Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt toimus täiteasjas nr 026/2014/1226, mida viis läbi kohtutäitur Mati Roodes elektrooniline enampakkumine, mille tulemusel laekus xxx (registriosa nr xxx) asuva korteriomandi müügist 62 700 eurot. Nõude rahuldamisest ülejääv, võlgnikule xxx OÜ tagastatud summa oli 42 781,47 eurot. Kinnistusregistri registriosa nr xxx kolmanda jao kande nr 3 alla oli kantud tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus hageja kasuks. Keelumärge kustutati 10.12.2014 kostja avalduse alusel 09.01.2015. Kinnisasja täitemenetluses müügi tõttu lõppes hageja kasuks seatud tasuta ja tähtajatu kasutusõigus. 04.05.2013 notariaalse lepingu punkti 2.11 järgi hinnati xxx väärtuseks 40 000 eurot ja xxx aastaväärtuseks 1 600 eurot. Hagejal oleks olnud õigus seoses isikliku kasutusõiguse kustutamisega nõuda hüvitist 40 000 eurot kinnisasja müügist saadud tulemi arvelt. Kohtutäitur on rikkunud tulemi jaotamise korda, sest ta ei toimetanud hagejale kätte vara arestimise akti ja enampakkumise akti, mistõttu ei olnud hagejal piisavalt informatsiooni täitemenetluse seadustiku (TMS) § 108 lg-s 2 nimetatud avalduse esitamise vajalikkuse üle otsustamiseks ja ka oma õiguste kaitseks, mis puudutab enampakkumist, sest kohtutäitur on jätnud selgitamata hagejale võimaluse esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kostja on avalike ülesannete täitmisel tekitanud hagejale kahju kuna kohtutäituri tegevusetuse tõttu on jaotuskava alusel enampakkumisest laekunud raha jaotatud ja hageja isiklik kasutusõigus on ära kustutatud ning kahju ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Hageja on jäänud ilma hüvitisest 40 000 eurot, millele hagejal oli õigus, kuna ta jäi ilma oma isiklikust tähtajatust tasuta kinnisasja kasutusõigusest, samuti jäi hageja ilma oma õigusest kinnistusraamatus. Hageja leiab, et kui sissenõudjaks mitteolev isik esitab kohtutäiturile õigeaegselt avalduse oma nõude rahuldamiseks tulemist ning sissenõudjad või võgnik vaidlevad avaldusele vastu, siis ei tohiks kohtutäitur nõuet arvestada ning kui nõuet ei arvestata, siis tulenevalt TMS § 108 lg 7 selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks, kuid kohtutäitur on olnud raskelt hooletu, sest ta ei selgitanud hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hageja palub välja mõista Tallinna kohtutäiturilt Mati Roodes hageja M M kasuks kahju hüvitis 40 000 eurot ja VÕS § 113 lg 2 seadusjärgne viivis hagi esitamise kuupäevast alates kuni jõustunud kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja arvates ei ole hagis esitatud asjaoludele tuginedes hageja õiguste rikkumine võimalik. Kohtutäituri poolt isikule hagi esitamise õiguse selgitamise eelduseks on TMS § 108 lg 7 kohaselt isikul avalduse esitamine kohtutäiturile enne asja müüki lõppeva õiguse eest hüvitise saamiseks tulemi arvelt avalduse esitamine. Kuna hageja sellist avaldust ei ole esitatud, siis ei kohaldu ka TMS § 108 toodud sätted. Kohtutäituri ei pea iseseisvalt arvestama hüvitise nõuet õiguse omaja eest. Hageja nõue on aegunud. Kostja on hagejale kättetoimetanud nii 22.09.2014 koostatud arestimisakti kui ka 03.12.2014 kordusenampakkumise akti. Hageja on kostjale esitanud teabenõude juulis 2015. Hageja esitas ka kostja tegevuse peale kaebuse Justiitsministeeriumile. Kostja esitas Justiitsministeeriumile selgitused ja tõendid hageja teavitamisest nii arestimisest, enampakkumisest kui ka täitemenetluse lõpetamisest. Kostja toimetas hagejale kätte arestimisakti

kui kordusenampakkumise akti posti teel kui ka elektronposti teel. Hageja on muuhulgas hagis kui ka Justiitsministeeriumile esitatud kaebuses kinnitanud, et ta elas xx aadressil, kuid tal polnud postkasti võtit. Posti kättesaamise riisikot kannab seega hageja ise. Hageja on ka oma teabenõuetes kohtutäiturile, samuti hagis ja oma kaebuses Justiitsministeeriumile märkinud e-postiaadressiks xxx. Seega kasutab hageja antud e-posti ning puuduvad mistahes põhjendused, et selle vahendusel ei oleks teave hagejani jõudnud. Arestimise akti üritati hagejale kättetoimetada 23.09.2014 ja teistkordselt 27.09.2014 jäeti see hagejale postkasti. Kordusenampakkumise akti üritati kättetoimetada 04.12.2014 ning 09.12.2014 jäeti see hagejale postkasti. Täitemenetluse lõpetamise otsus edastati hagejale kostja valikul elektrooniliselt 17.12.2014. Hiljemalt 09.12.2014 pidi hageja olema teadlik täitemenetluses enampakkumise toimumisest. Hageja on hagi allkirjastanud 17.08.2018, kuid hagi esitamise viimane tähtaeg oli 09.12.2017. Seega on hagi esitatud hilinenult ning hageja nõue on aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et kohtutäitur Mati Roodese menetluses olevas täiteasjas nr 026/2014/1226, kus sissenõudjaks oli xxx AS ja võlgnikuks xxx OÜ pöörati sissenõue võlgnikule xxx OÜ kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Vaidlust ei ole, et täiteasjas toimus elektrooniline enampakkumine, mille tulemusel kinnisasi realiseeriti ja kinnisasja xxx müügist laekus 62 700 eurot ning nõude rahuldamisest ülejääv võlgnikule tagastatud summa oli 42 781,47 eurot (t.l. 5). Vaidlust ei ole, et hageja kasuks kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus xxx OÜ-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx), mis asus hüpoteegist tagapool asuval järjekohal, kustutati 10.12.2014 kostja avalduse alusel 09.01.2015 (t.l. 6). Vaidlust ei ole, et 04.05.2013 notariaalse lepingu punkti 2.11 järgi hinnati xxx väärtuseks 40 000 eurot ja isikliku kasutusõiguse aastaväärtuseks 1 600 eurot (t.l. 7-11). Hageja leiab, et kostja ei ole TMS § 108 lg 7 järgi hagejale selgitanud, et kui avalduse esitaja nõuet tulemi jaotamisel ei arvestata, siis on avalduse esitajal võimalus esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kohtutäituri kohustuse rikkumise tulemusel on hageja väitel tal tekkinud kahju, sest hageja on ilma jäänud TMS § 176 tulenevast hüvitisest, millele hagejal oli õigus, kuna ta jäi ilma isiklikust tähtajatust tasuta kinnisasja kasutusõigusest. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. KTS § 9 lg 8 järgi vaadatakse kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §

1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Pooled vaidlevad selle üle, millal sai hageja teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust või pidi teada saama. Kostja on veenvalt põhistanud, et kostja on hagejale kui täitemenetluse osalisele vara arestimiseakti üritanud kätte toimetada 23.09.2014 hageja elukohas xxx ja jätnud teate hageja postkasti 27.09.2014 ning vara kordusenampakkumise akti on kohtutäitur üritanud hagejale kätte toimetada 04.12.2014 ning 09.12.2014 oli see jäetud hageja postkasti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Samas ei saa kohus nõustuda kostjaga, et arestimisakti ja enampakkumiseakti jätmisega hageja postkasti saaks käesoleval lugeda hagejale eelnimetatud dokumendid kättetoimetatuks ning lugeda hageja teadlikuks, et kinnistu suhtes, mida hageja kasutab isikliku kasutusõiguse alusel, toimub sundtäitmine, sest kostja ei ole tõsikindlalt tõendanud, et täitemenetlusdokumentide postkasti jätmise ajal oleks hageja elanud xxxx ja kasutanud postkasti posti kättesaamiseks (t.l. 32, 47-76). Asjaolu, et hageja on oma teabenõudes kohtutäiturile ja kaebuses Justiitsministeeriumile ning hagiavalduses märkinud oma elukohaks xxx ei luba iseenesest järeldada, et täitemenetluse dokumentide kättetoimetamise ajal elas hageja samal aadressil ja kasutas samal aadressil postkasti posti kättesaamiseks (t.l. 33-34). TsMS § 3111 lg 1 p 1 järgi võib toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt avaldatud elektronpostiaadressil ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja kinnitab menetlusdokumendi kättesaamist. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kasutanud kohtutäituriga suheldes elektronposti aadressi, mis on märgitud Justiitsministeerumile ja kohtule esitatud dokumentides või, et hageja oleks kinnitanud kohtutäituri poolt saadetud dokumentide kättesaamist, siis ei ole võimalik lugeda hagejale kätteoimetatuks arestimisakti ja enampakkumisakti ka kostja poolt hagejale saadetud meiliaadressil (t.l. 12-15). Ammugi ei ole võimalik lugeda hageja eposti aadressile täitemenetluse lõpetamise teate edastamisega lugeda kätteoimetatuks varasemaid täitemenetluse dokumente. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et hageja pidi olema kinnistu enampakkumisest ja temal tekkinud kahjust teadlik hiljemalt 09.12.2014. Hageja väide, et temal väidetavalt tekkinud kahjust, s.o. isikliku kasutusõiguse kustutamisest sai hageja teada alles kohtutäituri vastusest hageja pretensioonile 02.10.2015 ei ole aga samuti veenev, kuid hageja pöördumisest kohtutäituri poole võib eeldada, et hageja pidi olema juba enne teadlik, et tema isiklik kasutusõigus korterile on kohtutäituri poolt kustutatud (t.l. 8384) ja seda teadmist ei mõjuta kohtutäituri vastus hagejale ega vastuseks saadetud hilisemad dokumendid. Kuna aga hageja kasuks avalikku kinnistusraamatusse seatud isiklik kasutusõigus on kustutatud kohtutäituri 10.12.2014 avalduse alusel 09.01.2015, siis pidi hageja kohtu arvates olema hiljemalt 09.01.2015, kui kustutati avalike andmete alusel kinnistusraamatust hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus, olema teadlik temal tekkinud väidetavast kahjust seoses kohtutäituri avalduse alusel isikliku kasutusõiguse kustutamisega.

TsÜS § 135 lg järgi 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et hageja pidi temal tekkinud väidetavast kahjust teada saama hiljemalt 09.01.2015, kui kinnistusraamatust kustutati hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus ning 09.01.2015 pidi hageja olema teadlik ka väidetavalt kahju eest vastutavast isikust, sest isiklik kasutusõigus kustutati kinnistusraamatu andmete alusel kohtutäituri 10.12.2014 avalduse alusel, siis sellest ajast, s.o. järgmisel päeval pärast 09.01.2015 hakkas kulgema hageja nõude aegumise tähtaja arvutamine kostjate vastu. Seega kolmeaastast hagi aegumise tähtaega arvutades tulnuks hagejal kahju hüvitamise nõue kostjate vastu esitada hiljemalt 09.01.2018 kell 24.00. Hageja arvates on tema kahju hüvitamise nõude esitamine aeg peatunud, seoses hageja riigi õigusabi taotluse esitamisega 09.12.2017. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 8 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta oleks samas asjas kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõudes esitanud riigi õigusabi taotluse 09.12.2017, mis rahuldati 10.01.2018. Asjaolu, et hageja on tsiviilasjas 2-17-18448 esitanud riigi õigusabi taotluse ei luba järeldada, et tegemist oleks sama vaidlusega tsiviilasjas 2-18-12374 kahju hüvitamiseks, mille raames kohus oleks juba 10.01.2018 otsustanud hagejale õigusabi anda. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et aegumine oleks peatunud alates 09.12.2017 kuni 10.01.2018. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et hageja kahju hüvitamise nõue, on aegunud 09.01.2018. Kuna hageja nõue on aegunud, on sellega koos aegunud ka viivisenõue kui kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega on kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest isegi juhul, kui kohus tuvastaks kostjal sellise kohustuse olemasolu, sest hageja on hagi on kohtule esitatud pärast aegumistähtaja lõppu, so 17.08.2018. Hageja arvates tuleks aegumine jätta kohaldamata, sest see oleks hea usu põhimõtte vastane. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus möönab, et TsÜS § 138 ja VÕS § 6 järgi on küll teatud juhtudel võimalik lugeda aegumise vastuväidetele tuginemine hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, kuid selline võimalus saab tulla kõne alla üksnes erandlikel asjaoludel. Kostjal on seadusest tulenev õigus kasutada nõude välistamiseks aegumise vastuväidet ning puudub alus väita, et kostja seda tehes õigusi kuritarvitavad. Asjaolu, et hageja ei kasutanud oma elukoha xxx postkasti, sest tal polnud postkasti võtit või hageja elas ka xxx ema juures või hageja ei saanud kätte meilile saadetud kirju, ei ole sellisteks asjaoludeks, mille tõttu ei oleks hageja saanud kohtusse pöörduda oma kahju hüvitamise nõudega seaduses sätestatud tähtaja jooksul, sest hageja pidi teadma oma isikliku kasutusõiguse

kustutamisest kinnistusraamatust juba 10.12.2014. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks väita, et kostja oleks oma käitumisega andnud põhjust nõude õigeaegseks esitamata jätmiseks ning seetõttu pole põhjust jätta aegumist hea usu põhimõttest kohaldamata. Kuna kostjal on õigus keelduda oma kohustuste täitmisest, sest hageja nõue kostja vastu on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada hageja väidetava nõude olemasolu ning selle kohta esitatud poolte väiteid ja tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi, menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Harju Maakohtu 19.04.2018 kohtumäärusega rahuldas kohus M Mi taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Harju Maakohtu 29.08.2018 kohtumäärusega käesolevas asjas on kohus rahuldanud hageja taotluse menetlusabi andmiseks ning vabastanud hageja kohustusest tasuda hagi esitamiselt riigilõiv 1 000 eurot. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 2 alusel riigituludesse välja mõista menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, s.o. 1 000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik Põhjendusi muudetud Tallinna RK 27.09.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.