R S hagi H K ja R K vastu pärandvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R S (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: A –L S (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Senny Pello (Advokaadibüroo Concordia, e-post [email protected]) Kostja I: H K (isikukood XXX, elukoht XXX); riigi õigusabi korras määratud esindaja: vande advokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin, e-post [email protected]) Kostja II: R K (isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus: [email protected])
Asja läbivaatamine
Harku
Vallavalitsus
(e-post
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Anda hageja seaduslikule esindajale A –L S nõusolek alaealise hageja R S nimel võtta tagasi ja võõrandada R K (isikukood XXX) pärandvarasse kuuluvad Nordea Pensionifond A pensionifondi osakud.
Anda hageja seaduslikule esindajale A –L S nõusolek sõlmida alaealise hageja R S nimel pärandvara jagamise leping käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 3 kokkulepitud tingimustel.
3.Kinnitada hageja R S ja kostjate H K ning R K vahel sõlmitud kompromiss
2-17-16488 järgmiselt:
3.1.Pooled on ühisel arusaamisel, et:
3.1.1.R K vara pärijateks on 1/3 suuruses mõttelises osas tütar R S , tütar H K ja poeg R K .
3.1.2.R K pärandvara koosseisu kuuluvad AS Eesti Väärtpaberikeskus (reg. kood 10111982), kogumispensionikonto nr XXX, kontol olevad 13 898.93 Nordea Pensionifond A osakut (edaspidi nimetatud osakud). Pärandvara inventuuri kohaselt osaku väärtus 1,10623 eurot ja saldo seisuga 09.02.2017.a 15 375,41 eurot.
3.2.Pooled on kokku leppinud, et:
3.2.1.Pärijad soovivad ühiselt osakud tagasi võtta;
3.2.2.Kohtu poolt R S seaduslikule esindajale A –L S nõusoleku andmisel osakute tagasivõtmiseks, esitavad pooled ühiselt Luminor Bank AS-ile hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul nõusolekut andva kohtumääruse jõustumisest, kogumispensionide seaduse (KoPS) § 31 lg 1 kohase tagasivõtmise avalduse.
3.2.3.Osakute tagasivõtmisel registripidaja poolt KoPS § 31 lg-s 3 märgitud väljamakse jagavad pärijad omavahel vastavalt pärandiosade suurusele, s.o vastavalt 1/3 väljamaksest R S , 1/3 väljamaksest H K ja 1/3 väljamaksest R K.
3.2.4.Pooled märgivad osakute tagasivõtmise avalduses vastavalt KoPS § 31 lg 1 p-le 7 ja 9 pärandvara jagamise viisi, mis tuleneb kompromissi punktist 2.2.3 (s.o käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 3.2.3) ning paluvad väljamaksed teostada 1/3 osas vastavalt iga pärija arvelduskontole.
4.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-16488 menetlus käesoleva kompromissmäärusega hõlmatud vara osas. Ülejäänud osas menetlus jätkub.
5.Toimetada määrus pooltele ja eestkosteasutusele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu menetluses on R S hagi H K ja R K vastu pärandvara jagamise nõudes. 27.12.2018.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse osaliselt lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromissi pärandvarasse kuuluvate pensionifondide osakute osas. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad kompromisslepingu allkirjastamisega, et kompromiss on nende vaba tahte väljendus. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus kompromissi ei kinnita, osakute tagasivõtmiseks A –L S nõusolekut ei anna või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mistahes õiguslikku tähendust ning menetlusosalised loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. Pooled märgivad, et nad ei sõlmi kokkulepet menetluskulude jaotuse osas, kuivõrd kompromiss puudutab üksnes vara jagamise osalist, kuid mitte terviklikku lahendust ning menetlus tsiviilasjas nr 2-17-16488 jätkub.
2-17-16488 Ühtlasi on A –L S taotlenud kohtult saada nõusoleku alaealise hageja R S nimel tehingute tegemiseks. A –L S palub saada nõusoleku võtta tagasi pärandvarasse kuuluvad pensionifondide osakud ning jagada need vastavalt kompromissis kokkulepitud korrale. Harku Vallavalitsus on kohtu nõudel esitanud omapoolse seisukoha A –L S taotlusele. Kaasatud eestkosteasutus kirjeldab 21.01.2019.a menetlusdokumendis, et Harku Vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna lastekaitsespetsialist vestles R S seadusliku esindaja A –L S . A –L S on teadlik pärandvaraga kaasnevatest asjaoludest ning kinnitas, et pooled on esitanud kohtule kompromissi, milleks on kokkuleppele jõudmine pärandvarasse kuuluvate pensionifondide osakute jagamise osas. Eestkosteasutus toetab alaealise R S hagiavaldust pärandvara jagamise nõudes kompromissi lahendamise eesmärgil.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 2 kohaselt võivad pooled asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
2.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et A –L S avaldus kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 sätestab, et kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p 1 näeb ette, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. PKS § 188 lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 1 kohaselt osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama sätte teine lõige näeb ette, et pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg-st 11 tuleneb, et kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek. PKS § 188 lg 1 p 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva
2-17-16488 nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostjad on 29.04.2016.a surnud R K pärijateks vastavalt igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas (vt Tallinna notar R K poolt 21.02.2017.a tõestatud pärimistunnistus nr 1016. Tallinna kohtutäitur E V poolt 12.04.2017.a koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuulub pärandvara hulka muu hulgas pärandaja kogumispensionikontol nr XXX olevad 13 898.93 Nordea Pensionifond A osakut. Osaku väärtus on 1.10623 eurot ning saldo 09.02.2017.a seisuga 15 375 41 eurot. A –L S taotleb saada kohtu nõusolekut alaealise poolt päritud pensionifondide osakute tagasivõtmiseks ja võõrandamiseks. Ühtlasi taotleb A –L S kohtult luba jagada osakute müügist saadav tulem vastavalt pärijate pärandosade suurustele kompromissis kokku lepitud viisil. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et A –L S poolt taotletavad tehingud on alaealise hageja huvides ning kogumispensioni osakute tagasivõtmine ning osakute võõrandamisest saadava tulemi jagamine vastab alaealise heaolule. Kohus annab PKS § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 1 ning § 188 lg 1 p 8 koosmõju alusel A –L S loa võtta tagasi ning võõrandada alaealise hageja nimel R K pärandvarasse kuuluvad Nordea Pensionifond A pensionifondi osakud. Ühtlasi annab kohus A –L S nõusoleku sõlmida alaealise hageja nimel pärandvara jagamise leping käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s kokkulepitud viisil.
3.Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus pärandvarasse kuuluvate pensionifondide osakute jagamise osas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus selgitab, et kompromissiga (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
menetlust
lõpetav
määrus
on
täitedokument
TsMS § 173 lg-st 3 tulenevast põhimõttest ei märgi kohus käesolevasse määrusesse menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse lahendab kohus lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.