Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Volens
Kohtuasi
OÜ Realsten hagi Rein Kruusmanni vastu 102 854 euro 36 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Realsten määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja OÜ Realsten, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kadi Saluste Kostja Rein Kruusmann, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-19-16650 muutmata, täiendades määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud OÜ Realsten kanda.
1.OÜ Realsten (hageja) esitas 27. oktoobril 2019 Harju Maakohtule Rein Kruusmanni (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 49 899 eurot 68 senti, tsiviilasja nr 2-18-5940 menetlusega seotud kahju 3015 eurot, viivise 49 899 eurot 68 senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest.
2.Harju Maakohus jättis 13. aprilli 2020. a otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. novembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 22. juuni 2021. a otsusega maa- ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja lepinguline esindaja maa- ja ringkonnakohtus oli jurist Eduard Neiman. Riigikohtus esindas hagejat vandeadvokaat Raul Markus.
2-19-16650
3.Harju Maakohus selgitas 14. septembri 2021. a selgituskirjaga (selgituskiri) hagejale tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 130 sätestatud kahjunõude eeldusi ja tõendamiskoormist vastavalt Riigikohtu 22. juuni 2021. a otsusele ning määras tähtaja vajalike asjaolude väljatoomiseks ja kahjunõude täpsustamiseks. Kohus kohustas hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti koos lisade ja võimalike taotlustega hiljemalt 21 päeva jooksul kohtukirja edastamisest arvates. Maakohus tegi kirja e-toimikus kättesaadavaks hagejat Riigikohtus esindanud vandeadvokaat R. Markusele ja hageja seaduslikule esindajale.
4.Hageja esindajale vandeadvokaat R. Markusele toimetati kohtu selgituskiri e-toimiku kaudu kätte
7.oktoobril 2021. Maakohtu määratud tähtajaks hageja hagiavalduse tervikteksti koos lisadega kohtule ei esitanud.
5.Harju Maakohus jättis 14. aprilli 2022. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus leidis, et hagiavalduse asjaolud on vastuolulised. Hageja ei ole vastavalt maakohtu selgituskirjale esitanud hagiavalduse tervikteksti koos lisadega asjaolude väljatoomiseks ja kahjunõude täpsustamiseks. Kohus ei saa hagi rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel, kuivõrd hageja ei ole esile toonud hagiavalduse aluseks olevaid olulisi asjaolusid.
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Hageja väljastatud volikirja alusel oli vandeadvokaat R. Markusel õigus esindada hagejat ainult Riigikohtu menetluses. Vandeadvokaadi volitused lõppesid Riigikohtu otsuse avalikustamisega. Hageja lepingulisele esindajale E. Neimanile maakohus selgituskirja ei edastanud ning tema juurdepääs e-toimiku materjalidele oli piiratud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. märtsi 2023. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei eksinud maakohus, pidades hageja lepinguliseks esindajaks pärast asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist jätkuvalt vandeadvokaat R. Markust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat alates kassatsioonkaebuse esitamisest vandeadvokaat R. Markus. Kassatsioonkaebuse materjalidest ei nähtu, et vandeadvokaadi esindusõigus oleks olnud piiratud vaid hageja esindamisega kassatsioonimenetluses. Vandeadvokaat oma volituste lõppemisest maakohut ei teavitanud. Vandeadvokaadile väljastatud volikiri, millest nähtuvalt volitati teda hagejat esindama ainult Riigikohtu menetluses, on esimest korda esitatud alles määruskaebemenetluses. Ka hageja ei teavitanud kohut vandeadvokaadi esindusõiguse lõppemisest. Seega ei saanud kohtud teada vandeadvokaat R. Markuse esindusõigusega seotud piirangutest. Maakohus ei teadnud ega saanudki olla teadlik R. Markuse esindusõiguse lõppemisest TsMS § 225 lg 1 mõttes. Praegusel juhul ei kehti ka TsMS § 225 lg 1 teine lause, kuivõrd E. Neiman on jurist, mitte advokaat. TsMS § 321 lg 1 alusel piisas menetlusdokumentide kättetoimetamisest üksnes R. Markusele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub määruskaebuses tühistada maa- ja ringkonnakohtu määrused, jätkata asja menetlust esimese astme kohtus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud ekslikult eeldanud, et vandeadvokaat R. Markusel oli hageja esindamise õigus. Seetõttu luges maakohus ekslikult selgituskirja hagejale kättetoimetatuks 2(5)
2-19-16650 ajast, mil R. Markus võttis selle vastu. Hagejale tegelikult selgituskirja kätte ei toimetatud, mistõttu ei jätnud hageja kohtu selgituskirjale tähtajaks vastamata. Hagejal oli õigus eeldada, et kõik tsiviilasjaga seotud materjalid on nähtavad lepingulisele esindajale E. Neimanile, kelle volitused olid kohtu suhtes kehtivad. Kohus on põhjendamatult piiranud E. Neimani ligipääsu e-toimikus. Sellega on maakohus rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. E. Neimani volitused ei lõppenud ka TsMS § 225 lg 1 teise lause alusel. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 662 lg-t 3, kui jättis tühistamata maakohtu määruse vaatamata ringkonnakohtule esitatud vandeadvokaat R. Markuse volikirjale. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusele lisas hageja vandeadvokaadile väljastatud volikirja, mille kohaselt oli tema esindusõigus piiratud esindamisega Riigikohtus. Ringkonnakohtule esitatud uute tõendite alusel oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu määruse tühistama.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Määruskaebuse lahendamine sõltub sellest, kas maakohus on selgituskirja hagejale saatnud ja kas maakohus oleks pidanud saatma selgituskirja ka hageja lepingulisele esindajale E. Neimanile. Lisaks leiab hageja, et ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu määruse tühistama seetõttu, et hageja esitas ringkonnakohtule koos määruskaebusega ka vandeadvokaat R. Markuse volikirja, millest nähtub tema esindusõiguse ulatus.
11.Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui saatis selgituskirja vandeadvokaat R. Markusele. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. TsMS § 225 lg 1 kohaselt, kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Eeldatakse, et advokaadi volitus lõpeb ka uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib esindatav esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud. TsMS § 225 ei välista esindaja volituse lõppemist ka selles paragrahvis märgitust erinevatel alustel. Lepingulise esindaja volitus kehtib kohtu suhtes siiski seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Pärast seda, kui menetlusosaline või esindaja on kohtule volituse lõppemisest teatanud, osaleb menetlusosaline menetluses isiklikult (RKTKm 09.06.2009, 3-2-1-58-09, p 17; RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-189-15, p 10). Kuni volituse lõppemisest teatamiseni on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1).
12.Ei vaielda selle üle, et R. Markus ega hageja ei teatanud maakohtule, et R. Markuse esindusõigus oli piiratud üksnes kassatsioonimenetlusega. Seega TsMS § 225 lg-st 1 lähtudes oli R. Markusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus volitus teha hageja nimel kõiki menetlustoiminguid, sh võtta vastu maakohtu edastatud selgituskiri, ja kohus võis saata kirja R. Markusele.
13.Kolleegium rõhutab, et õigusteenuse lahutamatu osa on kohtu õigeaegne teavitamine volituse lõppemisest ja selle kohustuse täitmata jätmisest tekkinud kahju eest vastutab õigusteenuse osutaja. Advokatuuriseaduse § 40 lg 2 esimese lause kohaselt peab õigusteenus olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab advokaadi osutatud 3(5)
2-19-16650 õigusteenus olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab advokaat klienti regulaarselt teavitama ülesande täitmisega seotud asjaoludest. Kui vandeadvokaadi käsund piirdub üksnes Riigikohtu menetlusega, on tal kohustus kohut sellest ka teavitada. Samuti on advokaadil, juhul kui Riigikohus saadab asja tagasi maa- või ringkonnakohtusse, kohustus maa- või ringkonnakohtule teatada, et tema volitus piirdus ainult kassatsioonimenetlusega. Kui menetlusosalisel on olnud varasemaid esindajaid, kelle volitus ei ole lõppenud, tuleb advokaadil juhtida kohtu tähelepanu ka asjaolule, et teiste esindajate esindusõigust tema menetlusse astumine ei mõjuta. Õigusteenuse osa on advokaadi kohustus anda kohtule selget informatsiooni, kes on menetlusosalise esindajad. Kui advokaat ei ole kohut teavitanud, et tema esindusõigus piirdus üksnes kassatsioonimenetlusega, või kohus on siiski ekslikult menetlusdokumendi advokaadile saatnud, on advokaadil kohustus juhtida kohtu tähelepanu enda volituse lõppemisele. Juhul, kui esindusõigus ei olnud kohtu suhtes lõppenud, tuleb advokaadil menetlusdokument ise kliendile edastada ja teavitada viimast vajadusest korraldada enda esindamine või teha menetlustoiming. Sealjuures tuleb advokaadil juhtida kliendi tähelepanu sellele, et kui volitus oli kohtu suhtes veel kehtiv, loetakse menetlusdokument advokaadile kättetoimetamisega ka menetlusosalisele kehtivalt kättetoimetatuks ja see võib kaasa tuua nt kohtu määratud tähtaja kulgemise alguse. Seega juhul, kui kohut ei ole volituse lõppemisest teavitatud, tuleb esindajal igal juhul hoolitseda selle eest, et endine klient saaks menetlusdokumendid õigel ajal kätte ning jõuaks oma õiguste kaitsmiseks teha vajalikud toimingud. Eeltoodu tuleneb nii võlaõigusseaduse § 624 lg-st 1 kui sisuliselt ka TsMS § 225 lg-st 2.
14.Kolleegium märgib, et isegi kui esindaja on advokaat ja kohtule teatatakse uue advokaadi nimetamisest (TsMS § 225 lg 1 teine lause), tuleb kohtule selgelt teatada, kas uus advokaat astub varasema advokaadi asemele või on menetlusosalisel edaspidi mitu esindajat. Ka sellises olukorras peab kohtule olema selge, millised isikud on õigustatud menetlusosalise nimel toiminguid tegema.
15.Kui esindaja on jätnud eespool välja toodud kohustused täitmata, võivad esindataval olla esindaja vastu nõuded, eelkõige esindaja tekitatud kahju hüvitamise nõue. Samas ei mõjuta esindaja võimalikud minetused siiski menetluse tulemust (vt RKTKm 29.01.2008, 3-2-1-143-07, p 18).
16.Hageja leiab, et tema suhtes on rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, kuivõrd E. Neimanile ei saadetud selgituskirja ning tema juurdepääs e-toimiku materjalidele oli piiratud. Kolleegium märgib, et hageja väide ei ole põhjendatud. TsMS § 224 kohaselt võib mitme lepingulise esindaja olemasolu korral neist menetlusosalist esindada igaüks eraldi. Kui klient on määranud teistsuguse esindusõiguse ulatuse, ei kehti see teiste menetlusosaliste ega kohtu suhtes. TsMS § 321 lg 1 teise lause järgi piisab mitme esindaja puhul menetlusdokumendi kättetoimetamisest ühele neist.
17.Maa- ja ringkonnakohtu menetluses oli hageja esindaja E. Neiman. Hageja ega E. Neiman ei ole kohut teavitanud volituse lõppemisest. Samuti ei ole E. Neimani esindusõigus lõppenud TsMS § 225 lg 1 teise lause alusel, kuivõrd E. Neiman ei olnud advokaat. Seega oli asja uuel läbivaatamisel maakohtus hagejal kaks lepingulist esindajat TsMS § 224 mõttes. TsMS § 321 lg 1 teise lause järgi piisas sellisel juhul siiski selgituskirja kättetoimetamisest üksnes R. Markusele ning maakohus lähtus sellest põhjendatult ka hagi täiendamiseks määratud tähtaja arvutamisel (TsMS § 63, § 217 lg 5).
18.Olukorras, kus menetlusosalisel on asjas mitu lepingulist esindajat, kellest üks on advokaat ja teine jurist, ei ole kohtul iseenesest põhjust ega alust piirata ühe esindaja juurdepääsu tsiviilasja materjalidele, sh e-toimikus. Seda isegi juhul, kui vahepealses Riigikohtu menetluses saab menetlusosalist esindada üksnes vandeadvokaat. Samas ei tähenda eeltoodu siiski seda, et hageja suhtes oleks rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kolleegium selgitas juba eespool, et 4(5)
2-19-16650 maakohus võis TsMS § 321 lg 1 teise lause alusel menetlusdokumendi saata ka üksnes R. Markusele ja dokumendi vastuvõtmine kehtis selliselt ka hageja suhtes. Kui menetlusosalisel on menetluses mitu esindajat, ei ole tal alust nõuda, et kohus saadaks menetlusdokumendid kõikidele esindajatele. Samuti ei saa menetlusosaline mitme lepingulise esindaja korral valida, millisele neist peab kohus menetlusdokumendid kätte toimetama.
19.Hageja leiab kaebuses, et kuivõrd TsMS § 662 lg 3 võimaldab esitada määruskaebusega uusi tõendeid, oleks pidanud ringkonnakohus vandeadvokaadi volikirja esitamise tõttu siiski maakohtu määruse tühistama. Hageja seisukoht on põhjendamatu. TsMS § 662 lg 3 võimaldab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtule esitatud uued tõendid ei saa aga esindusõiguse olemasolu maakohtu menetluses mõjutada tagantjärele. Esindusõiguse olemasolu hinnatakse toimingu tegemise aja seisuga. Käesoleval juhul lõppes R. Markuse esindusõigus, kui hageja teatas ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tema volituse lõppemisest. Maakohtu määruse tegemise ajal maakohus volituse lõppemisest ei teadnud. Seda asjaolu ringkonnakohtule esitatud volikiri ei muuda. Seega ei mõjuta hageja esitatud volikiri ka hageja nimel R. Markuse tehtud menetlustoimingute kehtivust.
20.Kuna hageja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.