaldaja on müügilepingute sõlmimise asjaolude ja nende sisu tõendamiseks esitanud kohtule perioodil 30.11.2011-31.08.2016 väljastatud arve/saatelehed nr 11-98, 1284, 2-42, 12-16, 3-54, 6-98, 7-88 ja 8-119 (tl 7-18). Lisaks on esitatud Osaühingu NATTELCO nimel 31.12.2010 (tl 21 pöördel), 01.11.2012 (tl 21), 01.01.2016 (tl 20 pöördel) ja 13.03.2017 (tl 20) allkirjastatud saldoteatised.
31.Võlaõiguslikud lepingud loetakse poolte vahel sõlmituks kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Müügilepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse 6(9)
sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud (vt RKTKo 24.11.2014, 3-2-1-109-11, p 11). Võlgnik on müügilepingute, mille alusel on perioodil 30.11.2011-31.08.2016 väljastatud arve/saatelehed nr 11-98, 12-84, 2-42, 12-16, 3-54, 6-98, 7-88 ja 8-119, sõlmimisele vastu vaielnud. Avaldaja märgib, et kõigis õigussuhetes, mis tekkisid esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel (kauba ja teenuste saamisel, arve/saatelehtede saamisel, läbirääkimistel, saldoteatise/kinnituse allkirjastamisel jne) oli võlgniku esindajaks lepinguline esindaja RK (tl 2 pöördel). Selleks, et esindaja sõlmitud leping kehtiks esindatava suhtes ja seoks viimast õiguslike tagajärgedega, peab lepingut sõlmides esindajana tegutsenud isikul olema ka õigus isikut esindada. Esindusõigus on TsÜS § 117 lg 1 järgi õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel ning TsÜS § 117 lg 2 järgi võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Seejuures saab volituse anda TsÜS § 118 lg 1 järgi vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Praegusel juhul ei väida avaldaja, et RKil oleks olnud seadusjärgne esindusõigus, kuid on esitanud 29.06.2017 dateeringuga volikirja, millest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liige EP volitanud RK allkirjastama Ralsteini OÜ dokumente (tl 19). Esitatud arvetest on ühel arvel (arve nr 12-84 [tl 8]) RKi allkiri. Maakohus on õigesti märkinud, et 29.06.2017 volikirjast nähtuvalt on võlgniku juhatuse liige EP volitanud RKi allkirjastama Ralsteini OÜ dokumente, kuid sellest ei saa järeldada RKi esindusõigust eelnimetatud 31.12.2011 arve nr 12-84 allkirjastamiseks, sest volikiri anti välja alles 29.06.2017 volituse tagasiulatuva kehtivuseta. Samuti ei ole volikirjal andmeid Ralsteini OÜ registrikoodi kohta, mistõttu ei saa antud dokumendi alusel üheselt järeldada, et tegemist on algse võlausaldaja, OÜ-u Realsten (algse võlausaldaja õige ärinimi), kõigi dokumentide allkirjastamiseks antud volitusega. Ühelgi teisel esitatud arvel võlgniku esindaja allkirja ega muul viisil vormistatud nõustumust arve/saatelehel märgitud kauba ja/või teenuse vastuvõtmise ega arvel märgitud rahalise kohustusega, ei ole.
32.Kuigi määruskaebuses on maakohtule ette heidetud TsÜS § 69, § 116, § 118 lg 2, § 126 lg 1 ja § 132 kohaldamata jätmist, saab kaebuse sisust järeldada, et avaldaja hinnangul tuleb asjaolusid arvestades TsÜS § 118 lg 2 alusel lugeda, et võlgnik oli volitanud R. K end esindama, st RK tegutses algse võlausaldjaga müügilepingut sõlmides talumisvolituse alusel. Seega tulnuks maakohtul hakata kontrollima, kas täidetud on TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud eeldused, et lugeda selle alusel volitus antuks, millisel juhul ületab aga võlausaldaja nõude selguse hindamine kolleegiumi arvates nõude hindamise mahtu.
33.Avaldaja on esitanud ka 31.12.2010, 01.11.2012, 01.01.2016 ja 13.03.2017 dateeringutega saldoteatised, kuid kolleegium nõustub maakohtuga, et ainuüksi nimetatud saldoteatistega võlausaldaja nõuet tõendatuks lugeda ei saa. Avalduse asjaolude kohaselt tuleneb tema nõue suulistest müügilepingutest, mille puhul saab ostuhinna rahas tasumise kohustus olla ostjal ehk praegusel juhul võlgnikul. Tegemist ei ole jooksva arvega seotud toiminguga VÕS § 203 tähenduses, kus kokkuleppel pooltevahelistest ärisuhetest tulenevad vastastikused nõuded teatava perioodi jooksul summeeritakse ja summeeritud vastastikused nõuded tasaarvestatakse automaatselt arvestusperioodi lõpus (ja kus võlgnevuseks on nõuete ja kohustuste vahe arvestusperioodil ehk saldo). Seetõttu ei saa lugeda võlausaldaja poolt esitatud saldoteatisi VÕS § 204 lg-s 2 nimetatud võlatunnistuseks, mis tõendaks nõude olemasolu, vaid maakohus on õigesti lähtunud asja lahendamisel esitatud tõenditest kogumis. 7(9)
34.Kolleegium märgib ka, et saldoteatised on küll allkirjastatud, kuid avaldaja ei ole tõendanud 13.03.2017 saldoteatise allkirjastanud RKi esindusõiguse olemasolu (vt käesoleva määruse p 31) ning 04.01.2016, 01.11.2012 ja 31.12.2010 saldoteatistel olevate allkirjade osas on võlgnik esitanud võltsituse vastuväite (saldoteatiste kohaselt on need allkirjastanud võlgniku juhatuse liige, kuid tegemist ei ole juhatuse liikme allkirjaga). Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et esitatud saldoteatised ei sisalda tunnuseid, mis viitaksid saldoteatistele võlatunnistuse tähenduses ega võimaldaks lisaks võltsituse vastuväitele ilma täiendavate asjaolude tuvastamiseta käsitada dokumendi allkirjastamist tahteavaldusena nõuet tunnustada. Lisaks on võlgnik esitanud ka aegumise vastuväite, mille kohaselt on avaldaja nõue aegunud vähemalt arvetel nr 11-98, 12-84, 2-42, 12-16 märgitud põhinõude 28 398.44 euro osas.
35.Maakohus on vaidlustatud määruses kolleegiumi arvates õigesti märkinud, et võlgnik on esitanud lisaks ka viiviste vähendamise vastuväite, mida kohus peab nõude põhjendatuse ja suuruse tuvastamisel kontrollima. Kolleegium ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlgnikul puudub alus nõuda viiviste vähendamist, kuna VÕS § 162 kohaselt saab vaid leppetrahvi vähendamist nõuda. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 alusel nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. Seega võib kohus VÕS § 162 lg 1 kohaselt ebamõistlikult suurt viivist vähendada viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (vt RKTKo 09.05.2018, 2-1618005, p 14). Lisaks tuleb kohtul tuvastada pooltevaheline kokkulepe viivise suuruse kohta, mida ainuüksi arve/saatelehtedele märkimine ei tõenda (vt RKTKo 07.11.2005, 3-2-1-10005, p 16). Samuti ei nõustu kolleegium määruskaebuse väitega, et viivisenõude suurus lahendatakse pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise menetlusstaadiumis. Arvestades, et avaldaja taotles võlgniku pankroti väljakuulutamist, tuli maakohtul selgeks teha võlausaldaja nõude suurus pankotiavalduse esitamise seisuga, et tuvastada võlgnikul maksejõuetus eelkõige võlausaldaja poolt väljatoodud asjaoludest lähtuvalt. Avalduse asjaoludest selgub, et võlausaldaja hinnangul on võlgniku põhinõude suuruseks 49 899.68 eurot ja 03.04.2018 seisuga on viivisenõude suuruseks 315 723.61 eurot. Seega on võlausaldaja nõude osaks ka viivisenõue, mille suurus tuleb kohtul pankrotiavalduse esitamise seisuga tuvastada, et hinnata võlgniku maksejõuetust pankrotiavalduse esitamise ajahetkel (vt RKTKm 12.06.2013, 3-2-161-13, p 14 ja 16).
36.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud, miks võlausaldaja poolt esile toodud asjaolud ei ole piisavad võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks ning määruskaebuse väited ei anna alust vastupidisele seisukohale jõudmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659).
37.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et maakohus on õigustatult ja diskretsioonipiire ületamata jõudnud järeldusele, et võlausaldaja nõude selguse hindamine ületab praegusel juhul pankrotimenetluses nõude hindamise mahtu, kuivõrd sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Põhjendatud on maakohtu selgitus, et kohtul puudub kohustus hinnata ajutise pankrotihalduri nimetamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega hagimenetluses. Määruskaebuses esitatud väited ei anna kolleegiumile põhjust asuda maakohtust vastupidisele seisukohale, mille kohaselt tuleb võlausaldaja nõude tõendatuks lugemiseks koguda täiendavaid tõendeid. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
8(9)
38.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
40.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud määruskaebemenetluses järgmiseid toiminguid: tutvumine määruskaebuse ja Harju Maakohtu 28.08.2018 määrusega, analüüs – 2h; nõupidamine kliendiga seoses avaldaja määruskaebuse väidetega ja seal viidatud tõenditega – 1h, määruskaebusele vastuse koostamine – 4h. Kokku 7 h. Esindaja töötunnihinnaks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt palub puudutatud isik avaldajalt välja mõista menetluskulud summas 910 eurot (130 x 7 = 910). Avaldaja ei ole vastuväiteid puudutatud isiku menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele esitanud.
41.Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud põhjendatud ja vajalikud vastates ajamahult märgitud materjalide läbitöötamiseks ja kohtule esitatud dokumentide koostamiseks põhjendatud suurusele, arvestades nimetatud dokumentide mahukust ja sisutihedust. Samuti peab kolleegium põhjendatuks ja vajalikuks toiminguks nõupidamist kliendiga märgitud ajalises mahus. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku esindaja töötunnihind vastab keskmisele töötunnihinnale. Arvestades eelnevat tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isikule määruskaebemenetluse menetluskulud 7 töötunni eest kogusummas 910 eurot (7h x 130 eurot/h). Ringkonnakohus märgib, et kuigi puudutatud isik on märkinud, et töötunnihinnale lisandub käibemaks, ei ole ta taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
42.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
43.Arvestades, et ringkonnakohus lahendas käesoleva määrusega NKC KONSULTATSIOONI OÜ määruskaebuse enne TsMS § 3331 lg-s 2 sätestatud tähtaja saabumist, puudub vajadus NKC KONSULTATSIOONI OÜ 15. juuli 2019 kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamiseks. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.