A S hagi OÜ Liuglev Uks vastu töötasu ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1 541,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A S (TVK poole pöördunud isik) (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristiina Lee ja advokaat Kristiina Urb-Semjonov Kostja OÜ Liuglev Uks (registrikood 11954300, asukoht Pärnu mnt 110, 11313 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kohtuistungil 19.04.2018, 19.06.2018 ja 9.11.2018
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Liuglev Uks A S kasuks saamata jäänud töötasu 1 382,39 eurot (bruto).
3.Välja mõista OÜ-lt Liuglev Uks A S kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 20.12.2018 summas 233,26 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.12.2018 kuni põhinõude (1 382,39 eurot) kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja OÜ Liuglev Uks kanda.
6.Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleil tagastada käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisel Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasja nr XXX toimik.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Töövaidluskomisjon (TVK) tegi 14.02.2017 otsuse, millega rahuldas A S avalduse ja mõistis Liuglev Uks OÜ-lt A S kasuks välja 1 382,39 eurot, viivise perioodi 11.11.2016 kuni 03.01.2017 eest summas 16,36 eurot ja edasiulatuvalt viivise kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi. Liuglev Uks OÜ esitas 06.03.2017 Harju Maakohtule taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.
2.Hagivalduse kohaselt A S (edaspidi hageja) ja Liuglev Uks OÜ (edaspidi kostja) sõlmisid 20. jaanuaril 2016 töölepingu nr 9, millega hageja alustas kostja juures tööd 20.01.2016 müügi- ja projektijuhi ametikohal. Tööleping oli sõlmitud tähtajatult. Töölepingu p 3.2 kohaselt oli hageja töötasu pärast katseaega 500 eurot (bruto) kuus, millele lisandub 3,5% töötaja poolt müüdud netokäibest, mis ei sisalda paigalduste, mõõtmiste ja transpordi teenuste käivet. Vastavalt töölepingu p-le 3.4 tuli hagejale maksta töötasu üks kord kuus iga kuu 10. kuupäeval pangaülekandega. Tööleping lõppes 18.11.2016 töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel, s.o töötajapoolse töölepingu korralise ülesütlemisega.
3.18.11.2016 on Liuglev Uks OÜ A S teinud ülekande summas 311,15 eurot, s.o puhkusetasu netosumma. 2016. aasta oktoobrikuu müügiaruandest tulenevalt oli A S poolt müüdud netokäive summas 39 496,94 eurot. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.2 kohaselt pidanuks Liuglev Uks OÜ tööandjana maksma A S 3,5% 39 496,94-st eurost, s.o 1 382,39 eurot (bruto). 2016. aasta oktoobrikuu müügiaruande järgi makstava 3,5% tasu summas 1 382,39 eurot oleks kostja pidanud vastavalt töölepingu p-le 3.4 tasuma novembri 2016 10. kuupäevaks. Seega muutus kostja kohustust sissenõutavaks 11.11.2016. Käesoleva hagiavalduse esitamise aja, s.o 18.04.2017 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis (11.11.2016-18.04.2017, st 159 viivituses oldud päeva) 48,20 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 1 382,39 eurot (bruto), kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras ja seadusjärgne viivis põhinõudelt alates otsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Hageja ei ole tõendanud netokäibe tekkimist ulatuses, mis annaks õiguse nõuda kostjalt 1 382,39 euro väljamaksmist. Pooled leppisid 20. jaanuaril 2016 sõlmitud töölepingu nr 9 punkti 3.2. järgi kokku fikseeritud suurusega põhitöötasu ning kostja ja kolmanda isiku vahelistelt tehingutelt arvestatava lisatasu maksmises TLS § 31 tähenduses. Hageja väitel tuleb töölepingu punkti 3.2. tõlgendada selliselt, et netokäive ja seeläbi töötaja õigus lisatasule tekib töötaja poolt arve väljastamisega tööandja kliendile. Kostja sellise käsitlusega ei nõustu.
6.Hageja väide, et pooltevahelise praktika järgi maksis kostja lisatasu üksnes arvete väljastamise eest, ei vasta tõele. Kostja on töövaidluskomisjonile 09. jaanuaril 2017 esitatud seisukohas tellimuse nr 6586 osas selgitanud, et kuna kõnealust tellimust kliendi poolt tegelikkuses ei esitatud, tuli vastav hageja poolt väljastatud arve tühistada. Hageja on ise töövaidluskomisjonile 27. jaanuaril 2017 esitatud seisukoha punktis 4 kinnitanud, et tühistatud tellimuse nr 6586 alusel ei ole hageja nõutavat lisatasu arvutanud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele hageja väide, et pooltevahelise praktika järgi arvestati töölepingu
punkti 3.2. järgset lisatasu hageja poolt väljastatud arvete alusel sõltumata sellest, kas üldse ja millal käive KMS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes tekkis.
7.Kostjal on õigus keelduda töötasu väljamaksmisest ka TLS § 31 ja VÕS § 679 lg 4 alusel. Töösuhte kestel ei täitnud hageja temale seadusest ja pooltevahelisest töölepingust tulenevaid kohustusi korrektselt. Hageja koostas järjepidevalt projekte, mis ei vastanud tootmisnõuetele ega klientide tegelikele soovidele. Nimelt nähtusid hageja poolt koostatud projektidest valed mõõdud, materjalid, arvutused ja sobimatud tehnilised lahendused. Lisaks jättis hageja korduvalt klientide soovitud tooted, detailid, materjalid ja värvitoonid projektidesse märkimata. Hageja poolt koostatud projektides esinenud puuduste tõttu ei saanud kostja täita tellimusi nr 6586, 6353, 5704-5, 6443, 6471-3, 6436-7, 6219-6, 6648, 6639-1, 6491-2, 62412, 6659, 6264, 6671-1, 6741, 6356-6, 6505-5, 6656-1, 6280-6 ja nendel põhinevaid lepinguid tingimustel, milles hageja klientidega kokku leppis.
8.Puudustega projektide ümbertegemisega kaasneb hageja poolt sõlmitud müügilepingute tingimuste muutmine vähemalt lepingu eset puudutavas osas, mis omakorda tähendab, et kõnealuseid lepinguid ei täideta nende algsel kujul elik selliselt nagu hageja need sõlmis. Sealjuures on müügilepingud jäänud täitmata kostjast kui tööandjast sõltumatute asjaolude tõttu. Hagejal ei ole õigust nõuda tehingutelt arvestatava tasu väljamaksmist olukorras, kus kostja on projektides esinevate puuduste tõttu olnud sunnitud projektid ümber tegema, sõlmitud müügilepingute tingimusi muutma ja kandnud seetõttu märkimisväärseid kulusid ning seda sõltumata sellest, kas kliendid on hageja poolt väljastatud arved osaliselt või täies ulatuses tasunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, kuulates ära kohtuistungil vande all hageja ja tunnistajad, et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada.
10.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-141-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 20. jaanuaril 2016 töölepingu nr 9, millega hageja alustas kostja juures tööd 20.01.2016 müügi- ja projektijuhi ametikohal (TVK toimik lk 2127). Tööleping oli sõlmitud tähtajatult. Töölepingu p 3.2 kohaselt oli hageja töötasu pärast katseaega 500 eurot (bruto) kuus, millele lisandub 3,5% töötaja poolt müüdud netokäibest, mis ei sisalda paigalduste, mõõtmiste ja transpordi teenuste käivet. Vaidlus puudub selles, et tööleping lõppes töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel töötajapoolse töölepingu korralise ülesütlemisega. Vaidlus on poolte vahel selles, kuidas tõlgendada töölepingu punkti 3.2.
12.Hageja leiab, et pooltevahelise praktika kohaselt toimus 3,5% tasu arvestamine ja väljamaksmine järgmiselt – hageja esitas iga kuu alguses kostjale eelmise kuu aruande, mis kajastas hageja poolt esitatud arveid (maha olid arvatud paigaldused, mõõtmised, transport) ning vastava aruande järgi maksis kostja hagejale 3,5% tasu. Kostja leiab, et netokäive tekib kauba kliendile lähetamisega, kättesaadavaks tegemisega või kauba eest osalise või täieliku makse laekumisel, mitte arve väljastamisel. Lepingu punkti 3.5 tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et hagejal tekkis õigus tellimuste pealt saada müügiboonust. Kostja selgitas 19.04.2018 toimunud istungil, et kostja arvestas töötajatele 3,5% netokäibe tasu korrektselt vormistatud täidetud netomüügi käibelt ning müügiarvestusse arvati ka kostja poolt
väljastatud arveid, mille täitmist kostja klientidele sel arvestuskuul ei toimunud (tl 155 pöördel).
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Seega oli hagejal õigus saada lisatasu netomüügi käibelt, so kui tellimuse eest on tasutud ning müügiarvestusse arvati ka kostja poolt väljastatud arved, mille täitmist kostja klientide poolt sel arvestuskuul ei toimunud. Hageja 2016 oktoobrikuu müügiaruandest nähtuvalt oli netosumma 39 496,64 eurot (TVK toimik, tl 28-29). Kohus, analüüsides nimetatud müügiaruannet ja kostja pangakonto väljavõtteid perioodil 3.10.2016 kuni 18.11.2016 ja 19.11.2016-12.06.2017 leiab, et müügiaruandes kajastatud arved on tasutud, kas siis osaliselt või täielikult oktoobrikuu jooksul, mõned arved hiljem. Seega on kostja pangakonto väljavõtetega tõendamist leidnud, et hageja väljastatud arvete numbritega tellimuste eest on raha kostjale laekunud. Samuti on tunnistaja S R ütlustega tõendantud, et iga kuu lõpus tehti aruanne kuhu pandi sisse kogu arve brutosumma, teise reana netosumma. Netosumma pealt arvestati 3,5% boonustasu, miks läks põhipalgale lisaks ja aruande järgne töötasu maksti hiljemalt sama kuu 10. kuupäevaks (tl 182 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et hagejal on õigus saada oktoobris 2016 netokäibelt 39 496,94 eurot 3,5%, so 1 382,39 eurot.
14.Järgmisena kohus analüüsib, kas kostjal on õigus vähendada hageja töötasu. Kostja leiab, et hagejal ei olnud õigus lisaboonust saada, kuna hageja töö oli puudustega. Kostja tugineb VÕS § 679 lg-le 4 väites, et hageja sõlmitud lepinguid ei oleks olnud võimalik täita ning lepingud on täidetud üksnes seetõttu, et kostja teised töötajad tegid hageja töö ümber. Hageja on seisukohal, et lepingud on täidetud ning kui kostja oleks tahtnud puuduste tõttu tehingutasu vähendada, oleks kostja seda pidanud õigeaegselt hagejale ütlema.
15.Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja poolt koostatud projektid, mis olid aluseks tellimustele, mille pealt arvestatava lisatasu väljamaksmist hageja nõuab, olid hageja poolt koostatud puudustega ja vajasid ümbertegemist. Tuvastamaks, kas raha laekumine tõendab hageja poolt sõlmitud lepingute täitmist või on võimalik, et hageja sõlmitud lepinguid ei oleks hageja tehtud jooniste järgi olnud võimalik täita ning raha laekumine arve alusel väljendab hoopis teise töötaja poolt tehtud jooniste alusel lepingu täitmist, kuulas kohus üle tunnistajad.
16.Tunnistaja S R andis ütlusi selle kohta, et reklamatsiooniridadena läksid kirja näiteks riiulid, mis olid valesti, kui need töö käigus ilmnesid. Reklamatsioonid töötasu arvestust ei muutnud, töötasust ei võetud midagi maha (tl 182 pöördel) ning müügiaruandes valesti mõõtmised ei kajastunud (tl 183). Samuti andis hageja vande all ütlusi selle kohta, et tema tegi esmased joonised, tegi hinnapakkumise vastavalt joonisele ning mõõdistaja käis objektil, võttis mõõdud ja hageja tegi fotod ja hageja tegi nende alusel parandatud jooniseparandatud pakkumise. Hageja pani asjad töösse ja konstruktorid olid kohustatud kontrollima, kas hageja joonised toimivad (tl 179 pöördel). Tunnistaja V V andis ütlusi selle kohta, et hageja tellimustes tuli muudatusi teha. A puudused seisnesid hooletuses ja A l esines vigu oluliselt rohkem kui teistel töötajatel (tl 183 pöördel ja 184). Tunnistaja T K andis ütlusi selle kohta, et tema tellimusega oli probleeme, kuna tellis valge saare, aga sai valge laminaadi. Tunnistaja sõnul oli ta ise süüdi, kuna ei lugenud pakkumist korralikult läbi. Tal oli võimalust lugeda. Alguses öeldi, et ei saa softe paigaldada, kuna seinad on kõverad ja A oleks pidanud seda ütlema. Lõpuks suudeti softid sinna paigaldada. Mõõtmas käis mingi mees (tl 202 pöördel). Tunnistaja K P andis ütlusi selle kohta, et tema kapp tehti ümber, kuna ligipääs luukidele puudus. A mõõtmas ei käinud, mingi mees käis (tl 203 pöördel). Kohus ei tuvastanud, et hageja tehtud jooniste järgi ei oleks lepinguid võimalik täita ning teised töötajad tegid kõik hageja jooniseid ringi. Tunnistaja S R ütlustega on tõendatud, et kuigi reklamatsioonide arvestust peeti, siis reklamatsioonid töötasu arvestust ei muutnud ning töötasust ei võetud midagi maha. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et hageja poolsed ebatäpsused mõjutasid konkreetset hageja töötasu arvestust. Seega
on hageja nõue 1 382,39 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Hageja esitas kohtule põhinõudelt 1 382,39 eurot kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude ja kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgse viivise nõude. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
18.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue kuni kohtuotsuse tegemiseni kuulub rahuldamisele. Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodi 11.11.2016-18.04.2017 eest 48,20 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt perioodi 11.11.2016 – 20.12.2018 eest summas 233,26 eurot (vt http://www.viivisekalkulaator.ee). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (1 382,29 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 21.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Eeltoodust tulenevalt on hagi täielikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude 1 382,39 euro ja viivise nõude osas.
20.Kohus on võtnud käesoleva tsiviilasja juurde Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr 4-1/2525/16 toimiku. Nimetatud toimik tuleb kohtu kantseleil käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
22.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.