1.OÜ International Veod (hageja) esitas 3. veebruaril 2015 Viru Maakohtule hagi Olga Dementjeva (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 11 282 euro 12 sendi suuruse kahjuhüvitise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ SVŠ Veod (SVŠ) 1. märtsil 2010 üürilepingu, mille järgi hageja sai oma kasutusse SVŠ-le kuuluvad äriruumid. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 1. märts 2020. 20. aprillil 2011 müüs kohtutäitur üürilepingu esemeks oleva korteriomandi kostjale.
2-15-1663 Üürilepingu kehtivuse ajal murdis kostja õigusvastaselt sisse hageja seaduslikus valduses olevatesse ruumidesse ja tekitas sellega ruumidele kahju. Hageja kõrvaldas kahju omal kulul: vahetas välisukse ja tellis remonditöid. Kahju kõrvaldamisele kulus 7539 eurot 12 senti. Pärast üürilepingu lõppemist jäid hageja asjad (arvutid ja purustusmasina pult) üüripinnale ning kostja keeldus neid välja andmast. Kuna praeguseks on ruumide üleandmisest möödunud palju aega, on hageja kostja olulise viivituse tõttu kaotanud huvi esemete tagastamise vastu ja võib seega nõuda esemete väärtusele vastavat kahjuhüvitist ehk 3743 eurot.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Üürileping sõlmiti käsutuskeelu ajal ja on seetõttu tühine. Kuna korteriomand oli enne selle enampakkumisel müümist hageja valduses, pidi hageja sellest kohtutäiturit teavitama. Seda hageja ei teinud. Hagiavalduses märgitud metalluks paigaldati enne enampakkumist. Kostjal oli õigus korteris käia. Korterisse tungisid ebaseaduslikult hoopis hageja kutsutud isikud, kes lõhkusid välisukse luku ja hakkasid korteris paigaldama metallist siseust, kuigi hageja vara enam korteris ei olnud.
3.Viru Maakohus jättis 5. juuni 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt öeldi üürileping 17. septembril 2011 üles ja on tõendatud, et üürisuhe lõppes sel kuupäeval. Kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, tekitati 2013. a aprillis. Hageja nõude aluseks saab olla lepinguväline vastutus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043), kuid see, et hagejale oleks tekkinud kahju, ei ole tõendatud. Teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi maakohus ei käsitlenud.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 26. märtsi 2018. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus oma otsuse olulises osas põhjendamata ja rikkus sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Maakohus ei märkinud, milliseid asjaolusid tuleb tõendada ja mida kohus tunnistajate ütluste alusel tuvastas. Tunnistajate ütlused on analüüsimata ja tõendid hindamata. Kuigi maakohus märkis lahendi lõpus, et kahju on tõendamata, ei selgu lahendist, kuidas maakohus sellele järeldusele jõudis. Lisaks ei korraldanud maakohus korrektset eelmenetlust, rikkus selgitamiskohustust ega arutanud pooltega kohalduvat õigust ja tõendamist vajavaid asjaolusid. Sellega rikkus maakohus TsMS § 392 lg 1 p 2, 3 ja 4, § 329 lg-t 3 ning § 351. Hageja palus hüvitada korteriomandile tekkinud kahju ja kahju, mis on seotud asjade kaotsiminekuga. Kuna hageja ei olnud korteriomanik, ei saanud tal tekkida kahju selle tõttu, et 2(7)
2-15-1663 kahjustada sai korteriomandi siseviimistlus. Hageja ei ole väitnud, et tema vastu oleks keegi esitanud kahju hüvitamise nõude, mis iseenesest võiks olla kahju. Seetõttu ei saa ta korteri sisustuse kahjustamisest ja remondist tulenevat kahju hüvitamise nõuet esitada ja delikti üldkoosseisu ehk VÕS § 1043 kohaldamine on välistatud. Nõude materiaalõigusliku alusena saaks kõne alla tulla üürniku kulutuste hüvitamise nõue (VÕS § 286 lg 1), asja lepingujärgsesse seisukorda viimisest tulenev nõue (VÕS § 279 lg 3) ja käsundita asjaajamisest tulenev nõue (VÕS § 1018 lg 1). Hageja ei saa nõuda kulutuste hüvitamist VÕS § 286 lg 1 alusel, kuna kulutuse tegemiseks ei olnud üürileandja nõusolekut. Seda kinnitas hageja ringkonnakohtu istungil. Hageja ei saa kahju hüvitamist nõuda ka VÕS § 279 lg 3 alusel, kuna ta ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks üürileandjalt nõudnud asja parandamist ja üürileandja oleks sellega viivitusse sattunud. Tehtud kulutuste hüvitamist on võimalik nõuda ka käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1018 lg 1). Praegusel juhul ei olnud hagejal aga tahet kostjat soodustada (VÕS § 1018 lg 2), kuna hageja väitel tulenes remondivajadus kostja tegevusest. Isegi kui hagejal oleks olnud tahe kostjat soodustada, ei oleks teised käsundita asjaajamise eeldused täidetud. Soodustatu ei ole asjaajamist heaks kiitnud ja ei saa eeldada, et olukorras, kus kostja ise põhjustas remondivajaduse, oleks tema huviks, et hageja teeks remonti. Mis puudutab asjade väärtusele vastavat kahjuhüvitist, siis vähemalt üldjuhul ei saa asja omanik nõuda VÕS § 1043 alusel kahju hüvitamist, kui ta ei ole esitanud vindikatsiooninõuet. Kui asjad on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on primaarne õiguskaitsevahend asjade väljaandmise nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta selle asemel nõuda asjade väärtusele vastava kahju hüvitamist üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui teise isiku ebaseaduslikus valduses olevad vallasasjad on alles, tuleb asjade omanikul üldjuhul kõigepealt anda ebaseaduslikule valdajale täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi vajalik. On tuvastatud, et kostja ei ole hageja asjade tagastamisega viivituses olnud ja seega ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Kahju hüvitamist saab nõuda alles siis, kui asjade väljanõudmine on mingil põhjusel võimatu. Kui asjad on alles, ei ole hagejale omandi kaotusest kahju tekkinud ja VÕS § 1043 eeldused täidetud. Hageja huvi kaotus asjade tagastamise vastu ei ole kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes. Hageja oleks saanud esitada alternatiivselt ka vindikatsiooninõude, kuid ta ei teinud seda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pidanuks ringkonnakohus maakohtu menetluslikke rikkumisi arvestades saatma asja uueks arutamiseks tagasi maakohtusse. Ringkonnakohus ei kõrvaldanud ka ise maakohtu rikkumisi ega täitnud selgitamiskohustust. Selgitamiskohustuse rikkumise maakohtus tuvastas ringkonnakohus alles oma otsuses ehk pärast kohtuistungit.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
3(7)
2-15-1663
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
9.Kolleegium käsitleb esmalt ringkonnakohtu menetlusõiguslikke rikkumisi (I) ja seejärel hageja nõuete võimalikku kvalifikatsiooni (II). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (III). I
10.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et ringkonnakohus on küll õigesti tuvastanud maakohtu menetluslikud rikkumised, kuid ei ole ise neid rikkumisi kõrvaldanud. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 653 ning § 654 lg-d 4 ja 5. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 20).
11.Kolleegium nõustub iseenesest etteheidetega, mis ringkonnakohus tegi maakohtu lahendile. Õige on see, et maakohus jättis lahendi olulises osas põhjendamata ning rikkus sellega TsMS § 436 lg-t 1 ja TsMS § 442 lg-t 8. Samuti on õige, et maakohus ei märkinud, millised asjaolud vajavad tõendamist ja mida kohus tunnistajate ütluste alusel tuvastas. Maakohtu otsuse põhjendavast osast ei ole võimalik aru saada, millised on menetlusosaliste ja millised kohtu enda seisukohad. Kuid ringkonnakohus ei ole neid menetlusõiguslikke rikkumisi kõrvaldanud.
12.Ringkonnakohus on leidnud, et maakohus on otsuses üksnes refereerinud tunnistajate ütlusi ega ole neid ütlusi kui tõendeid hinnanud. Neid tõendeid ei ole aga oma otsuses hinnanud ka ringkonnakohus. TsMS § 654 lg 4 kohaselt märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Vaidlustatud ringkonnakohtu otsuses on märgitud aga üksnes õigusnormid, mille kohaldamist ringkonnakohus kaalus. Ühtegi selgelt tuvastatud asjaolu ringkonnakohtu otsusest ei nähtu. Kui ringkonnakohus heidab maakohtule ette eelmenetluse korraldamata jätmist, siis ei saa ta oma otsuses tugineda maakohtu tuvastatud asjaoludele, vaid peab ise tuvastama asjaolud, mille põhjal ta lahendi teeb.
13.Kolleegium on varem korduvalt selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-12, p 10; 24. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, p 12; 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-11, p 16; 18. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-12, p 14). Kuid see tähendab, et olukorras, kus ringkonnakohus tuvastab, et maakohus jättis nõuetekohase eelmenetluse läbi viimata, ja teeb seejärel ise lõpplahendi, peab ringkonnakohus asja lahendama maakohtu asemel ja täitma ise kõik eelmenetluse ülesanded. Seejuures tuleb pooltega läbi arutada tõendamisese ja kohaldatav õigus, hinnata tõendeid ning põhjendada vastavalt oma otsust.
4(7)
2-15-1663
14.Kokkuvõttes on ringkonnakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, otsusest ei nähtu tuvastatud asjaolusid ega tõendite hindamist. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus nõuetekohaselt tõendeid hinnates tuvastama asjas tähtsad asjaolud, kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte ja kohaldama õigusnorme, mis on tuvastatud asjaoludest tulenevalt hageja nõude aluseks. II
15.Hageja on esmalt nõudnud kulutuste hüvitamist, mida ta tegi seetõttu, et kostja väidetavalt lõhkus hageja valduses olevate ruumide ukse. Selle nõude lahendamiseks on eelkõige vaja teha kindlaks, millal ja mis asjaoludel pidi hageja tegema neid kulutusi, mille hüvitamist ta nõuab. Samuti on oluline tuvastada, kas on tõendatud hageja väide, et ukse lõhkus kostja.
16.Kui kostja lõhkus ukse ja see toimus ajal, mil hageja ja kostja vahel oli kehtiv üürileping, siis võib kohaldatav olla VÕS § 278 lg 1, mille p 3 järgi võib üürnik olukorras, kus üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul ei ole kohaldatav VÕS § 286 lg 1, mis näeb ette, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Hageja ei ole asjas esitatu kohaselt tuginenud sellele, et ta parendas üürileandja eset, vaid sellele, et ta kõrvaldas kahju, mille üürileandja oli uksele tekitanud.
17.Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kostja lõhkus ukse ajal, mil hageja ja kostja vaheline üürileping oli lõppenud, siis ei ole hagejal võimalik esitada kostja vastu nõudeid lepingulisel alusel. Kõne alla võivad tulla aga asjaõiguslikud ning lepinguvälised nõuded. Valdaja kulutuste hüvitamise nõude näeb ette AÕS § 88 lg 1, mille kohaselt võib valdaja nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda VÕS §-le 1042 kohaselt.
18.AÕS § 88 lg 1 järgi on kulutuste hüvitamist võimalik nõuda ka ebaseaduslikul valdajal ehk isikul, kes valdab teise isiku asja õigusliku aluseta. Küll aga ei saa kulutuste hüvitamist nõuda omavoliline valdaja ehk isik, kes on saanud valduse valdaja nõusolekuta seadusvastaselt (AÕS § 40 lg 2). Kui hageja ja kostja vahel oli üürileping ja hageja keeldus ruumide valdust kostjale tagasi andmast, siis oli hageja pärast üürilepingu lõppemist küll ebaseaduslik valdaja (AÕS § 34 lg 1), kuid mitte omavoliline valdaja.
19.Eeltoodust tulenevalt võib juhul, kui hageja pidi tegema ukse parandamiseks kulutusi ajal, mil ta oli ruumide valdaja, kuid üürileping oli juba lõppenud, hagejal olla kostja vastu AÕS § 88 lg 1 alusel vajalike kulutuste hüvitamise nõue. Vajalikud kulutused on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 järgi sellised, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seega hinnata, kas kulutused, mille hüvitamist hageja nõuab, olid TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud. Kui tegu oli kasulike või toreduslike kulutustega (TsÜS § 63 p-d 2 ja 3), siis on nende hüvitamist võimalik nõuda VÕS §-s 1042 sätestatud tingimustel. Nimelt näeb VÕS § 1042 lg 1 ette, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist 5(7)
2-15-1663 ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette tingimused, mis välistavad kulutuste hüvitamise esimeses lõikes kirjeldatud olukorras. VÕS § 1042 järgse kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on mh see, et kulutuste tegija on olnud heauskne VÕS § 1024 lg 4 mõttes, kusjuures heausksuse üle otsustamisel on oluline, kas kulutuste tegija on järginud teavitamiskohustust VÕS § 1020 järgi (vt ka Riigikohtu 13. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-123028/39, p 30). Kõike eeltoodut tuleb asja uuel läbivaatamisel vajadusel hinnata.
20.Kolleegium märgib, et välistatud ei ole ka hageja nõue käsundita asjaajamise sätete järgi. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt on olukorras, kus üks isik teeb midagi teise isiku kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, käsundita asjaajajal mh õigus nõuda kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023). Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: • üks isik teeb midagi teise isiku kasuks ehk ajab võõrast asja; • isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); • isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); • täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline). Seejuures ei välista VÕS § 1018 jj kohaldamist iseenesest veel see, kui hageja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt nt Riigikohtu 18. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664/48, p 26). Kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete järgi ei saa hageja nõuda juhul, kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et asjaajamine (ukse parandamine ja remonditööd) ei vastanud kostja tegelikule või eeldatavale tahtele ja kostja ei kiitnud seda heaks. Kolleegiumi arvates võib eeldada, et remonditööde tegemine ei vastanud kostja eeldatavale või tegelikule tahtele juhul, kui kostja ise põhjustas tahtlikult remonditööde vajaduse, millele tehtud kulutuste hüvitamist hageja nõuab.
21.Teiseks nõuab hageja üürilepingu lõppedes kostja ruumidesse jäänud asjade (arvutid ja purustusmasina pult) väärtuse hüvitamist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vähemalt üldjuhul ei saa asja omanik nõuda VÕS § 1043 alusel kahju hüvitamist, kui ta ei ole esitanud vindikatsiooninõuet. Kui asjad on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on primaarne õiguskaitsevahend asjade väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui hageja asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, 6(7)
2-15-1663 tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole erandina VÕS § 115 lg 3 järgi vajalik (eelkõige on see nii juhul, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju; vt ka Riigikohtu 12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 12). Asja uuel läbivaatamisel tuleb seega kindlaks teha, kas asjad on kostja valduses alles, kas hageja on andnud kostjale tähtaja nende asjade üleandmiseks või kas esinevad asjaolud, millest tulenevalt võib hageja olla kaotanud huvi asjade tagastamise vastu. III
22.Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse, jätab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
kolleegium
23.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve
Ants Kull
Jaak Luik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.