Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt alustati 24. oktoobril 2017. a täitemenetlus täiteasjas nr 084/2017/3042, kus täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise lepingud, millega on tagatud kõik nõuded, mis tulenevad kostja ja S. S. vahel 08. septembril 2016. a sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. H. S. tütrele S. S. kuulunud äriühing GrainPro OÜ töötas välja ja tõi turule innovatiivse lastetoitude sarja „Kõhupai“. Äriühingus oli tekkinud likviiduskriis, mida äriühingu omanik ja juhatuse liige, uskudes selle lühiajalisusesse, lahendas mitmete laenude abil, mida ka isiklikult käendas. Lisaks nõustus H. S. oma tütre aitamiseks koormama hüpoteekidega oma kinnisasja Vardjamäe. Kahjuks äriühingu likviidsus ei paranenud, võlausaldajad asusid survestama S. S. , kelle osad nõuded olid tagatud ka hüpoteekidega hageja kinnisasjale. Kõnealusel kinnisasjal asub ka kruusamaardla, mille kaevandamist hageja sooviks alustada, kuid tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Hageja tütar S. S. rääkis eelviidatud olukorrast kostja juhatuse liikme Toomas Metsaga. Koos sündis plaan, mille kohaselt kostja annab S. S. laenu 150 000 €, millest viimane kustutab oma võlgnevused a) Kivimeistrid OÜ (hüpoteegiga tagatud nõue); b) Nordic Hypo AS (hüpoteegiga tagatud nõue) ja c) OÜ FERTIILSUSE KESKUS ees. Viimane nõue ei olnud hüpoteegiga tagatud, kuid oli kõige suurem, samuti oli selles osas OÜ FERTIILSUSE KESKUS esitanud kohtusse juba hagiavalduse. Lisaks pidi nimetatud summast toimuma Vardjamäe kinnistul uuringute finantseerimine. Vastavaid kokkuleppeid peegeldava laenulepingu projekti lasi koostada S. S. ning see edastati kostjale. Kostja avaldas, et on põhimõtteliselt nõus, kuid soovib veel mitmeid tingimusi täpsustada ja seetõttu veel lepingule alla ei kirjuta. Kuna aga notaris on ajad broneeritud, siis tegi kostja ettepaneku minna siiski notaris tehingutega edasi ja seejärel laenulepingu tingimusi täpsustada. 08. septembril 2016. a käisidki pooled notaris ning kostja poolt deponeeritud 40 000 € arvel kustutati S. S. võlgnevus Kivimeistrid OÜ ees, kes loovutas samas summas hüpoteegi kostjale. 09. septembril 2016. a ei olnud kostja juhatuse liige ikka veel väidetavalt jõudnud talle sobivaid laenulepingu tingimusi välja mõelda, mistõttu ta tegi ettepaneku, et pooled käivad ära ka järgmises planeeritud tehingus, kus kostja poolt deponeeritud teise 40 000 € arvel kustutati mh võlgnevus Nordic Hypo AS ees, kes loovutas tema nõuet tagava hüpoteegi summas 40 000 € kostjale. Lisaks seati kostja kasuks hüpoteek summas 220 000 € ehk siis hageja kinnisasi oli kokku koormatud kostja kasuks summas 300 000 € samas kui kostja oli realiseerinud oma vahendeid kokku 80 000 € ulatuses. Seega poolte algsest kokkuleppest jäi veel täitmata 70 000 € ning realiseerimata S. S.

jaoks äärmiselt oluline võlgnevuse kustutamine OÜ FERTIILSUSE KESKUS ees, samuti hageja huvi saada vahendid geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Kostja edastas omapoolse nägemuse laenulepingust alles 23. septembril 2016. a, kus olid aga oluliselt muutunud lepingu tingimused – laenusummana oli märgitud vaid 100 000, suurenenud olid ka kostja soovid boonusele, mis seondub planeeritava kaevandustegevusega. Arvestades laenulepingu teise versiooni p 1.2.3 sätestatut oleks seni kostja pool üle kantud summa (80 000 €) ja nüüd kostja poolt pakutava laenu maksimaalsumma (100 000 €) vahele jääv 20 000 € ära kulunud geoloogiliseks uuringuks – samas kogu laenu võtmise ühte peamist eesmärki – vahendite andmist selleks, et S. S. saaks ära lahendada oma võlgnevuse OÜ FERTIILSUSE KESKUS ees – ei olnud kostja enam ühelgi juhul nõus finantseerima. Sellest tulenevalt otsustas S. S. mitte algseid tingimusi eiravale laenulepingule alla kirjutada ning seega ei saa laenulepingut sõlmituks lugeda. Olukorras, kus OÜ FERTIILSUSE KESKUS oli nõus lahendama olukorra kompromissiga nii, et S. S. oleks tasunud ainult 30 000 €, ei suutnud kostja sisuliselt pahauskse käitumise tõttu S. S. selleks vahendeid leida. Harju Maakohus kuulutas 14. septembril 2017. a välja S. S. pankroti. Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud, et hüpoteekidega on tagatud kõik nõuded, mis tulenevad kostja ja S. S. vahel 08. septembril 2016. a sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest (08. septembri 2016. a hüpoteegi seadmise lepingu p 2.4 ja 09. septembri 2016. a hüpoteegi seadmise lepingu p 2.5). Pooled olid kokku leppinud kirjaliku või elektroonilise lepingu vormi. Ilmselt ei ole eluliselt usutav, et eelviidatud summades laenulepingud sõlmiksid pooled suulise laenulepingu alusel. Samuti nähtub poolte kirjavahetusest, et pooled olid konkludentselt igal juhul leppinud kokku laenulepingu kirjalikus vormistamises. Isegi juhul, kui kostja eitab konkludentset kokkulepet, siis S. S. 21. septembri 2016. a e-kirjast nähtub igal juhul tema taotlus sõlmida leping kirjalikult või elektrooniliselt. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet peamistes lepingu tingimustes. Laenulepingu üheks põhitingimuseks on vaieldamatult laenulepingu summa. Nagu näeme lisatud lepingu projektidest ja mh ka poolte 21- 23. septembri 2016. a kirjavahetusest, siis laenusumma osas pooled kokkuleppele ei saanud. Kuigi juba eeltoodust tuleneb, et laenulepingut ei ole sõlmitud ei sisuliselt ega ka vorminõuet järgides, siis lisaks nähtub poolte 21- 23. septembri 2016. a kirjavahetusest, et igal juhul ei ole 08. septembril 2016. a mingit laenulepingut sõlmitud, sest pooled ei ole veel ka paar nädalat hiljem tingimustes kokkuleppele saanud. Hüpoteegilepingutega olid aga tagatud ainult 08. septembri 2016. a laenulepingust tulenevad nõuded. Ka kostja ise on märgitut mõistnud, kuna avaldab oma 23. septembri 2016. a kirjas: „...kas saame selle allkirjastada digitaalselt tagant järgi (kas siis oleks vaja lisada selle kohta midagi lepingusse) või peaks kasutama tehingueelset kuupäeva ja allkirjastama nö. käsitsi.“ Ülaltoodust tulenevalt ei ole 08. septembril 2016. a ega ka ühelgi muul kuupäeval kostja ning S. S. vahel ühtegi laenulepingut sõlmitud. Kostja ja S. S. õigussuhe vastab hoopis alusetu rikastumise tunnustele kuna sisuliselt kanti kostja poolt deposiiti 80 000 € laenulepingu täitmiseks, mida pooled aga ei sõlminudki, siis valitseb S. S. ja kostja vahel tagasitäitmise võlasuhe, mis aga ei ole tagatud hageja kinnisasjale seatud hüpoteekidega ja sellest tulenevalt on sundtäitmine käesolevas asjas lubamatu.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista hagi. S. S. pöördus kostja poole 2016.a augustikuus eesmärgiga laenata kostjalt raha kinnistule seatud hüpoteekide refinantseerimiseks ning rahastada kinnistu täiendavate geoloogiliste uuringutega seotud kulusid (kinnistul planeeriti rajada kaevandus). S. S. poolt avaldatu järgselt oleks kõnealune finantseerimine tagatud 1. järgu hüpoteegiga kinnistul. Hagiavalduses esitatud väited selle kohta, et laenu eesmärgiks oli ka finantseerida S. S. kohtuvaidlust OÜ Fertiilsuse Keskus, on väärad. S. S. pankrot kuulutati välja seetõttu, et viimane laenas erinevatelt ettevõtetelt kokku raha, mida ta ei suutnud (või ei plaaninud eos)

tagasi maksta. Kostja poolt S. S. laenatud rahaga summas 80 000 eurot refinantseeriti S. S. laenud, mida tagasid tema isale, H. S. kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegid. Kui kostja ei oleks S. S. vaidlusalust 80 000 eurot laenanud, oleks S. S. veelgi varem eraisiku pankrotis ning ka tema isale kuuluv kinnistu oleks juba ilmselt maha müüdud tema tütre võlgade katteks. Seetõttu on igasuguse pahatahtliku käitumise etteheide kostja suunal täielikult meelevaldne ning vastuolus VÕS §-dest 6 ja 7 tulenevate aluspõhimõtetega. Kostja heas usus käitumist kinnitab asjaolu, et kostja ei nõua täiteasjas mitte midagi enamat, kui faktiliselt antud raha tagastamist (kinnistu realiseerimise kaudu); kostja ei nõua intressi, viiviseid vms. S. S. ise esitas kohtule avalduse enda eraisiku pankroti väljakuulutamiseks, kohus selle taotluse oma 14. septembri 2017. a määrusega rahuldas, ning selgus, et S. S. puuduvad igasugused rahalised vahendid, mistõttu ei olnud kostjal teist optsiooni, kui esitada H. S. (kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku) vastu täitmisavaldus kinnistule sissenõude pööramiseks. Kostja ei oleks laenanud S. S. , kui laen ei oleks tagatud kinnistule seatud hüpoteekidega. Võttes arvesse hageja poolt nii näiliku keelumärke seadmist kui väiteid, et tegelikult polegi raha maksmine (justkui) tagatud hüpoteekidega ning asjaolu, et S. S. lasi kuulutada välja iseenda pankroti, on tekkinud kostjal põhjendatud kahtlus, et ehk S. S. ja hageja petsid kavatsetult kostjalt välja 80 000 eurot ega kavatsenudki raha kunagi tagastada. Kostja ei vaidle vastu sellele, et tema ja S. S. vahel oli arutelu 150 000 euro suurusest ja 100 000 euro suurusest laenust. 80 000 euro ulatuses laenu andmises ja laenu võtmises saavutasid pooled kokkuleppe. Kostja laenas S. S. 2016. a septembrikuus kokku 80 000 eurot, millest 40 000 eurot kanti S. S. poolt korraldatud ja kokku lepitud tehingu raames notari deposiitkontole 08. septembril 2016. a ning ülejäänud 40 000 eurot päev hiljem. Nende summade tasumise vältimatu eeltingimus oli see, et kostjale loovutatakse tagatisena hüpoteegid kinnistule. 08. septembril 2016. a ja 09. septembril 2016. a sõlmisid hageja (keda esindas S. S. !) ja kostja kaks notariaalset lepingut, mille järgi seati kostja kasuks hüpoteegid hagejale kuuluvale kinnistule kogusummas 300 000 eurot (40 000 + 40 000 + 220 000) tagamaks kostja nõudeid. Kinnistu igakordne omanik, s.o antud hetkel hageja, on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. 08. septembri 2016. a notariaalse lepingu p 2.4 järgselt tagab kinnistu kostja nõudeid S. S. vastu, mis tulenevad kostja ja S. S. vahel 08. septembril 2016. a sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. 09. septembri 2016. a notariaalse lepingu p 2.4 järgselt tagab kinnistu kõiki kostja nõudeid ning p 2.5 järgselt ka kõiki kostja nõudeid S. S. vastu, mis tulenevad kostja ja S. S. vahel 08. septembril 2016. a sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Kostja on tasunud S. S. korraldusel ja eestvedamisel (notari aja, koha jms pakkus välja just S. S. ; puudus igasugune surve kostja poolt) notari deposiitkontole 08. septembril 2016. a ning sellele järgneval päeval kokku 80 000 eurot. Kostja hinnangul ei eksisteeri alusetu rikastumise olukorda, kuivõrd pooled on sõlminud laenulepingu, tagatislepingud ning mõistnud nendest tulenevaid kohustusi. Alusetu rikastumise olukord oleks nt siis, kui laenuleping osutuks tühiseks. Kostja on seisukohal, et raha tuleb tagastada laenulepingu alusel vastavalt VÕS §-dele 108, 398 ja 189. Kostja nõustus S. S. laenu andma üksnes tingimusel, et kostja poolt antava laenu tagamiseks seatakse kinnistule hüpoteek. Laenu tagasimakse tähtaeg ja intressi tingimused jäid küll eraldi kokku leppimata, kuid see ei mõjuta laenulepingu kehtivust ega muuda seda alusetu rikastumise võlasuhteks. Kostja ja S. S. vaheline õigussuhe on seega laenusuhe, mis baseerub tähtajatul ja intressivabal suulises vormis konkludentselt sõlmitud laenulepingul summas 80 000 eurot, mis on tagatud hüpoteekidega kinnistul. Olgugi, et S. S. eraisiku pankrot on välja kuulutatud ning kõik nõuded tema vastu on seadusjärgselt (PankrS § 42) sissenõutavad, võimaldades kostjal nõuda laenu tagastamist VÕS § 108 lg 1 alusel, ütleb kostja oma õiguste igakülgseks kaitseks VÕS § 398 lg 1 alusel üles S. S. sõlmitud vaidlusaluse laenulepingu, teavitades sellest S. S. ette seadusjärgselt nõutava aja, s.o 2 kuud, ning esitab ka seejärgse laenu tagastamise nõude VÕS § 398 ja 189 alusel.

Laenuleping 80 000 euro laenamiseks lõpeb 01. veebruaril 2018. a. Kostja edastab antud menetlusdokumendi ja selles avaldatu nii S. S. kui ka pankrotihaldurile teadmiseks. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1. TMS § 221 lõike 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 täpsustab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lõike 1 punktis 19 nimetatud täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus TMS § 48 p 4 alusel lõpetada (Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 19; 28. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11, p 12, jt). Riigikohus on selgitanud, et tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11; 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16; 17. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09, p 9; 27. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25). Tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 08. septembri 2016.a ja 09. septembri 2016. a notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise, üleandmise ja seadmise lepingutega on muuhulgas seatud kostja kasuks hüpoteegid hagejale kuuluvale Vardjamäe kinnistule asukohaga Kasaritsa külas Võru vallas Võrumaal kogusummas 300 000 eurot, millega on tagatud kostja kõik nõuded Sirli S. vastu, mis tulenevad kostja ja S. S. vahel 08.09.2016.a. sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest (tl 8-14); kostja on 20.10.2017 esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse, mille alusel on kohtutäitur Oksana Kutsmei 24.10.2017 alustanud hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2017/3042 (tl 6, 18-19). Hageja kinnisasjale on kostja kasuks kantud hüpoteek. Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Sellise realiseerimise õigus saab tuleneda kohtulahendist, millega tunnustatakse hüpoteegipidaja õigust hüpoteegi realiseerimiseks või nn kohese sundtäitmise kokkuleppest TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes. Kohese sundtäitmise kokkulepe annab hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks täitemenetluses (Riigikohtu 24. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, p-d 13, 14; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10). 08. septembri ja 09.septembri 2016. a lepingutes on pooled leppinud kokku ja kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Kuigi hüpoteek AÕS § 325 lg 4 järgi tagatavat nõuet ei eelda, ei või hüpoteeki siiski realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetluse võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel võib

hüpoteegipidaja nõuda (Riigikohtu 5. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 12). Hüpoteegiga tagatud nõuded määratakse hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku kokkuleppel (tagatiskokkulepe). Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe, millel on AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi toime kinnisasja igakordse omaniku suhtes (Riigikohtu 5. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p 10). Tagatiskokkulepe peab alates 1. juulist 2003 kehtiva AÕS § 346 lg 2 esimese lause järgi olema notariaalselt tõestatud. Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise eelduseks on mh tagatiskokkuleppe kehtivus ja tagatud nõude vähemalt osaliselt sissenõutavaks muutumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p-d 17, 18).

et kostjal ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada (tl 82). Seega peab kostja ennekõike tõendama seda, et S. S. ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping ja raha on üle kantud selle täitmiseks. Kohus nõustub hagejaga, et selles, kas leping on sõlmitud, veendumiseks tuleb analüüsida vastavate isikute tahet. Sisemiselt moodustunud tahe, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele, peab õigusliku jõu saamiseks väljendatud olema. Isiku tahe peab välismaailma jaoks tajutav olema. Tahteavaldus on isiku tahte väljendamine väljapoole, mis võimaldab teistel isikutel tajuda seda. Tehingu saab moodustada üksnes see tahteavaldus, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele. Erialakirjanduse kohaselt võib tahe üldjuhul olla avaldatud kolmel erineval viisil. Sõnaselge ehk otsese tahteavalduse puhul väljendub isiku tahe otseselt kas suuliselt või kirjalikult. Konkludentne ehk kaudne tahteavaldus väljendub mõistetava käitumise kaudu. Vaikimisi tehtav tahteavaldus on pigem erand kui reegel. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 p-de 1, 3 ja 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ja lepingu olemust ja eesmärki. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldusega. Vastavalt TsÜS § 68 lg-le 3 on kaudne selline tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Pakkumus on VÕS § 16 lg 1 kohaselt lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. S. S. ja kostja vahelisest kirjavahetusest nähtub, et S. S. avaldab 29.augusti 2016 e-kirjas (tl 56), et ta soovib refinantseerida olemasolevad hüpoteegid ja rahastada kõik kruusakarjääri uute täiendavate geoloogiliste uuringutega seotud kulud, samuti kõik dokumentidega seotud kulud; teeb kostjale ettepaneku koostööks 150 000 eurot, aastane intressimäär 12%, laenu periood max 2 aastat, laenuandjale läheb I jrk hüpoteek kuni laenu tasumiseni täies ulatuses... Kostja esindaja T. M. 04.09.2016 e-kirjas muuhulgas (tl 55), et otsite ilmselt pigem finantseerijat kui investorit, mispeale S. S. teatab, et tema ainuke lahendus on leida siiski investor, kes laenab raha objekti tagatisel; S. S. teatab 07.09.2016 e-kirjas (tl 66): saadan lubatud lepingu... kuna notari tehingu esimene pool on juba homme, siis oleks notarile vaja saata ka teie andmed, et tehinguks ette valmistada. Kostja esindaja T. M. 07.09.2016 e-kirjas (tl 66): Hüpoteeki oleks vaja 300 000. Boonus peaks olema enam-vähem kaetud. Kostja esindaja T. Mets avaldab 08.09.2016 e-kirjas (tl 53): Raha läks teele ja S. S. vastab samal päeval: Tore! Kohtumiseni!

Kohus nõustub kostjaga, et eeltoodud kirjavahetusest peegeldub S. S. selge tahe kostjalt raha (laenu) saada, lubades laenuandjale tagatisena hüpoteegi; samas kostja ei näidanud esialgu S. S. äriprojekti vastu eriti aktiivset huvi. Eeltoodud kirjavahetusest ja hagiavalduse lisadeks olevate maksekorraldustega (tl 15,16) on tõendatud, et kostja on tasunud S. S. (ka tagatiskokkuleppe notaritehingu hageja ja kostja vahel korraldas kirjavahetusest nähtuvalt S. S. ) notari deposiitkontodele 08. septembril 2016. a ning sellele järgneval päeval kokku 80 000 eurot. 09.09.2016 on S. S. saanud notaribüroo Lee Mõttus, Priidu Pärna e-kirja rahasumma 40 000 eurot hoiustamisest notarikontole (tl 54). Kostja teadet, et raha läks teele, on S. S. 08.09.2016 aktsepteerinud, vastates tore, kohtumiseni! Notariaalsete hüpoteekide loovutamise ja seadmise lepingutega (kus hagejat esindas volitatud esindajana S. S. , kes pidi aru saama ja teadma, kas ja millistel tingimustel 08.09.2016 laenuleping sõlmiti, 08. septembri 2016. a hüpoteegi seadmise lepingu p 2.4 ja 09. septembri 2016. a hüpoteegi seadmise lepingu p 2.5) on tõendatud, et saadud rahaga refinantseeriti S. S. laenusid kolmandate isikute eest ning et kostjale loovutati kinnistule seatud hüpoteegid. Kohtu hinnangul tuleb selliseid tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi, et S. S. ja kostja olid saavutanud kokkuleppe esialgu 80 000 euro laenamise osas. See, et pooltel oli saavutatud kokkulepe 80 000 euro suuruses laenus, nähtub selgesti ka kostja esindaja ja S. S. käitumisest pärast lepingu sõlmimist. S. S. on 28. septembril 2016. a. avaldanud e-kirjas kostja esindajale (tl 87), et „Küll aga peaksime meie eelnevalt oma kokkulepped uuesti üle vaatama, sest kogu arvutus sai tehtud summa pealt 150 000 €, tunnistades seega kokkuleppe olemasolu, millele kostja esindaja vastas samal päeval (tl 87), et „Meil on kokkulepe olemas, mille tegime vahetult enne teise 40 000 osa ülekandmist. Kokkulepe oli, et 80 000 + uuringukulud. Kui see enam ei sobi siis võiksid mind investorina välja vahetada“. Asja materjalides olevate tõenditega on tõendatud S. S. tahe kostjalt laenu saada, poolte kokkulepet laenu 80 000 euro osas kinnitab ka S. S. 08.09.2016 kostjapoolse raha teelesaatmise heakskiit (Tore! Kohtumiseni!) ja poolte 28.09.2016 kirjavahetus kui ka käitumine, sest S. S. sai kostjalt laenu ning selle tagamiseks seati kostja kasuks notari juures hüpoteegid hageja kinnistule, kus hageja esindajana esines S. S. ; 28.09.2016 soovis S. S. kokkulepete uuesti ülevaatamist, arvestades 150 000 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja kandis 08.09. ja 09.09.2016 raha üle mõne muu kohustuse katteks. Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega ja poolte tahe peab olema äratuntavalt väljendatud. Lepingu sõlmimisele suunatud tahte avaldamine on võimalik ka lepingu täitmisele asumisega, käesoleval juhul on tõendamist leidnud laenulepingu sõlmimiseks piisavalt määratletud sisuga pakkumuse tegemine (sh kostjale edastamine) ja kostja poolt sellega nõustumine 80 000 euro osas ja selle raha ülekandmine ning S. S. poolne heakskiit rahasaatmisele ning kaudselt ka hageja esindajana tagatiskokkulepete allkirjastamine. Poolte kokkuleppe kvalifitseerimist laenulepinguna VÕS § 396 lg 1 järgi ei välista see, et pooled ei leppinud kokku laenu tagastamise lõpptähtajas ja intressi maksmises. Seega tuleb laenuleping lugeda 80 000 euro osas sellega sõlmituks. VÕS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Iga lepinguliigi puhul tuleb eristada teatud tingimusi, milles peab olema kokkulepe saavutatud, et lugeda leping sõlmituks. Piisavalt selgeks võib lugeda kokkulepet, mis sisaldab lepingu täitmiseks vajalikke tingimusi või tingimusi, mille alusel on lepingu sisu võimalik kindlaks määrata. Kohus nõustub kostjaga, et pooled on sõlminud konkludentse suulise laenulepingu kostja poolt aktsepteeritud summas.

Asja materjalidest nähtub, millega on ka pooled nõus, et septembris 2016 jätkusid S. S. ja kostja läbirääkimised suurema laenu teemal, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei saanud nad selles kokkuleppele. S. S. 21.09.2016 e-kirjast kostjale (tl 68) nähtub: Edastan viimase variandi lepingust. Kostja esindaja T. Metsa 23.09.2016 vastus e-kiri (tl 68-70): siin leping vastavalt kokku lepitule. S. S. on oma 29. septembri 2016. a e-kirjas avaldanud (tl 87): Toomas, ma väga loodan ja soovin, et lähme selle projektiga plaanipäraselt edasi.... Hageja on esitanud väite, et S. S. ja kostja vahel oleks pidanud olema sõlmitud laenuleping kirjalikult või elektrooniliselt, mistõttu on rikutud vorminõuet. Kostja leiab, et laenulepingu võis sõlmida ka suulises vormis. Laenulepingu võib VÕS § 11 lg 1 järgselt sõlmida mistahes vormis, sh suuliselt. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kohus nõustub kostjaga, et laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, st selle võib sõlmida ka suuliselt (TsÜS § 77 lg 1, VÕS § 11 lg 1). Kuigi pooled vahetasid e-kirja teel suheldes kirjalikus vormis laenulepingu projekte, puuduvad tõendid selle kohta, et üks pooltest või pooled oleksid taotlenud või oleksid olnud kokku leppinud 08.09.2016 laenulepingu kirjalikus või elektroonilises vormistamises. Küll aga 23.septembri 2016.a. kirjavahetuses arutavad Sirli S. ja kostja lepingu elektroonilise ja kirjaliku vormistamise üle. Kostja nõustub hagejaga, et asjaolu, et 30. jaanuari 2017. a kirjavahetuses, kus S. S. informeeris kostjat, et uuringuluba on käes ning seega võiks pooled tekkinud olukorda arutada, vastas kostja esindaja: „Tore kuulda! Aga Sa peaksid enne lepingule alla kirjutama (lisatud), muidu pole midagi arutada,“ näitab tõesti kostjapoolset soovi edaspidine leping kirjalikult vormistada. VÕS § 27 lg 1,2 kohaselt, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. Paljasõnaline on hageja väide, et S. S. puudus igasugune huvi sõlmida laenuleping väiksema summa osas kui 150 000 eurot, kuivõrd see ei aidanud kaasa tema eesmärkide saavutamisele. Asja materjalidest nähtuvalt võimaldas laenu saamine kostjalt S. S. likvideerida võlgnevused Kivimeistrid OÜ ja Nordic Hypo AS ees ning S. S. poolt OÜ FERTIILSUSE KESKUS võlgnevuse likvideerimise soovi vaidlusaluse laenu arvelt ei tõenda ükski tõend. Paljasõnalised on hageja väited, et kostja pahauskne käitumine tingis S. S. pankroti. Kooskõlas tõendiga (Harju Maakohtu 17.04.2016 otsus – tl 28-32) ei ole hageja poolt hagiavalduses esitatud väide, et OÜ FERTIILSUSE KESKUS oli esitanud kohtusse juba hagiavalduse, sest mitu kuud enne vaidlusaluse lepinguga seotud läbirääkimisi oli kohtuotsusega juba S. S. solidaarselt Grain Food OÜ-ga välja mõistetud võlgnevus OÜ Fertiilsuse Keskus kasuks. OÜ Fertiilsuse Keskuse esindaja 20.12.2016 e-kirjast S. S. esindajale nähtub (tl 27), et kompromiss saadakse, kui veel sellel aastal (2016) tasutakse kliendile 30 000 eurot; samas S. S. 30.01.2017 e-kirjast kostjale (tl 67) nähtub, et nad pole kostjaga kaua aega suhelnud. Ühestki asja

materjalides olevast lepinguprojektist ega muust tõendist ei nähtu S. S. tahet OÜ Fertiilsuse Keskus võlgade katteks laenu saamise kokkuleppimist kostjaga. Seega ei ole esitatud tõendite alusel tõendatud vaidlusaluse laenu taotlemine OÜ Fertiilsuse Keskus võlgade katteks. S. S. 30.01.2017 e-kirjast kostjale (tl 67) nähtub, et nüüd siis on lõpuks ka (uuringute) luba käes, peaksime kokku saama, arutama kuidas edasi lähme, millele kostja esindaja vastab 30.01.2017 e-kirjas (tl 67): Sa peaksid enne lepingule alla kirjutama, muidu pole midagi arutada. Samal päeval 30.01.2017 avaldab S. S. e-kirjas oma esindajale (tl 67): Nüüd tuleb küll miskit tarka välja mõelda, rõhudagi sellele, et teen pankroti... S. S. esitas Harju Maakohtule enda pankrotiavalduse, mis 14.09.2017 välja kuulutati (tl 17). Hageja on esitanud väite, et kostja ja S. S. õigussuhe vastab hoopis alusetu rikastumise tunnustele. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna käesolevas asjas leidis tõendamist, et kostja ja S. S. vahel oli lepinguline suhe, puudub alus käsitleda antud juhul VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise võimalusi. Laenulepingu sõlmimisel laenuandja põhikohustusteks on kokkulepitud summas laenu väljamaksmine ning võimaldada laenusaajal antud rahasummat kokkulepitud tähtajani kasutada, laenusaaja põhikohustuseks on kohustus laen tähtaegselt tagasi maksta. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Seega piisab tähtajatu laenulepingu kehtivaks ülesütlemiseks ülesütlemisavalduse tegemisest. PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega 14. septembril 2017. a S. S. võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Ka kostja poolt laenulepingu ülesütlemisega on muutunud laenu tagastamise kohustus S. S. suhtes 02. veebruaril 2018. a. sissenõutavaks (tl 84). Seega on käesolevas asjas täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise eeldused täidetud. Neil asjaoludel tuleb hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2017/3042 jätta rahuldamata. TMS § 47 lg 3 kohaselt võib kohus täitemenetluse peatamise määruse asjaolude muutumisel tühistada. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 14.novembri 2017.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2-17-16988 hagi tagamisena kohaldatud H. S. suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 084/2017/3042 peatamine. Hüpoteegist tuleneva sundtäitmise nõude lubamatuks tunnistamise hagi hind tuleb määrata TsMS § 126 lg 3 esimese ja teise lause järgi, lähtudes sissenõutava nõude väärtusest või eseme väärtusest (arvestades hüpoteegisummat)- Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.05.2012 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-64-12. Seega on käesoleva hagi hinnaks nõude suurus 80 000 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 350 eurot ja esindaja õigusabi eest 1958,40 eurot (koos käibemaksuga). Kostja taotleb hagejalt välja mõista menetluskuluna õigusabikulu 2040 + 53,33 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta) loeb kohus kohtupraktikast lähtudes mõistlikuks tasuks. Kostja esindaja on osutanud menetluskulude nimekirja kohaselt kostjale õigusabi kokku, arvestades tunnitasu 80 eurot, 25,5 tundi + 40 minutit kohtuistungi aeg. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja menetluskulud 14.11.2017 hagi materjalidega tutvumisel ja 01.12.2017 vastuse koostamisel (7 lk lisadega) kokku 720 eurot (9 tundi); 04.12.2017 kohtukirjaga, 18.12.2017 arvamusega ja 23.02.2018 taotlusega tutvumisel ning 10.05.2018 kirja koostamisel (1 lehel) kokku 320 eurot (4 tundi); 27.09.2018 taotluse koostamisel (2 lk), 28.09.2018 kohtunõudega tutvumisel ja 15.10.2018 seisukoha koostamisel (4 lk lisaga) kokku 680 eurot (8,5 tundi); 29.10.2018 arvamusega tutvumisel ja analüüsil, istungiaja kooskõlastamisel kokku 80 eurot (1 tund); 27.märtsi 2019.a. kohtuistungiks ettevalmistumisel 240 eurot (3 tundi); millest kohus loeb, arvestades asja keerukust ja esitatud menetlusdokumentide mahtu, asjas toimunud üht kohtuistungit, võrreldes hageja esindaja ajakuluga 13 tundi ja 36 minutit, põhjendatud ja vajalikuks esindaja õigusabikuluks kostja esindaja tasu 15 töötunni ulatuses kogusummas 15x 80= 1200 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud hageja kanda, tuleb hagejalt välja mõista menetluskuluna 1200 eurot kostja kasuks. Vastavalt kostja taotlusele (tl 101) tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 1200 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.