Osaühing GMPP Disain hagi Tellis 49 OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.11.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7132,21 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tellis 49 OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing GMPP Disain (registrikood 10347549), lepinguline esindaja Oliver Ennok Kostja: Tellis 49 OÜ (registrikood 12851950), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sulev Tammemäe
Istungi toimumise aeg
13.02.2019
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Oliver Ennok ja kostja lepinguline esindaja Sulev Tammemäe
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 06.11.2017 otsus jätta muutmata.
2.Tellis 49 OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes jätta Tellis 49 OÜ kanda.
4.Osaühingu GMPP Disain taotlus apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata Osaühing GMPP Disain menetluskulude suuruseks 2688 eurot.
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-19282
5.Välja mõista Tellis 49 OÜ-lt Osaühingu GMPP Disain kasuks menetluskulu 2688 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2688 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing GMPP Disain (hageja) esitas 23.12.2016 Harju Maakohtule hagi Tellis 49 OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 16 324,77 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 17.02.2016 hagiavalduse hageja vastu 10 055,60 euro saamiseks koos hagi tagamise avaldusega. Maakohus rahuldas 19.02.2016 hagi tagamise taotluse ning seadis hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga Telliskivi tn 49, Tallinn kohtuliku hüpoteegi summas 12 743,60 eurot kostja kasuks.
3.17.03.2016 kohtumäärusega asendas maakohus 19.02.2016 määrusega seatud hagi tagamise abinõu 12 743,60 euro tasumisega, mille hageja tasus 09.03.2016 Rahandusministeeriumi arvelduskontole, ning tühistas hagi tagamise abinõu, millega oli seatud kinnistule kohtulik hüpoteek. Harju Maakohus jättis 12.09.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-2603 kostja hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 01.11.2016.
4.Hageja väitel tekkis talle hagi tagamisest kahju. Hagejal oli sõlmitud laenuleping Omalaen OÜ-ga, kes oli andnud hagejale 14.10.2015 laenu 200 000 eurot. Laenu tagatiseks oli seatud hageja kinnistule hüpoteek summas 400 000 eurot Omalaen OÜ kasuks. Laenu esialgne tagastamise tähtaeg oli 14.01.2016 ning seda pikendati poolte kokkuleppel kuni 14.03.2016. Hagejal oli plaanis kinnistu võõrandada veebruaris 2016 Osaühingule PERTON EHITUS, mh põhjusel, et tasuda laen ja laenuintressid Omalaen OÜ-le.
5.08.03.2016 sõlmisid Osaühing PERTON EHITUS ja hageja võlaõigusliku lepingu, mille alusel tasuti hagejale 112 743,60 eurot. Lisaks kohtuliku hüpoteegi asendamiseks tasutud rahale tasus hageja 15.03.2016 Omalaen OÜ-le laenu tagastusena 90 000 eurot ning laenujäägi 131 000 euro osas sõlmiti lepingu lisa lepingu pikendamiseks kuni 14.07.2016. 2(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-19282
6.Seoses kostja poolt esitatud alusetu hagi ja hagi tagamise abinõunõuna kohtuliku hüpoteegi kohaldamisega osutus võimatuks asjaõigusliku tehingu vormistamine kinnistu omandi üleandmiseks Osaühingule PERTON EHITUS. Kohtuliku hüpoteegita oleksid hageja ja Osaühing PERTON EHITUS saanud veebruaris 2016, kuid hiljemalt 08.03.2016, sõlmida asjaõigusliku lepingu ning hagejale oleks laekunud kogu kinnistu müügihind 830 000 eurot. Hagi tagamise tõttu oli Osaühing PERTON EHITUS nõus tasuma vaid ettemaksu ning tehingu lõplik vormistamine sai toimuda alles pärast kohtuliku hüpoteegi asendamist rahalise tagatisega.
7.Kui hageja oleks saanud 08.03.2016 kinnistu müügi lõpule viia, oleks ta tasunud Omalaen OÜ-le ka laenujäägi 131 000 eurot. Kuna kohtuliku hüpoteegi kustutamise registrikanne tehti alles 12.04.2016, oli hageja sunnitud laenulepingut pikendama ning tasuma Omalaen OÜ-le 7132,21 eurot täiendavaid intresse märtsist kuni aprillini 2016. Hagi tagamise asendamiseks kohtu deposiiti tasutud 12 743,60 eurot sai hageja tagasi 08.11.2016. Seega oli raha kohtu deposiidis 245 päeva. Kui hageja ei oleks raha kohtu deposiiti maksnud, oleks ta teeninud sellelt tulu ca 12–18% aastas. Intressimäära juures 11,5% aastas oleks teenitud tulu olnud 983,48 eurot. Kohtuliku hüpoteegi tõttu viidi kinnistu võõrandamine Osaühingule PERTON EHITUS lõpule alles 22.04.2016. Seetõttu oli hagejal hagi tagamise tõttu ajavahemikul 08.03.2016–22.04.2016 (45 päeva) saamata 579 124,19 eurot. Lähtudes intressimäärast 11,5%, jäi hagejal saamata 8209,08 eurot. Kokku oli hagejale tekitatud kahju 16 324,77 eurot (7132,21 eurot + 983,48 eurot + 8209,08 eurot).
8.Hageja tugines oma nõude õigusliku alusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 391 lg 1 p-le 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tele 1 ja 2. Hageja arvates esitas kostja 17.02.2016 hagi ja hagi tagamise avalduse pahatahtlikult eesmärgiga takistada hagejal kinnistu võõrandamist. Kostja esitas kohtule valeväiteid, mh et hageja pidas temaga kinnistu võõrandamiseks läbirääkimisi ilma lepingu sõlmimise tahteta, ehkki hoopis kostjal ei olnud raha ostuhinna tasumiseks. Kostja vastuväited
9.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Põhjendatud ei olnud hageja väide, et kohtulik hüpoteek takistas kinnistu müügi lõpuleviimist ja seeläbi Osaühingult PERTON EHITUS raha laekumist. Kostja hinnangul järeldub hageja ja Osaühingu PERTON EHITUS vahel kinnistu ostu-müügi protsessi alustamisest, võlaõigusliku kohustustehingu sõlmimisest ning Osaühingu PERTON EHITUS poolt ettemakse tasumisest, et kohtulik hüpoteek ei takistanud müügitehingut. Ei saa järeldada, et 112 743,60 euro suuruses ettemakses lepiti kokku just kohtuliku hüpoteegi tõttu. Hageja ei oleks saanud intressitulu teenida ka juhul, kui kohtulikku hüpoteeki poleks olnud. Hageja ei tõendanud kavatsust rahalt tulu teenida. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7132,21 eurot ning jättis ülejäänud nõude summas 9192,56 eurot rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 3(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-19282
11.TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli kinnistu võõrandamine takistatud kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu tõttu, kas selle tõttu tekkis hagejale kahju Omalaen OÜ-le tasutud täiendavate intresside näol ning kas hagejale tekkis kahju ka saamata jäänud intresside tõttu. TsMS § 391 lg 1 alusel nõude esitamisel peab hageja tõendama kahju tekkimise.
12.Maakohus leidis, et ehkki asjaõigusseaduse (AÕS) § 333 kohaselt ei ole põhimõtteliselt hüpoteegi olemasolu sellega koormatud kinnisasja võõrandamise takistuseks, on käesolevas asjas tõendatud, et antud juhul takistas kohtulik hüpoteek 08.03.2016 kuupäeva seisuga asjaõiguslepingu sõlmimist hageja ja Osaühingu PERTON EHITUS vahel. Maakohtu hinnangul puudunuks 08.03.2016 müügilepingus vajadus viidatud kokkulepete sõlmimiseks kui Osaühing PERTON EHITUS oleks soovinud kinnistut omandada koos kohtuliku hüpoteegiga. Sellele viitavad üheselt lepingu punktid 3.2 ja 3.3 ja nende eelduseks on lepingu punktis 5.5 sätestatu. Lisaks viitab Osaühingu PERTON EHITUS tahtele omandada kinnisasi vabana kohtulikust hüpoteegist ka tunnistaja MM poolt öeldu.
13.Kinnitust on leidnud asjaolu, et hagejal oli kinnistu müügi soov olemas juba enne kohtuliku hüpoteegi seadmist ja hageja sooviks oli kinnistu müüa hinnaga 830 000 eurot. MM ütlustest ja hageja ja Osaühingu PERTON EHITUS e-kirjavahetusest nähtuvalt oli müügi realiseerumine hageja jaoks äärmiselt oluline.
14.Tunnistaja MM ütlused tõendavad, et kokkulepe kinnistu müügilepingu tingimuste osas Osaühinguga PERTON EHITUS saavutati enne kohtuliku hüpoteegi seadmist. Seega ei saa eeldada, et hagejal oleks olnud võimalik müügitingimusi vabalt dikteerida ja ta saanuks olla 08.03.2016 seisuga positsioonis, kus ta oleks saanud nõuda ostjalt rohkem raha või muid soodsamaid tingimusi, võrreldes sellega, mida ta tegelikult saavutas.
15.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagejal esines 08.03.2016 takistus kinnistu osas asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja seega kogu müügihinna 830 000 euro saamiseks.
16.Hageja väitel tekkis hagejal vajadus tasuda täiendavat intressi tulenevalt sellest, et 08.03.2016 jäi kinnistu asjaõigusleping sõlmimata ning seetõttu jäi tal Omalaen OÜ-le laen summas 131 000 eurot tagastamata. Tähtsust ei omanud see, millistest rahalistest vahenditest lootis hageja Omalaen OÜ-lt võetud laenu tagastada, vaid tähtsust omas see, kas kinnistu müügist saadavad rahalised vahendid olid 08.03.2016 seisuga ainukeseks allikaks laenu tagastamisel. Maakohtu hinnangul oleks ebaloogiline järeldada, et hageja, vaatamata muude rahaliste vahendite olemasolule, ei tagastanud krediidiandjale laenu, vaid tasus 15.03.2016 Omalaen OÜ-le laenu tagastusena 90 000 eurot ning laenujäägi 131 000 eurot osas sõlmiti lisa lepingu pikendamiseks kuni 14.07.2016, riskides sellega jätkuva intressi tasumisega ja seega oma vara vähenemisega. Lisaks nähtub 14.10.2015 ja 14.01.2016 Omalaen OÜ ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust, et laenu intressi määraks oli 24% aastas ning 15.03.2016 laenulepingu muudatusest, et intressimääraks oli 20% laenusummast aastas. Maakohtu hinnangul võib 20–24% aastas pidada pigem väga kõrgeks intressimääraks, mille puhul võib iga mõistlikult käituva isiku sooviks pidada eesmärki saavutada 4(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-19282 võimalikult lühike laenu tagastamise periood ja üritada võimalikult kiiresti laen tagasi maksta. Seda tõendavad ka tunnistaja MM ütlused.
17.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et laenu tagastamata jätmine ja sellega täiendava intressi tasumise kohustuse tekkimine oli põhjuslikus seoses 08.03.2016 kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimata jäämisega. Sellest tulenevalt oli ka hagejal tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel olemas põhjuslik seos.
18.Hageja saamata jäänud tulu nõude kohta leidis maakohus, et TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel on hüvitatav otsene varaline kahju. Saamata jäänud tulu on hüvitatav VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui tegemist on heade kommete vastase käitumisega. Maakohus tuvastas, et kostja hagi tsiviilasjas nr 2-16-2603 põhines valeväidetel ja kostja soovis sellega hagejale kahju tekitada. Saamata jäänud tulu hüvitamiseks VÕS § 128 lg 4 alusel pidi hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja ei tõendanud, et tal oleks olnud tegelik võimalus kinnistu müügist saadavat raha või deposiidis hoitavat raha investeerida ja sellest tulu saada. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja 7132,21 eurot. Kostja palus kohtul teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus tervikuna rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus on olulisel määral eksinud tõendite hindamise reeglite vastu (TsMS § 232) ning jätnud vastamata mitmele kostja vastuväitele, mis oleks mõjutanud hagi põhjendatust juhul, kui maakohus oleks nende vastuväidetega nõustunud (TsMS § 442 lg 8) ning jätnud kohaldamata materiaalõigusnormi.
20.Maakohtu järeldus täiendava intressi tasumise kohustuse tekke põhjuslikust seosest asjaõiguslepingu sõlmimata jäämisega 08.03.2016, on vastuolus tõendusmaterjaliga. Täiendava intressi tasumise kohustus tekkis kokkuleppe alusel Omalaen OÜ-ga. Intressi maksmise kohustus saab tuleneda vaid õigussuhtest (laenuleping Omalaen OÜ-ga), mitte õigussuhte ära jäämisest (asjaõiguslepingu mittesõlmimine). Maakohus jättis tähelepanuta, et laenulepingu pikendamine ning täiendavate intresside maksmise kohustuse võtmine toimus kostjast sõltumatult. Hilisem asjaõiguslepingu sõlmimine või sõlmimata jäämine juba eelnevalt võetud täiendava intressi tasumise kohustust ei mõjutanud.
21.Maakohus pidanuks andma laenusuhte pikendamisele õigusliku tähenduse. Laenulepingu pikendamisega täiendava intressi tasumise kohustuse võtmine mõjutas hageja varalist seisu negatiivselt, kuna alates 14.01.2016 kokkuleppest lisandusid hageja kohustuste hulka tulevikus tekkivad intressid arvestusega kuni 14.03.2016. Täiendava rahalise kohustuse võtmine toimus kostja teost sõltumatult, kuna laenulepingu pikendamise ajal (14.01.2016) ei olnud kohtulikku hüpoteeki veel sisse kantud. Maakohus ei andnud hinnangut ka sellele, kas ja mil määral mõjutas ajaliselt hiljem seatud kohtulik hüpoteek ajaliselt varasemat laenulepingu pikendamist hageja ja Omalaen OÜ vahel ning hagejal täiendavate varaliste kohustuste teket. 15.03.2016 laenulepingu pikendamine on tõendamata.
22.Kostja ei jaga maakohtu seisukohti kahju arvestamise perioodi osas ja leiab, et maakohus ei ole andnud hinnangut sellele, kas hageja poolt nimetatud kahju 5(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-19282 arvestamise periood sai olla õiguslikult korrektne ja põhjendatud. Maakohus on kahju arvestuse perioodiks lugenud 08.03.2016–22.04.2016. Samas on maakohus jätnud arvestamata, et kuni 14.03.2016 täiendavate intresside tasumine toimus hageja enda tahte alusel ja kostjast sõltumatult. Seega ei saa kahju arvestuse perioodist ühte osa vahemikus 08.03.2016–14.03.2016 seostada kostjaga, kuna kohustus tasuda selle perioodi eest intresse tekkis juba hageja poolt 14.01.2016 laenulepingu pikendamise kokkuleppe sõlmimisega.
23.Kostja jaoks on arusaamatu õiguslik alus, mis seisnes kahju arvestamise perioodil alates 15.03.2016–22.04.2016, kuna Omalaen OÜ laenuleping nägi intresside arvestuse ette vaid kuni 14.03.2016. Sellise kahju arvestuse perioodiga on maakohus jätnud arvestamata TsÜS § 134 lg 1 järgse tähtaja materiaalõigusliku tähenduse.
24.Maakohus on jätnud arvestamata MM ütlused selle kohta, et ta pidas kostja haginõuet alusetuks ning oli kindel hüpoteegi kustutamises. Arvestades, et peale kohtuliku hüpoteegi seadmist otsustasid hageja ja Osaühing PERTON EHITUS sõlmida võlaõigusliku müügilepingu, saab järeldada, et Osaühingu PERTON EHITUS jaoks ei takistanud see kinnistu müüki. Kostja jaoks ei ole loogiline seisukoht, et pooled võiksid sõlmida võlaõigusliku kohustustehingu kinnistu suhtes, tundes samal ajal enda huve ja õigusi kohtuliku hüpoteegi tõttu ebakindlas positsioonis.
25.Sisulise käsitluseta on jäänud kostja väide, et reaalne oleks olnud suurendada kinnistu eest tasuvat ettemaksu 15% ulatuses, mis võimaldanuks ära katta hageja vajaduse tasuda Omalaen OÜ laenujääk. Kostja rõhutab, et MM oma ütlustes ei selgitanud, kuidas ja millistel asjaoludel Osaühingu PERTON EHITUS poolt tehtud ettemaksu suurus kujunes ning kujunemine on põhjendatud vaid kohtupoolsete oletustega. Ka selles osas on maakohus keskendunud ostuhinna lõppsumma suurusele, mitte ettemaksu suurusele, millele viitas kostja. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vahepealne menetlus
27.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.05.2018 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi tervikuna rahuldamata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohus tühistas hageja kassatsioonkaebuse alusel 21.11.2018 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2018 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et maakohus on teinud õige ja seadusliku otsuse ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja 6(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-19282 põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas, milles maakohus hagi rahuldas.
29.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
30.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja tasutud laenuintresse saab pidada TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel hüvitatavaks. Apellant ei ole eeltoodud maakohtu järeldust vaidlustanud.
31.Kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et hagejale tekkinud kahju, milleks olid laenult tasutud intressid, ja kostja taotlusel hagi tagamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi vahel oli põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja oli kohustatud tasuma Omalaen OÜ-le intressi 7132,21 eurot selle tõttu, et ta ei saanud kinnistu asjaõiguslepingut ega teistel tingimustel võlaõiguslepingut Osaühinguga PERTON EHITUS sõlmida ja viimaselt laenu tagastamiseks raha saada, kuna kostja taotlusel oli hagi tagamiseks seatud hagejale kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek. See, et laenulepingu pikendamine ning täiendavate intresside maksmise kohustuse võtmine toimus kostjast sõltumatult, ei välista hagejale tekkinud kahju ja kostja taotlusel hagi tagamisel seatud kohtuliku hüpoteegi vahel põhjusliku seose olemasolu. Ringkonnakohtu istungil kostja nõustus põhjusliku seose olemasoluga ja ei soovinud enam seda vaidlustada.
32.Kostja on apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt lähtunud sellest, et intresside tasumise kohustus tekkis hagejale 14.01.2016 sõlmitud laenulepingu pikendamise kokkuleppest. Eeltoodud väide on ebatäpne, kuna hageja esitatud väidete kohaselt tekkis kohustus tasuda Omalaen OÜ-le täiendavaid intresse 15.03.2016 sõlmitud laenulepingu pikendamise kokkuleppe järgi. Väitest, et hageja ei ole tõendanud Omalaen OÜ-ga 15.03.2016 laenulepingu pikendamise kokkuleppe sõlmimist, kostja ringkonnakohtu istungil loobus. Maakohus on kahju arvestuse perioodiks lugenud 08.03.2016–22.04.2016, kuid samas on kahju nõue esitatud vaid selle intressi osas, mis tuli tasuda 15.03.2016 kokkuleppe järgi, seetõttu ei olnud 14.01.2016 sõlmitud laenulepingu pikendamise kokkulepe nõude lahendamisel määrav.
33.Apellant leidis, et maakohus on jätnud arvestamata MM ütlused selle kohta, et ta pidas kostja haginõuet alusetuks ning oli kindel hüpoteegi kustutamises. Kolleegiumi arvates ei sõltunud MM tõekspidamisest see, millistel tingimustel oli Osaühing PERTON EHITUS nõus sõlmima kinnistu, millele oli seatud kohtulik hüpoteek, müügilepingu. Esitatud ei ole asjaolusid, millest saaks järeldada, et Osaühing PERTON EHITUS oleks olnud nõus sõlmima müügilepingu teistel tingimustel ja maksma hagejale enam, kui ta 08.03.2016 sõlmitud müügilepingu alusel maksis. See, et Osaühing PERTON EHITUS ei olnud nõus märtsis 2016 rohkem maksma, tuleneb 7(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-19282 ka hageja juhatuse liige MM vande all antud seletusest, mille kohaselt ei nõustunud Osaühing PERTON EHITUS omandama kinnisasja kohtuliku hüpoteegiga (I kd, tl 192-193). Kostja väited, et ettemaks oleks võinud olla summas, mis oleks katnud Omalaen OÜ laenu tagasimakse, ei ole tõendatud. Maakohus on tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et hagejal polnud märtsis 2016 raha, et tagastada Omalaen OÜ-le laen ja muid allikaid selleks, kui kinnistu müügist saadav raha, tal ei olnud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses seda järeldust vaidlustanud.
34.Riigikohus on selgitanud, et seda, kas kindlat liiki ja suurusega otsene varaline kahju on konkreetsel juhul hüvitatav, tuleb hinnata VÕS § 127 alusel ja asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul konkreetse asja asjaolude põhjal hinnata, kas hagejale tekkinud kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 mõttes hõlmatud TsMS § 391 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 391 lg 1 p 1 eesmärgiks on tagada isikule, kelle vastu esitatud hagi tagamiseks kohaldati hagi tagamise abinõuna kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmist ja hagi jäi rahuldamata, talle hagi tagamisega tekkinud kahju hüvitamine, mis tulenes sellest, et kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul ei olnud võimalik kinnisasja võõrandada tingimustel, mis olid võimalikud ilma kohtuliku hüpoteegita. Kohtuliku hüpoteegi seadmine eelduslikult võib takistada kinnisasja võõrandamist tingimustel, mis oleksid võimalikud siis, kui kinnisasjale kohtulikku hüpoteeki ei ole seatud.
35.Kuna kostja oli teadlik, et hageja soovib kinnisasja müüa, siis pidi hagejale kahju tekkimine olema kostjale ettenähtav. Hageja tõi esile, et poolte vahel olid kinnistu, mis müüdi 08.03.2016 Osaühingule PERTON EHITUS, müügi osas 2015. aastal läbirääkimised. Kostja oli teadlik, et hageja peab võtma laenu kinnistut koormava hoonestusõiguse enampakkumisel väljaostmiseks, kuna hagejal endal puudusid selleks vahendid ja kostjaga läbirääkimised olid oktoobriks 2015 nurjunud. Eeltoodut tõendavad poolte e-kirjad (I kd, tl 164-165) ja MM vande all antud seletus. Kostja nõustus nende asjaoludega ringkonnakohtu istungil ja vastu neile ei vaielnud.
36.Kostja väitis, et hageja poolt Omalaen OÜ-le makstud intress oli liiga kõrge tavapärase kommertspankade intressiga võrreldes ja hageja oleks võinud laenu võtta ka kommertspankadest. Hageja vaidles kostja väitele vastu, kuna laenu oli vaja võtta kiiresti, siis ei olnud võimalik kommertspankadest laenu saada. Hageja seadusliku esindaja MM vande all antud seletuse kohaselt oli kostja juhatuse liige SS teadlik sellest, et hageja peab pankrotivara enampakkumisel ostetud hoonestusõiguse eest tasuma kiiresti 200 000 eurot ja algse kokkuleppe järgi pidi kostja ostma kinnistu 850 000 euro eest, millest oleks saanud hageja tasuda 200 000 eurot, kuid kostja seaduslik esindaja SS muutis meelt ja soovis maksta ainult 720 000 eurot eelnevalt kokkulepitud 850 000 euro asemel, millega hageja ei nõustunud ning seetõttu pidi kiiresti otsima isiku, kes annaks talle laenu. Sellistel asjaoludel tuli hagejal võtta laenu mitte kommertspangast, vaid äriühingult, mille laenu andmise protseduur oli kiire, kuid intressimäär kõrgem (I kd, tl 192-193). Kolleegium leiab, et eeltoodust saab järeldada, et kostja teadis, et hageja peab võtma laenu ja arvestades, et laenu tuli võtta kiiresti, pidi olema kostjale kui kinnisvaraäris tegutsevale isikule, kes ka ise tegutseb laenusid kasutades, arusaadav, et hageja võtab laenu äriühingult, mille intressimäär on kõrgem kommertspankade poolt väljastatavate laenude intressimäärast. Laenulepingu 8(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-19282 pikendamisel 15.03.2016 leppis hageja Omalaen OÜ-ga kokku, et laenuintress on 20% aastas. Kostjale ei saanud selline laenuintress tulla üllatusena, kuna 13.10.2015 on ta hagejale kinnistu müügi üle toimunud läbirääkimistel edastanud OÜ Hüpoteeklaen laenupakkumise, mille kohaselt kuueks kuuks antud laenu intress oli 17% aastas (II kd, tl 57). Arvestades laenu ja selle pikendamise lühikesi tähtaegasid ja seda, et hagejal oli soov kinnisasi võimalikult kiiresti müüa, siis ka laenulepingu 15.03.2016 pikendamise asemel kommertspankadest laenu võtta ei oleks olnud äriliselt mõistlik.
37.Samuti ei ole kolleegiumi arvates alust VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi vähendada kahju hüvitist. VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist ja lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
38.Vaidlust ei ole, et hagi tagamine tühistati maakohtu 17.03.2016 määrusega. TsMS § 388 lg 6 järgi kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel. Alles pärast määruse jõustumist oli võimalik hüpoteek kustutada. Seega on ebaõige kostja väide, et hageja oleks pidanud koheselt pärast 17.03.2016 määruse tegemist esitama avalduse hüpoteegi kustutamiseks. Hageja väidete järgi jõustus maakohtu määrus 05.04.2016. Kolleegium leiab, et kinnistusraamatu pidajale avalduse tegemine 12.04.2016 ei ole toimunud hilinemisega. Määruse jõustumise ja kinnistamisavalduse vahele jäänud seitse päeva on mõistlik aeg selleks, et pärast määruse jõustumist esitada kandeavaldus.
39.Maakohus on õigesti seoses hagi osalise rahuldamisega jätnud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.
40.Seoses kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda.
41.Esimeses ringkonnakohtu menetluses on hageja kandnud kulusid lepingulisele esindajale, kelleks oli Oliver Ennok, 1152 eurot (ilma käibemaksuta 960 eurot). Menetlusele kulus aega 8 t, millest kohtuotsusega tutvumisele, analüüsile ja seisukoha kujundamisele 1 t ja 30 min, vastuse koostamisele 5 t ja 15 min, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks 45 min ja istungiks 30 min. Tunnitasu suurus oli ilma käibemaksuta 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
42.Riigikohtus esindas hagejat vandeadvokaat Indrek Lillo, kelle tunnitasu oli 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 144 eurot (taotluses ebaõigesti märgitud 124 eurot). Ajakulu oli Riigikohtu menetluses ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, analüüsiks ja seisukoha kujundamiseks 1 t ja 45 min, kassatsioonkaebuse koostamiseks 4 t ja 45 min ning kostja vastusega tutvumiseks, seisukoha ja menetluskulude esitamiseks 1 t. Kokku olid kulud taotluse järgi 1170 eurot (kui arvestada ajakulu 7 ja 30 minutit on õige summa1080 eurot).
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-19282
43.Praeguses ringkonnakohtu menetluses oli taotluse järgi hageja kulu lepingulisele esindajale, kelleks oli Oliver Ennok, 1008 eurot, millele lisandub tasu istungi aja eest 72 eurot (30 min). Kokku 1080 eurot 7 t ja 30 min eest (taotluses toodud aega kokku arvestades on kohtuistungi eelselt kulunud 8 t). Hagejal kulus Riigikohtu otsusega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks 1 t, ringkonnakohtule kirjalike seisukohtade esitamiseks 4 t, kostja vastusega tutvumiseks 1 t, 14.12.2018 ringkonnakohtule vastuse koostamiseks 2 t ja istungiks 30 min. Lepingulise esindaja Oliver Ennoki teenuse tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
44.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja Oliver Ennoki teenuse tunnitasu määra 120 eurot ilma käibemaksuta õigusabiturul tavapärasega võrreldes liiga kõrgeks. Tasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta on tavapärane vandeadvokaadi puhul, kuid Oliver Ennok ei ole advokaat. Eeltoodu tõttu loeb ringkonnakohus põhjendatud tunnitasu määraks esindajale, kes ei ole advokaat, 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 120 eurot).
45.Kolleegium nõustub hageja esindaja ajakuluga 8 tundi esimeses ringkonnakohtu menetluses, mille eest kuulub hüvitamisele 960 eurot (8 X 120), mis sisaldab käibemaksu. Riigikohtus esindas hagejat vandeadvokaat Indrek Lillo, kelle tunnitasu oli 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Selline tasumäär on õigusabiturul tavapärane. Riigikohtu menetluskulud olid taotluse kohaselt 1170 eurot, kuid arvestades esile toodud ajakulu 7 t ja 30 min on õige summa1080 eurot. Kuna taotlus sisaldab ka kulusid menetluskulude nimekirja esitamiseks, mis Riigikohtu praktika kohaselt ei ole hüvitatavad, siis tuleb ajakulu vähendada 30 min võrra ja hüvitamisele kuulub 7 t eest 1008 eurot (7 X 144). Praeguses ringkonnakohtu menetluses on hageja lepinguline esindaja Oliver Ennok kulutanud teenuse osutamisel aega koos kohtuistungiga 7 t ja 30 min. Arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu ja keerukust peab ringkonnakohus vajalikuks ajaks menetlusdokumentide koostamiseks kokku 4 tundi, Riigikohtu otsuse ja kostja vastusega tutvumiseks 1 t ja 30 min ja kohtuistungiks 30 min, mistõttu tuleb vajalikuks ajaks lugeda 6 tundi, mille eest kuulub hüvitamisele 720 eurot (6 X 120), mis sisaldab käibemaksu. Hageja kinnitas, et ta pole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kulud välja mõista käibemaksuga. Kokku tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 2688 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt.
46.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.