Tulundusühistu Laeva Piim avaldus UP Varud OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. märtsi 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UP Varud OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): UP Varud OÜ (registrikood 12408232), seaduslik esindaja Aivo Pärn, lepinguline esindaja advokaat Liis Puidak Vastustaja (avaldaja/võlausaldaja): Tulundusühistu Laeva Piim (registrikood 10766683), esindaja Kerli Kase Pankrotihaldur Sirje Tael
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. märtsi 2016 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus UP Varud OÜ (pankrotis) kanda.
3.Määrata tsiviilasja nr 2-15-17822 määruskaebemenetluses Tulundusühistu Laeva Piim menetluskulude rahaliseks suuruseks 370 eurot.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tulundusühistu Laeva Piim (avaldaja/võlausaldaja) esitas 30. novembril 2015 Tartu Maakohtule avalduse UP Varud OÜ-le ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 18. detsembril 2013 piima müügilepingu, mille kohaselt võlausaldaja müüs võlgnikule lepingus fikseeritud koguse toorpiima ning võlgnik kohustus tasuma piima eest kaks korda kuus. 8. juulil 2015 sõlmisid pooled võla tasumise kokkuleppe, millega võlgnik kinnitas, et kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on võlgnikul tasumata võlausaldajale 1 386 420,49 eurot. Võlgnik pidi tasuma võla igakuiste maksetena 38 511,69 eurot kuni võla täieliku tasumiseni (s.o 30. juunini 2018). Võlgnik ei tasunud juba esimest osamakset. Pankrotihoiatuse esitamise seisuga moodustab võlgnevus 1 412 158 eurot (põhinõue 1 386 420,49 eurot + viivis 25 737,51 eurot).
2.Maakohus nimetas 18. jaanuari 2016 määrusega UP Varud OÜ-le ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela.
3.Ajutine haldur esitas 25. veebruaril 2016 aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 17. märtsi 2016 määrusega avalduse ja kuulutas välja UP Varud OÜ pankroti. Maakohus määras, et võlausaldaja poolt 11. jaanuaril ja 1. märtsil 2016 tasutud deposiidi arvelt tuleb OÜ-le Prolex välja maksta ajutise halduri tasu summas 1338,50 eurot, mille lisandub käibemaks 267,70 eurot. Maakohus nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela ning määras, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 8. aprillil 2016. Maakohus kohutas võlgniku juhatuse liiget Aivo Pärna enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ja määras võlausaldaja menetluskulude suuruseks 300 eurot (riigilõiv). Maakohtu põhjenduste kohaselt on võlgniku alaline maksejõuetus leidnud tõendamist ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Võlgniku varaks on raha summas 64,91 eurot. Võlgnik on esitanud saldoteatise, mis kajastab nõuet TartEst OÜ vastu
31.detsembri 2015 seisuga summas 1 520 170 eurot. Saldoteatisel kajastatud nõuet ei saa lugeda varana, kuna ei ole teada, mis varaga on tegemist, milline on nõude tasumise tähtaeg ja kas võlgnikul on vajalik likviidsus nõude täitmiseks. Võlgniku kohustused Tulundusühistu Laeva Piim ees moodustavad 1 411 545,20 eurot ning Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit
ees 535 968,87 eurot (kokku 1 947 514 eurot). Pankrotimenetluses kogutud informatsiooni põhjal on äriühing maksejõuetu. Raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik anda täpset hinnangut äriühingu majandusnäitajate kohta ega selgitada maksejõuetuse objektiivseid põhjusi. Üheks maksejõuetuse põhjuseks võib olla Vene Föderatsiooni kehtestatud impordikeeld. Võlgnik on teinud raha ülekandeid lähikondsetega, võõrandanud sõiduki ja kinnistu. Pankrotihalduril tuleb edaspidi pankrotimenetluse käigus teha kindlaks vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused, rahaliste nõuete esitamise võimalused ning anda hinnang karistusõiguslikust seisukohast. Maakohus leidis, et võlausaldajate poolt 1. märtsil 2016 kohtu deposiidina tasutud rahasumma võimaldab katta pankrotimenetluse läbiviimise kulud. Võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb välja kuulutada UP Varud OÜ pankrot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.UP Varud OÜ (pankrotis) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. märtsi 2016 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta pankrot välja kuulutamata. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) määras kohus ajutise halduri, pidades pankrotimenetluse eelistungi võlgniku juuresolekuta. Kuigi pankrotiseadus annab sellise võimaluse, saab võlgniku juuresolekuta istungit pidada üksnes juhul, kui viimane pahatahtlikult ja/või ilma mõjuva põhjuseta istungile ei ilmu. Kohus ei arvestanud võlgniku seadusliku esindaja keerulise haigusega; 2) edastas võlgniku seaduslik esindaja ajutisele haldurile taotluse järelpärimisele vastamise tähtaja pikendamiseks. Ajutine haldur vastas eitavalt, paludes juhatusel tagada isik, kes tegeleks ettevõtte juhtimisega ajal, mil seaduslik esindaja viibib haiguslehel. Samas möönis haldur, et tavaliselt antakse võlgnikule ka täiendav tähtaeg. Võlgnikule ei selgitatud, mis antud juhul seda ei tehtud. Võlgnik esitas uue taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks, mis jäeti samuti rahuldamata; 3) on kohus ja ajutine haldur jätnud tähelepanuta, et võlgniku seaduslikule esindajale on haigestumise põhjustanud diagnoos pandud oluliselt enne pankrotimenetluse algust (s.o juba 2013.a sügisel). Ei ole alust arvata, et tegemist on venitustaktikaga; 4) on võlgnik esitanud kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile koopia vastuväidetest võlausaldaja nõudele. Kohus ega ajutine haldur ei ole nendele tähelepanu pööranud; 5) ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgnik on esitanud saldoteatise, mis kajastab nõuet TartEst OÜ vastu 31. detsembri 2015 seisuga summas 1 520 170 eurot. TartEst OÜ on aasta jooksul teinud regulaarseid kandeid võlgnikule. Kohus ega haldur ei andnud võlgnikule täiendavalt aega vajalike dokumentide ja selgituste esitamiseks, samuti ei tehtud järelepärimist TartEst OÜ-le; 6) on tähelepanuta jäetud kehtiv leping AS-iga Tere, mis võimaldab võlgnikul teenida vahendustasu igalt müüdud piima tonnilt 25 eurot. Nimetatud leping omab võlgniku maksejõuetuse ja selle püsivuse hindamisel olulist tähendust; 7) esineb poolte vahel vaidlus võlausaldaja nõude suuruse üle. Võlgnikul on kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu kokku summas 1 830 665,31 eurot; 8) on võlgniku andmetel võlausaldajale tasutud kauba eest perioodil 3. aprillist 2013 kuni
17.novembrini 2014 kokku summas 3 636 285,61 eurot. Raamatupidamises olevatest saatelehtedest nähtuvalt on võlgnikule tarnitud toorpiima 3 397 539,10 euro eest. Seega on võlausaldajale tasutud piima eest ettemakse alusel rohkem 238 746,51 eurot. Enamtasutud summa tuleb võlgnikule tagastada või alternatiivselt võlausaldaja nõudest maha arvata;
9) tuleb kohtul olukorras, kus poolte vahel on vaidlus nõude üle, hinnata võlgniku maksejõulisust ilma vaidlusaluse nõudeta.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.Tulundusühistu Laeva Piim vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei pea kohus pärast ajutise halduri nimetamist uuesti hindama seda, kas võlausaldaja nõue on põhjendatud; 2) asjaolu, et kohus viis 8. jaanuari 2016 eelistungi läbi ilma võlgniku osavõtuta, ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastustaja viitas PankrS § 16 lg-le 4; 3) on võlausaldaja nõude aluseks leping, tasumata arved ning võlatunnistus. Võlgnik ei ole tõendanud, et võlausaldajal ei ole nõuet võlgniku vastu või, et võlgnikul on vastunõue võlausaldaja vastu. Võlgniku seaduslik esindaja on võlgniku vandega võlausaldaja nõuet vähemalt 1 301 253,04 euro ulatuses tunnistanud; 4) on tõendatud, et võlgnikul puudub vara oma kohustuste täitmiseni. Võlgnik ei esitanud oma väidetavate nõuete alusdokumentatsiooni. Isegi kui käsitleda võlgniku majanduslikku seisu ilma võlausaldaja nõudeta, oleks võlgnik maksejõuetu; 5) on võlgniku seaduslik esindaja vandega kinnitanud, et äriühingul on varasid kokku 1 748 421,20 eurot ning kohustusi 2 475 779,25 eurot, seega on kohustusi rohkem kui varasid. Võlgniku poolt välja toodud nõutest moodustavad suure osa erinevad kahjunõuded, mida võlgnik ei ole kunagi võlausaldajale ega TÜ-le Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit esitanud. Kahjunõuded on ebareaalsed ning ei vasta tegelikkusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. märtsi 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
8.Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väiteid seoses võlausaldaja Tulundusühistu Laeva Piim nõudega. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulub kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 teise lause järgi jätab kohus, olenemata füüsilisest isiku võlgniku maksejõuetusest, pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Muuhulgas on PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, ja sama sätte p 4 järgi ka olukord, kus võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud. PankrS § 31 lg-st 2 tuleneb selgelt, et eelnimetatud sätted (s.o § 15 lõikes 3 nimetatud alused) ei kohaldu juriidilisest isikust võlgniku puhul. PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilisi isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja kohus leiab, et nõue ise või nõude kuulumine võlausaldajale ei ole selge. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidles nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2
või lg 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisest (st suutlikkust tasuda võlga ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta (Riigikohtu 10. juuni 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-14, p-d 16, 17 ja 19).
9.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei tule võlgniku maksejõulisust hinnata ilma võlausaldaja Tulundusühistu Laeva Piim nõudeta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja pankrotiavaldus esitatud 25. novembril 2015. Maakohus võttis avaldus 2. detsembri 2015 määrusega menetlusse ning selgitas, et vastavalt PankrS § 12 lg-le 2 võib võlgnik võlausaldaja pankrotiavalduse kohta esitada vastuväite kuni eelistungini. Eelistung oli määratud 21. detsembriks 2015, kuid 15. detsembril 2015 esitas võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv taotluse eelistungi edasilükkamiseks. Uus eelistung oli määratud 8. jaanuariks 2016. Vandeadvokaat Aivar Pilv teatas 7. jaanuaril 2016 oma esindusõiguse lõppemisest. 8. jaanuari 2016 hommikul teatas võlgniku seaduslik esindaja Aivo Pärn, et ootamatu haigestumise tõttu ei saa ta istungist osa võtta ja taotles eelistungi edasilükkamist. Eelistung toimus 8. jaanuaril 2016 ilma võlgniku esindaja osavõtuta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on 26. veebruari 2016 istungil õigesti keeldunud PankrS § 12 lg 2 ning TsMS § 331 lg 1 alusel võlgniku hilinenult esitatud vastuväidete menetlemisest. Võlgniku esindajaks oli kuni 7. jaanuarini 2016 vandeadvokaat ning võlgnikul oli piisavalt aega omapoolsete vastuväidete esitamiseks (pankrotiavaldus oli esitatud 25. novembril 2016, eelistung toimus 8. jaanuaril 2016). Võlgnik esitas omapoolsed vastuväited pankrotiavaldusele alles
19.veebruaril 2016, seega hilinenult. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitaja väited seoses võlausaldaja nõudega tähelepanuta.
10.Ringkonnakohus nõustub vastustaja selles, et 8. jaanuari 2016 eelistungi läbiviimine ilma võlgniku esindaja osavõtuta ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Lisaks sellele, et vastavasisulise õiguse annab kohtule PankrS § 16 lg 4, oli maakohus juba ühe korra eelistungi võlgniku esindaja tõttu edasi lükanud. Eelistungi toimumise ajaks (8. jaanuariks 2016) olid möödunud kõik PankrS § 15 lg-s 1 sätestatud tähtajad ajutise halduri nimetamise otsustamiseks. Eelistungi edasilükkamine määramata ajaks (siinkohal märgib ringkonnakohus, et ka veebruaris taotles võlgnik istungi edasilükkamist) ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga.
11.Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väidetele seoses maksejõuetusega. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine pankrotihaldur on käesolevas asjas leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu – nimelt nähtub ajutise halduri aruandest (I kd, tl 121-134), et võlgniku vara moodustab 64,91 eurot (pangakontodel olevad rahalised vahendid), võlgniku võlad aga 1 956 255 eurot (käesoleva määruse p-s 9 on ringkonnakohus põhjendanud, miks tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata koos avaldaja nõudega). Võlgniku seaduslik esindaja on 8. aprilli 2016 võlgniku vandes (II kd, tl 56-57) kinnitanud, et võlgniku vara moodustab 1 748 421,20 eurot (enamus sellest on nõuded kolmandate isikute vastu) ning võlgniku võlad 2 475 779,25 eurot. Seega on juba ainuüksi võlgniku enda poolt avaldatud andmete kohaselt tema kohustused oluliselt suuremad tema varast.
12.Määruskaebusest ei selgu, kuidas peaks AS-iga Tere sõlmitud leping (I kd, tl 114-116) võlgniku maksejõulisust mõjutama. Lepingu olemasolu ning asjaolu, et võlgnikul on võimalik
teenida vahendustasu (25 eurot igalt müüdud piima tonnilt), ei tähenda automaatselt võlgniku maksejõulisust. Võlgnik pole esitanud ühtegi tõendit, et ta tegelikult AS-ile Tere piima tarnib. Samuti jääb selgusetuks, kellelt ostetud piima kavatseb võlgnik AS-ile Tere tarnida. Varasemalt tarnis võlausaldaja AS-ile Tere võlausaldajatelt Tulundusühistult Laeva Piim ning Tulundusühistult Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ostetud piima, kuid võlausaldajate nõuete suurust ning pankrotiavalduse esitamist arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et nad võlgnikuga koostööd jätkavad. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Harju Maakohtu menetluses on AS-i Tere saneerimisavaldus (tsiviilasi nr 2-16-2060), mistõttu on küsitav, kas ja millistel tingimustel oleks viimane valmis võlgnikuga koostööd jätkama. Ajutise halduri aruandest nähtub, et peamised sissemaksed on tulnud AS-ilt Tere ning laekunud rahast on tehtud ülekandeid erinevatele isikutele, sh võlgniku seaduslikule esindajale (134 000 eurot) ning võlgniku lähikondsetele (OÜ-le Pro Fixum summas 620 400 eurot, OÜ-le SP Rally Project summas 518 000 eurot ning Car Rent Group OÜ-le summas 376 240 eurot). Aruande kohaselt ei ole ajutisele haldurile esitatud raamatupidamisdokumente, mille alusel oleks võimalik analüüsida, mille alusel on väljamaksed tehtud ning ajutine haldur on asunud seisukohale, et nimetatud tehingud võivad olla tagasivõidetavad.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et saldokinnitusel (I kd, tl 120) kajastatud nõuet TartEst OÜ vastu ei saa varaks lugeda, sest pole selge, millise nõudega on tegemist, millised on selle tasumise tähtajad ning, kas nimetatud äriühingul on olemas vajalik likviidsus nõude täitmiseks. Kuigi nõude ebaselgusele on viidatud nii ajutise halduri aruandes kui ka 26. veebruari 2016 istungil, pole võlgnik määruskaebuses selgitanud, millise nõudega on tegemist. Samuti pole võlgnik esitanud nõude algdokumente. Äriregistrist nähtuvalt on TartEst OÜ-le tehtud kustutamishoiatus 2014. a majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Kuivõrd äriühingu asutamisaastaks on samuti 2014, puuduvad mistahes andmed selle majandusnäitajate kohta. TartEst OÜ pole käibemaksukohustuslane, mis tähendab seda, et äriühingu käive jääb alla 15 000 euro aastas. Isegi kui võlgnikul oleks reaalne nõue TartEst OÜ vastu, ei saaks viimane nõude suurust arvestades seda ilmselt täita.
14.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja väited seoses ajutisele haldurile esitatud taotlusega järelpärimisele vastamise tähtaja pikendamiseks. Võlgniku tõttu on käesolev menetlus kestnud ettenähtud ajast kauem. Kui võlgnik leidis, et vastamise tähtaja pikendamata jätmise tõttu jäi tal mõni oluline selgitus või dokument ajutisele haldurile esitamata, oleks ta saanud need esitada koos määruskaebusega.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel UP Varud OÜ (pankrotis) kanda. Võlausaldaja Tulundusühistu Laeva Piim esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud määruskaebemenetluses 370 eurot (3 tundi 5 min x 120 eurot/tund, ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetluskulu on vajalik ning põhjendatud. Menetluskulud summas 370 eurot hüvitatakse UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses sätestatu järgi.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.