Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2016.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses olevas täiteasjas nr 034/2010/861 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-7709 kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud A K kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on A K hagi ALG Liisingu AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2010/861. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub hagejale kinnistu asukohaga xxx. Hageja sai kinnisasja omanikuks 27.01.2006.a sõlmitud asjaõiguslepingu alusel. Enne, kui hageja sai kinnistu omanikuks, oli kinnistule seatud 24.03.2005.a lepingu alusel hüpoteek summas 10 000 000 krooni ehk 639 116,49 eurot kostja kasuks. Kostja avalduse alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus 034/2010/861. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub hageja vastu TMS § 2 lg 1 punktis 19 nimetatud täitedokument, mis saaks olla mistahes täitemenetluse aluseks.
2.Hüpoteegi seadmise lepingus on sätestatud, et käesoleva lepingu alusel esimesele järjekohale hüpoteegipidaja kasuks seatud ühishüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omanike ja kingisaaja vastu, mis tulenevad omaniku I ja/või omaniku II ja/või omaniku III ja/või kingisaaja ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingustest ja nende lisadest, sh omaniku II ja hüpoteegipidaja vahel 28.02.2005.a. sõlmitud laenulepingust nr xxx ja selle võimalikest lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvitistest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusosakonnale. Täitemenetluse alusena on kostja tuginenud hüpoteegi seadmise lepingus mitte viidatud ning hagejale tundmatule laenulepingule nr xxx. Veelgi enam, hagejale üle antud täitetoimiku materjalide koopiate hulgas ei ole laenulepingut nr xxx ega ka ülesütlemisavaldust. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et hüpoteek ei taga laenulepingust nr xxx tulenevaid nõudeid, mistõttu puudub kostjal sissenõutavaks muutunud nõue, mille alusel täitemenetlust alustada. Seega, kui isegi eeldada, et hüpoteek tagab tagatiskokkuleppes nimetamata laenulepingust nr xxx tulenevaid kohustusi, millega hageja ei nõustu, siis ei ole kostja tõendanud nimetatud laenulepingu alusel raha üleandmist ega nõude sissenõutavaks muutumist. Ühtlasi on tagatiskokkuleppe näol tegemist globaalse tagatiskokkuleppega, mis hageja hinnangul on tühine. Seda eelkõige põhjusel, et see kahjustab põhjendamatult väidetavate võlgnike ja hüpoteegiga koormatud varade omanike õigusi, andes kostjale võimaluse mahutada ühe tagatiskokkuleppe all piiramatul hulgas väidetavaid ja võimalikke kohustusi. See aga ei saa olla kuidagi kooskõlas heade kommete ega hea usu põhimõtetega. Hageja palub tunnistada
sundtäitmine täiteasjas nr 034/2010/861 lubamatuks ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Täitemenetlus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostjal on sissenõutavaks muutunud rahaline nõue xxx AS vastu, mis tuleneb laenulepingust nr xxx, milline sõlmiti kostja ja xxx AS-i vahel 30.09.2008.a. Laenulepingu alusel laenas kostja xxx AS-le 50 728 459,69 Eesti krooni, mis kehtivas vääringus on 3 242 139,49 eurot. Laenulepingus kokkulepitu kohaselt on laenuandja käesoleva lepingu sõlmimise momendiks laenanud laenusaajale raha summas 43 972 723,42 Eesti krooni. Nimetatud summa on laenusaajale väljamaksud vastavalt varemsõlmitud lepingutele, milliste loetelu on toodud lepingu lahutamatus lisas tabelis nr 1. Laenulepingu punktis on toodud, et käesoleva lepingu sõlmimise momendiks on varemsõlmitud lepingutest tulenev võlgnevus alljärgnev: põhiosa jäägid: 42 976 937,80 Eesti krooni; tasumata arved: 7 751 521,89 Eesti krooni, kokku: 50 728 459,69 Eesti krooni. Nimetatud rahasumma on ka laenu netosumma. Laenusaaja kinnitas laenulepingu punktis 1.3.1., et lepingu punktis 1.1. nimetatud summa on tema või tema poolt näidatud kolmandate isikute poolt täisulatuses kätte saadud. Laenulepingu punktis 1.4. leppisid pooled kokku, et peale käesoleva lepingu sõlmimist loetakse kõik tabelis nr. 1 loetletud laenulepingud lõpetatuks taasarvelduse teel ning tabelis nr. 1 märgitud lepingute koguvõlgnevus 50 728 459,69 Eesti krooni ülekantuks ühisele, koos käesoleva laenulepinguga allkirjastatavale, maksegraafikule nr. xxx.
4.Laenulepingust tulenevate nõuete täitmine on tagatud ühishüpoteegiga, mis on seatud muu hulgas hagejale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr xxx). Hüpoteek seati 24.03.2005. a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Ühishüpoteegi seadmise lepingu punkti 7.1. kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omanike ja kingisaaja vastu, mis tulenevad omaniku I ja/või omaniku II ja/või omaniku III ja/või kingisaaja ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest, sh omaniku II ja hüpoteegipidaja vahel 28.02.2005.a sõlmitud laenulepingust nr xxx ja selle võimalikest lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusosakonnale. Kostja esitas xxx AS-le 10.09.2009.a nõude laenulepingujärgse võlgnevuse tasumiseks, täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja hoiatuse võlgnevuse mittetasumisel lepingu ülesütlemiseks ja täitemenetluse alustamiseks. Laenusaaja sai ülalnimetatud dokumendi kätte 15.09.2009.a.
5.Kostja nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisega. Kostja esitas 02.10.2009.a laenulepingu ülesütlemise avalduse ja leppetrahvinõude, kuna laenusaaja ei tasunud oma võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Kostjale teadaolevalt on kohtutäitur hagejat teavitatud täitetoimingust 04.04.2016.a sellekohase dokumendi saatmisega hageja hagiavalduses toodud aadressile. Kostja laenulepingust tulenev nõue on tunnustatud xxx AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lg 2 järgi TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
8.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses on täiteasi nr 034/2010/861. Sissenõudja ALG Liisingu AS on esitanud 08.04.2010.a täiturile täitmisavalduse võlgniku suhtes võla sissenõudmiseks, täitedokumendiks on 24.03.2005.a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (notariaalne dokument nr xxx). Sundtäidetav kohustus tuleneb 30.09.2008.a laenulepingust nr xxx (I kd tl 42, 45). Pooled vaidlevad selle üle, kas täitedokumendi alusel toimuv täitemenetlus on õiguspärane. Eelkõige, kas on olemas mingi nõue, mille alusel saab hüpoteeki sundtäitmisele pöörata. Kostja on esile toonud, et tal on sissenõutavaks muutunud nõue xxx AS vastu, mis tuleneb kostja ja xxx AS vahel 30.09.2008.a. sõlmitud laenulepingust nr xxx. Hageja on seisukohal, et kuivõrd hüpoteegi seadmise lepingus on selgesõnaliselt märgitud, et ühishüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded mis tulenevad 28.02.2005.a sõlmitud laenulepingust nr xxx, siis ei saa hüpoteeki täimisele pöörata laenulepingust nr xxx tulenevate nõuete katteks.
9.Hageja on ka seisukohal, et 24.03.2005.a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notariaalne dokument xxx) alusel ei ole tema kinnistule, asukohaga xxx, hüpoteeki seatud. Kohus hagejaga ei nõustu. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kinnistu registriosa numbriga xxx avatud kinnistust registriosa numbriga xxx osa eraldamise teel 04.05.2006.a. Kinnistu registriosa numbriga xxx kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnistust osa eraldatud ja avatud muuhulgas kinnistu registriosa numbriga xxx, mille omanikuks on hageja. Hageja sai kinnistu asukohaga xxx omanikuks 27.01.2006.a. notariaalse dokumendi nr xxx (avaldus kinnisasjade ühendamiseks, kokkulepe kaasomandi lõpetamiseks ja ühendamisel tekkiva uue kinnisasja jagamiseks, hüpoteegiga koormatud kinnistu jagamise kinnistamisavaldus, jagamisel tekkivate kinnistute kinkelepingud ning asjaõiguslepingud) alusel (I kd tl 127-167). Nimetatud tehinguga ühendati erinevad kinnisasjad, lõpetati nende kaasomand ning jagati ühendamisel tekkinud kinnisasi 70 uueks kinnistuks, millest üks uus kinnisasi kingiti hagejale (xxx). Notariaalse dokumendi nr xxx p 4.4. leppisid omanikud ja hüpoteegipidaja kokku, et hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek jääb edaspidi ühishüpoteegina koormama allesjäävat kinnistut ja jagamise teel tekkivaid uusi kinnistuid. Lepingu p-s 2.5. hageja kui kingisaaja kinnitas, et ta on teadlik, et kinkelepingu esemeks olevat kinnistut koormab ühishüpoteek ning ta ei nõua ühishüpoteegi kustutamist.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS, kuni 30.06.2018.a kehtinud redaktsioon) § 356 kohaselt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks nõutav hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe. Hüpoteek jääb jagamisel tekkinud kinnisasjade suhtes kehtima vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kokkuleppele. AÕS § 359 lg 1 järgi võib ühe hüpoteegiga koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.
11.Hageja kinnistut kostja kasuks koormavat hüpoteeki ei ole kustutatud ega muudetud. Kohus selgitab hagejale, et ühishüpoteegi kohta tehtud kanne kinnistusraamatus on muutunud, kuivõrd
ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnistuid on AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses võõrandatud ning selle tagajärjel on ühishüpoteegiga koormatud kinnistu kohta peetava kinnistusraamatu kanded muutunud. Vastavalt AÕS § 359 lg-e 2 tuleb ühishüpoteegi seadmisel kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Seega ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et tema kinnistu ei ole hüpoteegiga koormatud või on muudetud nii, et hüpoteek ei ole enam kostja kasuks.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ja xxx AS (pankrotis) vahel on sõlmitud laenuleping nr xxx. Hageja leiab, et temale teadaolevalt on laenuleping rahatu ning ka võltsitud. Kohus ei nõustu kuidagi hageja poolt väidetuga. Asja materjalidest nähtub, et AS xxx AS pankrot kuulutati välja 13.08.2010.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-10-14739. Kostja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et xxx AS nimel kostjaga laenulepingu nr xxx sõlminud äriühingu juhatuse liige H K on pankrotimenetluses võlgade ja varade nimekirjas kinnitanud oma allkirjaga, et 13.08.2010.a seisuga võlgneb xxx AS (pankrotis) ALG Liising ASle põhiosana 50 728 460 krooni. Samuti on kohtule esitatud xxx AS (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokoll, mis kajastab tunnustatud nõuete nimekirja, mille on samuti allkirjastanud pankrotivõlgniku xxx AS (pankrotis) juhatuse liige H K (I kd tl 168-169, 98). Seega ei ole kohtule veenvad hageja väited selle kohta, et laenuleping on võltsitud või rahatu. Laenulepingu alusel raha saanud isik ei ole oma pankrotimenetluses tema vastu suunatud kostja nõuet vaidlustanud, ei ole nõuete kaitsmise koosolekul esile toonud laenulepingu väidetavat rahatust või võltsitust. Seega on laenulepingu sõlminud isik ise tunnistanud, et ta on viidatud lepingu sõlminud ja selle alusel raha saanud.
13.Hageja leiab, et laenulepingu nr xxx ülesütlemine ei ole tõendatud. Kostja on laenulepingu ülesütlemise tõendamiseks esitanud kohtule 02.10.2009.a. laenulepingu ülesütlemise avalduse ja leppetrahvi nõude, samuti on kostja lisanud tähtkirja väljastusteatise (I kd tl 91, 93 - 94). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et nimetatud tõendid ei kinnita laenulepingu ülesütlemist. Kuigi otseselt ei selgu väljastusteatest saadetud kirja sisu, siis kõrvutades kirja koostamise kuupäeva selle postiasutusele edastamise kuupäevaga ja xxx AS-le (pankrotis) kättetoimetamise kuupäevaga, ei ole kohtul kahtlust, et nimetatud tähtkirjaga edastati xxx ASle (pankrotis) just laenulepingu ülesütlemise teade. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et kostja edastas postiasutusse tühja ümbriku, kviitungilt nähtuvalt pidi ümbrik sisaldama ka teatud sisu. Hageja ei ole põhistanud, et tegelikkuses saatis kostja xxx AS-le (pankrotis) tühja paberilehe või hoopis muu sisuga kirja. Hageja vastuväited on paljasõnalised ja otsitud. Seega on kohus seisukohal, et kostja on laenulepingu kohaselt üles öelnud.
14.Hageja on esialgses hagiavalduses seisukohal, et hüpoteegilepingus sisalduv tagatiskokkulepe on globaalne tagatiskokkulepe, mis on vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega ning seega tühine. Tagatiskokkuleppe sõlmimisel ei olnud pooltel sellist tahet, et see kokkulepe tagaks aastaid hiljem sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Samuti leiab hageja, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. 31.03.2017.a menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et tegemist ei ole globaalse tagatiskokkuleppega, kuivõrd tagatiskokkuleppes on viidatud konkreetsele 28.02.2005.a sõlmitud laenulepingule nr xxx, mis kostja kinnituste kohaselt on lõppenud.
15.Hageja kinnisasjale on kostja kasuks kantud hüpoteek summas 10 000 000 krooni. Hüpoteegi seadmise lepingu p 7.1 järgi on ühishüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omanike ja kingisaaja vastu, mis tulenevad omaniku I ja/või omaniku II ja/või omaniku III ja/või kingisaaja ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest, sh omaniku II ja hüpoteegipidaja vahel 28. veebruaril 2005.a. sõlmitud laenulepingust nr xxx ja selle võimalikest lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku
sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusosakonnale (I kd 15).
16.Kostja ja xxx AS (pankrotis) sõlmisid 28.02.2005.a laenulepingu nr xxx. Laenulepingu nr xxx sõlmisid kostja ja xxx AS 30.09.2008.a (I kd tl 20-29, 72-81). Laenulepingu nr xxx alusel laenas kostja xxx AS-le 50 728 459,69 krooni (so 3 242 139,49 eurot). Laenulepingu p 1.1. kohaselt oli laenuandja käesoleva lepingu sõlmimise momendiks laenanud laenusaajale raha summas 43 972 723,42 krooni. Nimetatud summa on laenusaajale väljamaksud vastavalt varem sõlmitud lepingutele, milliste loetelu on toodud lepingu lahutamatuks lisaks olevas tabelis nr.
1.Laenulepingu nr xxx p 1.4 leppisid kostja ja laenusaaja kokku selles, et peale käesoleva lepingu sõlmimist loetakse kõik tabelis 1 loetletud laenulepingud lõpetatuks tasaarvestuse teel ning tabelis nr 1 märgitud laenulepingute koguvõlgnevus 50 728 459,69 krooni ülekantuks ühisele, koos käesoleva laenulepinguga allkirjastatavale maksegraafikule nr xxx. Viidatud tabelist 1 nähtub, et muuhulgas sisaldub laenuleping nr xxx samuti tabelis 1. Tabelist 1 selgub, et laenulepingu nr xxx sõlmimise seisuga oli xxx AS võlgnevus 3 435 091,31 krooni, laenulepingu nr xxx alusel oli laenusaajale väljastatud 3 200 000 krooni (I kd tl 81). Seega on laenulepingu nr xxx näol tegemist laenulepingu nr xxx ja teiste tabelist nr 1 nähtuvate laenulepingute refinatseerimise lepinguga. Seega tuleb anda hinnang sellele, kas hüpoteegi seadmise lepingus kokkulepitud tagatiskokkulepe laieneb ka ümberkujundatud ja refinantseeritud laenulepingule.
17.Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Pandiga võib AÕS § 279 lg 1 järgi tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. AÕS § 279 lg 2 järgi võib pandiga tagada ka tingimuslikku nõuet ja § 279 lg 3 järgi ka tulevikus tekkivat nõuet. Seega hüpoteeki kui asjaõigust seob tagatavate nõuetega võlaõiguslik kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud (tagatiskokkulepe) ning põhimõtteliselt on lubatud hüpoteegiga tagada ka tulevikus tekkivaid nõudeid. Seega ei ole tulevikus tekkida võivate nõuete tagatiskokkulepe iseenesest tühine. Ka 24.03.2005.a hüpoteegi seadmise lepingu p 7.1 sisalduv tagatiskokkulepe tagab muuhulgas laenulepingust nr xxx ja selle võimalikest lisadest, sealhulgas ka tingimuslikke ja tulevikus tekkivad nõuded.
18.Hüpoteegi realiseerimise aluseks on 24.03.2005.a sõlmitud lepingus sisalduv tagatiskokkulepe. Kohus kontrollib esmalt tagatiskokkuleppe kehtivust tüüptingimusena, kuna kinnisasja omaniku ebamõistliku või ebaproportsionaalse kahjustamise aspektis tuleb pidada VÕS § 42 regulatsiooni erinormiks TsÜS § 86 suhtes. Kostja väitel oli vaidlusalune kokkulepe läbiräägitav ning tegemist ei ole kostja tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Riigikohus on märkinud, et vähemalt n-ö tüüplaenude (nagu nt eluasemelaenud) tagamisel saab rääkida üldjuhul tüüptingimustel sõlmitud krediidilepingust, tagatiskokkuleppest ja hüpoteegi seadmise lepingust (võlaõigussuhtesse puutuvalt). Seda ei muuda vähemalt üldjuhul lepingute notariaalne tõestamine. Samuti on Riigikohus märkinud, et tüüptingimus ei pea olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, vaid selleks loetakse ka muu läbirääkimisteta enne välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama (RKTKo 3-2-1-64-12). Asja materjalidest nähtuvalt toimus tagatiskokkuleppe sõlmimine seoses laenulepingu sõlmimisega xxx AS (pankrotis) poolt. Seega tuleb eeldada, et tegemist on kostja tüüptingimusega ning vastupidist peaks tõendama kostja. Tehingu notariaalse tõestamise fakt ei oma iseseisvat õiguslikku tähtsust. Kostja esindaja selgitustest (II kd, tl 165, pöördel), võib järeldada, et globaalsete tagatiskokkulepete näol on tegemist kostja pikaajalise praktikaga laenulepingute sõlmimisel, seega siis tüüptingimustega.
19.Riigikohus on selgitanud, et tulevaste nõuete tagamine on ka tüüptingimusena siiski lubatav, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks. Eelkõige ettevõtjate puhul võivad olla lubatud ka globaalsed tagatiskokkulepped n-ö krediidiliinide tagamiseks, samuti tarbijate puhul tulevaste nõuete tagamise kokkulepped juhuks, kui tagatakse edaspidi võetavaid sarnaseid laene (RKTKo 3-2-1-64-12). Käesoleval juhul ongi tegemist just sellise olukorraga.
20.Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja andnud nõusoleku ühishüpoteegi kande kohta kui asjast majanduslikult huvitatud ja seotud isik. Laenulepingud, mille tagamiseks tagatiskokkulepe on sõlmitud, on sõlmitud kostja ja xxx AS (pankrotis) vahel. Tagatiskokkulepe on sõlmimisest saadik taganud just xxx AS (pankrotis) kohustusi, tegemist ei ole näiteks eluasemelaenu tagamiseks sõlmitud hüpoteegiga, mida kostja sooviks laiendada hagejale ettenägematute xxx AS (pankrotis) kohustustega. Kuigi kohus leiab, et tõepoolest ei saanud hageja aastal 2005.a ette näha, et aastal 2008.a sõlmib xxx AS (pankrotis) laenulepingu nr xxx, siis ettevõtte juhtorgani liikmena sai hageja mõjutada xxx AS majanduslikke otsuseid, ta osales äriühingu tegevuses ja sai seega mõjutada ka laenu lõplikku nõuete suurust.
21.Äriregistri väljavõttest nähtub, et AS xxx tegevusalaks oli muuhulgas kinnisvara tehingud ja arendamine (I kd tl 170-171). Laenulepingu nr xxx p 1.6 järgi on laenu kasutamise otstarbena märgitud xxx elamurajooni arendamise finantseerimine ja xxx linnas xxx asuva korteriomandi soetamine (varem sõlmitud laenuleping nr xxx). Seega kasutas xxx AS (pankrotis) kostjalt saadud vahendeid oma äritegevuse finantseerimiseks. Hageja oli AS xxx nõukogu liige ning põhivõlgniku ja selle aktsionäride ja juhatuse liikme lähikondne. Hagejale kuuluv ühishüpoteegiga koormatud kinnistu asub xxx elamurajoonis, mille arendamiseks AS xxx kostjalt laenu võttis. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et seega oli hageja põhivõlgnikuga majanduslikult seotud ning tal oli isiklik huvi xxx AS majandustegevuse ja käekäigu vastu. xxx AS sai suures summas laenu xxx elamurajooni arendamiseks, kus asub ka kostjale kuuluv ühishüpoteegiga koormatud kinnistu. Kostja on esitanud kohtule ka hageja 22.02.2010.a kirja kostjale, millest selgub, et A K nõustus ühishüpoteegi seadmisega, kuna ta soovis saada kommunikatsioonidega liitumisi oma kinnistule (II kd tl 170 pöördel). Samuti avaldas hageja, et on lepingulistes suhetes xxx AS-iga. Seega oli hageja majanduslikult ja isiklikult seotud ASga xxx. Samuti selgub sellest kirjast, et hageja tahteks oli tagada AS-ga xxx kohustust.
22.TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
23.Kohus on seisukohal, et hinnates tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid ei ole 24.03.2005.a hüpoteegi seadmise lepingus sisalduv tagatiskokkulepe heade kommetega vastuolus. Kohus ei näe, et hageja oleks tagatiskokkuleppe sõlminud oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust tingituna. Ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenevad kohustused ei ole kohtu hinnangul heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja vastutus täitemenetluses on piiratud hüpoteegiga koormatud kinnisasja ja hüpoteegisummaga, milleks on 10 000 000 krooni ehk 639 116,49 eurot. Kostja on andnud põhivõlgnikule laenu kokku 50 728 459,69 Eesti krooni.
24.Hageja vaidleb vastu ka sundtäidetava nõude suurusele. Kostja on menetluses esiletoonud, et laenulepingu nr xxx ülesütlemise kuupäeva seisuga oli tagastamata laenu põhiosa summa 50 728 459,69 krooni (so 3 242 139,49 eurot). Ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade
realiseerimise tulemusena on kostjale laekunud kokku 942 000 eurot (II kd tl 42-107). Vastavalt laenulepingu nr xxx punktile 9.2 loetakse võlgnevuse osalise tasumise korral esiteks tasutuks võla sissenõudmise kulud, teiseks võlgnetav põhisumma, kolmandaks intress ja neljandaks muud kohustused. Lahutades laenulepingu ülesütlemise hetkel tagastamata laenu põhiosast (3 242 139,49 eurot) kinnistute müügist saadud summad (942 000 eurot), on tagastamata laenu põhiosa suuruseks 2 300 139,49 eurot Täiteasjas nr 034/2010/861 täitmisel oleva nõude suuruseks on 639 116,49 eurot (10 000 000 krooni), laenulepingust tuleneva nõude suuruseks on 3 464 720,2 eurot, mistõttu ei esine olukorda, kus laenulepingust tulenev nõue on täitmisega lõppenud või selle suurus oleks väiksem kui hüpoteegisumma (639 116,49).
25.Eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et sundtäitmine täiteasjas nr 035/2010/861 on lubatav ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
27.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise otsusega, kui hagi jäetakse rahuldamata. Harju Maakohtu 17.05.2016.a määrusega (I kd tlk 56-57) rahuldati A K hagi tagamise avaldus ning peatati Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses olevas täiteasjas nr 034/2010861 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-7709 kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, siis kuulub kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamisele.
28.Hageja esitas 30.05.2018.a vastuväite kohtu tegevuse peale seetõttu, et kohus otsustas asja menetlemisega jätkata kirjalikus menetluses. Hageja selleks nõusolekut andnud ei ole. TsMS § 333 lg 1 järgi menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus jätab hageja vastuväite rahuldamata. Hageja on 16.05.2016.a hagiavalduses olnud nõus asja kirjaliku menetlemisega TsMS § 363 lg 1 p 4 kohaselt. TsMS § 403 lg 1 järgi võib poolte nõusolekul kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt pooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohus määras käesoleva asja istungimenetlusse põhjusel, et kostja nõudis suulist menetlust. Kohus on pidanud asjas kaks istungit - 07.03.2017.a ja 24.05.2018.a. Kostja esindaja oli 24.05.2018.a istungil nõus kirjaliku menetlusega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja on korra andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks, saab ta oma nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Hageja käesoleval juhul ühtegi sellist asjaolu esile toonud ei ole. See, et kohus on kostja taotlusel määranud asja algul suulisesse menetlusse ei ole selliseks oluliseks asjaoluks, mis annaks hagejale aluse oma nõusolekut tagasi võtta.
29.Hageja esitas 30.05.2018.a taotluse protokolli parandamiseks. Hageja taotleb täpsuse ja selguse huvides 24.05.2018.a istungi protokolli parandamist järgmiselt: Kolmandal leheküljel on hageja esindaja avaldusena märgitud, et „Taotletud tunnistajate kohta ma ei oska öelda, mida nad tunnistada soovivad.“ Nimetatud väidetav avaldus ei ole õige, kuna tunnistajate ülekuulamise taotlus koos põhjendustega on esitatud juba 31.03.2017.a menetlusdokumendis. Seetõttu tuleks eelnev lause maha võtta. Hageja esindaja ei ole sellist lauset avaldanud. Protokolli leheküljel nr 4 on räägitud „Räägu kinnisvarast“. Tegelik äriühingu nimi on AS xxx. Eeltoodut arvestades palub hageja parandada äriühingu nimi.
30.Kohus edastas hageja taotluse kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja hinnangul vastab 24.05.2018.a istungi protokoll kohtuistungil avaldatule, mistõttu palub kostja jätta hageja
taotluse rahuldamata. Kostja hinnangul on protokoll arusaadav ja jälgitav ega pea protokoll olema stenogrammi täpsusega.
31.Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS §-is 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Vastavalt TsMS § 53 lg-le 2 on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohtuasjas 24.05.2018.a toimunud istungi protokoll allkirjastati 25.05.2018.a, ajavahemik 25.05.30.05.2018.a sisaldab kahte puhkepäeva, millest tulenevalt on hageja poolt 30.05.2018.a kohtule esitatud taotlus tähtaegne.
32.Kohus leiab, et puudub alus istungiprotokolli täpsustamiseks. 07.03.2017.a toimunud istungi protokoll kajastab istungi olulist käiku ning asja lahendamise seisukohalt olulist informatsiooni (TsMS § 50 lg 1 esimene lause). Kohus palus istungil hageja esindajal täpsustada oma 31.03.2017.a tunnistaja ülekuulamise taotlust. Hageja esindaja kahjuks vastas kohtu küsimusele just sellises sõnastuses. Seega puudub alus selle lause eemaldamiseks. Kohus leiab, et käesolev protokoll on arusaadav ka praeguses sõnastuses. On üheselt arusaadav, et „xxx“ all on mõeldud AS xxx AS (pankrotis). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja 30.05.2018.a protokolli parandamise taotluse rahuldamata.
33.Hageja esitas 28.06.2018.a menetlusdokumendis taotluse üle kuulata tunnistajana H K. Kohus jätab taotluse H K tunnistajana üle kuulamiseks rahuldamata. Hageja on esitanud taotluse hilinenult. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
34.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 132 lg 5 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda hagi, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
37.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
38.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.