lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-3567/55

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-3567/55
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
10.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1027
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Liuglev Uks OÜ11954300(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-17-3567

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Krista Kirspuu ja Villem Lapimaa

Kohtuasi

AS hagi Liuglev Uks OÜ vastu töötasu ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. aprilli kindlaksmääramise määrus

2019. a

menetluskulude

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Liuglev Uks OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS (isikukood xxxxxxxxxx), hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristiina Lee ja advokaat Kristiina Urb-Semjonov Kostja Liuglev Uks OÜ (registrikood 11954300), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 16. aprilli 2019. a määrus ja saata asi samale esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Liuglev Uks OÜ määruskaebus rahuldada.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hageja ja kostja avaldused ning menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli AS (hageja) hagi Liuglev Uks OÜ (kostja) vastu töötasu ja viivise saamiseks. Harju Maakohus rahuldas 21. detsembri 2018. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus keeldus maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning Riigikohus keeldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

peale esitatud määruskaebust menetlusse võtmast. Harju Maakohtu otsus jõustus

8.aprillil 2018.
2.Hageja esitas 9. novembril 2018 toimunud kohtuistungil maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: TVK-s hageja esindamine istungitel ning seisukohtade koostamine – 5,1h; hagiavalduse koostamine – 2h; 12. juuni 2017. a seisukoha koostamine – 4,25h; 17. oktoobri 2017. a seisukoha koostamine – 5,4h;
16.novembri 2017. a seisukoha koostamine – 0,5h; 19. aprilli 2018. a istungiks ettevalmistus – 2,5h; 19. aprilli 2018. a istungil osalemine – 1,2h; 7. mai 2018. a seisukoha koostamine – 2,5h; 18. juuni 2018. a istungiks ettevalmistus – 5,5h; 19. juuni 2018. a istungil osalemine – 5h; 9. novembri 2018. a istungiks ettevalmistus – 3h; 9. novembri 2018. a istungil osalemine – 1,75h). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tund (lisandub käibemaks), kokku 38,7 tundi. Hageja taotles kulude väljamõistmist käibemaksuga. Hageja menetluskulud on kokku 5572,80 eurot. Hageja pärast esimese astme menetlust menetluskulusid ei kandnud.
3.Kostja enda seisukohta hageja menetluskulude taotluse osas ei esitanud. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 16. aprilli 2019. a määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5572,80 eurot ja viivise sellelt.
5.Määruse põhjenduste kohaselt pidas maakohus hagejale osutatud õigusabitoiminguid ning nendele kulunud tööaega põhjendatuks ja vajalikuks. Menetlusdokumendid on koostatud lähtuvalt kohtu nõuetest ning välditud on omal algatusel ning menetluse seisukohalt ebavajalike menetlusdokumentide esitamist. Menetlusdokumendid on sisukad ja asjakohased ega sisalda vaidluse lahendamise seisukohast ebaolulist. Maakohtu hinnangul on hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120 eurot tunnis (käibemaksuta) kooskõlas turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Määruskaebus
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja määrata menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses või alternatiivselt saata hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus maakohtule uueks lahendamiseks.
7.Maakohus rikkus menetluskulusid kindlaks määrates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lõiget 1. Kostjalt väljamõistetud kulu on ebamõistlikult suur, arvestades hageja nõuet ja hagi hinda. Hageja nõudis kostjalt 1382,29 euro maksmist. Seejuures oli tegemist brutotasuga, millele vastab 1066,10 euro suurune netotasu. Hagi hind oli 1541,44 eurot. Kostjalt välja mõistetud menetluskulu on kolm ja pool korda suurem kui hagi hind, neli korda suurem kui nõude brutosumma ning viis korda suurem kui hageja nõue netosummas. Kostja jaoks ei olnud senist kohtupraktikat arvestades sedavõrd suure menetluskulu hüvitamise kohustus ettenähtav.
8.Vaidlustatud kohtumääruses ei ole analüüsitud ühegi toimingu tegemisele kulunud aega. Maakohus on piirdunud üldsõnalise märkusega, et peab kõiki hageja esindajate toiminguid ja neile kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks. Maakohus ei analüüsinud, kas kolme kohtuistungiga kaasnenud menetluskulu on vajalik ja põhjendatud olukorras, kus asja arutati lihtmenetluses ning TsMS § 405 lg 1 p 7 ei olnud asja suuline arutamine kohustuslik. Samuti on küsitav hagiavaldusele järgnevalt viie kirjaliku menetlusdokumendi (seisukoha) koostamise põhjendatus ja vajalikkus. Isegi

kui dokumendid on koostatud lähtuvalt kohtu nõuetest, on selline maht lihtmenetluse asjas põhjendamatu ja ebamõistlik.

9.Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud Riigikohtu seisukohti sarnastes asjades. Üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Antud juhul ei ole tegemist eriliselt keeruka ega suuremahulise asjaga. Kostja ei venitanud menetlust ega põhjustanud kulude suurenemist. Menetluse edasine käik
10.Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule (TsMS § 667 lg 2).
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab sõltumata vastuväidete olemasolust kontrollima kulude põhjendust ja vajalikkust ning maakohtu seisukoha kujunemine peab olema määruse põhjendustes jälgitav. Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud määruse põhjendustes üksnes konstateerinud, et kõik hageja esitatud menetlusdokumendid on koostatud lähtuvalt kohtu nõuetest ning välditud on omal algatusel ning menetluse seisukohalt ebavajalike menetlusdokumentide esitamist, mistõttu peab kohus kogu ajakulu 38,7 tundi põhjendatuks. Maakohus ei analüüsinud sisuliselt, millises mahus oli õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg tegelikult vajalik ja põhjendatud.
14.Eelmärgitud põhjustel ei vasta maakohtu määrus menetlusõiguse normidele. TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Kontrollitavas kohtumääruses puudub igasugune analüüs õigusabi osutanud esindajate toimingute mahu vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Üksnes nentimine, et menetlusdokumendid on sisukad ja asjakohased, ei ole kindlasti piisav, et pidada menetluskulude kindlaksmääramist ja vastaspooltelt väljamõistmist seaduse nõuetele vastavaks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, kuid praegusel juhul ei ole kohus vastavaid kulutusi üldse hinnanud. Kuivõrd maakohtu diskretsiooniotsus menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole jälgitav, ei saa ringkonnakohus selle otsustuse õigsust kontrollida ning asi tuleb saata maakohtule tagasi hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks.
15.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja