augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-17822 ning saata asi samale maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.UP Varud OÜ (pankrotis) (pankrotivõlgnik) pankrotihaldur Sirje Tael (haldur) esitas 2. veebruaril 2017 pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tõendite kogumise taotluse, milles palus kohustada
2-15-17822 krediidiasutusi andma kolmandate isikute, sh määruskaebuse esitajate (Car Rent Group OÜ, OÜ SP Rally Project, OÜ Vostok Oil, AS WIPESTREX GRUPP ja Aivo Pärna) kohta kindlaksmääratud pangakontode väljavõtted. Samuti palus haldur kohustada krediidiasutusi andma informatsiooni selle kohta, kes ja millisel ajal olid õigustatud nimetatud pangakontosid kasutama või käsutama. Haldur tõi taotluses välja, et pankrotivõlgniku arvelduskonto väljavõttest, raamatupidamisdokumentidest ja audiitori arvamusest tulenevalt on pankrotivõlgnik kandnud võlausaldajatelt saadud raha edasi kolmandatele isikutele laenuna ja loovutanud neist laenulepingutest tulenevad nõuded vastutasu saamata.
2.Tartu Maakohus rahuldas 21. veebruari 2017. a määrusega halduri teabe ja dokumentide kogumise taotluse, andis haldurile loa teha päringuid ja kohustas Eestis tegutsevaid krediidiasutusi ja välisriigi krediidiasutuste filiaale väljastama kolmandate isikute, sh määruskaebuse esitajate kohta haldurile arvelduskontode väljavõtted, mis kajastavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 17. märtsini 2016. Samuti kohustas maakohus nimetatud krediidiasutusi esitama haldurile teabe selle kohta, kes ja millisel ajal olid õigustatud kindlaksmääratud pangakontosid kasutama või käsutama. Maakohus selgitas, et pankrotihalduri kohustuste hulka kuulub pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lg 3 p 1 kohaselt muu hulgas kohustus selgitada välja võlausaldajate nõuded, valitseda pankrotivara, korraldada selle moodustumine ja müük ning tagada selle arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine. Maakohus leidis, et need ja pankrotivõlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine PankrS § 2 mõttes on halduri põhikohustused. Maakohus leidis, et halduri taotlus on põhjendatud, sest halduril on andmeid, et pankrotivõlgnik kandis võlausaldajatelt saadud raha edasi laenuna ja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded kolmandatele isikutele. Maakohus tõi välja, et pankrotihalduril on õigus saada PankrS § 55 lg 4 ja § 22 lg 3 p 4 kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning krediidiasutustelt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.
3.Määruskaebuse esitajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada.
4.Tartu Maakohus keeldus 29. augusti 2017. a määrusega määruskaebust menetlusse võtmast, leides, et määruskaebuse esitamine ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1 kohaselt seadusega lubatav, sest PankrS § 5 lg 1 ei võimalda vaidlustada teavet ja dokumente andma kohustavat määrust. Maakohus tõi välja, et tõendite kogumise korraldamist ei võimalda vaidlustada ka TsMS. Maakohus jättis menetluskulud määruskaebuse esitajate endi kanda ja tagastas TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel määruskaebuse esitajate eest määruskaebuselt tasutud riigilõivu.
5.Määruskaebuse esitajad esitasid maakohtu 29. augusti 2017. a määruse peale määruskaebuse ja maakohus edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 26. oktoobri 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 29. augusti 2017. a määruse muutmata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus määruskaebuse esitajate kanda. Ringkonnakohus viitas, et määruskaebuse esitajatel ei ole kaebeõigust Riigikohtule, ning tegi seetõttu TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt määruse kirjeldava ja põhjendava osata. 2(5)
2-15-17822
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse esitajad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, leides, et nende kaebeõigus tuleneb TsMS § 696 lg 3 esimesest lausest, sest tegemist on hagita menetlust lõpetava määrusega ning TsMS § 696 lg 1 teisest lausest ei tulene erisusi. Kuna maakohtu määrus, millega kohustati krediidiasutusi määruskaebuse esitajate pangakontode kohta informatsiooni andma, puudutas määruskaebuse esitajaid otseselt, pidi neile olema Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 24 tulenevalt tagatud võimalus määrust vaidlustada ja olla oma asja arutamise juures. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohustas maakohus ekslikult krediidiasutusi määruskaebuse esitajate pangakontode kohta väljavõtteid esitama ning rikkus menetlusõigust sellega, et määruskaebuse esitajaid halduri taotluse lahendamisse ei kaasatud ning neid kohtulahendi tegemisest ei teavitatud. Ringkonnakohus rikkus menetlusõigust, tehes lahendi kirjeldava ja põhjendava osata, sest määruse peale sai Riigikohtule kaevata. Kuna määruskaebuse esitajad ei olnud pankrotimenetluse osalised, vaid kõrvalised kolmandad isikud, ei saanud maakohus kohustada krediidiasutusi nende pangakontode kohta teavet andma. Seadus ei andnud maakohtule alust 21. veebruari 2017. a määruse tegemiseks. TsMS § 239 lg 1 ära kuulama isikut, kellelt tõendeid kogutakse, samuti peab määruse menetlusosalistele teatavaks tegema. Maakohus määras ekslikult ka ajavahemiku, mille kohta informatsiooni küsiti. Asjassepuutuv periood saanuks olla 19. august 2013 kuni 17. juuli 2014 või mõni kuu lisaks, informatsioon väljastati aga kuni 27. novembrini 2015.
8.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et määruskaebuse esitajatel ei ole kaebeõigust, ning palus alternatiivselt jätta määruskaebuse rahuldamata, sest määruskaebuse esitajad ei selgitanud, milles seisneb nende õiguste riive. Haldur leidis, et PankrS § 3 lg 3 võimaldab kohtul uurimisprintsiibist lähtudes omal algatusel tõendite kogumist korraldada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused, millega keelduti menetlusse võtmast avaldajate määruskaebust maakohtu 21. veebruari 2017. a määruse peale, tuleb TsMS § 701 lg 3 kohaselt tühistada ning saata asi maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Praeguses asjas taotles pankrotihaldur, et kohus nõuaks krediidiasutustelt kaebajate arvelduskontode väljavõtteid ja andmeid kontosid käsutama õigustatud isikute kohta. Maakohus kohustas kaevatava määrusega krediidiasutusi esitama haldurile kaebajate arvelduskontode väljavõtted ja andmed kontosid käsutama õigustatud isikute kohta. Kaebajate määruskaebust keeldus maakohus menetlusse võtmast, põhjendades seda kaebeõiguse puudumisega. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga kaebajatel kaebeõiguse puudumise kohta.
11.PankrS § 22 lg 3 p 4 järgi on ajutisel halduril õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. PankrS § 55 lg 4 järgi on halduril ka sama seaduse § 22 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri õigused. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 1 järgi käsitatakse kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta, pangasaladusena (§ 88 lg 1). Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandatele isikutele, kui klient on andnud selleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku või kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus tuleneb §-s 88 3(5)
2-15-17822 sätestatust (KAS § 88 lg 3). Krediidiasutus peab avaldama pangasaladuse mh kohtule kohtumenetlust reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras (KAS § 88 lg 5 p 1) ja ajutisele haldurile ning pankrotihaldurile pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (KAS § 88 lg 5 p 6). Seega tuleb nii kohtul kui ka halduril krediidiasutustelt andmete nõudmisel järgida pangasaladuse kaitsmiseks sätestatut.
12.Ei vaielda selle üle, et kaebajad on isikud, kes ei ole pankrotimenetluse osalised ega ka pankrotivõlgnikuga seotud isikud PankrS § 19 lg 1 tähenduses. Kaebajaid saab põhimõtteliselt käsitada PankrS § 22 lg 3 p-s 4 märgitud muude isikutena. Kolleegium leiab, et kaebajate õigusi puudutavat määrust tuleb käsitada nende suhtes hagita asjas (krediidiasutuselt andmete nõudmine) menetlust lõpetava määrusena sarnaselt näiteks muu isiku suhtes tehtud trahvimäärusega TsMS § 45 lg 4 alusel, mille peale saab muu isik, kes ei ole menetlusosaline, esitada määruskaebuse TsMS § 48 alusel. Kolleegium märgib, et kuna kaebajad ei ole pankrotimenetluse osalised ega ka pankrotivõlgnikuga seotud isikud ei kohaldu nende suhtes ka PankrS §-ga 5 sätestatud kaebeõiguse eriregulatsioon. Kaebajate kohta on tehtud nende õigusi riivav menetlust lõpetav määrus ning neil on kaebeõigus maakohtu määruse peale üldnormi, s.o TsMS § 660 lg 3 esimese lause alusel.
13.Kolleegium leiab, et kaebajatel on kaebeõigus ka maakohtu määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale. Kolleegium märgib esmalt, et tulenevalt TsMS § 663 lg-st 1 on sama paragrahvi lõike 2 alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise võimalikud alused vormilist laadi, mis takistavad määruskaebuse sisulist lahendamist. Et tegemist on nende isikute õigusi riivava (piirava) määrusega, kes ei ole olnud menetlusosalised, siis on nad määruskaebust esitades esmakordselt sisenenud kohtumenetlusse ja see on võrreldav olukorraga, mil kohtud hagi menetlusse võtmisest keelduvad. TsMS § 372 lg 5 teise lause järgi ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse § 371 lg 1 p-des 9, 11 ja 12 nimetatud alustel, s.o nendes punktides sätestatud vormiliste puuduste tõttu. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast sisulistel põhjendustel, mh põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, on ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud. Viimati kirjeldatud olukord on võrreldav sellega, kui määruskaebust ei võeta menetlusse kaebeõiguse puudumise põhjendusel. Seega on avaldajatel, kes ei ole pankrotiasjas menetlusosalised, kuid kelle suhtes on kohus teinud hagita asjas nende õigusi riivava määruse, edasikaebeõigus ka ringkonnakohtu määruse peale TsMS § 696 lg 3 esimese lause alusel ja TsMS § 663 lg 2 teises lauses sätestatud edasikaebe keeld ei kohaldu.
14.Kolleegium peab vajalikuks selgitada obiter dictum`i korras veel järgmist. 14.1 Pankrotimenetluses selgitab võlgniku varalise seisundi välja eelkõige haldur. Halduri põhikohustused on muu hulgas võlausaldajate nõuete väljaselgitamine, pankrotivara valitsemine ja selle moodustamise korraldamine, pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuse ja aja väljaselgitamine (PankrS § 55 lg 3 p-d 1 ja 11). Nende ülesannete täitmisel on halduril õigus saada pankrotivõlgnikult ja temaga seotud isikutelt või kolmandatelt isikutelt pankrotiseaduses ettenähtud ulatuses teavet või dokumente. Kuna halduril on enda ülesannete täitmiseks õigus ise nõuda teavet ja dokumente, peaksid olukorrad, mil haldur nõuab teavet ja dokumente kohtule taotlust esitades, olema harvad. 14.2 Kolleegium on varasemas praktikas käsitlenud küsimust, kas kohtutäituril on täitemenetluse ülesannete täitmiseks õigus nõuda krediidiasutuselt kui hüpoteegipidajalt andmeid täitemenetluse 4(5)
2-15-17822 võlgniku hüpoteegiga tagatud laenu jäägi kohta. Kolleegium leidis, et hinnata tuleb seda, kas kohtutäituril on vaja saada andmeid täitemenetluse ülesannete täitmiseks, mille jaoks lubab KAS § 88 lg 5 p 5 kohtutäituril nõuda pangasaladuse avaldamist (vt Riigikohtu 18. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-17, p 12 jj). Kolleegium leiab, et analoogne lähenemine on põhjendatud ka pankrotimenetluses. 14.3 Muudelt isikutelt teabe või dokumentide väljanõudmine pankrotimenetluses peab piirduma olukordadega, mil taotletav teave või dokumendid on vajalikud pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks, näiteks võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Vastasel juhul võib olla tegemist määrusega, mida kohus ei või seaduse järgi üldse teha. Kui teavet või dokumente kohustatakse andma krediidiasutust, tuleb arvesse võtta pangasaladuse kaitseks KAS §-s 88 sätestatud nõuetega. Pankrotimenetlusega seoses on krediidiasutus kohustatud pangasaladusena käsitatavat teavet ja dokumente andma kohtule pankrotimenetluse seisukohalt tähtsate asjaolude kohta ning haldurile pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (KAS § 88 lg 1 p-d 1 ja 6). Juhul, kui haldur taotleb teavet või dokumente kohtu kaudu, siis peab kohus hindama, kas muude isikute pangakonto väljavõtete, pangakonto kasutamis- ja käsutamisõiguse või tegeliku kasusaaja kohta andmete küsimine on põhjendatud. Selleks peab kohus hindama, kas saadud teave aitab saavutada pankrotimenetluse eesmärke või välja selgitada võlgniku varalist olukorda ning kas teabe nõudmine on kooskõlas pangasaladuse kaitsmise nõuetega.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 esimese lause kohaselt tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.