Liivi Aiad OÜ (registrikood 10954887, aadress Külavahe tee 11, Randvere küla, Viimsi vald, 74001 Harjumaa) Seaduslik esindaja juhatuse liige Andres Vainu Lepinguline esindaja Urmas Mark (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 17.09.2018.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX isikukood XXX) hagiavaldus Liivi Aiad OÜ (registrikood 10954887) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 022/2017/1712 lubamatuks tunnistamise nõudes.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.04.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-6153 kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Rahuldada Liivi Aiad OÜ (registrikood 10954887) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.Välja mõista XXXlt ( isikukood XXX) Liivi Aiad OÜ (registrikood 10954887) kasuks menetluskulud 905 (üheksasada viis) eurot. Edasikaebamise kord
1 (7)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX (hageja) esitas 18.04.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Liivi Aiad OÜ (kostja) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 022/2017/1712 lubamatuks tunnistamise nõudes. Ühtlasi esitas hageja koos hagiga hagi tagamise avalduse. Kohus jättis 19.04.2017 hagi ja hagi tagamise avalduse käiguta. Hageja esitas 26.04.2017 puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi. Kohus rahuldas 27.04.2017 hagi tagamise avalduse ja võttis hagi menetlusse. Kostja vastas hagile 29.05.2017. Kohtuistungid toimusid 18.01.2018 ja 17.09.2018. 17.09.2018 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Krista ja kostja juhatuse liige Andres Vainu.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. 30.03.2017 algatati Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt täitemenetlus hageja suhtes kostja (sissenõudja) täitmisavalduse alusel. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 2-14-17974. Nõude sisu kohustada hagejat andma kostjale üle Tallinnas, XXX asuva kinnistu valdus (registriosa nr 624401). Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-17974 jõustus 15.03.2017. Hageja kasutab vaidlusalust kinnisasja tasuta kasutamise lepingu alusel. Leping on sõlmitud suulise kokkuleppega. Kokku leppisid ehk lepingu sõlmimisel osalesid hageja ja kostja seaduslik esindaja Andres Vainu. Leping on sõlmitud vahetult peale täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Leping sõlmiti tähtajaga kuni hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni (asjaõiguslepingu sõlmimiseni). Lepingu järgi kannab kommunaal- ja muud kinnisasja hooldamisega seotud kulud hageja. Hagejal on õigus majutada kinnisasjal asuvatesse hoonetesse oma perekonna liikmeid ja vara. Tasuta kasutamise kokkuleppe olemasolu kinnitab hageja tütar Krista oma ütlustega kohtuistungil. Kostjal on vaidlusaluse kinnisasja võtmed alates 2011. aasta lõpust. Sundtäitmise aluseks olev Harju Maakohtu lahend jõustus 15.03.2017. Võtmed on kostjal enne 15.03.2017. Tagasiostuõiguse teostamisest tulenev õigus on õigus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatusse omanikuna hageja sissekandmiseks. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et tagasiostu õiguse teostamise järgselt saab hageja vaidlusaluse kinnisasja omanikuks. Tallinna notar Triin Lekk koostas ja tõestas hageja tagasiostuõiguse teostamise avalduse 22.09.2016. Avalduse punktis 2.3. teatab hageja, et ostab kinnistud tagasi ja tagasiostu hinnaks on 27.12.2011 lepingus märgitud ostuhind s.o 74 714,30 eurot. Kostja kinnistute tagasiostuavalduse sai kätte 06.11.2016. 27.12.2011 toimunud müügilepingu sõlmimise eesmärk oli anda kostajale saadud laenu eest tagatis. Seetõttu ei vastanud kinnistute müügihind turuväärtusele, vaid oli ebanormaalselt madal. Kinnistud müüdi kokku 74 714,30 euro eest. Pooled leppisid kokku, et hageja ostab kinnistud tagasi müügilepingus näidatud hinnaga seaduses sätestatud aja jooksul. Asjaolu, et kinnistute tagasiostuõigus ei sisaldu selgelt 27.12.2011 sõlmitud notariaalses lepingus on olulise eksimuse tulemus. Kostja õiguste kuritarvitamine ja hea usu põhimõttega vastuolus olev käitumine seisneb selles, et kostja nõuab 180 000 eurot vaidlusaluse kinnisasja ülekandmise (asjaõiguslepingu) eest, mille tagasiostu hinnaks on vastavalt 27.12.2011 sõlmitud müügilepingule 74 714,30 eurot, millest on tasutud 13 000 eurot. Kostja käitub nii nagu mõistlik ja heatahtlik inimene ei käituks. Kostja ei tule asjaõiguslepingut sõlmima alla 180 000 euro. 2 (7)
Avaldus sundtäitmise algatamiseks on esitatud eesmärgiga hagejat sundida kostja soovitud hinda tasuma. Hageja hinnangul on selline käitumine õiguste kuritarvitamine. Lepingu pooled peavad üksteise suhtes käituma heas usus. Sundtäitmise läbiviimise teade tuli hagejale ootamatult. Kostja rikub vaidlusaluse kinnisasja tasuta kasutamise kokkulepet, mille kohaselt hagejal on õigus vaidlusalust kinnisasja kasutada kuni omanikuks saamiseni (kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseni). Sundtäitmine ei ole mõistlik seetõttu, et kui tsiviilasjas nr 2-16-16482 jõustub kohtulahend, millega kohustatakse kostjat andma tahteavaldused omandi ülekandmiseks, tuleb hagejal omakorda asuda nõudma vaidlusaluse kinnisasja valduse väljanõudmist. Seega on hageja hinnangul sundtäitmine ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte vastane on kostja poolt ootamatu sundtäitmise algatamine avalduse esitamisega kohtutäiturile, eirates tasuta kasutamise kokkulepet, valduse olemasolu ning 180 000 euro nõudmine vaidlusaluse kinnisasja ülekandmiseks kostjale.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja ei nõustu hagiga. Kostja esitas 23.03.2017 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse tsiviilasjas 2-14-17974 jõustunud kohtulahendi sundtäitmisele pööramiseks. Kohtulahend jõustus 15.03.2017. Kohtutäitur võttis asja menetlusse ja algatas täiteasja nr 022/2017/1712. Hageja ja kostja esindaja Andres Vainu kohtusid viimati 12.05.2016 toimunud kohtuistungil. Pärast seda pole nad kohtunud, elektronkirju vahetanud ega ka telefonitsi suhelnud. Samuti pole nad suhelnud esindajate vahendusel. Hageja väide on alusetu suulise kokkuleppe osas, mis lubab tal kinnistut kasutada. Äärmiselt ebatõenäoline, et isik sõlmides vahetult pärast 15.03.2017 kokkuleppe, mis peatab jõustunud kohtulahendi täitmise, esitab 23.03.2017 avalduse sama kohtulahendi sundtäitmisele pööramiseks. Kostja sai hagejalt maja võtmed detsembris 2011 või jaanuaris 2012, kuid vahetult pärast seda, umbes nädala jooksul, vahetas kostja lukud (lukusüdamikud), tehes sellega kostjale ligipääsu valdusele võimatuks. Kostja ja hageja vaidlesid peaaegu kolm aastat kinnistu valduse üleandmise üle. Nüüd kui on olemas jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat kinnistu valduse kostjale üle andma, vabastab täitemenetluse peatamine ta oma kohustuse täitmisest. Juhul kui isik, kes vabaneb jõustunud kohtulahendiga määratud kohustuse täitmisest põhjendusega, et tal on teise poolega suuline kokkulepe, mis vabastab ta kohustuse täitmisest, muutub kohtupidamine mõttetuks, sest sellise väite saab esitada mistahes lahendi suhtes ja lugematu arv kordi, mis muudab jõustunud lahendi täitmise võimatuks. Tsiviilkohtumenetlus, mille peamiseks eesmärgiks on venitada jõustunud lahendi täitmine määramata ajale, on vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega. Hageja viitab küll kokkuleppe olemasolule, kuid pole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Poolte viimane isiklik kontakt toimus 12.05.2016 toimunud kohtuistungil (asjas 2-14-17974) ehk kümme kuud enne kohtuotsuse jõustumist ning hageja väide poolte vahel sõlmitud kinnistu tasuta kasutamise kokkulepe kohta ei vasta tõele ja on pahatahtlik. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Asjas tuvastatud asjaolud
4.Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt algatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2017/1712 hageja (võlgnik) suhtes kostja (sissenõudja) täitmisavalduse alusel; - Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 2-14-17974 (jõustunud 15.03.2017); - Nõude sisu kohustada hagejat andma kostjale üle Tallinnas, XXX asuva kinnistu (registriosa nr 624401) valdus (30.03.2017 kinnisasja väljaandmise täitmisteade täiteasjas nr 022/2017/1712). Käesolevas asjas vaidlevad pooled peamiselt selle üle, kas hagejal on õiguslik alus asja vallata. Hageja hinnangul on tal tasuta kasutamine lepingu alusel õigus asja vallata, millele kostja vaidleb vastu. Ühtlasi heitis hageja kostjale ette hea usu põhimõtte vastast käitumist. 3 (7)
Hageja nõude lahendamine
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt saab täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõudes üksnes alustele, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Asja valdajal on täitemenetluse takistamiseks võimalik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Selles hagis võib hageja tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga tuvastatakse selle olemasolu või puudumine. Hageja on esitanud hagis järgmise nõude: „2. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täitemenetluses nr 022/2017/1712;“. Hageja taotleb täitemenetluse lubamatuks tunnistamist põhjusel, et tal on sundtäitmise eseme (eluruum) suhtes täitmist välistav õigus, s.o tal on tasuta kasutamise lepingu alusel õigus eluruumi vallata. Kostja vaidleb hagejale vastu. Kostja vastuväide kujutab endast vastuväidet lepingu olemasolule, mis paneb hagejale tõendamiskoormise tõendada, et leping on olemas (TsMS § 230 lg 1). Alljärgnevalt kohus asja lahendamiseks hindab, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud tasuta kasutamise leping või mõni muu kasutusleping vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks. Kui tasuta kasutamise lepingut või muud kasutuslepingut ei ole, puudub hagejal valduse õiguslik alus ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 389 kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Hageja avaldas 26.04.2017 menetlusdokumendis, et ta kasutab vaidlusalust kinnisasja tasuta kasutamise lepingu alusel. Leping on sõlmitud suulise kokkuleppega. Kokku leppisid ehk lepingu sõlmimisel osalesid hageja ja kostja seaduslik esindaja Andres Vainu. Leping on sõlmitud vahetult peale täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohtulahend jõustus 15.03.2017. Leping sõlmiti tähtajaga kuni hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni (asjaõiguslepingu sõlmimiseni). Lepingu järgi kannab kommunaal- ja muud kinnisasja hooldamisega seotud kulud hageja. Hagejal on õigus majutada kinnisasjal asuvatesse hoonetesse oma perekonna liikmeid ja vara. Hageja avaldatu on hageja menetlusdokumendis esitatud faktiväited. Tegemist ei ole dokumentaalse tõendiga. Kohus ei saa lugeda hageja esitatud väiteid usaldusväärsemaks kostja menetlusdokumentides esitatud väidetest (poolte vahel on vaidlus). Pooled ei vaidle selle üle, et täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 2-14-17974 (jõustunud 15.03.2017). Eeltoodust tulenevalt on hagejal võimalik nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist asjaoludel, mis on tekkinud pärast otsuse jõustumist 15.03.2017. Hagi aluseks saavad olla alates 15.03.2017 tekkinud asjaolud (TMS § 221 lg 2). Seetõttu hageja ei saa tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis väidetele selle kohta, et kostjal on vaidlusaluse 4 (7)
kinnisasja võtmed alates 2011. aasta lõpust ja seonduvalt hageja tagasiostuõiguse teostamise avaldusega. Kohus märgib, et samuti on käesoleva asja lahendamisel asjakohatud hageja välja toodud kinnisasja võtmetega seonduvad asjaolud ja tagasiostuõiguse teostamise avaldusega seonduvad asjaolud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt valdab hageja kinnisasja ning teeb seda enda hinnangul tasuta kasutamine lepingu alusel. Olukorras, kus hageja valdab kinnisasja, ei ole välistatud kostja nõue saada kinnisasi enda ainuvaldusse jõustunud kohtulahendi alusel. Sundtäitmist (hagejalt valduse välja nõudmist kostjale) välistav õigus ei ole vaidlusaluse kinnisasja võimalike võtmete kostja käes olemine alates 2011. aasta lõpust. Seejuures kinnisasja suhtes tagasiostuõiguse teostamisega ei kaasne automaatselt omandiõiguse üleminekut tagasiostuõigust teostanud isikule. Omandiõiguse üleminek saab toimuda asjaõiguslepingu alusel. Kohtuasja materjalidest ei nähtu ja hageja ei tugine sellele, et hageja on vaidlusaluse kinnisasja omanik. Hageja ei saa tugineda sellele, et ta on saanud tagasiostuõiguse teostamisega vaidlusaluse kinnisasja omanikuks ning ei pea seetõttu kinnisasja valdust üle andma. Lisaks tugineb hageja tagasiostuõiguse teostamisel tsiviilasjale nr 2-16-16482 (hageja hagi kostja vastu tahteavalduste andmise kohustamiseks ning tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega omandi ülekandmiseks ja kinnistusraamatusse hageja omanikuna sissekandmiseks). Kohtuasja materjalides avaldatu järgi jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-16-16482 jäid hageja nõuded rahuldamata.
7.Hageja soovib tõendada tasuta kasutamise lepingu olemasolu tunnistaja Krista i ütlustega. Kostja soovib tõendada tasuta kasutamise lepingu puudumist kostja juhatuse liige Andres Vainu vande all avaldatud seletustega. Hagejal on tõendamiskoormis tõendada, et tasuta kasutamise leping on olemas vaidlusaluse kinnisasja kasutamiseks. Tunnistaja Krista andis järgmised ütlused: „Andres Vainu ja XXX olid kokku leppinud, et XXX võib kasutada tasuta XXX kinnisasja, kuna see on tema omanduses, senikaua kuni XXX uuesti omanikuks saab. [---] 17. märts 2017, Andres Vainu käis selle perioodi jooksul väga palju Veskimetsas. Sellel kuupäeval tuli ta ka, kuna see on meie kodu, siis olime kodus. Trepi peal saime kokku, XXX tuli ka. Sellel hetkel meil rohkem juttu ei olnud, ütles, et koguge raha, senikaua võite seal elada, see oli suuline kokkulepe, mille juures ma olin.“. Kostja juhatuse liige Andres Vainu avaldas vande all järgmist: „17. märtsil 2017 hommikul viibisin kodus, Saue vallas. Olin terve päeva Eestis. XXX kinnisasjal ma sellel päeval ei käinud. 2017. aastal ma XXX krundil ei käinud. Kuna ma sellel päeval seal ei käinud, ei näinud ma sellel päeval ei XXXt ega Kristat, nagu väidetakse. Sellist kokkulepet ei ole ma sõlminud. Väidetakse, et olen teinud tasuta kasutamise kokkuleppe XXXuga. Ma ei saanud seda teha, sest olin just Riigikohtu lahendi võitnud sellesama kinnistu kohta. Mul ei olnud selleks mingit vajadust ega põhjust.“. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus on teineteist välistavad ja faktiküsimuse osas otseses vastuolus. Tunnistaja Krista i ütluste järgi sõlmisid hageja ja kostja Tallinnas Härmatise 17 17.03.2017 tasuta kasutamise leping vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks; kostja juhatuse liikme Andres Vainu seletusest nähtub, et ta ei käinud 17.03.2017 XXX krundil ega ole sõlminud sellist kokkulepet. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütluste ja poole seletuse otsese vastuolu korral peab kohus hindama, kumma isiku avaldatu on usaldusväärsem. Kui kohtul ei ole võimalik lugeda ühe isiku avaldatut usaldusväärsemaks teise omast, peab kohus jätma arvesse võtmata nii tunnistaja ütlused kui ka poole vande all antud seletuse. Kohus arvestab, et tunnistaja on hageja lähisugulane, mistõttu võib tunnistaja olla huvitatud asja lahendamisest hageja kasuks. Samuti arvestab kohus, et kostja juhatuse liikme puhul tuleb kostja menetluslikku positsiooni arvestades eeldada juhatuse liikme huvitatust asja lahendamisest kostja 5 (7)
kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei anna ütlusi andnud isikutest lähtuv alust eeldada ühe isiku avaldatut teise isiku avaldatule. Tunnistaja ütluste sisu ja kostja seadusliku esindaja seletuse sisu ei anna alust pidada ühte tõendit teisest usaldusväärsemaks. Kuigi tunnistaja ütlused olid detailirohkemad, ei anna see alust pidada tunnistaja ütlusi usaldusväärsemateks. Kostja esindaja andis seletuse asjaolu puudumise kohta, mistõttu ei saagi tema seletus olla detailne. Kui vande all on antud ütlusi ja seletusi ning kohus asub neid tõendeid otsuses hindama, siis ei saa kohus rajada otsust üksnes ühe poole ütlustele või seletustele, ilma et kohus käsitleks otsuses ka teise poole avaldatut (vt Riigikohtu 08.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 15). Tasuta kasutamise lepingu olemasolu tuvastamiseks vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks ei piisa üksnes tunnistaja ütlustest, kui see on vastuolus muude tõenditega. Käesoleval juhul on hageja tunnistaja Krista i ütlused vastuolus kostja seletusega. Hageja ei ole esitanud asjas tõendeid, mis kinnitaksid tunnistaja ütluste usaldusväärsust, sh ei ole hageja esitanud ühtki kirjalikku tõendit, mis kinnitaksid hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist. Samuti ei nähtu kostja esitatud tõenditest teavet, mis kinnitaks kostja seletuse usaldusväärsust. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul võimalik kõrvaldada tõendite vastuolu ega eelistada ühte tõendit teisele. Kohus ei saa lugeda ühe isiku avaldatut usaldusväärseks ning teise isiku avaldatut ebausaldusväärseks. Kuivõrd kohus avaldatu vastuolu kõrvaldada ei saa, jätab kohus arvestamata tunnistaja ütlused ja kostja esindaja seletuse osas, milles need puudutavad tasuta kasutamise lepingu sõlmimist vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks. Eeltoodust tingituna puuduvad hagejal tõendid selle kohta, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tasuta kasutamise leping või mõni muu kasutusleping vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks.
8.Hageja heidab kostjale ette hea usu põhimõtte vastast käitumist, mis seisneb peamiselt kostja poolses vaidlusaluse kinnisasja tasuta kasutamise kokkuleppe rikkumises. Käesolevas asjas kohus leidis, et hagejal puuduvad tõendid tasuta kasutamise lepingu või mõne muu kasutuslepingu kohta vaidlusaluse XXX, Tallinn kinnisasja kasutamiseks. Kohtuasja materjalides avaldatu järgi jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-16-16482 (hageja hagi kostja vastu tahteavalduste andmise kohustamiseks ning tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega omandi ülekandmiseks ja kinnistusraamatusse hageja omanikuna sissekandmiseks) jäid hageja nõuded rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasuks on kehtiv täitedokument (15.03.2017 jõustunud Harju Maakohtu 31.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 2-14-17974), mis kohustab hagejat andma kostjale üle vaidlusaluse Tallinnas, XXX asuva kinnistu valdus. Kui täitedokumenti vabatahtlikult ei täideta, saab kostja anda täitedokumendi sundtäitmiseks täitemenetluses. Kohus on seisukohal, et hea usu põhimõtte vastaseks ei saa üldjuhul pidada võlausaldaja nõuet võlgniku vastu jõustunud kohtuotsuse täitmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja poolt hea usu põhimõtte rikkumine hagejalt valduse väljanõudmisel. Kostja poolt hea usu põhimõtte rikkumist ei esine. Samuti ei esine asjaolusid, mis annaksid hagejale õiguse hea usu põhimõttele tuginedes keelduda kostja nõude täitmisest.
9.Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hagiavalduse sundtäitmise täiteasjas nr 022/2017/1712 lubamatuks tunnistamise nõudes.
10.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on 27.04.2017 määrusega rahuldanud hagi tagamise avalduse ja peatanud täitemenetluse. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise. 6 (7)
Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seega tegi kohus otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja menetluskulud 24.09.2018 nimekirja kohaselt maakohtus kokku 905 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kostja ei nõua menetluskulusid koos käibemaksuga. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu ja hageja peab põhjendatuks kostja menetluskulusid summas 500 eurot. Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Kostjat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas kostja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on põhjendatud ja see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti arvesse võttes, et kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai kostja lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavaldusele vastamine, kohtuistungiteks ettevalmistamine ja kohtuistungitel osalemine) kuluda 11,3125 tundi ehk ligikaudu 11,31 tundi tunnitasuga 80 eurot. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et kostja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on kostja menetluskulud põhjendatud 905 euro ulatuses (11,3125x80). Kohus määrab kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud menetluskulud 905 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.