XX hagiavaldus Liivi Aiad OÜ vastu täiteasjas nr 022/2017/1712 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. detsembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) XX (isikukood 35211020282), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas Kostja (vastustaja) Liivi Aiad OÜ (registrikood 10954887), lepinguline esindaja Urmas Mark
Kohtuistungi toimumise aeg
3.mail 2019
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 5. detsembri 2018. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja XX kanda.
3.Rahuldada Liivi Aiad OÜ taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
4.Määrata kindlaks XX poolt Liivi Aiad OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista XX-lt Liivi Aiad OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (esindaja kulu) 420 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.XX (hageja) esitas 18. aprillil 2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Liivi Aiad OÜ (kostja) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 022/2017/1712 lubamatuks tunnistamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt võõrandasid hageja ja YY 27. detsembril 2011 sõlmitud müügilepingu alusel muu hulgas Tallinnas Härmatise 7 asuva kinnistu kostjale. Hageja sõnul lepiti kokku ka kinnistu tagasiostuõiguses, kuna müügilepingu sõlmimise eesmärk oli anda kostjale saadud laenu eest tagatis ja seetõttu ei vastanud lepingus märgitud kinnistute müügihind (kokku 74 714,30 eurot) turuväärtusele. Pooled leppisid kokku, et hageja ostab kinnistud tagasi müügilepingus näidatud hinnaga seaduses sätestatud aja jooksul. Asjaolu, et kinnistute tagasiostuõigus ei sisaldu selgelt 27. detsembril 2011. a sõlmitud notariaalses lepingus, on olulise eksimuse tulemus.
3.Tallinna notar Triin Lekk tõestas 22. septembril 2016 hageja avalduse tagasiostuõiguse teostamiseks. Avalduse punktis 2.3 teatab hageja, et ostab kinnistud tagasi ja tagasiostuhinnaks on müügilepingus märgitud ostuhind, s.o 74 714,30 eurot. Kostja sai kinnistute tagasiostuavalduse kätte 6. novembril 2016. Kostja nõuab 180 000 eurot vaidlusaluse kinnisasja omandi üleandmise (asjaõiguslepingu) eest, mille tagasiostuhinnaks on vastavalt müügilepingule 74 714,30 eurot ja millest on tasutud 13 000 eurot. Kostja käitub nii nagu mõistlik ja heatahtlik inimene ei käituks. Avaldus sundtäitmise algatamiseks on esitatud eesmärgiga sundida hagejat kostja soovitud hinda tasuma.
4.30. märtsil 2017 algatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) täitemenetluse hageja suhtes kostja (sissenõudja) täitmisavalduse alusel. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-17974 (otsus jõustus 15. märtsil 2017). Nõude sisu on kohustada hagejat andma kostjale üle Tallinnas Härmatise 7 asuva kinnistu valdus (registriosa nr 624401).
5.Hageja kasutab ja valdab vaidlusalust kinnisasja suuliselt sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alusel. Lepingu sõlmimisel osalesid hageja ja kostja seaduslik esindaja AV. Leping on sõlmitud vahetult peale täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Leping sõlmiti tähtajaga kuni kinnisasja suhtes tagasiostuõiguse teostamisest tuleneva hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni (asjaõiguslepingu sõlmimiseni). Lepingu järgi kannab kommunaal- ja muud kinnisasja hooldamisega seotud kulud hageja. Hagejal on õigus majutada kinnisasjal asuvatesse hoonetesse oma perekonna liikmeid ja vara. Kostjal on vaidlusaluse kinnisasja võtmed alates 2011. a lõpust.
6.Kostja rikub vaidlusaluse kinnisasja tasuta kasutamise kokkulepet, mille kohaselt hagejal on õigus vaidlusalust kinnisasja kasutada kuni omanikuks saamiseni (kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseni). Sundtäitmine ei ole mõistlik seetõttu, et kui tsiviilasjas nr 2-16-16482 jõustub kohtulahend, millega kohustatakse kostjat andma tahteavaldused omandi üleandmiseks, tuleb hagejal omakorda asuda nõudma vaidlusaluse kinnisasja valduse väljanõudmist. Seega on hageja hinnangul sundtäitmine ebamõistlik. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse jõustunud kohtulahendi sundtäitmisele pööramiseks. Hageja ja kostja esindaja VV kohtusid viimati 12. mail 2016 toimunud kohtuistungil. Pärast seda ei ole nad kohtunud, e-kirju vahetanud ega ka telefoni teel suhelnud. Samuti ei ole nad suhelnud esindajate vahendusel. Seega on alusetu hageja väide suulise kokkuleppe osas, mis lubab tal kinnistut kasutada.
9.Äärmiselt ebatõenäoline, et isik, sõlmides vahetult pärast kohtulahendi jõustumist kokkuleppe, mis peatab jõustunud kohtulahendi täitmise, esitab avalduse sama kohtulahendi sundtäitmisele pööramiseks. Kostja sai hagejalt maja võtmed detsembris 2011 või jaanuaris 2012, kuid vahetult pärast seda, umbes nädala jooksul, vahetas kostja lukud (lukusüdamikud), tehes sellega kostjale ligipääsu valdusele võimatuks. Kostja ja hageja vaidlesid peaaegu kolm aastat kinnistu valduse üleandmise üle. Nüüd, kui on olemas jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat kinnistu valduse kostjale üle andma, vabastab täitemenetluse peatamine ta oma kohustuse täitmisest. Juhul, kui isik, kes vabaneb jõustunud kohtulahendiga määratud kohustuse täitmisest põhjendusega, et tal on teise poolega suuline kokkulepe, mis vabastab ta kohustuse täitmisest, muutub kohtupidamine mõttetuks, sest sellise väite saab esitada mistahes lahendi suhtes ja lugematu arv kordi, mis muudab jõustunud lahendi täitmise võimatuks. Hageja viitab küll kokkuleppe olemasolule, kuid ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Maakohtu otsus
10.Maakohus jättis 5. detsembri 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 905 eurot (käibemaksuta). Ühtlasi tühistas maakohus kohaldatud hagi tagamise abinõu.
11.Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled maakohtus selle üle, kas hagejal on õiguslik alus asja vallata. Hageja taotleb täitemenetluse lubamatuks tunnistamist põhjusel, et tal on sundtäitmise eseme (eluruum) suhtes täitmist välistav õigus, s.o tal on tasuta kasutamise lepingu alusel õigus eluruumi vallata. Suuliselt sõlmitud lepingu tõendamiseks esitas hageja oma menetlusdokumendis faktiväited. Tegemist ei ole dokumentaalse tõendiga.
12.Maakohus märkis, et kuna pooled ei vaidle selle üle, et täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31. mai 2016. a lahend tsiviilasjas nr 2-14-17974, on hagejal võimalik nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist asjaoludel, mis on tekkinud pärast otsuse jõustumist. See tähendab, et hagi aluseks saavad olla alates 15. märtsist 2017 tekkinud asjaolud (TMS § 221 lg 2). Seetõttu ei saa hageja tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis väidetele selle kohta, et kostjal on vaidlusaluse kinnisasja võtmed alates 2011. a lõpust ja seonduvalt hageja tagasiostuõiguse teostamise avaldusega.
13.Maakohtu hinnangul on hagejal kohustus tõendada, et tasuta kasutamise leping on olemas vaidlusaluse kinnisasja kasutamiseks. Hageja soovis tõendada tasuta kasutamise lepingu olemasolu tunnistaja KK ütlustega ning kostja tasuta kasutamise lepingu puudumist kostja juhatuse liikme VV vande all avaldatud seletustega. Kohus asus seisukohale, et tunnistaja ütlused ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus on teineteist välistavad ja faktiküsimuse osas otseses vastuolus. Tunnistaja KK ütluste järgi sõlmisid hageja ja kostja Tallinnas Härmatise 17 17. märtsil 2017 tasuta kasutamise leping vaidlusaluse kinnisasja kasutamiseks ning kostja juhatuse liikme VV seletusest nähtub, et ta ei käinud 17. märtsil 2017 Härmatise 7 krundil ega ole sõlminud sellist kokkulepet. Kohus asus seisukohale, et tunnistaja ütluste ja poole seletuse otsese vastuolu korral peab kohus hindama, kumma isiku avaldatu on usaldusväärsem. Kui kohtul ei ole võimalik lugeda ühe isiku avaldatut usaldusväärsemaks teise omast, peab kohus jätma arvesse võtmata nii tunnistaja ütlused kui ka poole vande all antud seletuse.
14.Maakohus arvestas, et tunnistaja on hageja lähisugulane, mistõttu võib tunnistaja olla huvitatud asja lahendamisest hageja kasuks. Samuti arvestas maakohus, et kostja
juhatuse liikme puhul tuleb kostja menetluslikku positsiooni arvestades eeldada juhatuse liikme huvitatust asja lahendamisest kostja kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei anna ütlusi andnud isikutest lähtuv alust eeldada ühe isiku avaldatut teise isiku avaldatule.
15.Tunnistaja ütluste sisu ja kostja seadusliku esindaja seletuse sisu ei anna alust pidada ühte tõendit teisest usaldusväärsemaks. Kuigi tunnistaja ütlused olid detailirohkemad, ei anna see alust pidada tunnistaja ütlusi usaldusväärsemateks. Kostja esindaja andis seletuse asjaolu puudumise kohta, mistõttu ei saagi tema seletus olla detailne.
16.Tasuta kasutamise lepingu olemasolu tuvastamiseks vaidlusaluse Härmatise 7, Tallinn kinnisasja kasutamiseks ei piisa üksnes tunnistaja ütlustest, kui see on vastuolus muude tõenditega. Käesoleval juhul on hageja tunnistaja KK ütlused vastuolus kostja seletusega.
17.Hageja ei ole esitanud asjas tõendeid, mis kinnitaksid tunnistaja ütluste usaldusväärsust, sh ei ole hageja esitanud ühtki kirjalikku tõendit, mis kinnitaksid hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist. Samuti ei nähtu kostja esitatud tõenditest teavet, mis kinnitaks kostja seletuse usaldusväärsust. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul võimalik kõrvaldada tõendite vastuolu ega eelistada ühte tõendit teisele. Kuivõrd kohus avaldatu vastuolu kõrvaldada ei saa, jättis maakohus arvestamata tunnistaja ütlused ja kostja esindaja seletuse osas, milles need puudutavad tasuta kasutamise lepingu sõlmimist vaidlusaluse kinnisasja kasutamiseks. Eeltoodust tingituna leidis maakohus, et hagejal puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tasuta kasutamise leping või mõni muu kasutusleping vaidlusaluse Härmatise 7, Tallinn kinnisasja kasutamiseks.
18.Hea usu põhimõtte vastaseks ei saa üldjuhul pidada võlausaldaja nõuet võlgniku vastu jõustunud kohtuotsuse täitmiseks. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostja poolt hea usu põhimõtte rikkumine hagejalt valduse väljanõudmisel. Samuti ei esine asjaolusid, mis annaksid hagejale õiguse hea usu põhimõttele tuginedes keelduda kostja nõude täitmisest.
19.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus pidas kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Kohus asus seiskohale, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on põhjendatud ja et maksimaalselt sai kostja lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks ligikaudu 11,31 tundi. Seega leidis maakohus, et kostja menetluskulud on põhjendatud 905 euro ulatuses (11,3125x80). Apellatsioonkaebus
20.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt, saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
21.Maakohus hindas ebaõigesti tunnistaja KK ütlusi. Tunnistaja ütles selgelt, et kostja käskis hagejal raha korjata ja niikaua võite siin elada. Selline soovitus näitab üheselt kostja soovi saada kinnistute eest 180 000 eurot, mitte kinnistute müümisel müügilepingus kokkulepitud tagasiostu puhul kehtivat hinda. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks kohtu arvates tunnistaja kirjeldused 17. märtsil 2017 toimunud kohtumisel sõlmitud tasuta kasutamise kokkuleppe kohta ei ole usutavad.
22.Muuhulgas märkis maakohus otsuses, et kostja seaduslik esindaja soovib oma vande all antud ütlustega tõendada vastupidist. Kostja ei ole kohtule vastavat taotlust esitanud ei toimunud kohtuistungitel ega ka kohtule esitatud menetlusdokumentides. Tõsi, kohus tegi kostjale vastavasisulise suunava ettepaneku esimesel kohtuistungil. Ei ole õige kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus: „Ma ei saanud seda teha, sest olin just Riigikohtu lahendi võitnud sellesama kinnistu kohta. Mul ei olnud selleks mingit
vajadust.“ Kostja seaduslik esindaja oli huvitatud võimalusest saada hagejalt 180 000 eurot. Kostja seaduslik esindaja andis vahetult peale kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-14-17974 välja lubaduse kinnistu tasuta kasutamiseks ning siis tegi avalduse sundtäitmise läbiviimiseks. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
23.Asjaolu, et tunnistaja ütlused ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletused on vastuolus, ei tähenda, et kohus võib jätta tõendid hindamata. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata tunnistaja ütluse ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse. Sisuliselt jättis kohus tsiviilasja lahendamata.
24.Juhul, kui kohus leidis menetluse käigus, et hageja peab oma väidete tõendamiseks esitama ka muid tõendeid peale tunnistaja ütluste, pidi kohus tegema hagejale ettepaneku tõendite esitamiseks. Kohus seda ei teinud. Küll aga tegi kohus kostjale sellise ettepaneku oma vastuväidete tõendamiseks. Kostja tõendeid ei esitanud.
25.Asjaolu, et tunnistaja on hageja lähisugulane, ei välista tema ütluseid usaldusväärse tõendina. Samuti ei saa põhjendatuks lugeda kohtu seisukohta, et kostja seletus ei saanud olla täpsem, kuna ta eitas oma viibimist 17. märtsil 2017 kinnistul Härmatise 7, Tallinn. Kuna pooled sõlmisid suulise tasuta kasutamise lepingu, ei ole võimalik selle kohta kirjalikke tõendeid esitada. Maakohus jättis nii tunnistaja ütluse kui ka poole vande all antud seletuse põhjendamatult kõrvale ja rikkus sellega oluliselt menetlusõigusnormi, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise.
26.Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-16-16482 jõustunud lahendiga jäid hageja nõuded rahuldamata, ei tähenda tasuta kasutamise lepingu lõppemist.
27.Kohtu määratud kostja menetluskulude suurus ei ole põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks ning seepärast tuleb hagejal 31. mail 2016. a tsiviilasjas nr 2-14-17974 tehtud ja 15. märtsil 2017. a jõustunud Harju Maakohtu otsust täita ja kinnistu valdus kostjale üle anda. I
30.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja esitatud nõuet kostja vastu rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii seisukoha osas, et hageja ei ole suutnud tõendada, et tal on õiguslik alus Tallinnas Härmatise 7 asuva kinnistu valdamiseks kui ka osas, mis puudutab maakohtu mittenõustumist hageja hinnanguga, et sundtäitmine on vastuolus hea usu põhimõttega.
31.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on teinud õige järelduse, et hageja väide, et sundtäitmine on lubamatu, sest poolte vahel on sõlmitud suuline kinnistu tasuta kasutamise leping, on tõendamata. Kolleegium jagab maakohtu järeldust, et suulise lepingu sõlmimist kinnistu tasuta kasutamiseks ei saa praegusel juhul lugeda tõendatuks üksnes hageja tütre KK ütlustega, kuna tunnistaja ütlusi ei saa eelistada kostja juhatuse liikme VV vande all antud vastupidisele seletusele, et sellist lepingut ei ole sõlmitud. Kuna hageja poolse tunnistaja ütlused on vastuolus
kostja esindaja samaväärse seletusega ning puuduvad muud tõendid, mis toetaks hageja väiteid lepingu sõlmimise kohta, on maakohus teinud õige järelduse, et lepingu sõlmimist ei saa lugeda tuvastatuks.
32.Samuti peab paika maakohtu seisukoht, et jõustunud kohtulahendi täitmise nõudmist ei saa lugeda hea usu põhimõtte vastaseks, kui ei ole esile toodud ega tõendatud eriliselt kaalukaid asjaolusid, mis annaks põhjust lugeda sellise õiguse kasutamist õiglustunnet oluliselt riivavaks ja kohtulahendist tuleneva õiguse maksmapanemist seepärast keelata. TMS § 221 lg 1 sätestatud hagi rahuldamine ei saa mõjutada täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu ning TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17776 ja 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10-11).
33.Eelnevat silmas pidades on esimese astme kohus seostanud hagis esiletoodud asjaolusid õigete materiaalõiguse normidega ja andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna maakohus on otsust nõuete kohaselt põhjendanud, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse motiive korrata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ning jätkuv soovimatus jõustunud kohtulahendit täita ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks. II
34.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurus ei ole põhjendatud, märgib ringkonnakohus järgmist. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11. veebruari 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud kostja lepinguliste esindaja töö mahtu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku.
35.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
36.Kostja esitas 3. mail 2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 420 eurot
(käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 5 tunni 15 minuti ulatuses tunnitasuga 80 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebusega tutvumises (3t), apellatsioonkaebusele vastuse koostamises (1t), kohtuistungiks ettevalmistamises (1t) ja kohtuistungil osalemises (15min). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Hageja oma seisukohta kostja menetluskulude osas ei esitanud.
37.Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ajakulu seoses apellatsioonkaebusega tutvumisega, sellele vastuse koostamisega, samuti ajakulu, mis on kaasnenud kohtuistungiks ettevalmistamisega ja selle osalemisega, on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 80 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud (5,25*80) 420 eurot (käibemaksuta).
38.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.