XX kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 19.02.2018 otsuse peale täiteasjas nr 022/2017/5245
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.04.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (IK XXXXXXXXX) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik II (täitemenetluses sissenõudja): YY (IK
XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
Jätta Harju Maakohtu 12.04.2018 määrus muutmata. XX määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda. Mõista välja XX-lt YY kasuks ringkonnakohtu menetluskulu 468 eurot. XX-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda YY-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusel puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Jätta rahuldamata XX taotlus tsiviilasjas nr 2-18-3313 riigi õigusabi saamiseks. Jätta rahuldamata XX taotlus tsiviilasjas nr 2-18-3313 menetluse peatamiseks. Keelduda XX poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud järgmiste tõendite vastuvõtmisest: 20.04.2018 Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoht tsiviilasjas nr 217-16831, 12.04.2018 võrgustiku kohtumise protokoll, Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja-koordinaatori 18.04.2018 e-kiri, Harju Maakohtu 30.05.2018
määrus tsiviilasjas nr 2-17-16831 ja Harju Maakohtu 08.06.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-16831. Edasikaebamise kord Määruse peale võib resolutsiooni punktide 1-7 osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Resolutsiooni punktide 8-9 osas ei saa määruskaebust esitada. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 25.05.2017 määruse (kohtumäärus) tsiviilasjas nr 2-16-9345 alusel algatas kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur, puudutatud isik I) täitemenetluse nr 022/2017/5245. Täitemenetluse nõude sisuks on YY (sissenõudja, puudutatud isik II) suhtlemise kord tema poja CC-ga. Kohtutäitur saatis 05.01.2018 XX-le (avaldaja, ema) teate täitemenetluse kohta, milles kohtutäitur teavitas avaldajat, et vastavalt kohtumäärusele peavad 05.01., 14.01., 19.01. ja 28.01.2018 kell 11.00 - 14.00 toimuma puudutatud isiku II kohtumised oma pojaga. Kohtutäitur hoiatas avaldajat sunniraha 250 euro määramisest juhul, kui avaldaja kohtumäärust ei täida.
2.Kohtutäitur tegi 19.01.2018 otsuse, millega määras avaldajale sunniraha 250 eurot. Kohtutäitur märkis otsuses, et kontrollis 14.01.2018 kell 11.00 avaldaja elukohas koos kohaliku omavalitsuse esindajaga suhtlemise korra täitmist. Kohal oli puudutatud isik II. Avaldaja ust ei avanud, lapse ja isa kohtumist ei toimunud. Avaldaja esitas kohtutäiturile 29.01.2018 kaebuse, kus taotles sunniraha määramise otsuse tühistamist, täiteasja peatamist ja sunniraha rakendamise edasi lükkamist kuni uue kohtulahendi jõustumiseni. Kohtutäitur jättis 19.02.2018 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
3.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 01.03.2018 kaebuse kohtutäituri otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Puuduste kõrvaldamisel märkis avaldaja, et ta taotles ekslikult kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist, see on juba vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-18-1790. Avalduse kohaselt ei ole täitemenetluse, sh sunniraha kohaldamise, eeldused täidetud. Kohtumäärus ei määratle, milliseid sunnivahendeid tuleb kohaldada, mistõttu ei tohi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 8 kohaselt täitemenetlust läbi viia. Kohtutäitur ei tuvastanud, kas avaldaja takistab sundtäitmist ja seetõttu leidis alusetult, et esines alus sunniraha kohaldamiseks. 1,5-aastase lapse iseseisev osalemine kohtumisel isaga ei oleks lapse huvides. Kui kohtutäitur oleks kõik olulised asjaolud välja selgitanud ja arvesse võtnud ning seadnud esikohale lapse huvid, oleks kohtutäitur pidanud jõudma järeldusele, et avaldaja ei takistanud 14.01.2018 kohtumisel sundtäitmist, sundtäitmine ei
olnud võimalik lapse huvidest tulenevalt ja puudutatud II isiku enda tegevuse tõttu ning seetõttu puudus alus sunniraha kohaldamiseks. Kohtutäituri seisukoht
4.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Selgusetuks jääb, millele tuginedes väidab avaldaja, et kohtutäitur ei ole arvestanud lapse huvidega. Enne sunniraha määramist on kohtutäitur mitmeid kordi üritanud kutsuda osapooli lapse huvides üles mõistlikule dialoogile ning teinud kõik endast oleneva (leppinud kohtumisi kokku, sõltumata nädalapäevast ja aastaajast kontrollinud nende täitmist, püüdnud anda nõu ja lepitada, kutsunud vanemaid üles dialoogile ja vastastikusele lugupidamisele, üksteist lapsega kontakti loomisel aitama, kaasanud lastekaitse töötaja, oli valmis osalema kohtumise juures isa kodus, jätnud sunnivahendeid vajadusel kohaldamata), et kohtumised õnnestuksid lapsele parimal viisil ning on vaid viimase võimalusena rakendanud sunnimeetmeid. Avaldaja takistab sundtäitmist ja seega on kõik eeldused sunniraha määramiseks täidetud. Puudutatud isiku II seisukoht
5.Puudutatud isik II palus jätta kaebuse rahuldamata. Avaldaja on eiranud kõiki suhtlemiskorda reguleerivaid viise ja norme ega täida kohtumäärust vabatahtlikult. Kohtutäitur on alustanud avaldaja suhtes mitu täitemenetlust ja määranud hoiatusi ning teinud mitmeid sunniraha määruseid. Avaldaja vaidlustab järjepanu kõik otsused, eesmärgiga vältida nende jõustumist.
6.Avaldaja väited sellest, et täitedokument ei ole tema hinnangul kooskõlas lapse huvidega, ei ole praeguse vaidluse teemaks. Taoliste väidetega ei saa põhjendada sunniraha määramise peale esitatud kaebust. Avaldajal on kohustus täita kohtumäärust. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 12.04.2018 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud 468 eurot ja viivise TsMS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 25.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-9345 jõustunud 18.10.2017. Avaldaja leidis ekslikult, et kohtumäärus ei määratle, milliseid sunnivahendeid tuleb kohaldada. Maakohus tunnistas määruses lepitusmenetluse ebaõnnestunuks (resolutsiooni p 1), muutis 07.11.2016 määratud suhtluskorda (resolutsiooni p 2), märkis, et nimetatud määrus on täitedokumendiks ja hoiatas, et kui vanem seda määrust ei täida, võib teine vanem kohtutäituri poole pöörduda ja kohtutäituril on õigus lapsega suhtlemise võimaldamiseks määrata sunniraha (resolutsiooni p 5). Seega vastab täitedokument lapse suhtlemist reguleerivale kohtumäärusele, mida on võimalik sundtäita ja mille täitmisel on kohtutäituril õigus määrata sunniraha (TsMS § 563 lg 8, lg 7 p 1). TMS § 23 lg-s 1 sätestatud täitemenetluse tingimused on täidetud. Kohtutäiturile on esitatud täitmisavaldus ja nõuetele vastav täitedokument, järelikult ei esine TMS § 48 lg 1 p-s 7 ettenähtud täitemenetluse lõpetamise alust.
9.Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub, et kohtutäitur oleks jätnud lapse huvidega arvestamata. Avaldaja peab silmas pidama, et lapse huvidega ei saa samastada temaga koos elava vanema huvisid. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäitur ei loo uut õigust, samuti
ei võta ta vastu otsuseid poolte vaheliste vaidluste lahendamiseks, seega ei täida kohtutäitur ei seadusandlikku ega ka kohtuvõimu funktsiooni.
10.Kohtud on tsiviilasja nr 2-16-9345 menetluses kontrollinud vanemate välja toodud asjaolusid ja määranud suhtlemiskorra eelkõige lapse huvidest lähtuvalt. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et isa ja lapse suhtlemine ei oleks lapse huvides, siis ei saa kohtu määratud suhtluskorra sundtäitmine olla lapse huvidega vastuolus. Kohtu määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga.
11.Kohtutäitur koostas 05.01.2018 teate ja sunniraha määramise hoiatuse, milles on mh märgitud, et vastavalt täitedokumendile peab 14.01.2018 kell 11.00 - 14.00 toimuma puudutatud isiku II kohtumine lapsega ning täitedokumendi täitmata jätmisel või toimingust hoidumisel rakendab kohtutäitur avaldaja suhtes sunniraha 250 eurot. Avalduses märgib avaldaja, et ta vastas 13.01.2018 kohtutäiturile, et kohtumääruse kohaselt ei ole praegu võimalik kohtuda, sest laps ei ole selleks võimeline. Laps kardab teda, ega ole nõus ilma emata oma isaga üksinda aega veetma. Avaldaja pakkus välja kohtuda avalikus kohas ning tuli 14.01.2018 lapsega parki kell 11.00, nii nagu ta eelnevalt saadetud e-kirjaga puudutatud isikule II, kohtutäiturile ning kohaliku omavalitsuse esindajale oli teatanud.
12.Kohtumääruse resolutsiooni p-s 3.3 on märgitud, et alates 10.09.2017 kuni lapse 2-aastaseks saamiseni veedab puudutatud isik II oma pojaga iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval vähemalt 2 tundi ajavahemikus kell 11.00 - 14.00 puudutatud isiku II kodus Eesti Vabariigis. Isa võtab lapse iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval hommikul tema kodust ja viib lapse ema koju tagasi. Sunniraha määramise otsusest nähtub, et 14.01.2018 kell 11.00 kontrollis kohtutäitur ema elukohas koos kohaliku omavalitsuse esindajaga suhtlemise korra täitmist. Kohal oli ka lapse isa. Korduvad koputused uksele tulemust ei andnud, ust ei avatud. Pühapäeval 14.01.2018 ei toimunud lapse ja isa kohtumist. Fakti, et avaldajat koos lapsega nimetatud ajal kodus ei olnud, kinnitab ka avaldaja ise oma avalduses. Avaldaja sõnul oli ta koos lapsega samal ajal pargis.
13.Kohtutäitur ei ole täitemenetluse lõpetamata jätmisel ja sunniraha määramisel rikkunud seadust. TMS § 179 lg-st 2 koosmõjus §-dega 183 ja 261 tuleneb, et kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Praegusel juhul takistas lapsega koos elav vanem 14.01.2018 kell 11.00 kohtulahendi sundtäitmist, kuna ta ei andnud last isale lapse elukohas üle, mille tagajärjel ei saanud isa lapsega nimetatud kuupäeval kohtuda. Eeltoodut arvestades on täidetud sunniraha määramise eeldused. Avaldaja arvamus, et suhtlemiskord ei vasta lapse huvidele, ei anna avaldajale õigust keelduda täitedokumendi täitmisest. Kuna kohtumenetluses ei ole tuvastatud suhtlemiskorra mittevastavust lapse huvidele, ei ole avaldajal võimalik selle väitega põhjendada sunniraha määramise peale esitatud kaebust. Seetõttu jäävad tähelepanuta avaldaja vastuväited varasemate kohtumiste ja sunniraha määramiste kohta, ning dokumendid, mis ei puuduta 14.01.2018 kohtumist.
14.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 lause 2 järgi avaldaja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi puudutatud isiku II esindaja toiminguid 7,5 tunni ulatuses (tunnitasuga 130 eurot + käibemaks), mis ei ole täies ulatuses põhjendatud ajakulu. Kuna
avaldaja on isa ja lapse vahelise suhtlemiskorra sundtäitmisega seonduvalt ka varem kohtusse pöördunud ning puudutatud isikut II on esindanud sama esindaja, ei ole vanemate vahelise vaidluse sisu esindajale uudne. Arvestades, et puudutatud isik II ja tema esindaja on vaidluse sisuga kursis, kõikides sunniraha määramise otsuste vaidlustes nii avaldaja kaebused kui ka puudutatud isiku II vastused kattuvad suures ulatuses ning juurdepääsu saamise e-kirja ajakulu (0,5 h) on ebamõistlikult suur, on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 3 tundi. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõista menetluskulu 468 eurot (3x130+20%) ning TsMS § 177 lg 4 järgi viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
15.Avaldaja esitas 25.05.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.
16.Määruskaebuse kohaselt on nii kohtutäitur kui maakohus jätnud arvestamata lapse huvid. Lapse huvides ei ole kohtuda isaga ilma avaldaja juuresolekuta, kuna lapsel ei ole isaga sellist suhet ega sidet, mis võimaldaks last isale suhtlemiskorra täitmiseks üle anda. Laps kardab puudutatud isikut II. Avaldaja ei ole jätnud kohtumäärust täitmata, kuna andis lapse isale võimaluse lapsega kohtuda pargis. Seega ei ole avaldaja sisuliselt takistanud sundtäitmist, vaid oli valmis isale võimaldama lapsega kohtumist avalikus kohas. Lapsega kohtumine jäi ära üksnes isa enda tegevuse ja suhtlemisest keeldumise tõttu. Isa käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus. Lapse isa soovib sellise käitumisega avaldajat kahjustada ning saavutada avaldajale sunniraha määramise.
17.Juhul, kui täitedokumendi täitmine ei ole lapse huvidega kooskõlas, on kohtutäituril õigus jätta sunniraha määramata. Sunniraha määramise eesmärgiks on mõjutada lapsega suhtlemist takistavat vanemat ja veenda teda kohtulahendi täitmise vajalikkuses ning tagada lapse ja lahus elava vanema reaalne suhtlemine. Selles osas ei ole aga avaldaja lapse isale takistusi teinud, sest laps viibis emaga avalikus kohas. Selliselt oli isale antud võimalus lapsega kohtuda. Lisaks saaks sunniraha määramist lubada üksnes kohus, seda ei saa otsustada kohtutäitur iseseisvalt.
18.Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on ebaõige. Vastused määruskaebusele
19.Puudutatud isik II ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu. Puudutatud isiku II vastuse kohaselt kahjustab avaldaja oma käitumisega lapse huve ja kuritarvitab oma vanemlike õigusi. Avaldaja soovib teadlikult lapse puudutatud isikust II võõrutada. Edasine menetluse käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega
ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
22.Ebaõige on avaldaja seisukoht, et ta ei jätnud määrust täitmata. Harju Maakohtu 25.05.2017
määruse järgi oleks lapse üleandmine 14.01.2018 pidanud toimuma lapse elukohas, mitte aga mõnes muus avaldaja poolt valitud kohas (pargis). Vaidlus puudub, et avaldaja ei andnud last tema elukohas isale üle.
23.Avaldaja on seisukohal, et kohtumääruses kindlaks määratud suhtlemiskorra täitmine
kahjustab lapse huve. Maakohus on õigesti märkinud, et kohus on tsiviilasja nr 2-16-9345 menetluses kontrollinud vanemate poolt väljatoodud asjaolusid ega ole tuvastanud, et lapse ja isa suhtlemine ei ole lapse huvides. Kolleegium märgib, et kohtutäitur ega kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust läbivaatav kohus ei saa hinnata jõustunud kohtulahendi põhjendatust. Kohus saab praeguses menetluses kontrollida üksnes seda, kas sunniraha määramine oli õiguspärane. Vastuseks avaldaja väitele, et lapse ja isa vahel ei ole sidet, mis võimaldaks last isale üle anda, märgib kolleegium, et avaldaja isegi ei püüdnud 14. jaanuaril 2018 kohtumääruses ettenähtud kohas kohtumäärust täita.
24.Ekslik on avaldaja arvamus, et kohtutäituril ei olnud seadusest tulenevalt õigust sunniraha määrata ning seda saaks teha vaid kohus. TsMS § 563 lg 7 ja 8 järgi saab täitetoiminguid teha üksnes juhul, kui vanem on algatanud kohtus lepitusmenetluse ja see ei ole tulemusi andnud. Tsiviilasjas nr 2-16-9345 toimus lepitusmenetlus, mis ebaõnnestus, ja kohus tegi isa ja lapse suhtlemise kohta määruse, mille alusel saab viia läbi täitemenetlust. Täitedokumendiks oleva määruse resolutsiooni p-s 5 on muuhulgas märgitud, et kohtutäituril on õigus määrata lapsevanemale sunniraha TMS § 261 sätestatud korras. Kuna kohus on täitedokumendiks olevas määruses kohtutäiturile andnud loa sellist sunnivahendit kohaldada, tuleb sunniraha rakendamisel kohtutäituril kontrollida üksnes TMS § 179 lg-s 2, §-s 183 ja §-s 261 sätestatud sunniraha rakendamise eeldusi.
25.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul olid sunniraha määramise eeldused täidetud. Kohtutäitur peab seaduses sätestatud võimaluste piires tagama, et täitemenetlus vanema ja lapse suhtlemise asjades oleks kiire ja efektiivne. Seetõttu on kohtutäituril nii õigus kui ka kohustus hoiatada lapsega suhtlemist takistavat vanemat täitemenetluses võimalikult kiiresti sunniraha määramise eest ning määrata sunniraha, kui vanem hoiatusest hoolimata takistab kohtulahendi sundtäitmist (Riigikohtu 17.12.2013 määrus nr 3-2-1-4-13, p 79). Seaduses sätestatud sunniraha määramise eeldusi on kohtutäitur ja maakohus kontrollinud ning ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldustega. Avaldaja jättis täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmata, avaldajat oli eelnevalt hoiatatud sunniraha määramisest ning TMS § 261 lg-s 10 sätestatud sunniraha määramist välistavaid asjaolusid praegusel juhul ei esine.
26.Mis puudutab avaldaja väidet, et puudutatud isik II käitub hea usu põhimõtte vastaselt, siis märgib kolleegium, et puudutatud isiku II nõudmist, et avaldaja täidaks kohtumäärust, ei saa esitatud asjaoludel käsitleda hea usu vastase käitumisena.
27.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
28.Avaldaja esitas ringkonnakohtule taotluse, milles palus menetluse peatada kuni tsiviilasjas nr 2-17-16831 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi valmimiseni. Puudutatud isik II vaidles
taotlusele vastu. Kolleegiumi hinnangul puuduvad käesoleval juhul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused menetluse peatamiseks, mistõttu tuleb menetluse peatamise taotlus jätta rahuldamata.
29.Avaldaja on esitanud pärast määruskaebuse esitamist ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kolleegiumi hinnangul tuleb taotlus käesolevas menetluses riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Avaldaja on esindanud ennast maakohtus ise. Samuti on avaldaja esitanud ise määruskaebuse. Arvestades eeltoodut on avaldaja, kolleegiumi hinnangul, käesolevas menetlusetapis võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
30.Avaldaja on esitanud ringkonnakohtule 20.04.2018 Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoha tsiviilasjas nr 2-17-16831, 11.04.2018 võrgustiku kohtumise protokolli, Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja-koordinaatori 18.04.2018 e-kirja, Harju Maakohtu 30.05.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-17-16831 ja Harju Maakohtu 08.06.2018 määruse tsiviilasjas nr 217-16831. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas avaldaja täitis 14. jaanuaril 2018 Harju Maakohtu 25.05.2017 kohtumäärust tsiviilasjas 2-16-9345 ning kas kohtutäituril oli õigus määrata avaldajale sunniraha. Avaldaja esitatud tõendid ei sisalda informatsiooni eelnimetatud küsimuste hindamiseks, mistõttu ei ole avaldaja tõenditel asjas tähtsust. Seega tuleb eelnimetatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus nende tagastamiseks.
31.Avaldaja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti puudutatud isiku II menetluskulud maakohtus avaldaja kanda. Puudutatud isiku II menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleks jätta tema enda kanda. Kolleegium ei nõustu sellega. TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna avaldaja esitas avalduse, mis jäi rahuldamata, siis jättis maakohus põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda.
32.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kohtutäituril ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Puudutatud isik II palus avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja tasu 6h 45min eest summas 1053 eurot (käibemaksuga) ja viivise menetluskuludelt. Puudutatud isiku II esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik II on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku II esindaja ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Arvestades määruskaebuses esitatud menetlusdokumentide ja teostatud menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab kolleegium põhjendatud esindaja ajakuluks ringkonnakohtus 3h. Esindaja tunnitasu ei ületa turuhinda. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 468 eurot (käibemaksuga) ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.