Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kuid kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavalduse tervikteksti koos lisadega kohtule ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas kostja vastu esindusõiguseta isiku tekitatud kahju hüvitamise nõude. Sellise nõude õiguslik alus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 130, mis reguleerib vastutuse eeldusi ja ulatust erikoosseisuna ja mis kohaldub eelkõige TsÜS §-s 129 sätestatud mitmepoolse tehingu tegemise korral. TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuni puudub esindatava heakskiit, on tehing hõljuvalt kehtetu (vt ka Riigikohtu

kostja sõlmis esindatava nimel hageja nimetatud lepingud; kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus; esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks TsÜS § 129 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt tühised; kostja ei teadnud ega pidanudki teadma oma esindusõiguse puudumisest; hagejale tekkis kostja esindusõiguse puudumise tõttu TsÜS § 130 lg-s 1 nimetatud kahju.

TsÜS § 130 lg 2 alusel esitatava nõude eeldused on aga järgmised: − − −

kostja sõlmis esindatava nimel hageja nimetatud lepingud; kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus; esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks TsÜS § 129 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt tühised;

− −

kostja teadis või pidi teadma, et tal ei ole teise isiku (esindatava) nimel tegutsemiseks esindusõigust; hagejale tekkis kostja esindusõiguse puudumise tõttu TsÜS § 130 lg-s 2 nimetatud kahju.

Hageja peab nii TsÜS § 130 lg 1 kui ka lg 2 järgi nõude maksmapanekul eeltoodud asjaolusid esmaselt tõendama. Seejärel on esindusõiguseta tegutsenud isikul (kostjal) omakorda võimalus vastutusest vabanemiseks tõendada, et tehingu teine pool (hageja) tehingute tegemise ajal teadis või pidi teadma kostjal esindusõiguse puudumisest (TsÜS § 130 lg 3). Seejuures ei eelda esindusõiguseta isiku vastu TsÜS § 130 lg-te 1 või 2 alusel nõude esitamine seda, et oma tehingujärgsed kohustused täitnud hageja peaks esmalt VÕS § 1028 lg 1 järgi nõudma tehingu täitmisena üleantu tagastamist tühiseks osutunud tehingu teiselt poolelt. TsÜS § 130 lg-le 2 tuginedes ei saa hageja nõuda mõlemat liiki selles lõikes nimetatud kahju hüvitamist kumulatiivselt, v.a niivõrd, kuivõrd tehingu ettevalmistamisel kantud kulutusi ja sellega seotud muud kahju on tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju nõude juures juba arvesse võetud. Vastasel korral asetataks hageja mõlema nõude rahuldamisel paremasse olukorda, kui see, milles ta oleks olnud esindusõiguse olemasolu ning tehingu kehtivuse korral. Seetõttu peab hageja valima, kas ta nõuab esindusõiguseta tegutsenud isikult, kes teadis või pidi teadma endal esindusõiguse puudumisest, tehingu ettevalmistamisel kantud kulutuste ja muu sellega seotud kahju hüvitamist, mida hageja kandis esindusõiguse olemasolusse uskumise tõttu, või tehingu täitmata jätmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Need nõuded võib hageja siiski esitada alternatiivsete nõuetena. Hageja on tuginenud nõude õigusliku alusena ka VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5-8. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et TsÜS § 130 on käsitatav erinormina deliktiõigusliku vastutuse (VÕS § 1043 jj) suhtes. See tähendab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal ei ole esindusõigust, tuleneb tema vastutus tehinguga tekitatud kahju eest üksnes TsÜS §-st 130 kui kahju hüvitamise erikoosseisust ning deliktiõiguse ega alusetu rikastumise sätted tema suhtes ei kohaldu (Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p 64; kahju hüvitamise erikoosseisude kohta vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-83-09, p-d 10-11). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Riigikohus selgitas viidatud otsuse punktis 14, et kui hageja nõude eeldused ei ole TsÜS § 130 lg-te 1 või 2 alusel täidetud, siis ei ole välistatud hageja kahjunõue deliktilise kahju hüvitamise nõudena mh VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel (vt nt tahtliku heade kommete vastase käitumise kohta Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16). Kohus märgib Riigikohtu viidatud otsuse punktis 13 esiletoodust, et hageja poolt esitatud hagi aluseks olevad asjaolud on vastuolulised. Hageja on viidanud nii kostjal OÜ N esindamiseks esindusõiguse puudumisele kui ka asjaoludele, mille kohaselt võisid esineda TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud eeldused. TsÜS § 118 lg-st 2 tulenevalt võisid vaidlusalused tehingud kehtida vaatamata sellele, et OÜ N ei olnud andnud kostjale volitust enda esindamiseks. Kui hageja tugineb sellele, et OÜ-ga N sõlmiti kehtivad müügilepingud ning hageja uskus, et kostjale oli antud volitus, ning OÜ N teadis, et kostja tegutseb tema nimel esindajana, ning talus kostja sellist tegevust, siis saab hageja kehtivatest lepingutest tuleneva täitmise nõude esitada üksnes lepingupoole ehk OÜ N vastu. Kui hageja tugineb aga sellele, et OÜ N ei kiitnud TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt kostja sõlmitud lepinguid heaks, mistõttu on lepingud tühised, siis saab hageja esitada nõude kostja vastu TsÜS § 130 alusel (vt selle nõude eelduste kohta eelpool p 11.2). Hageja ei saa TsÜS § 130 alusel nõuet esitades samal ajal tugineda volituse olemasolule ja sellest tulenevalt lepingute kehtivusele ning esindusõiguse puudumisele ja sellest tulenevalt lepingute kehtetusele. Kohus leiab, et hagiavalduse asjaolud on endiselt vastuolulised. Hageja ei ole vastavalt maakohtu 14.09.2021 selgituskirjale esitanud hagiavalduse tervikteksti koos lisadega asjaolude

väljatoomiseks ja kahjunõude täpsustamiseks. Kohus ei saa ise valida, milliste asjaolude pinnalt käesolevat vaidlust lahendada, kuivõrd esitatud asjaolud on vastuolulised. Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peab kohtu ette tooma hageja. Täiendavalt ei saa kohus lahendada hageja kahjunõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudena, kuna hageja ei ole esile toonud ka deliktilise kahju hüvitamise nõude selgeid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohus ei saa hagi rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel, kuivõrd hageja ei ole esile toonud hagiavalduse aluseks olevaid olulisi asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue on eelnevast tulenevalt perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 432 lg 2 p 2 alusel OÜ Realsten hagi R. K.i vastu võla nõudes läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.