Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-10798
Tsiviilasi
Juri Nesterenko kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 29. juuni 2018 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/102
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Andrei Kreki määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): kohtutäitur Andrei Krek Vastustaja (avaldaja/võlgnik): Juri Nesterenko (ik: XXXX), esindaja Marko Tiirik Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Triin Kivipõld
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018 määrus ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks tagasi Viru Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Juri Nesterenko (avaldaja/võlgnik) esitas 16. juulil 2018 maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki (kohtutäitur) 29. juuni 2018 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/102. Kaebuse kohaselt viib kohtutäitur Swedbank AS avalduse alusel läbi täitemenetlust täiteasjas nr 066/2012/102. 11. juunil 2018 avaldas kohtutäitur väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku omandis oleva hoonestusõiguse Narva-Jõesuus XXX müügiteate. Võlgnik esitas 22. juunil 2018 kohtutäiturile kaebuse, milles palus: 1) tühistada kohtutäituri 11. juuni 2018 otsus kuulutada välja hoonestusõiguse enampakkumine alghinnaga 60 000 eurot, mille kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded
11.juunil 2018 enampakkumise teade; 2) p-s 1 taotletu rahuldamisel selgitada välja menetlusosaliste seisukohad uue alghinna osas; 3) tühistada kohtutäituri 11. juuni 2018 otsus kuulutada välja hoonestusõiguse enampakkumine alghinnaga 60 000 eurot, mille kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded
11.juunil 2018 enampakkumise teade, ning avaldada enampakkumise teates kogu informatsioon hoonestusõiguse kohta; 4) alternatiivselt p-le 3 täiendada enampakkumise teadet ja avaldada enampakkumise teates kogu informatsioon hoonestusõiguse kohta; 5) kohtutäitur A. Krekil taandada ennast antud täitemenetlusest. Kohtutäitur tegi 29. juunil 2018 otsuse, millega otsustas: 1) jätta kaebus läbivaatamata osas, milles on vaidlustatud vara ümberhindamist; 2) jätta kaebus läbivaatamata osas, milles taotletakse kolmandate isikute Uljana Nesterenko ja Olga Nesterenko varaliste õiguste (arestitud hoonestusõiguse üürileping) enampakkumise teatele lisamist; 3) rahuldada kaebus osaliselt osas, milles taotletakse lisada enampakkumise teatele andmed varaga tutvumise kohta. Tühistada 11. juunil 2018 avaldatud enampakkumise teade. Avaldada uus enampakkumise teade, milles määrata varaga tutvumise tähtaeg; 4) jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata; 5) jätta kohtutäituri taandamise taotlus rahuldamata.
2.juulil 2018 avaldas kohtutäitur väljaandes Ametlikud Teadaanded uue hoonestusõiguse enampakkumise teate, kus on avaldatud täiendav info vara kohta (ehitisregistri andmed) ja varaga tutvumise kohta. Enampakkumise alghind on jätkuvalt 60 000 eurot. Võlgnik palus maakohtul tühistada kohtutäituri 29. juuni 2018 otsuse p-d 1, 2 ja 4. Võlgnik leidis, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 ei võimalda kohtutäituril jätta kaebust läbivaatamata. Kohtutäitur peab kaebuse sisuliselt läbi vaatama ja tegema sisulise otsuse. Jättes
avaldamata teabe selle kohta, et hoonestusõigus on osaliselt O. Nesterenko ja U. Nesterenko valduses, sõlmitud on üürilepingud, on kohtutäitur oluliselt rikkunud TMS § 84 lg 1 p-de 2 ja 5 nõudeid. Võlgniku 26. mai 2017 ja 22. juuni 2018 kaebuste asjaolud on erinevad, kuna 26. mai 2017 kaebus oli esitatud seoses kohtutäituri tegevusega 2017. aastal. Olukorras, kus eelmisest enampakkumisest on möödunud pikk aeg, peab kohtutäitur välja selgitama menetlusosaliste seisukohad kavandatava enampakkumise alghinna osas.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbivaatamata, kuna võlgnik ei ole kinni pidanud kohtueelse menetluse korrast TMS § 217 mõttes, või alternatiivselt rahuldamata. Kohtutäitur on vaidlusaluses otsuses selgitanud, et võlgnik on juba taotlenud väidetavalt 12. detsembril 2012 kolmandate isikutega sõlmitud üürilepingu kohta enampakkumise teates informatsiooni avaldamist. Kohtutäitur jättis võlgniku taotluse 30. mai 2017 otsusega rahuldamata. Võlgnik esitas nimetatud otsuse peale kohtule kaebuse, mille Viru Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-17-9185 rahuldamata. Järjekordse kordusenampakkumise teate vaidlustamine samadel põhjendustel ja vastava kaebuse läbivaatamine on vastuolus mõistlikkuse põhimõttega, kuna võlgniku nõude põhjendamatus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Kohtutäitur hindas vara ümber 12. juuni 2017 vara ümberhindamise aktis, võlgnik akti ei vaidlustanud ja akti edasikaebamise võimalus on mööda lastud. Võlgnik ei ole selgitanud, millest tulenevalt on vara turuväärtus peale vara ümberhindamist oluliselt muutunud.
3.Swedbank AS (sissenõudja) nõustus kohtutäituri seisukohtadega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2018 määrusega kaebuse ning tühistas kohtutäitur A. Kreki 29. juuni 2018 otsuse täiteasjas nr 066/2012/102 ja kohustas kohtutäiturit 22. juuni 2018 kaebust kohtutäituri tegevuse peale uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jättis maakohus J. Nesterenko kanda [tegemist on ilmse ebatäpsusega, tegelikult on menetluskulud jäetud kohtutäituri kanda] ning mõistis kohtutäitur A. Krekilt J. Nesterenko kasuks välja 385 eurot menetluskulu ja viivise protsendina menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Määruse kohaselt on võlgnik pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohtutäituri tegevuse peale on esitatud esmalt kaebus kohtutäiturile, mille kohtutäitur lahendas 29. juuni 2018 otsusega. Seadusandja on ette näinud, et kohtutäituril puudub õigus kaebuse läbivaatamata jätmiseks, kuna kohtutäituril tuleb TMS § 217 lg 5 järgi teha motiveeritud otsus. Kuna kohtutäitur on 29. juuni 2018 otsusega jätnud osa võlgniku nõudeid läbivaatamata, ei ole nende nõuete osas motiveeritud otsust tehtud. Seetõttu kuulub kaebus rahuldamisele ning kohus tühistab kohtutäituri 29. juuni 2018 otsuse ja kohustab kohtutäiturit uuesti läbi vaatama võlgniku 22. juuni 2018 kaebuse, mille suhtes tuleb teha motiveeritud otsus. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. oktoobri 2018 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jääb kohtutäitur 29. juuni 2018 otsuses toodu juurde, et kohtutäitur on juba avaldanud oma seisukoha U. Nesterenko ja O. Nesterenkoga väidetavalt
12.detsembril 2012 sõlmitud üürilepingu kohta 30. mai 2017 otsuses samas täiteasjas.
Nimetatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata võlgniku kaebuse, milles ta taotles U. Nesterenko ja O. Nesterenkoga sõlmitud sama üürilepingu andmete avaldamist enampakkumise teates. Võlgnik esitas kohtutäituri 30. mai 2017 otsuse peale kaebuse kohtule ning Viru Maakohus jättis võlgniku kaebuse 28. veebruari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-9185 rahuldamata. Maakohtu määrus on jõustunud. Seega võlgnik on kasutanud oma õigust kohtutäituri seisukoht edasi kaevata. Juhul kui nõustuda võlgniku arvamusega, et uue enampakkumise teate avaldamisel on tegemist uue asjaoluga, on pahatahtlikul võlgnikul võimalus lõpmatult vaidlustada sama toimingut ja venitada täitemenetlust. Info kaebuse varasema läbivaatamise kohta on kohtutäituri 29. juuni 2018 otsuse põhjenduseks. Kohtutäitur ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur on kohustatud iga kaebuse läbi vaatama sisuliselt. Kohtutäituri õigus täitetoiming tegemata jätta on ette nähtud TMS § 7 lg-s 2. Kohtutäitur võib jätta kaebuse läbivaatamata nt juhul, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või täitetoimingu edasikaebamise võimalus minetatud või selle korrast ei ole kinni peetud. Tähtsust ei oma, kuidas on otsuse resolutsioon formuleeritud – kas läbivaatamata jätmise või rahuldamata jätmisena. Kohtutäitur on võlgniku kaebuse kohta teinud põhjendatud otsuse ja kohus pidi kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Maakohus tühistas kohtutäituri otsuse täies ulatuses ja kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Kohtutäitur jättis tühistatud otsusega võlgniku kaebuse osaliselt rahuldamata, osaliselt rahuldas ja otsustas ka enda taandamise küsimuse. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on kohtutäituri otsus nimetatud osas tühistatud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Võlgnik määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
SISSENÕUDJA SEISUKOHT
7.Sissenõudja nõustub kohtutäituri seisukohtadega ning palub määruskaebus rahuldada ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtutäituri 29. juuni 2018 otsus tuleb tühistada ja kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama võlgniku 22. juuni 2018 kaebus, kuna kohtutäitur on vaidlustatud otsusega jätnud osa võlgniku nõudeid läbivaatamata, st ei ole teinud nende nõuete osas motiveeritud otsust. Kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud TMS §-des 217–218. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 3 kohaselt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kohtutäitur on teinud võlgniku 22. juunil 2018 esitatud kaebuse kohta 29. juunil 2018 otsuse, millega on kaebuse osaliselt jätnud läbivaatamata, osaliselt rahuldamata ja osaliselt rahuldanud. Kohtutäitur on otsuses muu hulgas põhjendanud, miks ta leiab, et kaebus tuleb jätta osaliselt
läbivaatamata. Kuigi täitemenetluse seadustikus puudub norm, mille alusel võib kohtutäitur jätta kaebuse läbivaatamata, vastab kohtutäituri vaidlustatud otsus ringkonnakohtu hinnangul TMS § 217 lg 5 nõudele, st kohtutäitur on võlgniku kaebuses esitatu kohta sisuliselt seisukoha võtnud ja oma seisukohta otsuses põhjendanud. Sellises olukorras pidi maakohus võlgniku poolt kohtutäituri otsuse peale kohtule esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama, mitte aga tühistama otsust põhjendusega, et kuna kohtutäitur on otsusega jätnud osa võlgniku nõudeid läbivaatamata, ei ole nende nõuete osas motiveeritud otsust tehtud. Maakohus on rikkunud TsMS § 477 lg-s 1 ja § 436 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab kohtumäärus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on jätnud kohtutäituri vaidlustatud otsuse sisuliselt kontrollimata ega ole andnud hinnangut kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse väidetele. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelpool nimetatud rikkumist ei ole võimalik määruskaebemenetluses kõrvaldada. Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule asja sisuliseks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et lisaks on maakohus vaidlustatud määrusega tühistanud kohtutäituri otsuse täies ulatuses, st muu hulgas ka selles osas, mida võlgnik ei ole maakohtule esitatud kaebuses üldse vaidlustanud (osas, milles kohtutäitur tema kaebuse rahuldas ja osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata tema taandamise taotluse).
10.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.