lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-3567/47

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-3567/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2221
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3567

Tsiviilasi

XX hagi OÜ Y vastu töötasu ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.12.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Y apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1492,98 eurot

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristiina Lee ja advokaat Kristiina Urb-Semjonov Kostja (apellant): OÜ Y (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda OÜ Y apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Töövaidluskomisjon (TVK) tegi 14.02.2017 otsuse, millega rahuldas XX avalduse ja mõistis Y OÜ-lt XX kasuks välja 1382,39 eurot, viivise perioodi 11.11.2016 kuni 03.01.2017 eest summas 16,36 eurot ja edasiulatuvalt viivise kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 ja § 94 järgi. Y OÜ esitas 06.03.2017 Harju Maakohtule taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.
2.XX (hageja) esitas 19.04.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Y (kostja) vastu töötasu ja viivise saamiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.10.2016 töölepingu, millega hageja alustas kostja juures tööd müügi- ja projektijuhi ametikohal. Tööleping oli sõlmitud tähtajatult. Töölepingu p 3.2 kohaselt oli hageja töötasu pärast katseaega 500 eurot (bruto) kuus, millele lisandub 3,5% töötaja poolt müüdud netokäibest, mis ei sisalda paigalduste, mõõtmiste ja transpordi teenuste käivet. Vastavalt töölepingu p-le 3.4 tuli hagejale maksta töötasu üks kord kuus iga kuu 10. kuupäeval pangaülekandega. Tööleping lõppes 18.11.2016 töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel, s.o töötajapoolse töölepingu korralise ülesütlemisega.
4.18.11.2016 tegi kostja hagejale ülekande summas 311,15 eurot, s.o puhkusetasu netosumma. 2016. a. oktoobrikuu müügiaruandest tulenevalt oli hageja poolt müüdud netokäive 39 496,94 eurot. Töölepingu p 3.2 kohaselt pidanuks kostja maksma hagejale 3,5% sellest summast, s.o 1382,39 eurot (bruto). Eeltoodud summa oleks kostja pidanud vastavalt töölepingu p-le 3.4 tasuma 2016. a. novembri 10. kuupäevaks. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks 11.11.2016. Hagiavalduse esitamise aja seisuga, on sissenõutavaks muutunud viivis 48,20 eurot (11.11.201618.04.2017, so 159 viivituses oldud päeva eest).
5.Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 1382,39 eurot (bruto), kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras ja seadusjärgne viivis põhinõudelt alates otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud netokäibe tekkimist ulatuses, mis annaks õiguse nõuda kostjalt 1382,39 euro väljamaksmist. Kostja on töövaidluskomisjonile 09.01.2017 esitatud seisukohas tellimuse nr 6586 osas selgitanud, et kuna kõnealust tellimust kliendi poolt tegelikkuses ei esitatud, tuli vastav hageja poolt väljastatud arve tühistada. Hageja on ise töövaidluskomisjonile 27.01.2017 esitatud seisukoha p-s 4 kinnitanud, et tühistatud tellimuse nr 6586 alusel ei ole hageja nõutavat lisatasu arvutanud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele hageja väide, et pooltevahelise praktika järgi arvestati töölepingu p-i 3.2. järgset lisatasu hageja poolt väljastatud arvete alusel sõltumata sellest, kas üldse ja millal käive käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes tekkis.
7.Kostjal on õigus keelduda töötasu väljamaksmisest ka TLS § 31 ja VÕS § 679 lg 4 alusel. Töösuhte kestel ei täitnud hageja seadusest ja töölepingust tulenevaid kohustusi korrektselt. Hagejal ei ole õigust nõuda tehingutelt arvestatava tasu väljamaksmist olukorras, kus kostja on projektides esinevate puuduste tõttu olnud sunnitud projektid ümber tegema, sõlmitud müügilepingute tingimusi muutma ja kandnud seetõttu märkimisväärseid kulusid ning seda sõltumata sellest, kas kliendid on hageja poolt

väljastatud arved osaliselt või täies ulatuses tasunud. Esimese astme kohtu lahend

8.Harju Maakohtu 21.12.2018 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1382,39 eurot (bruto), viivis seisuga 20.12.2018 summas 233,26 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.12.2018 kuni põhinõude (1382,39 eurot) kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja leiab, et pooltevahelise praktika kohaselt toimus 3,5% tasu arvestamine ja väljamaksmine järgmiselt – hageja esitas iga kuu alguses kostjale eelmise kuu aruande, mis kajastas hageja poolt esitatud arveid (maha olid arvatud paigaldused, mõõtmised, transport) ning vastava aruande järgi maksis kostja hagejale 3,5% tasu. Kostja leiab, et netokäive tekib kauba kliendile lähetamisega, kättesaadavaks tegemisega või kauba eest osalise või täieliku makse laekumisel, mitte arve väljastamisel. Lepingu p-i 3.5 tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et hagejal tekkis õigus tellimuste pealt saada müügiboonust. Kostja selgitas 19.04.2018 toimunud istungil, et kostja arvestas töötajatele 3,5% netokäibe tasu korrektselt vormistatud täidetud netomüügi käibelt ning müügiarvestusse arvati ka kostja poolt väljastatud arveid, mille täitmist kostja klientidele sel arvestuskuul ei toimunud (tl 155 pöördel).
10.Maakohus viitas VÕS § 29 lg-le 1. Hagejal oli õigus saada lisatasu netomüügi käibelt, s.o kui tellimuse eest on tasutud ning müügiarvestusse arvati ka kostja poolt väljastatud arved, mille täitmist kostja klientide poolt sel arvestuskuul ei toimunud. Hageja 2016. a. oktoobrikuu müügiaruandest nähtuvalt oli netosumma 39 496,64 eurot (TVK toimik, tl 28-29). Kohus, analüüsides nimetatud müügiaruannet ja kostja pangakonto väljavõtteid perioodil 3.10.2016 kuni 18.11.2016 ja 19.11.201612.06.2017 leiab, et müügiaruandes kajastatud arved on tasutud, kas siis osaliselt või täielikult oktoobrikuu jooksul, mõned arved hiljem. Seega on kostja pangakonto väljavõtetega tõendamist leidnud, et hageja väljastatud arvete numbritega tellimuste eest on raha kostjale laekunud. Samuti on tunnistaja RR ütlustega tõendantud, et iga kuu lõpus tehti aruanne, kuhu pandi sisse kogu arve brutosumma, teise reana netosumma. Netosumma pealt arvestati 3,5% boonustasu, miks läks põhipalgale lisaks ja aruande järgne töötasu maksti hiljemalt sama kuu 10. kuupäevaks (tl 182 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et hagejal on õigus saada 2016. a. oktoobris netokäibelt 39 496,94 eurot 3,5%, s.o 1382,39 eurot.
11.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hagejal ei olnud õigust lisaboonust saada, kuna hageja töö oli puudustega. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja poolsed ebatäpsused mõjutasid konkreetset hageja töötasu arvestust. Seega on hageja nõue 1382,39 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tunnistaja RR andis ütlusi selle kohta, et reklamatsiooniridadena läksid kirja näiteks riiulid, mis olid valesti, kui need töö käigus ilmnesid. Reklamatsioonid töötasu arvestust ei muutnud, töötasust ei võetud midagi maha (tl 182 pöördel) ning müügiaruandes valesti mõõtmised ei kajastunud (tl 183). Samuti andis hageja vande all ütlusi selle kohta, et tema tegi esmased joonised, tegi hinnapakkumise vastavalt joonisele ning mõõdistaja käis objektil, võttis mõõdud ja hageja tegi fotod ja hageja tegi nende alusel parandatud joonise parandatud pakkumise. Hageja pani asjad töösse ja konstruktorid olid kohustatud kontrollima, kas hageja joonised toimivad (tl 179 pöördel). Tunnistaja VV andis ütlusi selle kohta, et hageja tellimustes tuli muudatusi teha. X puudused seisnesid hooletuses ja X-l esines vigu oluliselt rohkem kui teistel töötajatel (tl 183 pöördel ja 184). Tunnistaja KK andis ütlusi selle kohta, et tema tellimusega oli probleeme, kuna tellis valge saare, aga sai valge laminaadi. Tunnistaja sõnul oli ta ise süüdi, kuna ei lugenud pakkumist

korralikult läbi. Tal oli võimalus lugeda. Alguses öeldi, et ei saa softe paigaldada, kuna seinad on kõverad ja X oleks pidanud seda ütlema. Lõpuks suudeti softid sinna paigaldada. Mõõtmas käis mingi mees (tl 202 pöördel). Tunnistaja PP andis ütlusi selle kohta, et tema kapp tehti ümber, kuna ligipääs luukidele puudus. X mõõtmas ei käinud, mingi mees käis (tl 203 pöördel). Kohus ei tuvastanud, et hageja tehtud jooniste järgi ei oleks lepinguid võimalik täita ning teised töötajad tegid hageja jooniseid ringi. Tunnistaja RR ütlustega on tõendatud, et kuigi reklamatsioonide arvestust peeti, siis reklamatsioonid töötasu arvestust ei muutnud ning töötasust ei võetud midagi maha.

12.Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodi 11.11.2016-18.04.2017 eest 48,20 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt perioodi 11.11.2016 – 20.12.2018 eest summas 233,26 eurot (vt http://www.viivisekalkulaator.ee). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (1382,29 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 21.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja palub 28.01.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
14.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud tunnistajate ütlustele tuginedes, et kostjal puudus õigus vähendada hagejale makstavat tulemustasu. Kostja esitas maakohtus dokumentaalsed tõendid, milledest nähtus tööandja poolt tehtud tulemustasu maha arvamise põhjendatus 2016. a. oktoobrikuu müügiaruande kandeid puutuvalt. Kostja 26.04.2018 taotluse lisadena esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtus üheselt, et hageja poolt koostatud tellimused nr 6505, nr 5704, nr 6353, nr 6471-3, nr 6219, nr 6659, nr 6491 ja nr 6356 olid vigased ja need tuli ümber projekteerida teiste kostja töötajate poolt, samuti kanda tellijate/klientide poolt mittehüvitatavaid lisakulusid. Olukorras, kus tellimused jäid kostja klientidega algselt kokku lepitud tingimustel täitmata seetõttu, et hageja oli töötajana tellimuse aluseks oleva projekti (joonise) hooletusest valesti koostanud, on lepingu algsel kujul täitmata jäämine tingitud töötajast, mitte tööandjast.
15.Samuti on maakohus lähtunud ebaõigesti eeldusest, et kostja võttis menetluses omaks, et hageja poolt esitatud 2016. a. oktoobrikuu müügiaruanne (tabel) kajastab hageja poolt väljastatud arvete rahalist summat. Hagejal puudus õigus nõuda töölepingu p-i 3.2 alusel lisatasu väljamaksmist tellimuste eest, mille osas ei tekkinud netokäivet või netokäive tekkis, kuid tellimust ei täidetud hageja poolt koostatud projekti alguses ja tingimustel, milles töötaja klientidega kokku leppis.
16.Tunnistaja VV ütluste kohaselt olid hageja tellimustes puudused suuresti hooletusest ning puudused tõid tellimuste täitmisel kaasa täiendavaid kulusid. Seejuures esines hageja tellimustes puudusi oluliselt rohkem, kui teiste töötajate poolt vormistatud tellimustes. Tunnistaja MM ütluste kohaselt esines hageja poolt koostatud tellimustest puudusi umbes pooltel juhtudel ning isegi valminud tellimusi tuli ümber teha, sest need ei vastanud klientide poolt tegelikkuses tellitule või ei sobinud need mõõtudelt või teostuselt. MM märkis ka, et hageja tellimustes esinesid puudused 2016. a. oktoobrikuud puutuvalt. Hageja poolt koostatud tellimuste sobimatust kinnitasid oma ütlustega ka tunnistajad KK ja PP.
17.Maakohtu käsitlus, nagu oleks hagejal õigus lisatasule kui hageja poolt koostatud tellimuses vähemalt mingi osa oli korrektne, on absurdne. Välistatud on lõpptarbijale tellimusele mittevastava või asukohta mõõtudelt ja teostuselt kasvõi osaliselt sobimatu

toote tarnimine. Järjepidevad ja enamuses hooletusest tingitud puudused oma peamise tööülesande täitmisel on aluseks tööandja poolt VÕS § 679 lg 4 kohaldamiseks ehk lisatasu vähendamiseks. Kostjal eelnimetatud õiguse kasutamise keelamine on hea usu põhimõtte vastane. Töötajal oli lisatasu saamise õigus üksnes nende tellimuste osas, mille puhul on tõendatud netokäibe tekkimine ning mis olid täidetud algsel kujul, st tingimustel, milles hageja klientidega algselt kokku leppis. Tähendust ei oma, kas tellimuse algsel kujul täitmist takistanud puudus on käsitletav olulise puudusena või kas klient tasus arve osaliselt või täies ulatuses.

18.Kohtupoolne TsMS § 367 kohaldamine viivisnõude rahuldamisel on menetlusnormi oluline rikkumine. Hoolimata TsMS § 367 regulatsioonist ja otsuse tegemisest 21.12.2018, on maakohus arvutanud sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 11.11.2016 - 20.12.2018 eest ning edasi alates 21.12.2018. Põhjendust, miks maakohus TsMS § 367 regulatsiooni eirab, kohtuotsusest ei tulene. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 1382,39 euro tasumist ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist seadusjärgses määras. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
20.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
22.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).
23.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja