Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. I Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu NKC Konsultatsiooni OÜ esitas 17.04.2018 kohtule avalduse Osaühingu Nattelco pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli võlgniku ja OÜ Xxxx vahel aastatel 2009 – 2016 sõlmitud vähemalt 44 suulist müügilepingut ehitusmaterjalide (killustik, liiv, segu, purubetoon, pinnas ja kivid) müümiseks ja transpordi osutamiseks. 30.11.2011 sõlmiti esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel suuline müügileping ehitusmaterjali (liiv) müümiseks. Vastavalt 30.11.2011 müügilepingule sai võlgnik esialgselt võlausaldajalt ehitusmaterjali kaubapartii mahuga 590,85 tonni sumas 4 112.32 eurot (sh käibemaks). Esialgne võlausaldaja väljastas võlgnikule 30.11.2011 arve/saatelehe nr 11-98, mille maksetähtajaks oli 14.12.2011 ja viiviseks 0,5% päevas. Võlgnik ei täitnud 30.11.2011 müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustust. 31.12.2011 sõlmiti esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel suuline müügileping ehitusmaterjali (killustik ja liiv) müümiseks. Vastavalt 31.12.2011 müügilepingule sai võlgnik esialgselt võlausaldajalt ehitusmaterjali kaubapartii mahuga 958.66 tonni summas 6 086.86 eurot (sh käibemaks). Esialgne võlausaldaja väljastas võlgnikule 31.12.2011 arve/saatelehe nr 12-84, mille maksetähtajaks oli 30.01.2012 ja viiviseks 0,5% päevas. Võlgnik ei täitnud 31.12.2011 müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustust. 28.02.2013 sõlmiti esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel suuline müügileping ehitusmaterjali (killustik ja liiv) müümiseks. Vastavalt 28.02.2013 müügilepingule sai võlgnik esialgselt võlausaldajalt ehitusmaterjali kaubapartii mahuga 2490.15 tonni summas 22 088.26 eurot (sh käibemaks). Esialgne võlausaldaja väljastas võlgnikule 28.02.2013 arve/saatelehe nr 2-42, mille maksetähtajaks oli 14.03.2013 ja viiviseks 0,5% päevas. Võlgnik ei täitnud 28.02.2013 müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustust 10 000 euro ulatuses. Esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 11.12.2015 suuline müügileping ehitusmaterjalide (killustik, liiv, segu 4 ja purubetoon) müümiseks. Vastavalt 11.12.2015 müügilepingule sai võlgnik esialgselt võlausaldajalt ehitusmaterjali kaubapartii mahuga 737,56 tonni summas 8 199.22 eurot (sisaldab käibemaksu). Esialgne võlausaldaja väljastas võlgnikule 11.12.2015 arve/saatelehe nr 12-16, mille maksetähtajaks oli 25.12.2015 ja

2(12)

2-18-5940 viiviseks on 0,5% päevas. Võlgnik ei täitnud 11.12.2015 müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustust. Esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 31.03.2016 suuline müügileping ehitusmaterjalide (killustik ja liiv) müümiseks. Vastavalt 31.03.2016 müügilepingule sai võlgnik esialgselt võlausaldajalt ehitusmaterjali kaubapartii mahuga 1630,79 tonni summas 14 842.18 eurot (sisaldab käibemaksu). Esialgne võlausaldaja väljastas võlgnikule 31.03.2016 arve/saatelehe nr 3-54, mille maksetähtajaks oli 14.04.2016 ja viiviseks 0,5% päevas. Võlgnik ei täitnud 31.03.2016 müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustust. Esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 30.06.2016 suuline müügileping ehitusmaterjalide (killustik, liiv ja kivid) müümiseks ja transpordi teenuste osutamiseks. Vastavalt 30.06.2016 müügilepingule sai võlgnik esialgselt võlausaldajalt ehitusmaterjalide kaubapartii mahuga 428,48 tonni ja 1 transpordireisi summas 3 910.03 eurot (sisaldab käibemaksu). Esialgne võlausaldaja väljastas võlgnikule 30.06.2016.a arve/saatelehe nr 6-98, mille maksetähtajaks oli 14.07.2016 ja viiviseks 0,5% päevas. Võlgnik ei täitnud 30.06.2016 müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustust. Esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 29.07.2016 suuline müügileping ehitusmaterjalide (killustik ja liiv) müümiseks. Vastavalt 29.07.2016 müügilepingule sai võlgnik esialgselt võlausaldajalt ehitusmaterjalide kaubapartii mahuga 156,70 tonni summas 1 766.16 eurot (sisaldab käibemaksu). Esialgne võlausaldaja väljastas võlgnikule 29.07.2016 arve/saatelehe nr 7-88, mille maksetähtajaks oli 12.08.2016 ja viiviseks 0,5% päevas. Võlgnik ei täitnud 29.07.2016 müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustust. Esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 31.08.2016 suuline müügileping ehitusmaterjalide (killustik ja liiv) müümiseks. Vastavalt 31.08.2016 müügilepingule sai võlgnik esialgselt võlausaldajalt ehitusmaterjalide kaubapartii mahuga 98,63 tonni summas 982.87 eurot (sisaldab käibemaksu). Esialgne võlausaldaja väljastas võlgnikule 31.08.2016 arve/saatelehe nr 8-119, mille maksetähtajaks oli 14.09.2016 ja viiviseks on 0,5% päevas. Võlgnik ei täitnud 31.08.2016 müügilepingust tuleneva ostuhinna maksmise kohustust. Kõigis õigussuhetes, mis tekkisid esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel (kauba ja teenuste tellimisel, kauba ja teenuste saamisel, arve/saatelehte saamisel, läbirääkimistel, saldo teatise kinnituse allakirjutamisel jne) oli võlgniku esindajaks ainult võlgniku lepinguline esindaja R K, kes on võlgniku juhataja (E P) abikaasa. R K ́i kui võlgniku esindaja volitusi kinnitatavad ka järgnevad esialgse võlausaldaja arve/saatelehed: 29.02.2012 arve/saateleht nr 2-20; 31.03.2012 arve/saateleht nr 3-33; 31.03.2013 arve/saateleht nr 3-34 ja 30.04.2013 arve/saateleht nr 4-70. Nimetatud arve/saatelehtedes, jaos „Nõus“ on R K ́i allkiri. Nimetatud arve/saatelehed on täies ulatuses tasutud võlgniku poolt. 31.12.2010 allkirjastas võlgniku lepinguline esindaja R K omakäeliselt 31.12.2010 saldo teatise kinnituse, mille kohaselt võlgnik kirjalikult selgelt (ühemõtteliselt) tunnistas müügilepingutest tuleneva põhivõlgnevuse olemasolu üldsummas 2 737.15 eurot. 01.11.2012 allkirjastas võlgniku lepinguline esindaja R K omakäeliselt 01.11.2012 saldo teatise kinnituse, mille kohaselt võlgnik kirjalikult selgelt (ühemõtteliselt) tunnistas müügilepingutest tuleneva põhivõlgnevuse olemasolu üldsummas 22 936.37 eurot.

3(12)

2-18-5940 01.01.2016 allkirjastas võlgniku lepinguline esindaja R K omakäeliselt 01.01.2016 saldo teatise kinnituse, mille kohaselt võlgnik kirjalikult selgelt (ühemõtteliselt) tunnistas müügilepingutest tuleneva põhivõlgnevuse olemasolu üldsummas 39 082.84 eurot. 01.01.2016 allkirjastas võlgniku lepinguline esindaja R K omakäeliselt 13.03.2017 saldo teatise kinnituse, mille kohaselt võlgnik kirjalikult selgelt (ühemõtteliselt) tunnistas müügilepingutest tuleneva põhivõlgnevuse olemasolu üldsummas 49 899.68 eurot. 03.04.2018 loovutas OÜ Xxxx eespool nimetatud müügilepingutest tulenevad nõuded NKC Konsultatsiooni OÜ-le. Seisuga 03.04.2018 on nõude suurus (tasumata põhivõlg ja viivised) 365 623.29 eurot, mis koosneb maksmata põhivõlast 49 899.68 eurot ja viivised 315 723.61 eurot. Aastatel 2010 – 2017 on võlgnik mitu korda pöördunud võlausaldaja poole palvega anda täiendav tähtaeg oma võlgnevuse tasumiseks, põhjendades oma võlgnevuse olemasolu sellega, et võlgnikul oli ja on püsivad majandusraskused, ning lubas pidevalt esialgsele võlausaldajale võlgnevuse täies ulatuses tasuda, sh ka viivised. Aastatel 2010 – 2017 tunnistas võlgnik mitu korda kirjalikult müügilepingutest tuleneva võlgnevuse olemasolu ning kirjutas alla 31.12.2010 saldo teatise kinnitusele; 01.11.2012 saldo teatise kinnitusele; 01.01.2016 saldo teatise kinnitusele ja 13.03.2017 saldo teatise kinnitusele. Võlausaldaja on seisukohal, et saldo teatise kinnituse osas on tegemist TsÜS § 158 mõttes aegumise katkemisega nõude tunnustamisega. Võlausaldaja on 05.04.2018 pankrotihoiatuses teavitanud võlgnikku nõude loovutamisest ja kavatsusest esitada kohtusse pankrotiavaldus, kui võlgnik ei ole võlgnevust 10 päeva jooksul tasunud. Pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud 06.04.2018. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Seisuga 17.04.2018 võlgneb võlgnik võlausaldajale kokku 365 623.29 eurot, millest põhivõlg on 49 899.68 eurot ja viivis 315 723.61 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankroti. II Võlgniku vastuväited Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Võlgniku vastuväite kohaselt on võlausaldaja on pöördunud kohtu poole Xxxx OÜ-lt omandatud alusetu ja tõendamata nõudega summas 365 623.29 eurot, mis koosneb 49 899 euro suurusest põhinõudest ja põhinõuet kuuekordselt ületavast viivisenõudest 315 723.61 eurot. Seejuures tugineb võlausaldaja väidetavale suulisele müügilepingule, OÜ Xxxx poolt väljastatud tõenduslikku väärtust mitteomavatele arvetele ning võlgniku volituseta väljastatud saldokinnitustele, mis raamatupidamisdokumentidena konstitutiivset tähendust omada ei saaks. Lisaks nõude täielikule tõendamatusele on nõue põhinõude vähemalt 28 398.44 euro ulatuses ilmselgelt ka aegunud. Võlausaldaja pole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Xxxx OÜ oleks mistahes ajahetkel võlgnikult väidetava kohustuse täitmist nõudnud. Võlgnik peab nõuet täielikult alusetuks. Võlgnikul ei ole kunagi tekkinud OÜ Xxxx ees kohustusi avalduses märgitud summasid tasuda, väidetavaid suulisi lepinguid pole kunagi sõlmitud, mida kinnitab mh asjaolu, et Xxxx OÜ ei ole mistahes ajahetkel väidetavate rahaliste kohustuste täitmist nõudnud. Nõue on täies ulatuses tõendamata (arve väljastamine ei tekita rahalist kohustust), avaldusele lisatud audiitorile esitamiseks mõeldud saldokinnitused ei ole käsitatavad võlatunnistustena. Ükski saldoteatistest ei ole allkirjastatud

4(12)

2-18-5940 võlgniku juhatuse liikme poolt. Võlausaldaja töötajal R Kil ei olnud volitust allkirjastada 01.03.2017 saldoteatist. Ülejäänud, 01.01.2016, 31.10.2012 ja 31.12.2010 saldoteatisted võlgniku nimel allkirjastanud isik ei ole võlgnikule teada ning see ei nähtu ka saldoteatistelt. Võlausaldaja nõudest moodustab viivisenõue, mis on tõendamata ka siis, kui põhinõude peaks lugema tõendatuks. Viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna põhikohustust ega viivist ei ole võlgnikult ükski isik enne avaldaja pankrotihoiatust kunagi nõudnud. Lisaks on põhinõue 28 398.44 euro ulatuses aegunud. Vastavalt on aegunud ka viivisenõue. Seda silmas pidades tuleb pankrotiavaldus jätta rahuldamata ning ajutine pankrotihaldur nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 ja 4 alusel. Pankrotiavalduse esemeks olev nõue on täielikult alusetu ja tõendamata. Väidetavad suulised müügilepingud ja nende sisu on tõendamata. Võlausaldaja on esitanud väite, et võlgniku rahalised kohustused on tekkinud mitmete suuliste müügilepingute alusel. Võlausaldaja püüab väidetavate müügilepingute sõlmimise asjaolu ning nende sisu tõendada avaldusele lisatud arvete/saatelehtedega. Mitte ühelgi arvel ei nähtu võlgniku allkirja ega muul viisil vormistatud nõustumust arvel/saatelehel kajastatud kauba või teenuse vastuvõtmise ega arvel näidatud rahaliste kohustustega (arve summa ja viivisintressi määr). Üksnes arvel 12-84 nähtub võimalik võlgniku töötaja R Ki allkiri, kuid R Kil puuduvad volitused võlgniku nimel rahaliste kohustuste võtmiseks või muude õigusi ja kohustusi tekitavate või lõpetavate tahteavalduste tegemiseks. Võlausaldaja väidab ekslikult, nagu R Ki näol oleks tegemist võlgniku lepingulise esindajaga. Võlausaldaja on avalduse lisana 9 esitanud võlgniku juhatuse liikme 29.06.2017 allkirjastatud volikirja. Volikirjast saab teha järelduse, et võlgnik on andnud töötajale R Kile volituse alates 29.06.2017 allkirjastada täpsustamata registrikoodiga Xxxx OÜ dokumente. Seega volikiri ei ole üldse antud avaldaja väidetava nõude endise omaniku Xxxx OÜ-ga (registrikoodiga 10935602) seotud dokumentide allkirjastamiseks. Igal juhul ei saa volikirjast tuletada volitust võlgniku nimel Xxxx OÜ kasuks mistahes rahaliste kohustuste võtmiseks, õigustest või vastuväidetest loobumiseks vms. Volikirjast ei tulene ka volituste tagasiulatuvat kehtivust. Seega ei olnud R Kil volikirja alusel volitusi mistahes avaldusele lisatud dokumentide, sh saldoteatiste, allkirjastamiseks, sest kõik dokumendid pärinevad varasemast ajast kui volikirja allkirjastamise päev. Riigikohus on oma praktikas korduvalt leidnud, et üksnes arvetega ei ole võimalik nõuet tõendada. Võlausaldaja ei ole peale avaldusele lisatud arvete esitanud mitte ühtegi tõendit väidetavate suuliste müügilepingute sisu ja sõlmimise asjaolude kohta. Avaldusest ei nähtu ka seda, et eelmine võlausaldaja oleks mistahes ajahetkel väidetavate suuliste müügilepingute täitmist nõudnud. Avaldusele lisatud saldoteatised on nende päises tehtud märke kohaselt suunatud Xxxx OÜ audiitorkontrolli läbiviimiseks ning ei saa seetõttu omada konstitutiivset ehk õigusi ja kohustusi tekitavat tähendust. 01.03.2017 saldoteatisest nähtub võlgniku töötaja R Ki allkiri. Võlgniku töötajal R Kil ei olnud mistahes volitusi Xxxx OÜ audiitorkontrolli dokumente allkirjastada ega võtta Xxxx OÜ ees võlgniku nimel kohustusi, loobuda nõuetest või vastuväidetest vms. Võlgniku töötajal R Kil on tavapäraselt volitused teistelt isikutelt tellitud tööde ning võlgniku poolt teostatud tööde üleandmise-vastuvõtuaktide allkirjastamiseks. 01.01.2016, 31.10.2012 ja 31.12.2010 saldoteatiste kohaselt on need allkirjastanud võlgniku juhatuse liige, kuid tegemist ei ole juhatuse liikme allkirjaga. Võlgnik esitab võltsituse vastuväite. Kuigi avalduses nimetatud kohustusi ei ole võlgnikul kunagi tekkinud ja eelmine võlausaldaja ei ole nende täitmist ka kunagi nõudnud, nõue on täies ulatuses alusetu ja tõendamata, esitab

5(12)

2-18-5940 võlgnik mh aegumise vastuväite. Arve/saatelehtede 11-98, 12-84, 2-42 ja 12-16 alusel nõutavad väidetavad lepingulised kohustused on aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 3 aastat. Seega on avaldaja nõue aegunud vähemalt arvetel nr 11-98, 12-84, 2-42 ja 12-16 märgitud põhinõude 28 398.44 eurot osas. Tsüs § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kui võlausaldaja peaks 31.12.2010, 01.11.2012, 01.01.2016 ja 13.03.2017 saldoteatiste alusel tuginema aegumise katkemisele (TsÜS § 158) ja väitma, et võlgnik on saldoteatiste allkirjastamisega nõuet tunnustanud, siis vastavat volitust võlgniku töötajal R Kil 31.12.2010 saldoteatist allkirjastades ei olnud ning võlgniku juhatuse liige pole 01.11.2012, 01.01.2016 ja 13.03.2017 saldoteatisi allkirjastanud. Seega võlgnik pole aegunud kohustusi tunnustanud. Alternatiivselt vaidleks võlgnik, et juba aegunud nõude aegumistähtaeg ei saa katkeda. Seoses võlausaldaja viivisenõudega, mis kuuekordselt ületab põhinõuet, tugineb võlgnik sarnaselt põhinõudega asjaolule, et viivisenõue on alusetu ja tõendamata, kuna viivisintressi kokkulepet määras 0,5% päevas ei ole piisav tõendada üksnes endise võlausaldaja arvetega. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-144-09 leidnud, et arve vastuvõtmisega (sh allkirjastamisega) ei saa lugeda viivise kohaldamises ja viivisemääras kokkulepet sõlmituks. Võlausaldaja ei ole esitanud poolte kokkuleppe kohta mistahes muud tõendit. Saldokinnitustelt ei nähtu viivisintressi määr ega viivise summa. Viivise nõudmine on vastuolus ka hea usu põhimõttega, kuna endine võlausaldaja ei ole võlgnikult kordagi nõudnud avalduse esemeks oleva põhinõude täitmist ega viivise tasumist. Ka ei ole endine võlausaldaja teavitanud võlgnikku sellest, et ta viivist nõuda kavatseb. Ka juhul, kui kohus peaks avaldaja nõuet põhimõtteliselt tõendatuks ning hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks, siis tuleks vaidlus lahendada hagimenetluses, kuivõrd nõutav viivisemäär 0,5% päevas on põhjendamatult suur ning moodustab 6/7 avalduse esemeks olevast nõudest. Võlgnikul on alust esitada VÕS § 113 lg 8 alusel viivise vähendamise nõue vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Võlgnik on seisukohal, et pankrotiavaldus on esitatud teadlikult pahauskselt. Nõuded võlgniku vastu on alusetud ja tõendamata ning avaldaja on sellest asjaolust teadlik. Pankrotiavalduse ainus eesmärk on avaldaja lootus võlgniku arvelt minimaalsete kuludega põhjendamatult rikastuda. Võlgnik palub jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja ajutine haldur nimetamata, kuna avaldaja nõue on vähimal juhul äärmiselt vaieldav ning kuulub lahendamisele hagimenetluses. III Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 4 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.

6(12)

2-18-5940 PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata ja ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata, kuna võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud, sest võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlgniku maksejõuetus ei ole põhistatud. 17.04.2018 esitas võlausaldaja NKC Konsultatsiooni OÜ Harju Maakohtule avalduse osaühingu Nattelco pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb osaühing Nattelco NKC Konsultatsiooni OÜ-le kokku 365 623.29 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt omandas võlausaldaja nõude võlgniku vatu OÜ-lt Xxxx, kes müüs võlgnikule suuliste müügilepingute alusel ehitusmaterjali ja transporditeenust. Võlausaldaja palub määrata ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldajal puudub tema vastu nõue, kuna väidetavad suulised müügilepingud ja nende sisu on tõendamata. Võlgnikul ei ole kunagi tekkinud OÜ Xxxx ees kohustusi pankrotiavalduses märgitud summades, samuti pole kunagi sõlmitud väidetavaid suulisi lepinguid. Lisaks on võlausaldaja nõue osaliselt (s.o arvetel nr 11-98, 12-84, 2-42 ja 12-16 märgitud põhinõude 28 398.44 euro ulatuses) aegunud ja võlausaldaja viivisenõue ületab kuuekordselt põhinõuet ning võlausaldaja ei ole esitanud mistahes tõendit viivisintressi 0,5 % päevas kohaldamise kokkuleppe osas. Võlgniku hinnangul on nõutav viivisemäär põhjendamatult suur, mistõttu on võlgnikul alust esitada viivise vähendamise nõue. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik jätta pankrotiavaldus rahuldamata ja ajutine haldur nimetamata, kuna avaldaja nõue on vaieldav ning kuulub lahendamisele hagimenetluses. Nõude põhjendatuse hindamine Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust nõuetekohaselt põhistanud. Võlgnik on võlausaldaja nõudele vastu vaielnud, väites, et võlausaldaja ei ole nõuet summas 365 623.29 eurot tõendanud. Võlgniku väidete kohaselt ei ole ta OÜ-ga Xxxx sõlminud suuliseid müügilepinguid ehitusmaterjalide ostmiseks ja seega on pankrotiavalduse esemeks olev nõue alusetu. Võlausaldaja on müügilepingute sõlmimise asjaolu ja nende sisu tõendamiseks esitanud kohtule arve/saatelehed nr 11-98, 12-84, 2-42, 12-16, 3-54, 6-98, 7-88 ja 8-119 (tl 7 – 18). Ühelgi esitatud arvel, välja arvatud arvel nr 12-84 (tl 8), pole võlgniku allkirja ega muul viisil vormistatud nõustumist arve/saatelehel märgitud kauba ja/või teenuse vastuvõtmise ega arvel märgitud rahalise kohustusega. Arvest nr 12-84 (tl 8) nähtub, et arve on võlgniku nimel allkirjastanud R K, kuid äriregistri väljavõttest (tl 31) nähtuvalt ei ole R K võlgniku juhatuse liige. Võlausaldaja on kohtule esitanud 29.06.2017 volikirja (tl 19), millest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liige E P volitanud R Ki allkirjastama Xxxx OÜ dokumente. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud volikirjaga lugeda tõendatuks asjaolu, et R K ́il oli võlgniku nimel õigus allkirjastada 31.12.2011 arve/saateleht, kuivõrd nimetatud arve/saateleht pärineb varasemast ajast kui volikirja allkirjastamise päev ja volikirjast ei tulene volituste tagasiulatuvat kehtivust. Lisaks on volikiri antud Xxxx OÜ dokumentide allkirjastamiseks, kuid pankrotiavalduse kohaselt omandas võlausaldaja OÜ Xxxx nõude võlgniku vastu. Kuna 29.06.2017 volikirjas puuduvad andmed Xxxx OÜ registrikoodi kohta, siis ei saa kohus

7(12)

2-18-5940 automaatselt järeldada, et tegemist on OÜ-u xxxx kõigi dokumentide allkirjastamiseks antud volitusega. Võlausaldaja on 15.05.2018 esitanud kohtule Xxxx OÜ teostatud tööde aktid ajavahemikul 30.06.2012 – 31.01.2013 (tl 117 – 120), millega võlausaldaja soovib tõendada, et R Kil oli võlgniku esindusõigus OÜ Xxxx ees. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumendid ei tõenda R Ki õigust võlgniku nimel 13.03.2017 saldoteatise ega 31.12.2011 arve/saatelehe nr 12-84 allkirjastamiseks. 30.06.2012, 31.07.2012, 31.08.2012, 30.09.201231.10.2012 (tl 117 – 119) ja 31.12.2012 (tl 120) teostatud tööde aktid on võlgniku nimel kooskõlastanud R K. 30.11.2012 ja 31.01.2013 teostatud tööde aktidest ja arve/saatelehest nr 1-49 (tl 121) ei ole võimalik aru saada, kelle poolt need on allkirjastatud. Võlgnik on 08.05.2018 toimunud kohtuistungil selgitanud, et R K oli mingil perioodil võlgniku töötaja, kuid tal ei olnud õigust võtta võlgniku nimel rahalisi kohustusi (tl 103). Kuna vaidlust ei ole selle üle, et R K oli võlgniku töötaja, siis võis tal olla ajavahemikul 30.06.2012 – 31.01.2013 volitus võlgniku nimel teostatud tööde aktide kooskõlastamiseks, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda automaatselt, et R Kil oli ka volitus võlgniku nimel rahaliste kohustuste võtmiseks. Võlausaldaja on kohtule esitanud OÜ Xxxx pangakonto väljavõtted ajavahemikul 29.05.2013 – 03.06.2013, 03.12.2013 – 05.12.2013, 11.05.2015 – 13.05.2015, 19.06.2015 – 21.06.2015, 21.09.2015 – 23.09.2015, 20.10.2015 – 22.10.2015, 23.11.2015 – 25.11.2015, 21.02.2016 – 23.02.2016, 28.02.2016 – 01.03.2016, 19.03.2016 – 21.03.2016, 19.04.2016 – 21.04.2016, 08.05.2016 – 10.05.2016, 19.05.2016 – 21.05.2016 ja 21.08.2016 – 23.08.2016 (tl 122 – 135), millega võlausaldaja soovib tõendada, et võlgnik on mitme aasta jooksul tasunud OÜ Xxxx arveid, mis väljastati R Ki tegevuse tulemusena. Kohtu hinnangul ei tõenda OÜ Xxxx pangakonto väljavõtted kuidagi R Ki volitusi võlgniku nimel 13.03.2017 saldoteatise ega 31.12.2011 arve/saatelehe nr 12-84 allkirjastamiseks. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et Nattelco osaühing on aastate jooksul OÜ-le Xxxx tasunud erinevaid arveid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Xxxx ja Nattelco osaühingu vahel on olnud majanduslikud suhted. Nimetatud asjaolu on 08.05.2018 toimunud kohtuistungil möönnud ka võlgniku esindaja (tl 103). Pangakonto väljavõtetest ei nähtu kinnitust võlausaldaja väitele, et kõik tasutud arved on väljastatud R Ki tegevuse tulemusena. Võlausaldaja on 15.05.2018 seisukohas märkinud, et R Ki esindusõigust tõendab muuhulgas ka asjaolu, et ajavahemikul 2011. a – 2015. a külastas R K mitu korda koos oma elukaaslase E Piga, kes on ühtlasi võlgniku juhatuse liige, OÜ Xxxx juhatuse liikme kodu ja R Ki elukaaslane E P ei ole esitanud OÜ-le Xxxx tahteavaldust R Ki kui võlgniku esindaja volituste tagasivõtmiseks (tl 109 pöördel). Vastavalt TsÜS § 117 lg 2 võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kohus märgib, et asjaolu, et võlgniku juhatuse liige käis koos elukaaslasega võlausaldajal külas, ei tõenda, et võlgniku juhatuse liige andis oma elukaaslasele volituse äriühingu nimel rahaliste kohustuste võtmiseks. Võlausaldaja on 15.05.2018 esitanud kohtule väljavõtte võlgniku veebilehest (tl 136), millega võlausaldaja soovib tõendada R Ki volitusi võlgniku esindamiseks, kuivõrd R Ki telefoninumber (5179364) on võlgniku veebilehele märgitud võlgniku ametliku kontaktnumbrina. Kohus selgitab, et ka nimetatud asjaolu ei tõenda R Ki volitusi võlgniku nimel rahaliste kohustuste võtmiseks, vaid üksnes asjaolu, et R Ki ja võlgniku vahel oli

8(12)

2-18-5940 töösuhe. R Ki töösuhte sisu, tema täpseid tööülesandeid ja tööülesannete ulatust nimetatud dokument ei tõenda. Võlausaldaja on kohtule esitanud 31.12.2010, 01.11.2012, 04.01.2016 ja 13.03.2017 saldoteatised (tl 20 – 21), soovides esitatud saldoteatistega tõendada oma nõude suurust. Kohtu hinnangul ei saa üksnes nimetatud saldoteatistega lugeda võlausaldaja nõuet tõendatuks. 13.03.2017 saldoteatise on võlgniku juhatuse liikmena allkirjastanud R K. Kohus on eelnevalt selgitanud, et R K ei ole äriregistri andmetest nähtuvalt osaühingu Nattelco juhatuse liikmeks. Samuti ei nähtu 29.06.2017 volikirjast R K ́i õigust allkirjastada 13.03.2017 saldokinnitust, kuivõrd nimetatud volikiri (tl 19) on antud Xxxx OÜ dokumentide allkirjastamiseks ligikaudu kolm ja pool kuud pärast saldokinnituse allkirjastamist. Võlausaldaja on seisukohal, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 määrusest tsiviilasjas nr 2-09-24749 (OÜ Xxxx ja Xxxx OÜ avaldused Xxxx OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks) ei ületa R Ki volituste tuvastamine võlausaldaja nõude hindamise mahtu. Kohus ei nõustu võlausaldaja vastava seisukohaga, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 kohtumäärus (tl 113 – 116) käsitleb Xxx OÜ pankrotimenetluses võlausaldajatele häälte määramise küsimust, mitte ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise küsimust. Tegemist ei ole analoogset olukorda käsitleva kohtumäärusega, mistõttu analoogia kohaldamine Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-24749 ei ole põhjendatud. 04.01.2016, 01.11.2012 ja 31.12.2010 saldoteatised on allkirjastatud, kuid võlgnik on 07.05.2018 vastuväites märkinud, et tegemist ei ole võlgniku juhatuse liikme allkirjadega ning on esitanud võltsituse vastuväite. Kohus selgitab, et kuivõrd võlgniku väidete kohaselt on 04.01.2016, 01.11.2012 ja 31.12.2010 saldoteatistel võlgniku juhatuse liikme allkirju võltsitud, siis eeldab nimetatud väite kontrollimine käekirjaekspertiisi määramist. Käekirja ekspertiisi määramine ja sellest tulenev võlausaldaja nõude selguse hindamine ületab pankrotimenetluses nõude hindamise mahtu. Võlgnik on oma vastuväites muu hulgas tuginenud asjaolule, et võlausaldaja nõue on osaliselt, s.o 28 398.44 euro ulatuses aegunud ja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna see moodustab 6/7 avalduse aluseks olevast nõudest ning võlgnikul on alus viivise vähendamise nõude esitamiseks vastavalt VÕS § 162. Riigikohus on 12.06.2013 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-13 märkinud, et lisaks PankrS § 31 lg-tes 5 ja 6 nimetatule tuleb pankrotimääruses märkida mh kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis (TsMS § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8 ning § 442 lg 8). Pankrotiavalduse põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks PankrS § 10 lg 1 ning PankrS § 15 lg 3 p 4 mõttes ei piisa ainuüksi nõude suuruse märkimisest. Maakohus peab võtma põhjendatud seisukoha võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete kohta. Seega peab kohus tulenevalt Riigikohtu eespool viidatud seisukohast käesoleval juhul tuvastama võlausaldaja nõude täpse koosseisu ja suuruse. Kohtu hinnangul ületab käesoleva nõude selguse hindamine pankrotimenetluses nõude hindamise mahtu, kuivõrd sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Seega puudub kohtul kohustus hinnata ajutise pankrotihalduri nimetamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega hagimenetluses. Kohtul on nõude põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolust või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid, mis eeldab asja lahendamist hagimenetluses.

9(12)

2-18-5940

Võlgniku maksejõuetuse põhistuse hindamine Esitatud pankrotiavalduses on võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tuginenud PankrS § 10 lg 2 p 1. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 loetleb asjaolud, millele võlausaldaja peab lisaks võlgniku maksejõuetuse põhistamisele tuginema. Võlausaldaja on tuginenud PankrS § 10 lg 2 p 1, mille kohaselt võlausaldaja peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on 20.04.2018 pankrotiavalduse täpsustuses märkinud, et pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud 06.04.2018 ja võlgnik ei ole seejärel kohustust 10 päeva jooksul täitnud. Muid võlgniku maksejõuetust põhistavaid asjaolusid võlausaldaja tõendanud (põhistanud) ei ole ja seega ei piisa kohtu hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks pelgalt pankrotihoiatuse esitamisest võlgnikule. Kuna võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja võlausaldaja ei ole kohtule esitanud ühtki muud dokumenti, mis kinnitaks võlgniku majanduslikke raskusi ja maksejõuetust, siis ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul võlgniku maksejõuetust põhistada üksnes asjaoluga, et võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamise järel 10 päeva jooksul võlausaldaja nõuet tasunud. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule ei ole teada, et võlgnikul on ka teiste võlausaldajate ees täitmata kohustusi ja/või võlgniku vara väärtus ei kata võlgniku kohustusi. 08.05.2018 toimunud kohtuistungil on võlausaldaja asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetust tõendab ka asjaolu, et võlgnikule kuuluv kinnisvara on koormatud hüpoteegiga summas 1 200 000 eurot (tl 104), kuid kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, kuna kinnisvarale hüpoteegi seadmine ei tõenda automaatselt, et kohustused, milliste täitmise tagamiseks hüpoteek seati, oleksid tähtaegselt täitmata. Kinnisvarale hüpoteegi seadmine võib viidata kohustuste olemasolule, kuid mitte maksejõuetusele PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõistes. Kohus märgib, et kinnistusraamatust nähtuva hüpoteegi suurus ei tõenda kohustuse suurust või selle olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja ei ole ka muul viisil põhistanud võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine Vastavalt PankrS § 15 lg 3 p 1 jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 4 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Kohus on eelnevalt hinnanud võlausaldaja nõude põhjendatust ja asunud seisukohale, et käesoleval juhul ületab nõude selguse hindamine pankrotimenetluses nõude hindamise mahtu, kuivõrd sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses.

10(12)

2-18-5940 Seisukohta, et sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse osas ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluse raames, toetab ka Riigikohus 12.06.2013 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-21-61-13, milles ta on asunud seisukohale, et kui võlausaldaja nõue on ebaselge, tuleb pankrotiavaldus jätta rahuldamata ja pankrot PankrS § 31 lg 2 teise lause kohaselt välja kuulutamata. Seega olukorras, kus kohus pole ajutist pankrotihaldurit nimetanud ja võlausaldaja nõue on ebaselge, puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks. Samuti leiab kohus, et võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust, s.h pole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et võlgnikul on täitmata kohustusi ka teiste võlausaldajate ees ja võlgnikule kuuluva vara väärtus ei kata võlgniku kohustusi. Kohus on 08.05.2018 toimunud kohtuistungil andnud võlausaldajale võimaluse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Võlausaldaja on kohtule teatanud, et ei soovi pankrotiavaldust tagasi võtta. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kuna võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlausaldaja ei ole ka muul viisil võlgniku maksejõuetust põhistanud, siis tuleb PankrS § 15 lg 3 p 1 tulenevalt jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur nimetamata. IV Menetluskulude jaotus PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Võlgnik on 08.08.2018 kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub võlausaldajalt välja mõista menetluskulud summas 1 755 eurot. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega tuleb avalduse läbivaatamisega seotud kulud jätta võlausaldaja kanda. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kasutas võlgnik lepingulise esindaja teenust kokku 13,5 tundi, mis kulus pankrotiavalduse, sellele lisatud tõenditega ja kohtumäärusega tutvumiseks ja dokumentide analüüsimiseks, kliendiga nõupidamiseks, pankrotiavaldusele vastuse koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks, avaldaja täiendavate seisukohtadega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on võlgnik põhistanud oma menetluskulude suuruse, kuivõrd menetluskulude nimekirjas väljatoodud menetlustoimingute tegemise ajakulu vastab kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingute mahule ja keerukusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus võlausaldajalt välja võlgniku menetluskulud 1 755 eurot. 11(12)

2-18-5940

TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. V Deposiiti tasutud tagatise tagastamine 29.04.2018 on võlausaldaja tasunud Harju Maakohtu 26.04.2018 määruse alusel kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 2 000 eurot (tl 69). Kohus leiab, et kuna kohus on leidnud, et asjas tuleb ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata, siis kuulub deposiiti makstud summa võlausaldajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.