UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus Teavet ja dokumente esitama kohustamine Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. aprilli 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela määruskaebus Car Rent Group OÜ, OÜ SP Rally Project, OÜ Vostok Oil, AS WIPESTREX GRUPP ja Aivo Pärna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: UP Varud OÜ (pankrotis) (rk: 12408232) pankrotihaldur Sirje Tael Määruskaebuse esitajad: Car Rent Group OÜ (rk: 11986932), OÜ SP Rally Project (rk: 11496642), OÜ Vostok Oil (rk: 10698042), AS WIPESTREX GRUPP (rk: 10490620) ja Aivo Pärn (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Martin Pärn
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebused rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. aprilli 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuste menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
1.Riigikohus jättis 13.11.2019 määrusega UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teavet ja dokumente esitama kohustamise nõudes menetluskulud kõigis kohtuastmetes UP Varud OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihalduri Sirje Taela (haldur) kanda.
2.Car Rent Group OÜ, OÜ SP Rally Project, OÜ Vostok Oil, AS WIPESTREX GRUPP ja Aivo Pärn (kaebajad) esitasid 18.12.2019 kohtule avalduse, milles palusid mõista haldurilt võlgniku pankrotivara arvelt välja Car Rent Group OÜ kasuks (alternatiivselt võrdselt kõigi kaebajate kasuks) menetluskulud 8220 eurot, sh riigilõivud 100 eurot, lepingulise esindaja sõidukulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 8100 eurot (ilma käibemaksuta; ajakulu 67,5 tundi, tunnitasu 120 eurot), ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist.
3.Haldur leidis, et kaebajate õigusabikulud on põhjendatud mitte rohkem kui 20,75 tunni eest.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 21. aprilli 2020 määrusega avalduse osaliselt ning määras tsiviilasjas solidaarselt Car Rent Group OÜ, OÜ SP Rally Project, OÜ Vostok Oil, AS WIPESTREX GRUPP ja A. Pärna menetluskulude rahaliseks suuruseks 4170 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 20 eurot lepingulise esindaja sõidukulud ja 4050 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Maakohus jättis rahuldamata kaebajate avalduse menetluskulude ja neilt arvestatava viivise väljamõistmiseks UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur S. Taelalt pankrotivara arvelt. Määruse kohaselt on kaebajaid esindanud Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ vandeadvokaat Martin Pärn. Vandeadvokaadi tasu 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta on mõistlik. Kohus, arvestades vaidluse sisu ja kaebajate menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ning hinnates kaebajate lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leidis, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 tähenduses. Kuigi tegemist oli tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama asjaga, tuli eeskätt kohaldada pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Asjas toimus üks kohtuistung (10.12.2018). Määruskaebus esitati kohtule 25.08.2017 ja lõpplahend jõustus 13.11.2019, kuivõrd esmalt oli vaidluse all üksnes kaebajate kaebeõigus. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Üldjuhul on asja materjalidega tutvumine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabi on seisnenud eelkõige 25.08.2017, 13.09.2017, 13.11.2017 ja 25.01.2019 määruskaebuste koostamises, vastuste koostamises halduri seisukohtadele (05.03.2018 ja 06.05.2019) ning täiendavate seisukohtade koostamises (27.08.2018 ja 23.09.2019), samuti
kaebajate esindamises 10.12.2018 kohtuistungil ajakuluga 35 minutit. Kaebajate esindaja menetlustoimingutele näidatud aeg (67,5 tundi) on ülemäärane. Kaebajad on hilisemates menetlusdokumentides esitanud suures osas nii menetlusõiguse normi rikkumise kui materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud menetlusdokumendiga. Kuna kaebajaid esindas ringkonnakohtus ja Riigikohtus juba asjaga kursis olnud esindaja, saab esindaja kvalifikatsioonist lähtudes eeldada, et menetlusdokumentide koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ning vandeadvokaadist pankrotihaldurile ei olnud dokumentide koostamine õiguslikult keerukas. Kohtu arvates on kaebajate õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 4050 eurot. Põhjendatud kulud on ka riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja sõidukulud 20 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur S. Tael esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. aprilli 2020 määruse tühistamist õigusabikulude suuruse osas ja uue määruse tegemist, millega rahuldada kaebajate õigusabikulude taotlus 20,75 tunni ulatuses, summas 2490 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kaebajate lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 20,75 tundi järgmistel põhjendustel: - Kaebajate menetluskulude nimekiri ei ühti nende varasemate menetluskulude nimekirjadega. 05.03.2018 menetluskulude nimekirja järgi oli kaebajate esindaja teinud toiminguid järgmiselt: 25.08.2017. a 11 tundi, 13.09.2017. a 9,25 tundi, 13.11.2017. a 11 tundi, 09.01.2018. a 1 tund, 05.03.2018. a 4 tundi. Nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 12 tundi, kuivõrd menetlusdokumendid sisaldavad suures osas varasemate menetlusdokumentide sisu kordamist ja tähtsust mitte omavate asjaolude välja toomist. 25.08.2017 määruskaebuse (4 lehekülge) koostamise mõistlik aeg on 4,5 tundi (mitte 11 tundi). 18.12.2019 nimekirja on lisandunud veel: 1) käesoleva tsiviilasjaga seotud tsiviilasja nr 2-17-9653 materjalide esmane analüüs 2,25 tundi ja 2) tegevuskavade kooskõlastamine, nõupidamised ja suhtlus kliendiga 4,5 tundi. Need kulud ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga; - Mõistlik ajakulu kaebajate 27.08.2018 menetlusdokumendile on 2 tundi (mitte 7 tundi). Dokument sisaldab hulgaliselt seisukohti, mis ei olnud asjakohased ja mille osas kohus ei olnud seisukohta küsinud; - 15.11.2018 taotluse kohtuistungi korraldamiseks koostamise, 10.12.2018 istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu on kokku 1,5 tundi, sh istung 35 minutit (mitte 1,5 tundi + 1,5 tundi + 1 tund); - Halduri 11.12.2018 menetluskulude nimekirja analüüsi ajakulu 0,25 tundi on täiesti ebamõistlik. Kaebajad ei esitanud menetluskulude nimekirjale vastuväiteid; - 25.01.2019 määruskaebuse koostamise, halduri 29.04.2019 seisukoha analüüsi, 06.05.2019 seisukoha koostamise, 23.09.2019 seisukoha koostamise ja halduri 23.09.2019 seisukoha analüüsi põhjendatud ajakulu on kokku 5 tundi (mitte 6 tundi + 1,5 tundi + 2,5 tundi + 2 tundi + 0,25 tundi). Menetlusdokumendid kordavad suures osas varasemaid menetlusdokumente; - 13.11.2019 kohtumääruse analüüsiks võis kuluda 0,25 tundi (mitte 1 tund). Piisav oli tutvuda resolutsiooni ja Riigikohtu põhjendustega; 2) on kaebajad kostjateks ka tsiviilasjas nr 2-17-9653, kus osasid kostjaid esindab M. Pärn. Põhjendatud on kahtlus, et kaebajad on käesoleva tsiviilasja kuludena välja toonud tsiviilasja nr 2-17-9653 kulusid. Kaebajad ei ole esitanud arvete spetsifikatsioone. Haldur palus kohtul need välja nõuda, kuid kohus seda ei teinud.
6.Car Rent Group OÜ, OÜ SP Rally Project, OÜ Vostok Oil, AS WIPESTREX GRUPP ja A. Pärn esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 21. aprilli 2020 määruse tühistamist osas, milles kohus jättis kaebajate lepingulise esindaja õigusabikulud summas 4050 eurot kindlaks määramata, ning uue määrusega kaebajate menetluskulude kindlaksmääramist kokku summas 8220 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) vähendas kohus kaebajate õigusteenuse ajakulu alusetult 33,75 tunni võrra, s.o 50% ulatuses tegelikust kulust. Tegemist oli keeruka ja mahuka vaidlusega, mida lahendas kahel korral Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis. Maakohtu seisukoht, et tal ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga (3-2-1-39-16, p 13). Arvesse võttes, et kaebajaid oli viis ning vaidlust lahendas kahel korral maakohus, kahel korral ringkonnakohus ja kahel korral Riigikohus, ei saa leida, et kaebajate esindaja kulud 8100 eurot (1620 eurot kaebaja kohta) ei ole põhjendatud ja vajalikud; 2) juhul kui kaebajad võtnuks igaüks eraldi esindaja või advokaadibüroo sõlminuks kaebajatega kokkuleppe, mille järgi tulnuks igal kaebajal õigusteenuse eest eraldi tasuda arvestusega 120 eurot tund, võinuks kaebajate lepingulise esindaja kulud olla 5 korda suuremad. Kohus jättis tähelepanuta ka selle, et vaidlus sai alguse sellest, et maakohus tegi selgelt ebaseadusliku määruse ning seejärel ei olnud kahel korral nõus oma viga tunnistama.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
7.Kaebajad vaidlevad halduri määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei muuda osutatud õigusteenust olematuks asjaolu, et 05.03.2018 menetluskulude nimekirjas ei kajastunud kõik 18.12.2019 menetluskulude nimekirjas toodud tööd (sisalduvad arvel nr 610). Vaidluse lahenemise järgselt soovisid kaebajad kõigi kantud kulude kajastamist lõplikus nimekirjas. M. Pärn ei ole esindanud tsiviilasjas nr 2-17-9653 ühtegi kaebajat. Arvete spetsifikatsioonid on menetluskulude nimekirjas kajastatud tööaruanded. 25.08.2017 määruskaebuse koostamise aeg 11 tundi sisaldab ka halduri 02.02.2017 taotluse ja maakohtu 21.02.2017 määruse analüüsi. Halduri menetluskulude nimekirjas on tema lepingulise esindaja ajakulu seoses 10.12.2018 istungiga samuti 2,5 tundi. Arvesse võiks võtta ka seda, et halduri 02.02.2017 taotlus oli selgelt seadusega vastuolus.
8.Haldur vaidleb kaebajate määruskaebusele vastu, märkides, et mh ei saa nõustuda väitega, et asi oli keskmisest keerukam. Esimese määruskaebuse sisuks oli kaebeõigus ja teine puudutas ühe fakti käsitlust – kaebajate arveldusarvetega tutvumise võimalust pankrotimenetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21.04.2020 määrus muutmata.
10.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas esinevad alused kaebajate lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramiseks maakohtu määratust väiksemas või suuremas summas.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda neid kõiki.
12.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuste väidetele järgmist.
Maakohus on hinnanud kaebajate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust tervikuna ning rahuldanud kaebajate taotluse osaliselt, summas 4050 eurot, s.o 120-eurose tunnitasuga 33,75 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist oli õiguslikult keskmisest keerukama ja ka keskmisest mõnevõrra mahukama asjaga, mis nähtub juba ainuüksi asjaolust, et asja menetles kahel korral Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis, ning selline ajakulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Maakohus on kaebajate taotletud lepingulise esindaja kulude vähendamisel põhjendatult arvestanud, et kaebajate hilisemad menetlusdokumendid kordavad osaliselt varasemalt esitatud seisukohti ning kaebajaid esindas kõigis kohtuastmetes sama, s.o asjaga kursis olev esindaja (vandeadvokaadist pankrotihaldur), kelle kvalifikatsioon ja kogemus võimaldavad koostada vajalikud menetlusdokumendid ülemäärase ajakuluta. Seega maakohus ei ole asja keerukuse ja mahukuse ning kaebajate lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Halduri ja kaebajate subjektiivne seisukoht, et vajalik ja põhjendatud ajakulu peaks olema maakohtu määratust poole väiksem või vastupidi, poole suurem, ei anna alust määrata kaebajate lepingulise esindaja kulud kindlaks maakohtu määratust väiksemas või suuremas ulatuses. Iseenesest on õige halduri väide, et kaebajate 18.12.2019 menetluskulude nimekiri ei ühti nende 05.03.2018 esitatud menetluskulude nimekirjaga, kuna lõplikku nimekirja on täiendavalt lisatud toimingutena käesoleva tsiviilasjaga seotud tsiviilasja nr 2-17-9653 materjalide esmane analüüs 2,25 tundi ning tegevuskavade kooskõlastamine, nõupidamised ja suhtlus kliendiga 4,5 tundi. Maakohus on määruses märkinud, et kaebajatele osutatud õigusabi seisnes eelkõige 25.08.2017, 13.09.2017, 13.11.2017 ja 25.01.2019 määruskaebuste koostamises, vastuste koostamises halduri seisukohtadele (05.03.2018 ja 06.05.2019) ning täiendavate seisukohtade koostamises (27.08.2018 ja 23.09.2019), samuti kaebajate esindamises 10.12.2018 kohtuistungil. Seega maakohus ei ole halduri vaidlustatud toiminguid kaebajate lepingulise esindaja vajalike ja põhjendatud toimingute hulka arvestanud. Halduri väide, et kaebajad on käesoleva tsiviilasja kuludena välja toonud kulusid tsiviilasjas nr 2-17-9653, kus osasid kostjaid (käesoleva asja kaebajaid) esindab M. Pärn, on vastuolus nii kaebajate menetluskulude nimekirjas sisalduvate tööaruannetega kui ka kaebajate esitatud tsiviilasjas nr 2-17-9653 tehtud Harju Maakohtu määrusega, kus vandeadvokaat M. Pärna ühegi menetlusosalise esindajana märgitud ei ole. Kaebajate oletuslik seisukoht, et juhul kui kaebajad võtnuks igaüks eraldi esindaja või advokaadibüroo sõlminuks kaebajatega kokkuleppe, mille järgi tulnuks igal kaebajal õigusteenuse eest eraldi tasuda, võinuks kaebajate lepingulise esindaja kulud olla 5 korda suuremad, on asjakohatu. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutakse tegelikust olukorrast. Samuti on seadusliku aluseta ja põhjendamatu kaebajate seisukoht, et arvestada tuleks, et halduri 02.02.2017 taotlus oli selgelt seadusega vastuolus ning et maakohus tegi selgelt ebaseadusliku määruse ja seejärel ei olnud kahel korral nõus oma viga tunnistama. Nagu eespool juba öeldud, oli tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, mida lahendas kahel korral Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis, sealjuures mõlemale Riigikohtu lahendile koostati ka eriarvamus.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuste menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.