Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.11.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-258
Tsiviilasi
Andric Tatler OÜ hagi XX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2017/2130
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
Andric Tatler OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellant): Andric Tatler OÜ (registrikood 12601390, asukoht Tanni tee 20-2, Tiskre küla, Harku vald, 76916 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson
ja
Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Julia Vaganova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 27.02.2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnkohtu menetluskulud jätta Andric Tatler OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Andric Tatler OÜ (hageja) esitas 06.01.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2017/2130.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja sissenõudjana Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanile 13.11.2017 täitmisavalduse, milles märkis sissenõutavaks summaks 43 000 eurot. Sissenõudja poolt täitmisele esitatud nõue tuleneb 06.11.2014 lihtkirjalikus vormis sõlmitud lepingust, mille pealkirjaks on märgitud “Notariaalse lepingu eelnev kokkulepe“. Hageja hinnangul on 06.11.2014 kokkulepe vormivea tõttu tühine.
3.Hageja selgitas, et kolmas isik Ariling OÜ kui müüja ja kostja kui ostja on 16.08.2011 sõlminud notariaalselt tõestatud vormis Pihlaka 41-1 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt tasus kostja kolmandale isikule korteriomandi ostu eest ja poolte kokkuleppel kanti kinnisasjale kostja kasuks eelmärge. Kostja ja kolmanda isiku Ariling OÜ vahel 16.08.2011 sõlmitud lepingu p 7.1 kohaselt toimub lepingu muutmine ja täiendamine notariaalselt tõestatud kokkuleppega.
4.06.11.2014 kokkuleppega leppisid Ariling OÜ Pihlaka 41-1 kinnistu müüjana ja kostja ostjana kokku selles, et siis, kui kinnistu omand antakse 10.11.2014 müügilepinguga üle kostja asemel hagejale, kohustub kostja kustutama tema kasuks kinnistusraamatusse kantud eelmärke Pihlaka 41-1 kinnistu suhtes ja müüja Ariling OÜ kohustub tagama esimese järjekoha hüpoteegi seadmise Pihlaka 41-1 kinnistule hageja poolt või Ariling OÜ-le kuuluvale Vindi tn 13 kinnistule Ariling OÜ poolt hüpoteegisummaga 95 000 eurot kostja kasuks. Juhul, kui Ariling OÜ kui müüja ja hageja kui ostja vahel ei sõlmita 10.11.2014 kinnistu müügilepingut, on kostja poolt sisse antud avaldus eelmärke kustutamiseks tühine. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja Ariling OÜ-le kostja poolt kinnistu eest võlaõigusliku müügilepingu alusel makstud 85 000 eurot tasuma kostjale hiljemalt 01.05.2015 (käsikirjaliselt tehtud paranduse kohaselt 01.06.2015). Kokkuleppe pöördele on käsikirjaliselt vene keeles kantud hageja lepingulise esindaja poolt tõlgitud tekst: „Pooled pikendasid lepingut 31. detsembrini 2016. a. ja leppisid kokku, et oktoobris tuleb tasuda € 5000 + € 10 000 ja ülejäänud summa tähtaja lõpus.“ Märkusele on alla kirjutanud AL ja TR.
5.Hageja hinnangul nähtub eelnevast, et Ariling OÜ, hageja ja kostja on 06.11.2014 kokkulepet sõlmides muutnud 16.08.2011 võlaõiguslikku müügilepingut. Hageja hinnangul on kostja nõude aluseks oleva 06.11.2014 kokkuleppe puhul tegemist 16.08.2011 notariaalselt tõestatud lepingu muutmise kokkuleppega, mis pidi 16.08.2011 lepingu p 7.1 kohaselt olema notariaalselt tõestatud vormis (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 82, asjaõigusseadus (AÕS) § 641, § 119 lg 1) ja mis on vormivea tõttu seega tühine (TsÜS § 83 lg 1). Seega ei ole hagejal kostja ees kohustusi (TsÜS § 84 lg 1).
6.12.02.2018 seisukohas leidis hageja lisaks, et 06.11.2014 kokkulepe oli 16.08.2011 lepingu muutmise eelleping, mis tuleneb nii kokkuleppe pealkirjast kui ka sisust ning kuivõrd lepingu muutmine pidi olema notariaalselt tõestatud, pidi võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 kohaselt ka lepingu eelleping olema notariaalselt tõestatud, mistõttu on 06.11.2014 kokkulepe vormivea tõttu tühine.
7.Juhuks, kui kohus leiab, et kokkulepe ei ole eelleping, on kokkulepe 16.08.2011 lepingu lisa ja seega samuti eeltoodud alustel tühine.
8.Samuti on hageja avaldanud seisukoha, et 06.11.2014 kokkuleppes kokku lepitud hageja poolt kolmanda isiku asemel kostjale raha tagastamine on kohustuste ülevõtmine, mis vastavalt VÕS § 11 lg-le 3 pidanuks samuti olema notariaalselt tõestatud vormis.
9.Hageja nõustumus tasuda kostjale 85 000 eurot ei olnud hagejapoolne deklaratiivne võlatunnistus, kuivõrd hagejal puudus kostja ees kohustus, mida deklaratiivse võlatunnistusega kinnitada.
10.Käesoleval juhul puudub ka kohtutäiturile esitatud kostja nõude täpne arvestus.
11.Hageja palub tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 034/2017/2130 lubamatuks (TMS § 221 lg 1), kuna puudub nõue, mida täitemenetluses täita. Kostja vastuväited hagile
12.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
13.Kostja leiab, et 06.11.2014 kokkulepe ei pidanud olema notariaalselt tõestatud vormis.
14.Kostja selgitas, et 06.11.2014 kokkulepe koosneb sisuliselt kahest osast. Esimeses osas kooskõlastasid pooled kostja asemel hagejale kinnistu Pihlaka 41-1 omandiõiguse üleandmise tingimusi hiljemalt 10.11.2014. Kokkuleppe esimene osa on poolte poolt nõuetekohaselt täidetud: 1) notariaalselt oli kustutatud eelmärge, mis oli seatud kostja kasuks; 2) notariaalselt oli tõestatud asjaõigusleping, mille alusel läks kinnistu omandiõigus üle hagejale, mitte kostjale; 3) notariaalselt oli tõestatud hüpoteegi seadmise leping, mis oli seatud hageja poolt kostja kasuks enda peale võetud 85 000 euro tasumise kohustuse täitmiseks. Kõik hageja ja kostja kokkuleppest tulenevad toimingud olid järjestikused, tulenesid üksteisest ning olid vormistatud seadusega ettenähtud notariaalses vormis.
15.Teises osas kinnitas hageja oma kohustuse tasuda kostjale kostja poolt kokkuleppe esimese osa tingimuste täitmise eest 85 000 eurot hiljemalt 01.06.2015. Lähtudes õiguslikust tähendusest, on kokkuleppe teine osa oma sisu ja vormi poolest deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses, mille alusel kinnitas hageja kostja ees 85 000 euro suuruse võlgnevuse eksisteerimist. Seadus ei näe ette kohustuslikku notariaalset vormi taolise kokkuleppe jaoks.
16.Kostja leiab, et nõue on selge ning selle arvestus tuleneb täitemenetluse materjalidest. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohtu 27.02.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et lahendi jõustumisel tuleb tühistada 09.01.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Kristiina Feinmani täiteasjas nr 034/2017/2130.
18.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate faktiliste asjaolude kohta: Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses on täiteasi nr 034/2017/2130, milles täidetakse kostja nõuet hageja vastu summas 43 000 eurot. Nõue tuleneb hageja, kostja ja kolmanda isiku (Ariling OÜ) vahel 06.11.2014 sõlmitud kokkuleppest (tl 8), mille kohaselt kohustus hageja mh tasuma kostjale 85 000 eurot ja kostja pidi eemaldama tema kasuks seatud keelumärke Pihlaka 41-1 kinnisasjalt. Hagejapoolse kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud.
Täitemenetluse materjalide juures on kostja pangakonto väljavõte, mille kohaselt on hageja tasunud kostjale enne täitemenetluse algatamist kokku 42 000 eurot (tl 13) ehk siis täitnud kohustuse osaliselt. Kostja nõuded hageja vastu on tagatud hüpoteegiga, mis tuleneb 17.12.2014 hüpoteegi seadmise lepingust (tl 9-12), millega hageja seadis kostja kasuks Vindi tn 13 kinnistule esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 60 000 eurot. Hüpoteegiga on vastavalt lepingule tagatud kõik kostja nõuded hageja vastu, mis tulenevad kostja ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Kolmas isik Ariling OÜ kui müüja ja kostja kui ostja on 16.08.2011 sõlminud notariaalselt tõestatud vormis Pihlaka 41-1 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt tasus kostja kolmandale isikule korteriomandi ostu eest ja poolte kokkuleppel kanti kinnisasjale kostja kasuks eelmärge. Kostja ja kolmanda isiku Ariling OÜ vahel 16.08.2011 sõlmitud lepingu p 7.1 kohaselt toimub lepingu muutmine ja täiendamine notariaalselt tõestatud kokkuleppega (tl 35).
19.Esiteks on poolte vahel vaidlus selle üle, kas 06.11.2014 kokkulepe pidi olema notariaalselt tõestatud ning teiseks selle üle, kas kostja nõue on selge.
20.06.11.2014 kokkulepe ei pidanud olema notariaalselt tõestatud vormis, kuivõrd see ei olnud 16.08.2011 lepingu muutmise kokkulepe, lepingu muutmise eelleping ega ka lepingu lisa. 06.11.2014 kokkuleppes ei lepitud kokku 16.08.2011 lepingu muutmist ega tulevikus muutmist. Samuti ei olnud hageja poolt kostjale raha tasumise kohustuse võtmise puhul tegemist 16.08.2011 lepingust tuleneva lepingulise kohustuse ülevõtmisega, mis tingiks notariaalse vormi nõude. Sisuliselt on 06.11.2014 kokkuleppes kokku lepitud selles, et 1) kostja eemaldab kinnisasjalt keelumärke, 2) kolmas isik kohustub tagama hüpoteegi seadmise kostja kasuks, 3) hageja maksab kostjale raha. Eeltooduga ei muudetud kuidagi 16.08.2011 lepingus kokku lepitut. Näiteks ei lepitud kokku, et kostja tasub kolmandale isikule kinnisasja omandamise eest mingi muu summa eelnevalt kokku lepitust, ei muudetud lepingus kokku lepitud tähtaegu ja muid asjaolusid jne. Eelnimetatud lepingu muutmise asemel sõlmisid hageja ja kolmas isik tegelikkuses hiljem eraldi omavahelise notariaalselt tõestatud võlaõigusliku lepingu sama kinnisasja omandamiseks.
21.Kostjapoolne nõustumus eelmärke (otsuses ekslikult nimetatud keelumärke) eemaldamiseks 06.11.2014 kokkuleppes ei muutnud kuidagi 16.08.2011 kokku lepitut, kuivõrd pärast 16.08.2011 lepingu sõlmimist oli keelumärge õigus, mis oli ainult kostja käsutada. Keelumärke kustutamine oli kostja enda vaba valik otsustada ja selle kustutamine ei muutnud 16.08.2011 lepingus kokku lepitut, kuivõrd 16.08.2011 lepingu kohaselt lepiti üksnes kokku, et kostja ostjana avaldab soovi ja kolmas isik müüjana nõustub keelumärke seadmisega kolmanda isiku kinnisasjale. Kostja saigi enda kasuks keelumärke ja edasi oli kostjal seaduslik (mitte lepinguline) õigus see enda soovi korral kustutada.
22.Samuti ei muutnud hageja poolt võetud kohustus tasuda kostjale 85 000 eurot, 16.08.2011 kokku lepitut ning see ei kvalifitseeru ka 16.08.2011 lepingust tuleneva lepingulise kohustuse ülevõtmiseks.
23.Samuti ei ole 06.11.2014 kokkuleppe puhul tegemist 16.08.2011 lepingu muutmise eellepinguga, kuivõrd 06.11.2014 kokkuleppes ei ole kokku lepitud mingisuguseid tulevikus sõlmitavaid 16.08.2011 lepingu muutmise tingimusi (mis oleks VÕS § 33 lgle 1 kohane). Viis, kuidas pooled on otsustanud oma kokkuleppe pealkirjastada, ei tee kokkuleppest õiguslikult ühte või teistsugust lepingut, kui kokkuleppe sisu ei ole pealkirjaga kooskõlas.
24.Samuti ei ole 06.11.2014 kokkuleppe puhul tegemist 16.08.2011 lepingu lisaga, kuivõrd nagu kohus on juba eespool selgitas, ei käsitlenud 06.11.2014 kokkulepe 16.08.2011 lepingus kokku lepitud tingimuste muutmist.
25.06.11.2014 kokkuleppe puhul ei ole tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuivõrd hagejal ei olnud eelnevalt mingit kohustust kostja ees, mille olemasolu tunnistada.
26.Seega oli 06.11.2014 kokkulepe puhul tegemist tavapärase kirjalikus vormis lepinguga, mille sisuks oli kolme isiku poolt üksteise suhtes endale erinevate kohustuste võtmine ning hageja kohustuseks oligi tasuda kostjale 85 000 eurot. Hageja ei ole kordagi eitanud, ega vastu vaielnud sellele, et ta lubas tasuda kostjale 85 000 eurot. Kuivõrd kohus leiab, et 06.11.2014 kokkuleppe ei pidanud olema notariaalselt tõestatud, ei ole kokkulepe seega vormivea tõttu tühine. Seega on kostjal hageja vastu nõudeõigus 06.11.2014 kokkuleppe alusel.
27.Kostja nõude suuruseks hageja vastu täitemenetluses nr 034/2017/2130 on 43 000 eurot. Kostja nõudel hageja vastu on alus, kuivõrd nõude aluseks olev kokkulepe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale 85 000 eurot, ei ole tühine. Samuti on nõudel täpne arvestus, kuivõrd kostja nõude suurus hageja vastu oli kokkuleppe kohaselt 85 000 eurot ja kuivõrd hageja on kostjale juba tasunud 42 000 eurot (tõendatud kontoväljavõttega ning hageja ei ole vastava makse olemasolu ka vaidlustanud), on 43 000 eurot täpne nõue (85 000 – 42 000 = 43 000).
28.Kohus tühistas TsMS § 386 lg 4 kohaselt 09.01.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Apellatsioonkaebus
29.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
30.Maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel ning maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme.
31.06.11.2014 kokkulepe oli nii eelleping kinnisasja omandi üleandmise võlaõiguslepingule, varem sõlmitud kinnisasja omandi üleandmise võlaõiguslepingu muutmise leping kui ka kolmanda isiku kohustuse ülevõtmine hageja poolt. Vormivea tõttu tühised on 06.11.2014 kokkuleppes sisalduvad varem sõlmitud kinnisasja omandi üleandmise muutmise leping ja kolmanda isiku kohustuse ülevõtmine hageja poolt.
32.06.11.2014 kokkuleppe pealkiri viitab poolte tahtele sõlmida eelleping, lisaks nähtub nii kokkuleppe pealkirjast kui ka sisust, et kokkuleppe pooled on teadlikud asjaolust, et kokkuleppes kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik sõlmida uusi või muuta varem sõlmitud notariaalselt tõestatud lepinguid. Asjaolu, et kokkuleppe pooled mõistsid, et kokkuleppes kajastatu elluviimiseks tuleb muuta juba sõlmitud ja sõlmida uusi lepinguid notariaalselt tõestatud vormis, möönab kostja hagivastuses (vt vastuse p 2.2.). VÕS § 29 lg-s 1 sätestatu kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
33.Kuna 06.11.2014 kokkulepe 16.08.2011 sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu muutmiseks ja kostjale tasutud raha tagastamise kohustuse ülevõtmiseks hageja poolt on vormivea tõttu tühised, on 16.08.2011 müügileping jõus sõlmitud kujul. Kostjal oleks õigus nõuda lepingu täitmist ja omandi üleandmist Ariling OÜ-lt, täites eelnevalt omapoolsed kohustused, ja vajadusel rakendada õiguskaitsevahendeid müüjaks olnud Ariling OÜ suhtes, kui Ariling OÜ ei oleks registrist kustutatud 03.02.2015.
34.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-12 p-s 12 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet
olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Lisaks on Riigikohus sama lahendi p-s 19 rõhutanud, et hüpoteeki ei või realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetlust võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel võib hüpoteegipidaja nõuda. Kostjal puuduvad hageja vastu nõuded, mida soovitakse täitemenetluses nr 034/2017/2130 maksma panna. Vastustaja seisukoht
35.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
37.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 06.11.2014 lepingu puhul ei ole tegemist 16.08.2011 lepingu muutmise kokkuleppe, 16.08.2011 lepingu muutmise eellepingu ega ka 16.08.2011 lepingust tuleneva lepingulise kohustuse ülevõtmisega. 06.11.2014 lepingu puhul on tegemist tavapärase kirjaliku lepinguga, milles lepiti kokku hageja rahalises kohustuses.
39.Ringkonnakohus ei nõustu, et 06.11.2014 lepingu sisust nähtub, et lepingus kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks oli vajalik sõlmida 16.08.2011 lepingu muutmise kokkulepe või 16.08.2011 lepingu muutmise eelleping. Maakohus on selgitanud, et eelmärge (maakohus on otsuses ekslikult märkinud eelmärke asemel keelumärge) on kostja poolt kustutatud 06.11.2014 kinnistamisavalduse alusel (tl 51) ning selleks ei olnud vaja sõlmida täiendavat kokkulepet. Kuivõrd hageja kohustus raha tasumiseks ei olnud 16.08.2011 lepingust tulenev kohustus ega lepingulise kohustuse ülevõtmine, siis ei pidanud ka sellises kohustuses notariaalses vormis kokku leppima. Hüpoteegi puhul on vastav tehing muutunud kehtivaks 17.12.2014 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega (tl 21-24, 31). Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et lepingu kvalifitseerimisel otsustatakse selle sisu, mitte pealkirja järgi.
40.Kuivõrd pooled on 06.11.2014 lepingus märgitud kohustused juba täitnud (v.a hagejapoolne raha tasumise kohustus), on põhjendamatu ka kaebaja väide, et kuivõrd 06.11.2014 leping on vormivea tõttu tühine, siis on 16.08.2011 müügileping jõus sõlmitud kujul ning kostjal oleks õigus nõuda lepingu täitmist.
41.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et kostjal on hageja vastu 06.11.2014 lepingu alusel nõue ning ei esine aluseid sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja ei ole suutnud põhistada (teha usutavaks), et kostjal nõuet ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
43.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.