Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

ASJAOLUD

kinkelepingu oma lähikondse kostja O. M.ga oma ainukese vara kinkimiseks ja selle valduse üleandmise osas kostjale. Selle tehinguga kahjustati kõikide võlausaldajate huve (olemasolevate võlausaldajate ja tulevikkus tekkivate). Hageja on seisukohal, et kingisaaja O. M. oli nimetatud asjaoludest teadlik, kuna ta on A. A. lähikondne PankrS § 117 lg 1p 2 järgi. A. A. kinnitas 29.09.2018 toimunud kohtuistungil, et O. M. on tema elukaaslane, laste isa ning neil on ühine majapidamine. O. M. A. A. lähikondsena pidi olema teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Vastupidise väitmine ei saa olla eluliselt usutav. Hageja palus: 1) tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks A. A. ja O. M. vahel 17.04.2017 sõlmitud kinkeleping, mis on koostatud ja tõestatud Rakvere notar Toomas Saaver poolt ning registreeritud notari 2017 ametitegevuse raamatu registris nr 755 all; 2) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kanda registriosa nr 791008 omanikuna kinnistusraamatusse A. A. (pankrotis), asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega; 3) tunnistada A. A. (pankrotis) omandiõigust kinnistule asukohaga: xxx registriosa nr 791008 ning mõista nimetatud kinnistu kostja valdusest (koos kõigi temaga koos elavate pereliikmete valdusest) välja koos kohustusega vabastada kinnistu ja anda selle valdus üle hagejale; 4) menetluskulud jätta kostja kanda. A. A. (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtule TsMS § 382 lg 1 alusel hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist, mis rahuldati Viru Maakohtu 31.08.2018 kohtumäärusega.

Laenulepingu nr. L060013028 (Lisa 2), millega seati hüpoteek vaidlusalusele kinnistule. Sama laenulepingu lisaga 1, 31.01.2014.a suurendati laenu ja muudeti laenuotstarvet vaidlusaluse kinnistu renoveerimiseks. Kinnistu oli väga halvas seisus, mida tõendab eksperthinnang nr. 429/036K, 29.03.2006 (Lisa 3), laenulepingu lisaga 2, 01.04.2014.a suurendati veel laenusummat. Kostja poolt vaidlusalusesse kinnistusse investeerimist tõendavad ka sellel ajal tehtud eksperthinnang nr. 0064/0114VK, 21.0.2014 (Lisa 4) ja eksperthinnang nr. 0285/0314VK, 21.01.2014 (Lisa 5) ning laenulepingu lisa 3, 05.07.2018.a sõlmimine ning eksperthinnangu nr. 101/0518JK, 04.06.2018 (Lisa 6). Kostja on kinnistul asuvat ühist kodu renoveerinud oma laenude arvelt, mitte A. A. poolt võetud laenude arvelt. Kostja soovib vastuse punktis 1.6. toodud tehingute ja eksperthinnangutega tõendada asjaolu, et kuna kostja teadlikult paigutas oma laenuraha vaidlusalusel kinnistul olevasse elumaja renoveerimisse (osapoolte alaline eluskoht) siis oli 17.04.2017.a Rakvere notar Toomas Saaver poolt tõestatud kinkelepingu nr. 755 sõlmimine põhjendatud ning kuna hageja ei ole tõendanud hagi aluse olemasolu siis tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Kuna hageja poolt ei ole tõendatud PankrS § 110 lg 1 p 4 sätestatud tagasivõitmise eeldused ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõuded anda nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning valduse üleandmiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

PankrS § 108 lg 2 pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PankrS § 109 lg 1 tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 2 kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Viru Maakohtu 10 juuli 2018 määrusega võttis Viru Maakohus menetlusse A. A. avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja nimetas A. A. pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Pankrotihaldur Tarmo Villman. 17.04.2017 koostas ja tõestas Rakvere notar Toomas Saaver kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega A. A. kinkis kinnistu, registriosa nr 791008 oma lähikondsele O. M.le. Seega sõlmiti vaidlustatav tehing 1 aasta ja 3 kuud enne ajutise halduri nimetamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kingisaaja on võlgniku lähikondne. Vaidlust ei ole ka selle üle, et võlgnik oli pidevates makseraskustes juba ca neli aastat enne kinkelepingu sõlmimist (2013). Maakohus leiab, et ei ole tavapärane, et: 1) pere liige (antud juhul kostja) 5 aasta jooksul (2013-2018) ei oma ülevaadet tema pangakontodel toimunud tehingutest; 2) ei oma ülevaadet pere rahalisest seisust; 3) üks pere liige (kostja) kohustab teist pere liiget (antud juhul A. A.t) tasuma kõik majapidamiskulud, laenumaksed, kõik arved summas kokku ca 1 000 eurot kuus, olles ise rahalistes raskustes (A. A. väide pankrotiavalduses) ja teades, et kohustatud pereliige on töötu ning perre sündis laps; 4) üks pere liige (kostja) ei tea kust sai A. A. raha, et lasta välja ehitada elamu veevärk; 5) üks pereliige (A. A.) varjab teise pere liikme (kostja) eest 5 aasta jooksul suutmatust täita võetud kohustust (tasuda kõik majapidamiskulud, laenumaksed, arved). Kostja kinnitas kohtuistungil, et A. A. ei ole isiklikes huvides talle kostja poolt usaldatud raha raisanud. Tulenevalt sellest, et eelpool toodu ei ole tavapärane olukord peres, ei ole ka kostja vastavad vastuväited hagile usutavad! Maakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et tõendamata on hageja väide, mille kohaselt kostja lähikondsena teadis või pidi teadma, et kinkeleping kahjustab võlausaldajate huve. Maakohus ei pea usutavaks, et kostja sai A. A. makseraskustest teada alles 2018 suvel, so ca viis aastat hiljem, kui A. A. pidevatesse makseraskustesse sattus. O. M. oli teadlik, et A. A. oli 2013.a kuni 2016 töötu ja 2016 A. A. töötas kõigest kaks kuud. A. A. on maksejõuetuse põhjuste seletuskirjas kinnitanud, et ka O. M. rahaline seis ei olnud hea, samas oli vaja investeerida kinnistusse, et välja ehitada vee- ja kanalisatsiooni süsteem, milleks Ave A. võttis oma esimese laenu. Maakohus järeldab sellest, et kuna nimetatud laen võeti ühistes huvides vee- ja kanalisatsiooni süsteemi väljaehitamiseks, ning O. M. pidi mõistlikult eeldades huvi tundma kust A. A. selleks raha sai ja kuidas kavatseb ta seda laenu tagasi maksta ajal, mil A. A. oli töötu ja tema enda rahaline olukord oli A. A. avalduse kohaselt raske .

Kostja muuhulgas tunnistas 19.12.2018 kohtuistungil, et: „Teiseks põhjuseks, miks ma selle kinkelepingu tegin, ma tahtsin pangast laenu võtta, et A. A. võlgu maksta, oma konto korda teha ja kõik võlad ära maksta, elu oli pankroti äärel.“ Sellega kostja tunnistas, et kinkelepingu sõlmimisel oli ta teadlik, et A. A. on sattunud makseraskustesse. Kostja teine põhjendus kinkelepingu sõlmimise vajaduse kohta, et ta soovis osaleda riigi poolt väljakuulutatud maa enampakkumisel, võib olla õige, kuid ei lükka ümber hageja väidet, et kostja pidi olema kinkelepingu sõlmimisel teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kostja väide, et kinnistu oli juba pikemat aega kostja poolt võetud laenude tagatiseks ja kostja investeeris kinnistusse, et renoveerida elumaja, ei lükka ümber hageja väidet et kostja pidi olema kinkelepingu sõlmimisel teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Maakohus on seisukohal, et PankrS § 109 lg.1 alusel tuleb17.04.2017 Rakvere notar Toomas Saaveri koostatud ja tõestatud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega A. A. kinkis kinnistu, registriosa nr 791008 oma lähikondsele O. M.le kehtetuks tunnistada. PankrS § 119 lg 1 kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. PankrS § 119 lg 1 alusel on kostjal kohustus tagastada pankrotivarasse kinnistu registriosa nr 791008 koos viljade ja muu kasuga, so peale kinkelepingut kinnistusse investeerituga. TsÜS § 68 lg 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 641 kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg.5 ja AÕS § 641 alusel on kostjal O. M.l kohustus teha tahteavaldus, so avaldus kande tegemiseks kinnisturaamatusse registriosa nr 791008, et omanikuna kantakse kinnistusraamatusse A. A. (pankrotis). Viru Maakohtu käesolev otsus asendab O. M. tahteavaldust. Riigikohus on oma 02.06.2008 lahendis nr 3-2-1-39-08 asunud seisukohale, et võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke puhul ei oma tähtsust see, kas kinkimise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad.

MENETLUSKULUD

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas 28.01.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt, palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1050 eurot, mis on kohtukulud tasutud riigilõivudena summas 1050 EUR (riigilõiv hagi tagamise avalduse esitamisel 50 EUR ja riigilõiv hagi menetlusse võtmiseks 1000 EUR), lisaks ning lisaks viivise VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus kontrollinud hageja menetluskulude taotlust, tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamiselt kokku 1000 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot, s.o on kokku 1050 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. TsMS § 162 tulenevalt jätab maakohus seoses hagi rahuldamisega menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas on 1050 eurot. Samuti tuleb vastavalt hageja taotlusele kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.