Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 05.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-15-1663/108
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.06.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5731

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing SVŠ Veod10547320 Osaühing International Veod11049564(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-15-1663 5. juuni 2017, Narva

Kohtuasi

Osaühing (OÜ) International Veod hagi O K vastu kahju hüvitamise nõudes 11 282,12 € Hageja: OÜ International Veod (registrikood 11049564) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (isikukood XXX, AB Sven Sillar; e-post: xxx) Kostja: O K (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: Silvi Erro (isikukood xxx; e-post xxx) Hagimenetlus 5. juuni 2017, kirjalikus menetluses

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

Tamara Šabarova

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ International Veod hagi täies ulatuses rahuldamata.

2.Jätta OÜ International Veod menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3.Jätta O K menetluskulud OÜ International Veod kanda.

4.Käesolevas otsuses kohus kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

OÜ International Veod (hageja) esitas 3. veebruaril 2015 Viru Maakohtu Narva kohtumajja hagi O K (kostja) vastu kahju summas 11 282,12 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt OÜ SVŠ Veod (registrikood 10547320) ja OÜ International Veod (registrikood 11049564) 01.03.2010 sõlmisid üürilepingu, mille kohaselt võttis OÜ International Veod üürile OÜ-le SVŠ Veod kuuluvad äriruumid asukohaga xxx, Narva. Sõlmitud leping oli tähtajaline ning ruumid võeti üürile kuni 01.03.2020.a. Narva kohtutäitur Krista Järvet müüs 20.04.2011.a korteriomandi, asukohaga x, Narva, O D . Koos korteriomandi omandiga läksid kostjale üle ka 01.03.2010.a sõlmitud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused ning kostja sai hageja üürileandjaks. Kooskõlas üürilepingu tingimustega kasutas hageja seaduslikul alusel ruume asukohaga xxx, Narva (s.h. tasus lepinguga ettenähtud kulud). Üürilepingu kehtivuse ajal murdis kostja õigusvastaselt sisse hageja seaduslikus valduses olevate ruumidesse. Sissemurdmise tulemusel oli ruumidele tekitatud oluline kahju, mida hageja oli sunnitud kõrvaldama oma kulul (välisukse vahetamine, ettenägematu remonttööde tellimine ja teostamine kolmanda isiku poolt). Hageja teostas oma kulul ettenägematu ja kostja poolt õigusvastaselt põhjustatud kahju kõrvaldamist, ehk remonttöid kogu summas 7 539, 12 eurot. Hageja valdas korterit asukohaga xxx seaduslikul alusel ning kostja õigusvastase tegevusega on hageja kandnud kulud korteri remonttööde teostamiseks, siis kostja kohustuseks on hüvitada hagejale kostja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju. Peale üürilepingu lõpetamist ja korteriomandi asukohaga xxx otsese valduse kostjale üleandmist on nimetatud korteris jäänud hagejale kuuluvad asjad (arvutid, purustusmasina pult), mille väljaandmisest on kostja keeldunud. Võttes arvesse ruumide üleandmisest möödunud tähtaega on hagejale kuuluvate asjade väljanõudmine kostja poolt muutus võimatuks ning hageja on olulise viivituse tõttu kaotanud huvi esemete tagastamise vastu, mistõttu tuleb hagejale hüvitada kahju esemete väärtuse ulatuses. Hagejale kuuluvate asjade maksumuseks on 3 743 eurot. Põhjusel, et kostja poolse olulise viivitamise tõttu on hageja kaotanud huvi temale kuuluvate esemete tagastamise vastu ning nimetatud vara seisund on halvenenud, siis kostja kohustuseks on hüvitada hagejale kuuluvate asjade väärtus summas 3 743 eurot. Seega on kostja oma õigusvastase tegevusega tekitanud hagejale kahju kogusummas 11 282,12 eurot, mis on hageja nõue kostja vastu.

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata (kd 1, toimiku lk 24-27). Kostja vastuse kohaselt Narva kohtutäitur Krista Järvet alustas täiteasja nr 167/2009/4344. Täiteasjas nr 167/2009/4344 30.04.2011 toimunud enampakkumisel Narva kohtutäitur Krista Järvet müüs ja Kostja ostis korteriomandi asukohaga xxx (reg osa x). Kinnitusraamatusse kande tegemisega tekkis Kostja omand kinnisasjale. Hageja ei ole olnud menetluse pool, kuid tal oli õigus, juhindudes TMS § 222 lg 1, kolmanda isikuna, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. OÜ International Veod ja OÜ SVŠ Veod sõlmiti 01.03.2010.a. Üürileping, mille kohaselt Hageja võttis üürile OÜ-le SVŠ Veod kuuluvad ruumid asukohaga xxx. Kuna täiteasjas nr 167/2009/4344 müüdav vara oli Hageja valduses enne enampakkumist, oli ta kohustatud sellest teada andma kohtutäiturile. Ei hageja ega ka OÜ SVŠ Veod seda teinud ei ole, millega Hageja kaotas õiguse eelpoolmainitud varale. TMS § 54 lg 1 kohaselt on võlgnikul OÜ SVŠ Veod alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Viidates TMS § 148 lg-le 1, § 54 lg-le 2, § 59 lg-le 1 ja lg-le 2, samuti § 222 lg-le leiab kostja, et kuna Üürileping oli sõlmitud käsutuskeelu kehtimise ajal, s.t. 01.03.2011, siis on leping tühine. Hageja ei esitanud õigeaegselt hagi, seega kaotas õiguse varale. Korteri enampakkumisel müümisel olid antud korteri kõikides ruumides juba paigaldatud klaaspaketid, oli paigaldatud santehnika ja metallist välisuks. Sellest annavad tunnistust fotod, mis kohtutäitur korteri enampakkumisele panekul tegi. Seega esitas hageja kohtule valeandmed, kuna hagiavalduses loetletud klaaspaketid, santehnika ja metalluks olid paigaldatud enne, kui korter enampakkumisele pandi. Hageja mainis kohtule ebaõigelt, et kostja tungis Üürilepingu kehtivuse ajal õigusvastaselt ruumidesse, mis olid hageja seaduslikus valduses ning tekitas selle käigus ruumidele olulist kahju, mille hageja oli sunnitud enda arvel kõrvaldama (välisukse vahetus, ettenägematute remonditööde tellimine ja nende teostamine kolmanda isiku poolt). Kosmeetiline remont teostati samuti enne korteri enampakkumisele panemist, millest annavad tunnistust fotod. Kostja käis korteris seaduslikul alusel alles peale 01.04.2013.a, pärast Viru Maakohtu ning Tartu Ringkonnakohtu otsuste jõustumist, pärast korduvaid hoiatusi vabastada korter elamiseks, mida hageja kategooriliselt ignoreeris, koos hageja ja/või tema poja J Š ning alles pärast seda kui isikud, kelle S Š tõi kohale tubade vahel ise metallukse paigaldamiseks, tekitasid 05.04.2013 kehavigastusi kostjale ja tema alaealisele (S K - sünd xxx) (seda kinnitab kriminaalasja toimikusse lisatud videosalvestus). Tubadevahelise metallist ukse tahtis S Š paigaldada sel ajal, kui kohtuotsus oli jõustunud, öeldes, et hakkab koos kostjaga korteris elama. Hagiavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid ei ole tõestuseks selle kohta, et klaaspaketid paigaldati aadressil xxx. 3(13)

Santehnilisi töid 2013 aasta mais ei tehtud, kuna S S oli korteris niikaua, kuni viidi välja kogu korteris olev vara: dokumendid, mööbel, tehnika, s.h arvutid. 02.04.2013 hommikul viisid S S ja tema inimesed korterist välja mööbli, dokumendid, s.t. kogu neile kuuluva vara. Seejärel käis Si poeg vaatamas kas kõik viidi ära. S S ütles, et võtab metallist välisukse eest ära. Kuid ei teinud seda. 02.04.2013 õhtust kuni 03.04.2013 oli kostja Venemaal. 03.04.2013 helistas tütar ja teatas, et Si inimesed lõhuvad põrandaliiste, rebivad juhtmeid ära, võtavad põrandalt laminaati üles, võtavad laeplaate alla, selle kohta on olemas tõendid. Kõik toimus S D , S K, kostja ema L T ja Z V juuresolekul. Pärast seda, kui kõik oli välja viidud, paigaldas kostja 02.04.2013 hommikul Securitas valvesignalisatsiooni. Ebaseaduslik sissetungimine xxx korterisse toimus hiljem ja mitte kostja poolt, vaid hageja poolt kohale toodud inimeste poolt, kes lõhkusid välisukse lukku ja hakkasid korteris paigaldama metallist siseust, kuigi hageja vara seal enam polnud. Kostja arvates toimus see 05.04.2013 (täpset kuupäeva ei mäleta, kuid seda võib kinnitada turvafirma Securitas, kuna signalisatsioon hakkas tööle ning patrull sõitis välja, samuti on täpsed andmed olemas Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna vanemprokuröri Anneli Part poolt alustatud kriminaalasja materjalides). Kostja jäeti rahule alles pärast seda, kui alustati kriminaalasja ebaseaduslik korterisse tungimise ning kostjale ja tema alaealisele tütrele kehavigastuste tekitamise faktis (videosalvestus on olemas). Mitte kordagi ei teatanud hageja kostjale, et mingid tema asjad jäid korterisse ning ei palunud neid tagastada. Pärast kehavigastuste tekitamist kostjale ja tema alaealisele tütrele pole abikaasade L ja S Side poolt kuni käesoleva ajani keegi korteris käinud, pretensioone pole esitatud. Hageja tegutseb pahatahtlikult, omakasupüüdlikel eesmärkidel, viies kohut eksitusse. Kuna laminaat, lagi ja seinad rikuti inimeste poolt, kelle S. S kohale kutsus või nende endi poolt, oli kostja sunnitud ostma materjale põranda ja lae jaoks, tapeete, tegema remonti. Seega tekitati mitte hagejale, vaid kostjale materiaalset kahju. Mingit purustaja pulti ega muid asju korterisse ei jäänud.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hageja nõudeks on kahju hüvitamine. Kahju hüvitamist saab nõuda erinevatel õiguslikel alustel, mistõttu esmalt kohus analüüsib kas poolte vahel olid lepingulised suhted või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus, et:  kostja soetas korteriomandi asukohaga xxx (registriosa x) 20.04.2011 toimunud enampakkumisel ning 4.05.2011 sai kostja kinnisasja omanikuks (kd 1, toimiku lk 5)  OÜ SVŠ Veod ja OÜ International Veod vahel oli 01.03.2010 sõlmitud üürileping (kd 1, toimiku lk 6-8), mille kohaselt võttis OÜ International Veod üürile OÜ-le SVŠ Veod kuuluvad äriruumid asukohaga x. Sõlmitud leping oli tähtajaline ning ruumid võeti üürile kuni 01.03.2020  koos korteriomandi omandiga läksid kostjale üle ka 01.03.2010 sõlmitud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused ning kostja sai hageja üürileandjaks. Viru Maakohus 15.03.2012 otsusega (kd 1, toimiku lk 30-34) jättis rahuldamata OÜ International Veod hagi O K vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamiseks. Tartu Ringkonnakohus 3.12.2012 otsusega (kd 1, toimiku lk 35-43) jättis Viru Maakohtu 15.03.2012 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Tartu Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt üürileping oli 13.06.2011 ülesütlemisavalduses on üürileping üles öeldud alates 17.09.2011. Vastavalt TsMS § 272 lg-le 2 kohtulahendid teistes kohtuasjades on dokumentaalne tõend. Seega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel üürisuhted lõppesid alates 17.09.2011. Hagejale väidetav kahju oli tekitatud 2013 aprillis. Tõendeid ega väiteid, et poolte vahel olid muud lepingulised suhted ei ole kohtule esitatud. Lähtudes eeltoodust hagejal saaks tekkida lepinguväline kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p-st 2 tuleneb, et võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. 5(13)

Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-le 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt 4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-test 1-3 tulenevalt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kas hagejale on tekkinud kahju. Seejärel tuleb kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ja kostja teo õigusvastasus ning nende kahe vahel põhjuslik seos, ning seejärel eeldada VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Kostja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 p-des 1-4 loetletud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Alles kõike nelja elemendi samaaegsel olemasolul võib tekkida kostja vastutus. Kasvõi ühe elemendi puudumine välistab kostja vastutuse. Hageja väitel tema kahju seisneb selles, et üürilepingu alusel hageja poolt kasutatud ruumidesse tungis sisse kostja, mille tulemusel oli ruumidele tekitatud oluline kahju, mida hageja oli sunnitud kõrvaldama oma kulul (välisukse vahetamine, ettenägematu remonttööde tellimine ja teostamine kolmanda isiku poolt). Hageja teostas oma kulul ettenägematu ja kostja poolt õigusvastaselt põhjustatud kahju kõrvaldamist, ehk remonttöid kogu summas 7 539, 12 eurot. Peale üürilepingu lõpetamist ja korteriomandi asukohaga x otsese valduse kostjale üleandmist on nimetatud korteris jäänud hagejale kuuluvad asjad (arvutid, purustusmasina pult), mille väljaandmisest on kostja keeldunud. Võttes arvesse ruumide üleandmisest möödunud tähtaega on hagejale kuuluvate asjade väljanõudmine kostja poolt muutus võimatuks ning hageja on olulise viivituse tõttu kaotanud huvi esemete tagastamise vastu, mistõttu tuleb hagejale hüvitada kahju esemete väärtuse ulatuses. Hagejale kuuluvate asjade maksumuseks on 3 743 eurot. Seega on kostja oma õigusvastase tegevusega tekitanud hagejale kahju kogusummas 11 282,12 eurot, mis on hageja nõue kostja vastu. Kostja ei võta hagi õigeks ning väidab, et hageja poolt nimetatud remonditööd olid tehtud enne enampakkumist, mis on näha fotodelt. Samuti hageja viis korterist välja kõik asjad, mis temale kuulusid. 6(13)

Hageja ei ole kostja väidetega nõus. Hageja suutis viia oma asjad ära vaid osaliselt. Hageja tegi ühe reisi kaubaveoautoga. Teise reisi tegemisel keelas kostja hagejale ja tema esindajatele siseneda korteri ruumidesse, mistõttu ei suutnud hageja vedada ära kõik temale kuuluv vara. Pooled esitasid kohtule vaidlusaluse korteri plaanid (kd 2, toimiku lk 39 ja 49). 17.11.2015 kohtuistungil vande all ülekuulatud hageja seaduslik esindaja L Sa (kd 1, toimiku lk 151, 152 pöördel-155) seletas kahju tekkimise kohta, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, et hageja võtab kõik oma asjad vaidlusalusest korterist hiljemalt 1.05.2013. Kuid 2013 aprilli keskel kostja soovis korterisse sisse kolida, oli väga pingeline olukord, 5 päeva jooksul viibisid korteris kostja sugulased ja tuttavad, J S oli sunnitud ööbida korteris, et valvata hageja vara. Hageja oli sunnitud oma töötajaid koju saata, kuna ei olnud võimalik tööd teha. Tööprotsess oli katkestatud. Hageja võttis korterist kaasa vaid osa oma asjadest, muu vara jäi korterisse. Kui võeti hageja vara korterist, teda ei olnud Eestis. Korteris oli kantselei mööbel, köögimööbel, täielikult direktori kabinet: tugitool, laud, lisalaud koos riiulitega, seif ja kallid valgustid-lambid. Seifis olid vanad, nõukogude ajast, tööraamatud, samuti purusti pult ja teised võtmed veoautost. Seif asus direktori kabinetis, paremal poolel nurgas akna juures seina sisse ehitatud. Purustit ei olnud kabinetis, see kaalub umbes 20 tonni. Hageja ruumide ette, mis jäävad korteri siseuksest vasakule, oli paigaldatud metalluks, millest võtmed olid ainult hagejal. Uks oli paigaldatud ajal, kui hageja esindaja oli lähetuses. Köögimööbel oli demonteeritud ja asus hageja territooriumil. Hageja poolel olid veel karbid koos dokumentatsiooniga, palju lille, osaliselt maha võetud seinalambid ruumidest, kus oli kostja; peeglid, laed koos lampidega, kuna nad olid väga kallid. Kostja lubas hagejale kõik hageja asjad ära võtta, kuid hageja jõudis ära võtta vaid pehmemööbel, osa dokumentidest. Peale seda sissepääs oli keelatud. Hageja esitas politseisse vastav avaldus, kus palus tagada sissepääsu ruumidesse oma asju väljavedamiseks, vastust politseist hageja ei saanud. Hageja pöördus kostja poole palvega koostada üleandmise-vastuvõtmise akti, et pooltel ei ole mingisuguseid pretensioone üksteisele, kostja keeldus sellest. Mai lõpus hageja esindaja oli Eestis ja nägi, et korteris aktiivselt tehakse remonti ja kõik viiakse välja. Hagejal õnnestus viia korterist välja tähtis dokumentatsioon, diivan, 2 tugitooli ja kuna nende buss ei ole veobuss, ei olnud rohkem asju võimalik ära viia. Kui hageja tuli teine kord, siis kõik oli juba signalisatsiooni all. Kahjuks peab hageja ka korteris tehtud remonditööde maksumus. Korteris hageja poolt oli tehtud kosmeetiline remont, vahetatud WC-pott, laed, metallkonstruktsioonid. Remont oli tehtud kontori jaoks, et ruumid saaks kasutada kontorina. Kostja ostis korterit veebruaris 2010, hageja tegi remonti 2009 lõpus-2010 alguses, enne kui kostja sai korteri omanikuks. Esitatud tõendite kohaselt (kd 2, toimiku lk 45-48), hageja seaduslik esindaja L. Sa ei viibinud ajavahemikul 31.03.-14.04.2013 Eestis. Hageja tunnistaja A K 17.02.2017 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (kd 2, toimiku lk 120 pöördel-122 pöördel) ta töötas hageja juures 4 kuu jooksul logistina umbes 4 aastat tagasi. Ühel tööpäeval tulid inimesed ja palusid korterist lahkuda, öeldi, et tuleb lahkuda kontorist, kuna see kontor enam ei kuulu tööandjale. Tunnistajat koos raamatupidajaga suleti korteris ja ei lasknud välja minna hetkeni kui direktor S tuli. Väljatõstmisel lubati võtta vaid isiklikud asjad. Millised tööandja asjad jäid korterisse väljatõstmise pärast tunnistaja ei mäleta. 7(13)

Tol päeval, kui tunnistaja töölt lahkus, kõik tööandja asjad, sisustus, mis oli tööruumides, olid oma kohal. Tunnistaja kabinetis olid 2 töölaua, kapp, 2 tooli, printer, võib olla veel diivan, statsionaararvuti, ekraan monitoril oli must, oli veel klaviatuur. Korter oli ümberehitatud kontori jaoks. Tunnistaja kabinet oli vasakult viimane. Tunnistaja ühes kabinetis töötas A M . Firma kolis Narva mööblimaja taga, vaid see oli natuke hiljem, kuna mõne aja jooksul ei saanud täita ülesandeid seoses sellega, et töövahendeid polnud. Ja juba seejärel toodi töövahendid, mööbel ja töö jätkas. Uues kohas oli tunnistaja tööarvuti, arvutis oli tunnistaja programm ja Windows oli sama ja teine varustus oli sama. Ruumid, kust neid tõesti välja, oli köögis köök, diivan, klaaslaud. Söögitoas olid köögigarnituur, diivan, klaaslaud. Raamatupidaja kabinetis, vasakult teine, oli töölaud ja stellaažid dokumentidega. Kolmas tuba on juhataja tuba, esimene, seal oli laud, ja mingid kapid, vaid mis kapid täpsemalt tunnistaja ei mäleta. Raamatupidajal laua peal oli arvuti. Kas oli mingi metalluks peale siseukse tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja A. K töölepingu kohaselt töötas ta hageja juures alates 4.03.2013 (kd 2, toimiku lk 50-52), katseaeg lõppes 4.07.2013. Hageja tunnistaja A K andis ütlusi (kd 2, toimiku lk 122 pöördel-124), et ta võttis osa hageja asjade ülevedamisel peale väljatõstmist. Tunnistaja ise vedas välja mööbel, karbid paberitega, arvuti ja mingi tehnika jäid kontorisse, veeti välja ühe mikrobussiga. Tunnistaja juuresolekul paigaldati metalluks, see oli enne kolimist. Uks oli paigaldatus siseuksest kohe vasakul. Tunnistaja viis asjad kabinettidest. Nahkdiivan S (S) kabinetist, laud, klaaslaud. Teisest (raamatupidaja) kabinetist laud, kapid, karbid. Kolmandast kabinetist laud, kapid ja diivan. Arvutid olid igas kabinetis igal laual. Köögist pidi asjad võtma järgmisel päeval, aga ei õnnestunud, tunnistaja ei tea miks. Tunnistajal ei olnud statsionaararvutit, oli sülearvuti. Asjad vedasid välja neli inimest (koos tunnistajaga), osa mööblist oli demonteeritud, osa lihtsalt väljaviidud. Mingid paneelid olid kilega pakitud. Käsud, mis tuleb kontorist võtta, andsid tunnistajale S ja J Sid. Köögist midagi ei olnud maha võetud. Tunnistaja mäletab, et võeti 1 või 2 arvutit, monitorid ja juhtmed jäid korterisse. Tunnistaja A. K töölepingu kohaselt (kd 2, toimiku lk 54-56), töötas ta hageja juures alates 1.08.2012. Hageja tunnistaja A M andis ütlusi (kd 2, toimiku lk 124 pöördel-126), et kui ta töötas hageja juures, oli ta varustatud kõike vajalikuga: mööbel, tehnika. Kostja territooriumil asus köögigarnituur, mis kuulus hagejale. Hageja ja kostja ruumide vahel oli pandud metalluks. Tunnistaja võttis kaasa kolimisel laud, toolid, arvutid, kõik millega ta töötas. Kolimisega tegelesid töölised, tunnistaja jälgis neid. Kuna üks auto oli täis, jäid korterisse mingid asjad. Korterisse jäid valge metalluks, mis eraldas ruumid, seif, täielikult köögigarnituur, parkett, ühes 8(13)

ruumid jäid arvutid, monitor ja protsessor. Need asjad jäid korterisse ja hiljem ei olnud üle veetud. Seif oli seina sisseehitatud ja asus siseuksest vasakult esimeses kabinetis aknast paremal. Köögiruumis oli 2 diivanit, mõlemad pruunist nahast, üks oli väike, kahe inimeste jaoks, teine suurem, nelja inimeste jaoks. Asjade välja vedamiseks kasutati mikrobussi. Teisel päeval asjade väljaveetmine ei õnnestunud, kuna kontorisse enam ei lasknud sisse. Parkett oli mahavõetud kõikides ruumides ja asus suures ruumis, kus on köök, parketi võeti maha hageja töötajad. Parkett ei olnud kaasa võetud. Köögigarnituur oli ka mahavõetud. Kui tunnistaja tööasjad laaditi autosse, oli ta kõrval, kuna seal oli dokumentatsioon ja kogu tema töökoht. Pärast koos autoga ta sõitis ära ja enam korteris teda ei olnud. Kõik asjad olid äraveetud kahest ruumist: tema kabinetist ja raamatupidaja kabinetist, vasakult teine ja kolmas tuba. Tunnistajana ülekuulatud J S andis ütlusi (kd 2, toimiku lk 126 pöördel-128), et ta koos teiste inimestega korraldas kontori kolimise. Oli üks mikrobuss Mercedes. Oli tehtud üks sõit. Selle sõiduga ei olnud kõik hageja asjad ära vedatud, kuid enam korterisse neid ei lubanud, ukselukk oli vahetatud. Korterisse kindlasti jäi köögigarnituur, uus wc-pott, uus valge metallist uks, uks oli siseuksest kohe vasakul. Veel jäid seif, kõik valgustid, bürootoolid, karbid, pult purustusseadmest, pult asus direktori ruumis, pult oli natuke suurem kui telliskivi, ei olnud raske. Bürootoolid asusid vasakult kolmas toas, kus istusid logistid. Direktori kabinetti oli pandud ka köögigarnituur. Ruume, mis olid täielikult vabastatud hageja asjadest, ei olnud. Parkettkate jäi korterisse, ei olnud maha võetud, aga plaanis oli seda teha. Tunnistajana ülekuulatud S S andis ütlusi (kd 2, toimiku lk 128-130), et väljatõstmine toimus 2013 aprillis. Jõudsid asjadega täita vaid üks väike mikrobuss, mis jõudsid sinna panna, see oli äravõetud. Teisel päeval ei lubanud enam korterisse sisse, uks oli kinni. Korterisse jäid seif, pult, 3 arvutit, 4 töölaua, 2 diivani, 4 tooli, wc-pott, uus metalluks. Metalluks oli paigaldatud siseuksest kohe vasakule, seega eraldati hageja ruumid kostja ruumidest. Parkett jäi korterisse. Ei S S ega J S ei pannud asjad oma autodesse. Ülejäänud asjad oli plaanis võtta järgmisel päeval. Järgmisel päeval proovisid võtta kostjaga ühendust poolpäeva, aga ei õnnestunud. Pärast kostja ütles, et ei lase korterisse sisse. Tunnistaja käsul olid laeplaadid äravõetud. 17.11.2015 kohtuistungil ülekuulatud kostja tunnistaja A G andis ütlusi (kd 1, toimiku lk 155 pöördel, 157, 162-166 pöördel), et ta töötab Securitas AS-is tehnikuna. Kostja korterisse, mis asub aadressil xxx, Narva, ta paigaldas signalisatsiooni 2013 märtsis. Paigaldatud olid 4 andurit ja 1 magnet ukse jaoks. Kuskil märtsi lõpus tuli hädasignaal ja kohale oli saadetud patrull. Kohapeal tuvastati, et tekkis konfliktsituatsioon, nende klient ja tema esindaja ei saa korterisse siseneda, kuna korteris on võõrad inimesed, oli väljakutsutud politsei. Teine kord oli aprilli alguses. Kostja helistas kontorisse ja kutsus tehniku välja signalisatsiooni kontrollimiseks. Kohale tuli tunnistaja ja nägi, et valveseadme ripub juhtme peal, signalisatsioon ei töötanud kuna 220V kaabel oli lahti lõigatud. Samuti oli riputud 2 magistraaliperifeersetel seadmetel seetõttu, et nad olid lagede all, aga lagi üldse ei olnud, see oli välja kisutud. Kaabel oli rikutud. Kui tunnistaja sisenes korterisse viimane kord vasakul poolel oli ukseava, ust seal enam ei olnud. Kui tunnistaja oli korteris viimane kord, siis ruumides, mis olid paremal poolel, ripplage enam ei olnud, valgustust ka ei olnud, lagi oli demonteeritud koos lampidega. Puudus parkett, parketi osa oli rikutud ja selle osa oli koridoris. 9(13)

3.kui kutsuti patrulli ja 4. aprilli alguses, kui kostja kutsus teda signalisatsiooni paigaldamiseks. Kui tunnistaja tuli esimene kord oli ainult ava, teisel korral, kui tuli sisse koos politseiga, oli juba pandud valge metalluks, aga viimasel korral, aprilli kuu alguses, avas oli ainult ukseraam, ust ei olnud. Kui tunnistaja käis korteris vaatamas töö mahtu ja paigaldas signalisatsiooni, ust temale avanud kostja. Korteris viibisid ka teised inimesed, nendest tunnistaja tunneb vaid S ja M . Nad püüdsid aktiivselt segada signalisatsiooni paigaldamisele korteri vasakul poolel. Kui tunnistaja käis korteris viimane kord (2013 aprilli alguses), siseuksest vasakul asuvad ruumid olid tühjad. Koridoris ja suures toas olid maha võetud ripplagi ja parkett. Tubades puudusid mööbel ega muud asjad, olid ainult ehitusprügi ja prügikott. Tunnistajana ülekuulatud J P (kd 1, toimiku lk 160, 164 pöördel-166), kes on kostja poja S sõber, ütluste kohaselt esimest korda ta käis sõbra korteris kevadel peale 1. aprilli, tunnistaja hästi mäletab selle päeva kuna sõber S tegi temaga nalja. Järgmisel päeval S palus tunnistajat tulla tema juurde et koos treeningule minna, kirjutas uue aadressi. Kui tunnistaja tuli maja juurde, siis nägi, et trepikoja uks on avatud ja mingid inimesed viivivad asjad välja. Tunnistaja nägi, et asjad viisid autosse, seal olid 2 hõbe värviga džiipi, üks oli Volvo, teist ei tea. Kui palju inimesi oli tunnistaja ei tea, nad koguaeg liikusid. Korter asub esimesel korrusel, trepikojast paremale. Sissepääsu uks on metalli uks. Midagi erilist asjades tunnistaja ei näinud, seal olid mingi karp (mis oli seal sees tunnistaja ei näinud), laud, tumedat värvi arvutitool. Kui tunnistaja tuli trepikotta sisse, siis nägi, et uks S korterisse on avatud. Korteris olid tädi O (kostja O K) ja S. Kui tunnistaja tahtis siseukse kinni panna, tädi O palus ukse mitte kinni panna, kuna inimesed, endised omanikud, viivad asjad ära ja on jäänud veel natuke. Korteris nägi tunnistaja arvutilaud ja tumedat värvi diivanid. Kus tunnistaja käis korteris esimest korda avas halli ja tubade vahel ust ei olnud. Järgmisel päeval tunnistaja veel kord tuli sõbra S juurde, juba keegi ei vedanud midagi välja. Korteris olid tädi O, S ja tema õde S , olid ka võõrad inimesed. S näitas tunnistajale 3 tuba, kus enam ei olnud mitte midagi, põrandad olid mahavõetud, kuskil laed olid mahavõetud. Kas põrandad olid mahavõetud kõikides ruumides või osades tunnistaja ei mäleta. Toas vasakul poolel akna juures paremal poolel seinas oli suur auk, kuskil 40-50 sm, peaaegu seina keskel akna kõrgusel. Tunnistaja mäletab, et korteri hallis seinad olid sinist värvi, teiste seinade värvid ei mäleta. Köögis seisid mingid asjad, köök oli väike. Tunnistaja S K ütluste kohaselt (kd 1, toimiku lk 161, 166-168 pöördel), kes on kostja tütar, tema vanemad valisid Partisani tänaval asuvat korterit kohtutäituri saidil internetis. Korter oli 3toaline ja puhas, olid plastaknad. Fotos oli näha kas pruun või tume punane nahkdiivan, sinised seinad. Kolisid korterisse 2.04.2013, tunnistaja elas seal 3 päeva järjest korterist lahkumata. Korteris viibisid S, tema poeg Ž ja veel inimesed, nad kosjasid asju autosse. Nad võtsid peeglid, 10(13)

arvutid, lauad, toolid, laed, dokumendid, karpides oli mingi paber, 2 diivani. Korteris olid põrandad lammutatud, võtsid ära parkettkate põrandast. Võõrad inimesed ei jätnud midagi, võtsid isegi kaablit. Asjade väljavedu ja põrandate, lagede eemaldamine, lammutamine toimus tunnistaja juuresolekul. Sellega tegelesid hageja töötajad. Nad lammutasid kõike ja viisid ära. Viisid välja kahe suure autoga, üks oli džiip ja veel mingi auto. Kõik lõplikult ära viidi 3.04. Korter jäi tühjaks, jäid ainult tapeedid, wc-pott ja vann. Korteris oli valvesüsteem. 2.04 korteris käis tehnik, et taastada valvesüsteemi. J ja S Sid ööbisid korteris, metallukse taga, mida nad panid võtmega kinni, hiljem see uks ka viidi korterist ära. 17.02.2017 kohtuistungil ülekuulatud kostja tunnistaja S D andis ütlusi (kd 2, toimiku lk 130133), et tema hakkas elama korteris aadressil xxx, Narva, alates 1.04.2013. Sel päeval toodi oma asjad pappkastides ja tunnistaja jäi korterisse ööbima. Korteris oli 1 tume nahkdiivan, mille võtsid ruumidesse, kus nad asusid, S ja J Sid. 2.04.2013 tunnistaja juurde tuli tema sõber J (P ) ja nägi, et korterist viidi välja asju. Hageja inimesed panid asjad musta värvi mikrobussi ja maasturisse Volvo. Maasturisse pandi kastid ja erinevad dokumendid. Sel päeval mitte kõik asjad olid väljaviidud. 3.04.2013 hakati korterit lammutama, lage, parketi välja võtma, viidi välja seif, tunnistaja mäletab seda, seinas jäi suur auk. Auk oli siseuksest vasakule pöörates vasakus toas akna juures. Viidi välja arvutid, kastid, dokumendid, lauad, korteris ei jäetud mitte midagi. Kui lammutati lagesid ja parkett, toad olid juba tühjad hageja asjadest. Laest rippusid valget värvi juhtmed, need olid interneti ja elektrijuhtmed. Köögis oli köögimööbel, kuid endised omanikud võtsid kõik lahti 2.-3. päeval. Korteris peale siseukse oli veel tumedat värvi metalluks, siseuksest vasakul. Uksevärviga saab tunnistaja eksida, kuna on möödunud palju aega. S S lahkus korterist kui võttis ära kõik asjad, enne seda ta ööbis korteris. See kestis nädal või vähem. 22.03.2017 kohtuistungil ülekuulatud kostja tunnistaja L T andis ütlusi (kd 2, toimiku lk 145147), et ta on kostja ema. Tunnistaja tütar kolis Narvas, x asuvasse korterisse 2.04.2013. Korteris olid võõrad mehed, kes tassisid asju välja – vana tüüpi arvutid, lauad, mööbel, kastid dokumentidega. Olid kaks autot – üks sõiduauto, suur, hõbedane, teine mitte suur, hele värviga mikrobuss. Tunnistaja nägi aknast, et arvutid pandi hõbedasse sõiduautosse. Muud asjad pandi mikrobussi – büroolauad, diivanid, toolid. 3.04.2013 tunnistaja ka käis korteris. Korteris oli segadus, igal poolel oli tolm, mürin, kuna võeti lage, põrandaid maha. Suures toas võeti keskkütteradiaatorist maha paneele, põrandaliiste. Esikus ja suures toas oli kahhelpõrand, teistes ruumides laminaat. Suures toas peale kostja asju enam ei olnud midagi. Suures toas lagi puudus. Ülejäänud tubades võeti ära laed ja põrandad. Tunnistaja kuulis, kui S. S vastas kostjale küsimusele, mis auk on seinas, et seif oli neile vaja. Peale hageja töötajate lahkumist 3.04.2013, tunnistaja käis ruumides, kus nad varem olid. Korteris ei jäänud midagi, ainult paljad seinad, auk seinas, kaablid ja juhtmed ilma lampideta riputanud laest, kõik oli väljatõmmatud. Jäid suur prügimägi, kahjustatud paneelid, laminaat. Kõik mis oli korras, hageja võttis kaasa. Tualettruumist võtsid väike valamu. 11(13)

2.04.2013 nägi tunnistaja, et köögimööblit ei olnud, on jäänud vaid toru valamult. Kostja poolt esitatud fotodega (kd 1, toimiku lk 28-29) ja pöördel asuva selgitusega (kd 1, toimiku lk 29 pöördel) loeb kohustõendatuks, et need fotod olid tehtud hiljemalt 14.11.2011 ning et plastaknad olid korterisse paigaldatud. Vastavalt Securitas Eesti AS vastusele ja väljasõidu aktile (kd 1, toimiku lk 175, 176) 8.04.2013 kl 8.15 juhtimiskeskus patrulli häirele aadressil: x. Kohale oli kutsutud politsei olukorra lahendamiseks. Korteris viibisid endised rendivõtjad. Tunnistaja A. G ütluste kohaselt (kd 1, toimiku lk 155 pöördel, 157, 162-166 pöördel) ta käis vaidlusaluses korteris 4 korda. Kui ta tuli sinna viimane kord, kõik sissepääsu uksest vasakul asuvad ruumid olid asjadest vabad, põrandal lamas prügi. Köögigarnituuri ta korteris ka ei näinud. Tunnistaja A. G ei ole poolte sugulane, tuttav või töötaja, mistõttu kohtul ei ole alust kahelda tema ütlustes. Tunnistaja A. G ütlustega loeb kohus tõendatuks, et 2013 aprilli alguses hageja võttis kostja korterist kõik oma asjad. Kostja tunnistajad on tema sugulased või poja sõber, kuid nende ütlused langevad kokku tunnistaja A. G poolt antud ütlustega. Hageja tunnistajate ütlused on vastuolus kostja tunnistajate poolt antud ütlustega, mis kohus luges usaldusväärseteks. Hageja tunnistajad kas on tema endised või praegused töötajad. Larossa Grupp OÜ arve-saatelehe kohaselt (kd 1, toimiku lk 10) International Veod OÜ tellis nendelt metallukse 4.04.2013. Kohus leiab, et see dokument ei tõenda ukse tellimist korterisse xxx, Narva, kuna üürileping oli ülesöeldud alates 17.09.2011 ning sellest ajast hagejal ei olnud õigust kostja nõusolekuta midagi kostja korterisse panna. Kostja tunnistajate ütlustega leidis kohus tõendatuks, et selleks ajaks hageja on ära viinud kõik oma asjad. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, ei ole täidetud üks eeldustest, mis tingiks kostja vastutuse tekkimist ja selle elemendi puudumine välistab kostja vastutuse, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele täies ulatuses. Kuna kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei ole vaja analüüsida teiste eelduste olemasolu või puudumist. Lähtub eeltoodust jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.