Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
24.04.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-13379
Tsiviilasi
SPB Build Invest Group OÜ avaldus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 23.08.2019 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 014/2016/481 Avaldaja SPB Build Invest Group OÜ, seaduslik esindaja IP
Menetlusosalised
Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets Puudutatud isik II ASIS Consult OÜ, esindaja AP Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 14.01.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
SPB Build Invest Group OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta SPB Build Invest Group OÜ määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 14.01.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-13379 muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluse kulud SPB Build Invest Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
Visum Projekt OÜ esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur algatas 17.03.2016 SPB Build Invest Group OÜ suhtes täitemenetlus (täiteasi nr 014/2016/481). Täitedokumendiks oli notariaalne hüpoteegileping.
2-19-13379
2.Kohtutäitur koostas 25.05.2016 kinnisasja arestimisakti, millega arestiti avaldajale kuuluv kinnisomand aadressil Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Vabaduse tn 40.
3.SPB Build Invest Group OÜ esitas hagi ASIS Consult OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2016/481. Harju Maakohus kinnitas 03.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15512 SPB Build Invest Group OÜ ja ASIS Consult OÜ vahel sõlmitud kompromissi, mille üheks tingimuseks oli ka täiteasjas nr 014/2016/481 sundtäitmise lubamatuks tunnistamine (resolutsiooni p-d 1 ja 1.2). Kompromissi tingimuse p 1.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest loetakse kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks. Pooled kinnitasid, et nad ei oma teineteise vastu mistahes nõudeid seoses selle tsiviilasjaga nr 2-16-15512. Lahend on jõustunud.
4.Avaldaja taotles 13.03.2019 e-kirjas viitega maakohtu 03.01.2019 määrusele täiteasja lõpetamist ning kinnisasjale seatud keelumärke tühistamist. Kohtutäituri abi selgitas 13.03.2019 e-kirjas, et täitemenetluse lõpetamiseks ja vara arestist vabastamiseks tuleb tasuda täitekulud 8719,16 eurot.
5.Avaldaja esitas 15.03.2019 kohtutäiturile jõustumismärkega maakohtu 03.01.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-16-15512 ning taotles täiteasja nr 014/2016/481 lõpetamist ja vara aresti alt vabastamist. Kohtutäituri abi keeldus 19.03.2019 e-kirjaga täitemenetluse lõpetamisest ja vara aresti alt vabastamisest, kuna kohus ei ole täitedokumenti tühistanud ega sundtäitmist lubamatuks tunnistanud ning vastavalt 13.03.2019 e-kirjale tuleb täitemenetluse lõpetamiseks ja vara arestist vabastamiseks tasuda täitekulud.
6.Avaldaja esitas 07.08.2019 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja taotles täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 014/2016/481 ning vara aresti alt vabastamist.
7.Kohtutäitur jättis 23.08.2019 otsusega täiteasjas nr 014/2016/481 kaebuse läbi vaatamata. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on esitatud tähtaega rikkudes. Kohtutäitur tegi avaldaja 15.03.2019 taotluse kohta otsuse 19.03.2019. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale oleks tulnud esitada hiljemalt 29.03.2019 (TMS § 217). Kohtutäitur selgitas 13.03.2019 e-kirjas, et täitemenetluse lõpetamiseks ja vara arestist vabastamiseks tuleb tasuda täitekulud 8719,16 eurot. Kui sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäituri otsese tegevuseta, on kohtutäituril õigus tasu saada. Kohtutäitur saab sel juhul keelduda menetluse lõpetamisest ja kinnisasja arestist vabastamisest, kuni tema tasunõue on rahuldatud. Tasunõude saab realiseerida arestitud kinnisasja arvel (Riigikohtu 16.09.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 29; 29.09.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 28). Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses (Riigikohtu 15.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 17). Kui täidetakse hüpoteegilepingut, on kohtutäituril õigus rahuldada täitekulude nõue hüpoteegi arvel (Riigikohtu 16.09.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 28). Kohtutäitur võib hüpoteegi realiseerida ning kinnisasja vaatamata sissenõudja võlgnevuse kustutamisele oma tasunõude täitmiseks maha müüa (Riigikohtu 16.09.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 34). 2(7)
2-19-13379
8.Avaldaja esitas 02.09.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 23.08.2019 otsuse peale täiteasjas nr 014/2016/481. Täitekulude sissenõudmine avaldaja vara arvelt ei ole proportsionaalne. Kohtutäituril pole õnnestunud nõuet ka osaliselt täita. Nõuet pole täidetud ka täitemenetluse väliselt. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäituril on õigus nõuda täitetasude maksmist sissenõudjalt (KTS § 41 lg 2). Kuna maakohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks, puudus kohtutäituril seaduslik alus nõuda võlgnikult täitekulude tasumist. Kohtutäitur oli kohustatud 15.03.2019 lõpetama täitemenetluse ning vabastama võlgniku vara aresti alt.
9.ASIS Consult OÜ taotleb 17.10.2019 vastuses avalduse rahuldamist. Täiteasjas ei ole kohtutäituri poolt sissenõudja nõuet õnnestunud rahuldada, sh ka mitte osaliselt. Sissenõude pööramine võlgniku varale pole proportsionaalne. Maakohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Kohtutäituril puudub seaduslik alus nõuda kohtutäituritasusid võlgnikult. Kohtutäituril oli seadusest tulenev kohustus kohtuotsuse jõustumisel lõpetada täitemenetlus ning vabastada võlgnikule kuuluv vara aresti alt.
10.Kohtutäitur Marek Laanemets esitas 21.10.2019 vastuse, milles taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei ole esitatud tähtaegselt. Kaebus esitati 07.08.2019, kuid oleks tulnud esitada hiljemalt 29.03.2019. Vaidlusalune täitemenetlus ei ole tavapärane rahalise nõude täitmise täitemenetlus. Tegemist on hüpoteegi realiseerimise täitemenetlusega. Hüpoteegi täitmisel täitemenetluses on lubatud nõude pööramine vaid hüpoteegiga tagatud kinnisasjale. Kohtutäituri tasu otsus on täitedokument tulenevalt TMS § 2 lg 1 p 16. Kui sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäituri otsese tegevuseta, on kohtutäituril õigus tasu saada. Kohtutäitur saab sel juhul keelduda menetluse lõpetamisest ja kinnisasja arestist vabastamisest, kuni tema tasunõue on rahuldatud. Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses (Riigikohtu 15.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 17). Täitemenetluses on täitekulude 8719,16 eurot (koosneb täitemenetluse alustamise tasust 19,16 eurot ja pool kohtutäituri põhitasust ehk 8700 eurot). Teave edastati nii sissenõudjale kui ka võlgnikule. Sissenõudja on kohtule esitatud seisukohas viidanud TMS § 41 lg-le 2, mille kohaselt tuleks sissenõudjal tasuda täitemenetluse lõpetamiseks täitekulud. Kohtutäitur on sissenõudja esindajale korduvalt edastanud nõude suuruse ja konto rekvisiidid täitekulude tasumiseks. Käesoleva vastuse esitamise ajaks ei ole täitekulude katteks laekumist toimunud. Kohtutäituri arvates on poolte eesmärgiks vabaneda kohtutäituri tasu maksmise kohustusest.
11.Harju Maakohus jättis 14.01.2020 määrusega avaldaja avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kontrollida tuleb vaid kohtutäituri 23.08.2019 otsuse seaduslikkust. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kaebetähtaega rikkudes. Kohtutäitur selgitas, et ta keeldub täitemenetluse lõpetamisest ja ta teavitas sellest avaldajat 19.03.2019 ekirjaga. Kohtutäitur 19.03.2019 e-kiri ei vasta TMS § 7 lg-s 2 sätestatud vorminõuetele. Samas 3(7)
2-19-13379 on 19.03.2019 e-kirjast arusaadav, et kohtutäitur ei rahuldanud avaldaja taotlust täitemenetluse lõpetamiseks ning keeldus täitemenetluse lõpetamisest enne täitekulude tasumist. Ka avaldaja on 19.03.2019 e-kirjast aru saanud, et kohtutäitur keeldub täitemenetluse lõpetamisest. Avaldaja märkis 07.08.2019 kaebuses, et 19.03.2019 on kohtutäituri abi enda e-kirjas keeldunud täitemenetluse lõpetamisest. Olukorras, kus kohtutäituri 19.03.2019 e-kirjast on üheselt arusaadav, et kohtutäitur keeldus täitemenetluse lõpetamisest ning nimetatud asjaolu on selge ka avaldajale, tuleb lugeda kohtutäituri 19.03.2019 e-kiri kohtutäituri otsuseks täitetoimingu tegemisest keeldumiseks. Avaldajal tuli seega kaebus täitemenetluse lõpetamata jätmise peale esitada TsMS § 217 lg 1 alusel 10 päeva jooksul alates päevast, kui avaldaja sai teada või pidi teada saama, et kohtutäitur on keeldunud täitemenetluse lõpetamisest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et avaldaja oleks 19.03.2019 e-kirja kätte saanud alles 10 päeva enne 07.08.2019 kaebuse esitamist. Avaldaja ei ole vaidlustanud, et sai 19.03.2019 e-kirja kätte 19.03.2019. Kuna kohtutäitur ei ole 23.08.2019 avalduses kaebust sisuliselt läbi vaadanud, ei võta kohus seisukohta täitemenetluse lõpetamata jätmise põhjendatuse kohta. Täitemenetluse lõpetamise taotlemine ei ole tähtajaga piiratud, mistõttu on avaldajal võimalik esitada kohtutäiturile uus taotlus täitemenetluse lõpetamiseks ning seda otsust on võimalik uuesti vaidlustada. TsMS § 217 lg 2 alusel saab kohtutäitur ennistada TsMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.SPB Build Invest Group OÜ taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega saadetakse tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt kohustada kohtutäitur Marek Laanemetsa vaatama läbi 07.08.2019 esitatud kaebust ning tühistama kohtutäituri 17.03.2016 ja 25.05.2016 otsused vara arestimise ja keelumärke seadmise kohta täiteasjas nr 014/2016/481. Pärast maakohtu 03.01.2019 määrust, millega kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks, oli kohtutäitur kohustatud lõpetama täitemenetluse ja vabastama võlgniku vara aresti alt. Kohtutäituril ei ole õigust nõuda täitekulusid. Võlgniku ja kohtutäituri abi 13.03.2019 ja 15.03.2019 kirjavahetust tuleb käsitada kohtutäiturimäärustiku § 23 lg-s 1 nimetatud avalduste ja selgitustaotluste esitamise ning vastamisena. Kohtutäituri abi ei ole kohtutäitur, samuti puuduvad tema e-kirjas igasugused viited kohtutäituri asendamise kohta. Kohtutäitur ei ole kohtutäituri abi 15.03.2019 saadetud ekirja allkirjastanud. Samuti ei vasta see kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
13.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist. Tegemist oli hüpoteegi realiseerimise täitemenetlusega. Kui sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäituri otsese tegevuseta, on kohtutäituril õigus tasu saada. Kohtutäitur saab sel juhul keelduda menetluse lõpetamisest ja kinnisasja arestist vabastamisest, kuni tema tasunõue on rahuldatud. Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses (Riigikohtu 15.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 17).
4(7)
2-19-13379 Kaebus kohtutäituri tegevuse peale pole esitatud tähtaegselt. Täitekulude suurus on 8719,16 eurot. Võlgniku ja sissenõudja eesmärgiks on vabaneda kohtutäituri tasu maksmise kohustusest.
14.ASIS Consult OÜ taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamist. Kohtutäitur ei ole nõuet täitnud. Maakohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Seetõttu ei ole kohtutäituril õigust nõuda tasu. Kohtutäituri abi 15.03.2019 e-kiri ei vasta kohtutäituri ametitoimingu või täitetoimingu akti nõuetele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 ple 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Kohtutäitur jättis 23.08.2019 otsusega täiteasjas nr 014/2016/481 kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei olnud esitatud tähtaegselt. Kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel ehk täitemenetluse korraldamisel saab täitemenetluse osaline vaidlustada eelkõige TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (vt Riigikohtu 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16; 12.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p 18; 20.04.2016 otsus asjas nr 3-2-1-142-15, p 16). Viidatud Riigikohtu praktika ja TMS-i sätted ei välista ega piira täitemenetlusosaliste õigust esitada kohtutäiturile avaldusi, millega taotletakse täitetoimingute tegemist või tegemata jätmist, sh täitemenetluse lõpetamist (Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2019 määrus asjas nr 2-18-16951, p 14).
17.Maakohus pidi kontrollima, kas kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse õigesti sisuliselt läbi vaatamata TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja ehk võlgnik esitas 15.03.2019 avalduses selgesõnalise taotluse lõpetada täitemenetlus. Täitemenetluse lõpetamise taotluse peab kohtutäitur lahendama otsusega, mille peale on võimalik edasi kaevata (Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2019 määrus asjas nr 2-19-4228, p 12). Kohtutäituri abi keeldus 19.03.2019 e-kirjaga täitemenetluse lõpetamisest. Kohtutäituri otsusena on käsitletud ka kirja vormis avalduse lahendamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2019 määrus asjas nr 2-194228, p 12). Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kohtutäituri 19.03.2019 e-kirja tuleb pidada kohtutäituri otsuseks, millega keelduti täitemenetluse lõpetamisest.
18.Kohtutäituri abi 19.03.2019 otsus, millega keelduti täitemenetluse lõpetamisest ja vara aresti alt vabastamisest, on otsus täitetoimingu kohta (TMS § 7 lg 2 ja § 217 lg 1). Vaidlusaluse keelduva otsuse vaidlustamiseks pidi määruskaebuse esitaja esitama kaebuse täiturile kümne päeva jooksul alates otsusest teadasaamisest (TMS § 217 lg 1; Riigikohtu 11.11.2015 määrus asjas nr 3-2-1-122-15, p 13). Maakohus ja kohtutäitur on õigesti leidnud, et kaebus kohtutäituri abi 19.03.2019 otsuse peale tuli esitada hiljemalt 29.03.2019 ning avaldaja 07.08.2019 esitatud kaebus kohtutäituri otsuse peale oli esitatud seega pärast seaduses sätestatud tähtaega. Kuigi täitemenetluse seadustikus puudub norm, mille alusel võib kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata (vt selle kohta Tallinna Ringkonnakohtu 5(7)
2-19-13379 07.11.2019 määrus asjas nr 2-19-7755, p 38; Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018 määrus asjas nr 2-18-10798, p 9), ei mõjuta eksimus kohtutäituri otsuse resolutsioonis käesoleva asja lõpptulemust. Kohtutäitur on oma seisukohti kaebetähtaja rikkumise küsimuses otsuses piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kohtutäituri vaidlustatud otsus TMS § 217 lg 5 nõudele.
19.Kohtutäituri abil on õigus otsustada täitemenetluse lõpetamata ja vara aresti alt vabastamata jätmise küsimus. KTS § 23 lg 3 teise lause järgi on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. KTS § 7 lg 1 loetelu ei näe ette, et täitemenetluse lõpetamata ja vara aresti alt vabastamata jätmise võiks otsustada vaid kohtutäitur ise. KTS § 7 lg 1 p 1 kohaselt peab kohtutäitur isiklikult otsustama täitemenetluse lõpetamise, mitte aga lõpetamata jätmise. Seega võis kohtutäituri abi võlgniku taotluse lahendada. Kuna kohtutäituri abi teeb toiminguid kohtutäituri nimel, on abi otsus käsitatav kohtutäituri otsusena ja menetlusosaline kohtus on kohtutäitur (vt Riigikohtu 29.01.2014 määrus asjas nr 3-2-1-164-13, p 15).
20.Kaebajal on õigus esitada kohtutäiturile uus taotlus lõpetada täiteasjas menetlus ja vabastada vara arest alt. Kui kohtutäitur keeldub seda tegemast, on kaebajal õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale, järgides TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaegu.
21.Ringkonnakohus peab vajalikuks muu hulgas märkida täitekulude kohta alljärgnevat. TMS § 221 lg 4 sätestab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamisel jäävad täitekulud sissenõudja kanda. TMS § 221 lg 4 grammatilise tõlgendamise korral peaks kohus täitekulude sissenõudja kanda jätmiseks hagi rahuldama. Normi eesmärgiks on, et täitekulud tuleb jätta sissenõudja kanda, kui ta on pöördunud kohtutäituri poole ekslikult või ennatlikult. Ringkonnakohtu hinnangul pole TMS § 221 lg-s 4 sätestatud tagajärje kohaldamine sissenõudja suhtes välistatud, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses on võlgnik ja sissenõudja sõlminud kompromissi, mille üheks tingimuseks on, et pooltel pole teineteise vastu nõudeid ja sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Sellesisulise kompromissi kinnitamine omab sama tulemust nagu hagi rahuldamine – nõude puudumise tõttu on sundtäitmine lubamatu. Kompromissiga on võimalik kokku leppida ka teisiti ja jagada täitekulud nt võrdselt. Seetõttu juhul, kui kompromissis ei ole täitekulude kandmises teisiti kokku lepitud, on alust kaaluda, kas jätta täitekulud TMS § 221 lg 4 alusel sissenõudja kanda. Kui kohtutäitur lahendab täitemenetluse lõpetamise ja vara aresti alt vabastamise küsimust, tuleb tal ka selle raames uuesti otsustada tasumäära küsimus. Selle raames tuleb tal aga lähtuda hetkel kehtivatest, mitte endistest tasumääradest (vt Riigikohtu 21.09.2018 otsus asjas nr 21517249, p 10; 09.01.2019 otsus asjas nr 2-17-11697, p-d 14–16). Kohtutäituril tuleks tasu kindlaksmääramisel juhinduda muu hulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast KTS § 41 lg 2 tõlgendamisel. KTS § 41 lg 2 võib kohustatud isikule (üldjuhul võlgnik, erandjuhul sissenõudja) mõnel juhul kaasa tuua suure kohtutäituri tasu maksmise kohustuse ka siis, kui kohtutäitur on teinud nt vaid kaks täitetoimingut enne, kui võlgnik tasub võla otse sissenõudjale. Sel juhul tuleb KTS § 41 lg 2 kohaselt tasuda pool põhitasust, arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Kui sisse nõudmata jäi suur osa nõudest või kogu rahaline nõue (tasuti otse sissenõudjale), võib ka pool kohtutäituri põhitasust (vt eelkõige KTS § 35 lg 2) olla ebaproportsionaalselt suur. Kohtutäituri lisatasu on sarnane lõivule, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks. Tasusüsteem ei 6(7)
2-19-13379 tohiks viia selleni, et sellega riivatakse ebaproportsionaalselt mh vara omanike, võlgnike ja võlausaldajate omandiõigust. Eelmainitu kehtib ka KTS § 41 lg-s 2 reguleeritud põhitasu kohta (Riigikohtu 15.06.2016 otsus asjas nr 3-2-1-32-16, p 19). Kohtutäituril on võimalik määrata põhitasu, mis on proportsionaalne, arvestades muu hulgas seda, millises ulatuses on nõue sisse nõutud ja milliseid täitetoiminguid tehti.
22.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (TsMS § 172 lg 10).
23.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kinnisasja arestimise aktist (dtl 14) nähtuvalt on täitemenetluses nr 014/2016/481 täidetava nõude suuruseks 98 569,16 eurot, mis koosneb ka kohtutäituri tasust 8640 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.