Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Kaupo Paal ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus. Teavet ja dokumente esitama kohustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Car Rent Group OÜ, OÜ SP Rally Project, OÜ Vostok Oil, AS WIPESTREX GRUPP ja Aivo Pärna määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Määruskaebuse esitajad Car Rent Group OÜ, OÜ SP Rally Project, OÜ Vostok Oil,
AS WIPESTREX
GRUPP ja Aivo Pärn, nende esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Vastustaja UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael
Asja läbivaatamise kuupäev
23. september 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-17822 ja Tartu Maakohtu 21. veebruari 2017. a määrus samas tsiviilasjas. Jätta läbi vaatamata UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela taotlus kohustada teavet ja dokumente esitama.
1.UP Varud OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Sirje Tael (haldur) esitas Tartu Maakohtule
2.veebruaril 2017 võlgniku pankrotimenetluses tõendite kogumise taotluse, milles palus kohustada krediidiasutusi andma kolmandate isikute, sh määruskaebuse esitajate (Car Rent Group OÜ, OÜ SP Rally Project, OÜ Vostok Oil, AS WIPESTREX GRUPP ja Aivo Pärna) (edaspidi kaebajad)
2-15-17822 kohta kindlaksmääratud pangakontode väljavõtted alates 1. jaanuarist 2013 kuni 17. märtsini 2016. Samuti palus haldur kohustada krediidiasutusi andma informatsiooni selle kohta, kes ja millisel ajal olid õigustatud nimetatud pangakontosid kasutama või käsutama. Halduri taotluse kohaselt kuulutas maakohus 17. märtsil 2016 välja võlgniku pankroti. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest, raamatupidamisdokumentidest ja audiitori arvamusest tulenevalt kandis võlgnik 2013 ja 2014 võlausaldajatelt saadud raha edasi kolmandatele isikutele laenuna ja loovutas hiljem neist laenulepingutest tulenevad nõuded kolmandatele isikutele vastutasu saamata. Nende tõendite kogumine on vajalik võlgniku pankrotimenetluse edasiseks menetlemiseks.
2.Tartu Maakohus rahuldas 21. veebruari 2017. a määrusega halduri taotluse, andis haldurile loa teha päringuid ja kohustas Eestis tegutsevaid krediidiasutusi ning välisriigi krediidiasutuste filiaale väljastama kolmandate isikute, sh kaebajate kohta haldurile arvelduskontode väljavõtted, mis kajastavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni 17. märtsini 2016. Samuti kohustas maakohus nimetatud krediidiasutusi esitama haldurile teabe selle kohta, kes ja millisel ajal olid õigustatud kindlaksmääratud pangakontosid kasutama või käsutama. Maakohus tugines pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 3 p-le 4, § 55 lg 3 p-le 1 ja lg-le 4, leides, et halduri taotlus on põhjendatud. Halduril on andmeid, et võlgnik kandis võlausaldajatelt saadud raha edasi laenuna ja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded kolmandatele isikutele, saamata laenatud raha eest vastuhüve. Võlgniku revisjoni teinud audiitor on leidnud, et nõuete loovutamised võivad olla tühised tehingud, kuna nende eesmärk ei olnud saada väljalaenatud raha tagasi. Neile asjaoludele hinnangu andmiseks on vaja koguda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid andmeid.
3.Kaebajad esitasid maakohtu 21. veebruari 2017. a määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada.
4.Maakohus keeldus 29. augusti 2017. a määrusega määruskaebust menetlusse võtmast, leides, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja PankrS järgi ei saa teavet ja dokumente andma kohustavat määrust vaidlustada. Maakohus jättis määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud kaebajate endi kanda.
5.Kaebajad esitasid maakohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse ja maakohus edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 26. oktoobri 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kaebajatel ei ole kaebeõigust Riigikohtule, ning tegi seetõttu TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt määruse kirjeldava ja põhjendava osata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäid kaebajate kanda.
7.Kaebajad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maa- ja ringkonnakohtu määrused määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistada ja saata määruskaebus maakohtule (teises kohtukoosseisus) menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Riigikohus rahuldas 26. oktoobri 2018. a määrusega määruskaebuse, tühistas alama astme kohtute määrused määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja saatis asja samale maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2(6)
2-15-17822 Kolleegium leidis, et kaebajatel on TsMS § 660 lg 3 esimese lause alusel kaebeõigus maakohtu määruse peale ja edasikaebeõigus TsMS § 696 lg 3 esimese lause alusel ringkonnakohtu määruse peale. Kolleegium pidas vajalikuks selgitada, et halduril on õigus PankrS § 55 lg 3 p-dest 1 ja 11 tulenevate ülesannete täitmisel saada pankrotivõlgnikult ja temaga seotud isikutelt või kolmandatelt isikutelt pankrotiseaduses ettenähtud ulatuses teavet või dokumente. Kuna halduril on enda ülesannete täitmiseks õigus ise nõuda teavet ja dokumente, peaksid olukorrad, mil haldur nõuab teavet ja dokumente kohtule taotlust esitades, olema harvad. Pankrotimenetluses saab kohaldada analoogiat täitemenetlusega, mille puhul on kolleegium osutanud, et hinnata tuleb seda, kas kohtutäituril on vaja saada andmeid täitemenetluse ülesannete täitmiseks, mille jaoks lubab krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 5 p 5 kohtutäituril nõuda pangasaladuse avaldamist. Muudelt isikutelt teabe või dokumentide väljanõudmine pankrotimenetluses peab piirduma olukordadega, mil taotletav teave või dokumendid on vajalikud pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks, näiteks võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Vastasel juhul võib olla tegemist määrusega, mida kohus ei või seaduse järgi üldse teha. Kui teavet või dokumente kohustatakse andma krediidiasutust, tuleb arvestada pangasaladuse kaitseks KAS §-s 88 sätestatud nõuetega. Juhul, kui haldur taotleb teavet või dokumente kohtu kaudu, siis peab kohus hindama, kas muude isikute pangakonto väljavõtete, pangakonto kasutamis- ja käsutamisõiguse või tegeliku kasusaaja kohta andmete küsimine on põhjendatud. Selleks peab kohus hindama, kas saadud teave aitab saavutada pankrotimenetluse eesmärke või välja selgitada võlgniku varalist olukorda ning kas teabe nõudmine on kooskõlas pangasaladuse kaitsmise nõuetega.
9.Maakohus võttis kaebajate ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 10. jaanuari 2019. a määrusega kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja muutmata maakohtu määruse, millega halduri teabe ja dokumentide kogumise taotlus rahuldati. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kaebajate kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjendustel on halduril PankrS § 22 lg 3 p 4 ja § 55 lg 4 järgi õigus taotleda teavet krediidiasutustelt võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks kohtu kaudu ning seda ka võlgnikuks mitteolevate isikute kohta. Riigikohus on käesolevas asjas märkinud, et nii kohtul kui ka halduril tuleb andmete nõudmisel krediidiasutuselt järgida pangasaladuse kaitsmiseks sätestatut. Oluliseks tingimuseks teabenõude esitamisel on põhjendatud eeldus, et saadav info aitab kaasa võlgniku varalise olukorra väljaselgitamisele. Kaebajad ei väida, et nad ei ole vaidlusaluseid rahaülekandeid võlgnikult saanud. Pooled ei vaidle selle üle, et saadud andmete alusel on haldur esitanud tsiviilasjas nr 2-17-9653 hagiavalduse mh ka kaebajate vastu lähikondsetele majandustegevusega mitteseotud ülekannetest tekitatud kahju väljamõistmiseks (asja menetlus on praeguse tsiviilasja menetlemise tõttu peatatud). Haldur esitas tsiviilasjas nr 2-17-9653 menetluse peatamise määruse peale määruskaebuse, mida ei ole praeguseks lahendatud. Hagiavalduse rahuldamise korral suureneb võlgniku pankrotivara rahuldatud nõude ulatuses ning sellega saavad võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses või täielikult täidetud. Ei vaielda selle üle, et pankrotivara valitsemine ja selle moodustamise korraldamine, pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuse ja aja väljaselgitamine on halduri põhikohustused (PankrS § 55 lg 3 p-d 1 ja 11). Halduri taotlus on olnud pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks ning võlgniku varalise olukorra väljaselgitamiseks põhjendatud ning vajalik. Samuti on taotlus kooskõlas pangasaladuse kaitsmise nõuetega. 3(6)
2-15-17822 Maakohus ei ole lubanud koguda omaalgatuslikult teavet kõikidelt Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt. Haldur palus oma taotluse resolutsioonis koguda vaidlusaluseid tõendeid Swedbank AS-ilt ja SEB Pank AS-ilt, kuid taotluse põhjenduste kohaselt on vajalik arvelduskontode väljavõtted välja nõuda Eesti Vabariigi krediidiasutustelt. Põhjendatud on halduri selgitus, et kaebajatelt ei oleks ilmselt teavet saadud. Vaidlust ei ole selles, et kaebajad on võlgnikuga seotud isikud, mistõttu on väga tõenäoline, et lähikondsed keelduvad info andmisest või annavad seda vaid osaliselt. Maakohus ei pidanud kaebajaid halduri taotluse lahendamisse kaasama. Lähikondsete kaasamisel oleks taotluse teadasaamisest tekkinuks oht andmete varjamiseks või muul viisil nende saamise takistamiseks. Kaebajad ei märgi, milles seisneb andmete kogumisega neile tekkinud kahju. Kahjuna ei saa käsitada saadud andmete alusel halduri hagiavalduse esitamist kaebajate vastu, kuivõrd hagi ei ole veel lahendatud. Kui ka hagi rahuldatakse, on tegemist kaebajate vastu esitatud põhjendatud nõudega, mitte kahjuga. Maakohus ei lubanud koguda tõendeid liiga pika ajavahemiku kohta. Andmeid on lubatud koguda alates 1. jaanuarist 2013, sest võlgnik tegi ülekandeid oma lähikondsetele 2013–2014. Kaebajad ei vaidlusta, et nad said sellel ajavahemikul võlgnikult raha. Andmeid on põhjendatult lubatud koguda kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni, kuivõrd võimalike kahju hüvitamise ning tehingute tagasivõitmise hagide esitamine on võimalik tehingute suhtes, mis on tehtud kuni pankroti väljakuulutamiseni (PankrS §-d 110–114).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kaebajad paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha võimaluse korral uus määrus või saata määruskaebus tagasi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei järginud Riigikohtu juhtnööre ja see on viinud vale lahendi tegemiseni. Ringkonnakohus kohaldas valesti pankrotiseadust ja rikkus määruse põhjendamise kohustust. Kuna halduril on enda ülesannete täitmiseks õigus ise nõuda teavet ja dokumente, ei saa haldur nõuda teavet ja dokumente kohtu kaudu, nagu ekslikult leidis ringkonnakohus. Seejuures halduri taotluse menetlemisest kaebajaid ei teavitatud. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud oma järeldust, et halduri taotlus on kooskõlas pangasaladuse kaitsmise nõuetega. Ringkonnakohus lähtus valesti halduri taotluse põhjendustest, mitte resolutsioonist, kui leidis, et teavet tuleb koguda kõikidelt Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt. Ringkonnakohus ei põhjendanud oma järeldust, et tõenäoliselt ei oleks kaebajad kui lähikondsed ise teavet andnud. Kaebajad ei saanuks pangakontode väljavõtteid jm kontodega seotud andmeid kuidagi võltsida ega varjata. Pealegi on vale ringkonnakohtu seisukoht, et kaebajad ei vaidle vastu sellele, et nad on võlgnikuga seotud isikud. Kaebajatele on tekkinud kahju, sest haldurile anti nende eest varjates ja vastuolus seadusega delikaatseid ja äri- ning pangasaladust sisaldavaid andmeid. Andmeid küsitakse ka põhjendamatult pika ajavahemiku kohta. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta kaebajate väite, et mõistlik ei ole nõuda kõigi kaebajate kohta andmeid alates 1. jaanuarist 2013. Samuti ei vasta tõele ringkonnakohtu seisukoht, et kaebajad ei vaidlusta raha saamist ajavahemikul 2013–2014.
12.Pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
13.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 15. mai 2019. a määrusega asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused TsMS § 236 lg 2, § 475 lg 1 p 122 ja PankrS § 3 lg-te 2 ja 3, § 55 lg 3 p 1 ja 11, lg 33 ja lg 4 ning § 22 lg 3 p 4 kohaldamisel küsimuses, kas pankrotihaldur saab oma ülesannete täitmiseks taotleda kohtult teabe ja dokumentide esitamist kolmanda isiku kohta ka eraldi hagita menetluses või ainult kohtuasjas, kus teavet või tõendit soovitakse kasutada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4(6)
2-15-17822
14.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada ja halduri taotlus teavet ja dokumente esitama kohustamiseks tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata. Kaebajate määruskaebus rahuldatakse.
15.Haldur esitas maakohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluses teavet ja dokumente esitama kohustamiseks (krediidiasutuste kohustamiseks andma kaebajate pangakontode väljavõtted ja pangakontodega seotud teave). Maakohus rahuldas halduri taotluse, tuginedes PankrS § 22 lg 3 p-le 4, § 55 lg 3 p-le 1 ja lg-le 4. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, leides, et halduri taotlus on põhjendatud ning vajalik pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks.
16.Kolleegium kordab oma samas asjas 26. oktoobril 2018 tehtud määruses avaldatut, et halduril on PankrS § 55 lg 3 p-des 1 ja 11 sätestatud ülesannete täitmisel õigus saada pankrotivõlgnikult ja temaga seotud isikutelt või muudelt isikutelt pankrotiseaduses ettenähtud ulatuses teavet või dokumente (vt selle määruse p-d 11 ja 14.1). PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Eelnimetatud sättes peetakse kolleegiumi arvates silmas ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetlusi (PankrS 2. ptk), mitte aga muid pankrotimenetlusega seotud asju, mida lahendatakse hagita menetluses või erandina hagimenetluses (vt PankrS § 3 lg 2). PankrS § 3 lg 3 ei piira PankrS 2. ptk-s reguleeritud menetlustes menetlusosaliste õigust taotleda kohtult abi tõendite kogumisel TsMS § 236 lg 2 järgi, mis kohaldub TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt ka hagita menetluses. Kolleegium selgitab, et seadus ei sätesta TsMS § 475 mõttes hagita menetluse liigina ajutise pankrotihalduri või pankrotihalduri avalduse alusel krediidiasutuse kohustamist andma teavet ja dokumente kolmandate isikute kontode kohta. Seega ei ole kohtul pädevust kohustada krediidiasutust andma halduri hagita menetluse avalduse alusel teavet ja esitada dokumente, nagu on toimunud praeguses asjas (haldur soovis eraldi hagita menetluses kohustada krediidiasutusi andma kaebajate kontode kohta teavet ja dokumente, et saada seeläbi tõendeid kaebajate vastu kohtumenetluse algatamiseks). Ringkonnakohus on jätnud vaidlusaluse määruse tegemisel eeltoodu tähelepanuta ning menetlenud asja, mis ei kuulu kohtu pädevusse. Haldur saab teda huvitava teabe ja tõendite kogumist taotleda TsMS § 236 lg 2 alusel tsiviilasja nr 2-17-9653 menetluses (halduri hagis kaebajate vastu kahju hüvitamiseks). Kolleegium, jäädes oma samas asjas varem tehtud määruse p-s 14.3 toodu juurde, selgitab, et kui kohus, kohaldades PankrS § 3 lg-t 3 või TsMS § 236 lg-t 2, kohustab krediidiasutust andma teavet või dokumente, tuleb arvestada pangasaladuse kaitseks KAS §-s 88 sätestatud nõuetega ning sellega, et krediidiasutusele sellise kohustuse panemine peab olema haldurile vajalik pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (KAS § 88 lg 5 p-d 1 ja 6). PankrS § 3 lg-t 3 või TsMS § 236 lg-t 2 kohaldades peab kohus lisaks hindama, kas kolmandate isikute pangakonto väljavõtete, pangakonto kasutamis- ja käsutamisõiguse või tegeliku kasusaaja kohta andmete küsimine on põhjendatud. Selleks peab saadav teave aitama kaasa pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisele või võlgniku varalise olukorra väljaselgitamisele. Kolleegium leiab, et kohtu abil andmete küsimine selleks, et otsustada kolmanda isiku vastu hagi esitamine, ei ole selliseks eesmärgiks.
17.TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ta ei ole pädev asja lahendama. Kolleegium tühistab nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja jätab viidatud sätte alusel halduri 5(6)
2-15-17822 teabe ja dokumentide kogumise taotluse läbi vaatamata. Kuna vaidlusalune taotlus jääb läbi vaatamata, ei analüüsi kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustest tulenevalt määruskaebuse väiteid selle kohta, et ringkonnakohus rikkus määruse tegemisel selle põhjendamise kohustust.
18.Kuna menetlus lõpeb Riigikohtus, jagab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi ka menetluskulud. Halduri vaidlusaluse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel halduri kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast Riigikohtu määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
19.Kaebajate määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kaebajad on palunud tagastada kautsjon Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Kaupo Paal, Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.