Kohtuasja number
2-15-17822
Määruse kuupäev
Tartu, 13. november 2019
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Kaupo Paal ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus. Teavet ja dokumente esitama kohustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Car Rent Group OÜ, OÜ SP Rally Project, OÜ Vostok Oil, AS WIPESTREX GRUPP ja Aivo Pärna määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Määruskaebuse esitajad Car Rent Group OÜ, OÜ SP Rally Project, OÜ Vostok Oil,
GRUPP ja Aivo Pärn, nende esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Vastustaja UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael
Asja läbivaatamise kuupäev
23. september 2019. a, kirjalik menetlus
2-15-17822 kohta kindlaksmääratud pangakontode väljavõtted alates 1. jaanuarist 2013 kuni 17. märtsini 2016. Samuti palus haldur kohustada krediidiasutusi andma informatsiooni selle kohta, kes ja millisel ajal olid õigustatud nimetatud pangakontosid kasutama või käsutama. Halduri taotluse kohaselt kuulutas maakohus 17. märtsil 2016 välja võlgniku pankroti. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest, raamatupidamisdokumentidest ja audiitori arvamusest tulenevalt kandis võlgnik 2013 ja 2014 võlausaldajatelt saadud raha edasi kolmandatele isikutele laenuna ja loovutas hiljem neist laenulepingutest tulenevad nõuded kolmandatele isikutele vastutasu saamata. Nende tõendite kogumine on vajalik võlgniku pankrotimenetluse edasiseks menetlemiseks.
2(6)
2-15-17822 Kolleegium leidis, et kaebajatel on TsMS § 660 lg 3 esimese lause alusel kaebeõigus maakohtu määruse peale ja edasikaebeõigus TsMS § 696 lg 3 esimese lause alusel ringkonnakohtu määruse peale. Kolleegium pidas vajalikuks selgitada, et halduril on õigus PankrS § 55 lg 3 p-dest 1 ja 11 tulenevate ülesannete täitmisel saada pankrotivõlgnikult ja temaga seotud isikutelt või kolmandatelt isikutelt pankrotiseaduses ettenähtud ulatuses teavet või dokumente. Kuna halduril on enda ülesannete täitmiseks õigus ise nõuda teavet ja dokumente, peaksid olukorrad, mil haldur nõuab teavet ja dokumente kohtule taotlust esitades, olema harvad. Pankrotimenetluses saab kohaldada analoogiat täitemenetlusega, mille puhul on kolleegium osutanud, et hinnata tuleb seda, kas kohtutäituril on vaja saada andmeid täitemenetluse ülesannete täitmiseks, mille jaoks lubab krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 5 p 5 kohtutäituril nõuda pangasaladuse avaldamist. Muudelt isikutelt teabe või dokumentide väljanõudmine pankrotimenetluses peab piirduma olukordadega, mil taotletav teave või dokumendid on vajalikud pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks, näiteks võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Vastasel juhul võib olla tegemist määrusega, mida kohus ei või seaduse järgi üldse teha. Kui teavet või dokumente kohustatakse andma krediidiasutust, tuleb arvestada pangasaladuse kaitseks KAS §-s 88 sätestatud nõuetega. Juhul, kui haldur taotleb teavet või dokumente kohtu kaudu, siis peab kohus hindama, kas muude isikute pangakonto väljavõtete, pangakonto kasutamis- ja käsutamisõiguse või tegeliku kasusaaja kohta andmete küsimine on põhjendatud. Selleks peab kohus hindama, kas saadud teave aitab saavutada pankrotimenetluse eesmärke või välja selgitada võlgniku varalist olukorda ning kas teabe nõudmine on kooskõlas pangasaladuse kaitsmise nõuetega.
2-15-17822 Maakohus ei ole lubanud koguda omaalgatuslikult teavet kõikidelt Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt. Haldur palus oma taotluse resolutsioonis koguda vaidlusaluseid tõendeid Swedbank AS-ilt ja SEB Pank AS-ilt, kuid taotluse põhjenduste kohaselt on vajalik arvelduskontode väljavõtted välja nõuda Eesti Vabariigi krediidiasutustelt. Põhjendatud on halduri selgitus, et kaebajatelt ei oleks ilmselt teavet saadud. Vaidlust ei ole selles, et kaebajad on võlgnikuga seotud isikud, mistõttu on väga tõenäoline, et lähikondsed keelduvad info andmisest või annavad seda vaid osaliselt. Maakohus ei pidanud kaebajaid halduri taotluse lahendamisse kaasama. Lähikondsete kaasamisel oleks taotluse teadasaamisest tekkinuks oht andmete varjamiseks või muul viisil nende saamise takistamiseks. Kaebajad ei märgi, milles seisneb andmete kogumisega neile tekkinud kahju. Kahjuna ei saa käsitada saadud andmete alusel halduri hagiavalduse esitamist kaebajate vastu, kuivõrd hagi ei ole veel lahendatud. Kui ka hagi rahuldatakse, on tegemist kaebajate vastu esitatud põhjendatud nõudega, mitte kahjuga. Maakohus ei lubanud koguda tõendeid liiga pika ajavahemiku kohta. Andmeid on lubatud koguda alates 1. jaanuarist 2013, sest võlgnik tegi ülekandeid oma lähikondsetele 2013–2014. Kaebajad ei vaidlusta, et nad said sellel ajavahemikul võlgnikult raha. Andmeid on põhjendatult lubatud koguda kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni, kuivõrd võimalike kahju hüvitamise ning tehingute tagasivõitmise hagide esitamine on võimalik tehingute suhtes, mis on tehtud kuni pankroti väljakuulutamiseni (PankrS §-d 110–114).
4(6)
2-15-17822
2-15-17822 teabe ja dokumentide kogumise taotluse läbi vaatamata. Kuna vaidlusalune taotlus jääb läbi vaatamata, ei analüüsi kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustest tulenevalt määruskaebuse väiteid selle kohta, et ringkonnakohus rikkus määruse tegemisel selle põhjendamise kohustust.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.