Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliseks kindlaks.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 09.04.2018.a. Harju Maakohtule avalduse A. L. õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 022/2015/3381, mis algatati Tartu Maakohtu 19.10.2010.a. kohtulahendi nr 2-10-40996 ja C. L. täitmisavalduse alusel. Täitedokumendi sisuks on võlgniku kohustus tasuda C. L. kasuks elatist tütre M.C. L. (isikukood xxx) ülalpidamiseks 3 648 krooni ehk 233,15 eurot kuus alates 30.03.2010. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nõude sisuks täitemenetluses on perioodil detsember 2011 – juuni 2017 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 17 374,15 eurot ja jooksva elatise tasumise kohustus. Avaldaja toob välja, et täitemenetlus algatati 04.06.2015 ning täitemenetluse ajal ei ole võlgnik täitnud igakuise elatise maksmise kohustust ega ka teostanud tasumisi võlasumma katteks. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 17.07.2015.a. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid summasid vabatahtlikult tasunud. Sissenõudja esitas 03.05.2016.a. kohtutäiturile avalduse, millega andis nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks kohtu kaudu. Võlgniku omab B kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 23.08.2020. 30.03.2018.a. toimetati võlgnikule kätte hoiatus juhilubade peatamiseks väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude puudumiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik ei tööta. Täitemenetluse raames rakendatud abinõud ei ole viinud nõude täieliku rahuldamiseni. Võttes aluseks sissenõudja nõusoleku, taotleb kohtutäitur kohtult TMS § 1773 lg 1 alusel võlgniku A. L. mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist. 05.09.2018 kinnitas kohtutäitur kohtule, et täitemenetluses nr 022/2015/3381 on elatise võlgnevus käesoleval ajal summas 17 719,00 eurot. Täitemenetluse ajal ei ole võlgnik täitnud igakuise elatise maksmise kohustust ega teostanud tasumisi võlasumma katteks. Arvestades võlgniku poolt esitatut, on kohtutäitur seisukohal, et võlgnik varjab pahatahtlikult oma sissetulekuid. Võlgnik ei ole kohtutäiturile ega kohtule avaldanud, mis laadi juhutöid võlgnik teeb ja milline on saadud tasu. Äriregistri andmetel juhib võlgnik äriühingut, mis tegeleb mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga. Kohtutäituril on alust arvata, et kuna võlgnik tegeleb ettevõtlusega ja arvestades ettevõtte tegevusala, siis on võlgnikule juhtimisõigus igapäevaselt vajalik ning juhtimisõiguse piiramine motiveeriks ning sunniks võlgniku korrapäraselt igakuist elatist tasuma. Võlgniku seisukoht Võlgnik palub jätta talle mootorsõiduki juhtimise õigus alles, kuna see on temal ainus sissetuleku allikas enda üleval pidamiseks. 05.09.2018 teatas võlgnik kohtule, et tal pidevat töökohta ei ole, tema sissetulek on juhuslik. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja ei ole avalduse osas oma seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ning selle põhjendustega, leiab, et avaldaja avaldus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 ning TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaatab kohus kohtutäituri poolt esitatud avalduse õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TMS § 1772 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse ning sama paragrahvi lg 2 alusel kui kohus peatab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega. TMS § 1773 lg 1 p 1 järgi esitab kohtutäitur kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1774 lg 2 alusel kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et C. L. täitmisavalduse alusel on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus menetluses täiteasi nr 022/2015/3381 ning nimetatud täitemenetluse aluseks on Tartu Maakohtu 19.10.2010.a. kohtulahend tsiviilasjas nr 2-10-40996 ja C. L. täitmisavalduse alusel (t.l. 3-4). Täitedokumendi sisuks on võlgniku kohustus tasuda C. L. kasuks elatist tütre M. C. L. (isikukood xxx) ülalpidamiseks 3 648 krooni ehk 233,15 eurot kuus alates 30.03.2010. a kuni lapse täisealiseks saamiseni (t.l. 4). Vaidlust ei ole, et võlgnik ei ole täitnud täitedokumendist tulenevat kohustust ning nõude sisuks täitemenetluses on perioodil detsember 2011 – juuni 2017 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 17 374,15 eurot ja jooksva elatise tasumise kohustus. Tuvastatud on, et täitmisteade on võlgnikule 17.07.2015 väljaande Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud (t.l. 5) ning vaidlust ei ole, et võlgnik vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitemenetluses sissenõutavaid summasid vabatahtlikult ei tasunud. Asjas on tõendatud, et sissenõudja esitas 03.05.2016 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule (t.l. 7). Tuvastatud on, et võlgnikul on A, B ja C kategooria sõidukite juhtimiseks välja antud juhiluba kuni 24.08.2010 (t.l. 12) ning kohtutäitur tegi võlgnikule hoiatuse tema mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks (t.l. 9).

Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse ega sissenõudja seadusliku esindaja kinnituste kohaselt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust. Kohtutäitur on avaldanud, et võlgnik ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud ning oma lapse ülalpidamiseks väljamõistetud summas elatist maksnud ning kohtutäituril pole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Kohtutäitur on kohtule esitanud ka sissenõudja kinnituse, et võlgnik ei täida igakuise elatise kohustust (t.l. 7, 44). Kohus leiab, et kuigi kohtutäitur ei ole vaatamata kohtu selgitustele (t.l. 35) sõnaselgelt välja toonud, milliste kuude jooksul on võlgnik jätnud elatise korrapäraselt maksmata ehk millise kolmekuulise ajavahemiku jooksul on elatis korrapäraselt maksmata, nähtub käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohtadest ning tõenditest, et võlgnik ei ole lapse elatisnõude täitmiseks teinud ühtegi makset. Võlgnik ei ole eeltoodu kohta vastuväited esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul võimalik käesolevas tsiviilasjas lugeda tuvastatuks, et võlgnik ei ole enne hoiatuse tegemist võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks kahe kuu jooksul tasunud korrapäraselt elatist s.o. 233,15 eurot kuus, võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest tasunud vähemalt ühe kuu elatist ja võlgnik ei ole peale avalduse esitamist kohtule on tasunud vähemalt kahe kuu elatise s.o. 2x233,15 eurot. Kohus asub seisukohale, et TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eeldused juhtimisõiguse peatamiseks on täidetud. Kohtul tuleb tuvastada, kas mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes on seaduse järgi lubatud, kas see oleks võlgniku suhtes ebaõiglane kui elatise tasumata jätmiseks väljamõistetud summas on võlgnikul olnud mõjuv põhjus või kas see takistaks oluliselt võlgniku toimetulekut. Võlgnik on esitanud kohtule oma seisukoha avalduse osas, milles palub jätta talle mootorsõiduki juhtimise õigus alles, kuna see on temal ainus sissetuleku allikas enda üleval pidamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14071 avaldanud, et võlgnikul tuleb tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (p 17). Samuti on Riigikohus tsiviilasjas 2-17-4751 avaldanud, et hiljemalt kohtumenetluse alguses tuleks võlgnikule tema tõendamiskoormust selgitada (p 14). Kohus selgitas 31.08.2018 kohtukirjas võlgnikule tema tõendamiskoormist ja määras võlgnikule täiendava tähtaja seisukoha ning tõendite esitamiseks. Kohus leidis, et võlgnikul tuleb täiendavalt põhistada, et tal on väljamõistetud elatise maksmata jätmiseks mõjub põhjus ning õiguste piiramine on tema suhtes ebaõiglane. Kohus selgitas, et võlgnikul on selleks TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 järgi kaks võimalust: põhjendada, et tal on elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Kohus selgitas, et juhul, kui A. L. leiab, et õiguste piiramine on tema suhtes ebaõiglane, kuna õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut, tuleb selle kohta esitada kirjalikud tõendid. Kohus palus võlgnikul tõendada, kuidas juhtimisõiguse piiramine mõjutab tema enda või tema ülalpeetava toimetulekut. Vaatamata kohtu selgitustele ning kohtu poolt võlgnikule määratud täiendavale tähtajale, ei esitanud võlgnik kohtule ühtegi tõendit ning teatas vaid, et tal pidevat töökohta ei ole, sissetulek on juhuslik. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid, st võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguste peatamist ja nende andmise keelamist. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. TMS eelnõu seletuskirjas on TMS-i muutmise eesmärgina märgitud lapsele elatise sissenõudmise tõhustamine ning preventiivse mõju avaldamine, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas on välja toodud, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.

Võlgnik on käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohas palunud, et kohus jätaks talle mootorsõiduki juhtimise õiguse alles, kuna see on tema ainus sissetulek enda üleval pidamiseks. Kohus palus võlgnikul täiendavalt selgitada ning tõendada, kuidas õiguste piiramine takistaks oluliselt tema toimetulekut. Võlgnik eelneva kohta kohtule selgitusi ega tõendeid ei esitanud. Võlgnik ei ole kohtule ka esitanud täiendavaid andmed selle kohta, kas juhtimisõiguse puudumisega võib kaasneda võlgniku töökoha kaotus. Võlgnik ei ole kohtule ka esitanud andmeid selle kohta, mis elukutse tal on, millega teenib ta sissetulekut, millise töö otsimiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus jms. Samas on võlgnik esitanud väite, millest võib järeldada, et juhiload on võlgnikule vajalikud tema ülalpidamiseks, sissetuleku teenimiseks. Kohtutäitur on kohtule esitanud tõendi selle kohta, et võlgnik juhib äriühingut, mis tegeleb mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga (t.l. 43). Kuivõrd võlgnik tegeleb ettevõtlusega, leiab kohtutäitur, et võlgnikule on juhtimisõigus igapäevaselt vajalik ning juhtimisõiguse piiramine motiveeriks ja sunniks võlgnikku korrapäraselt igakuist elatist maksma. Arvestades asjaolu, et võlgnik on juhatuse liige äriühingus xxx OÜ, mis Äriregistri andmetel tegeleb mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüügiga, peab kohus tõenäoliseks, et võlgnik vajab ettevõtjana mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodut kinnitab ka võlgniku enda väide, et vajab mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna see on tema ainus sissetuleku allikas. Võlgnik ei ole kohtule väitnud ega tõendanud, mil viisil on juhtimisõiguse olemasolu seotud tema sissetuleku teenimisega või kuidas takistab juhtimisõiguse piiramine tema võimalusi sissetulekut teenida. Kohus on seisukohal, et arvestada tuleb ka võlgniku poolt kohtule esitatud vastuolulisi andmeid töökoha olemasolu ning sissetuleku teenimise kohta (pidevat töökohta ei ole, sissetulek on juhuslik) ning kohtutäituri kahtlusi võlgniku püüdest varjata pahatahtlikult oma sissetulekuid. Kohus leiab, et arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohti, tõendeid ning võlgniku väidete õigsust juhtimisõiguse vajalikkusest, on võlgniku õiguste peatamine kohane meede distsiplineerimaks ja innustamaks võlgnikku edaspidi oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist korrapäraselt maksma. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine kehtib kõigi kategooriate kohta. Kohus märgib, et võlgnikul on õigus TMS § 1775 alusel esitada avaldus võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise lõpetamiseks nimetatud sättes väljatoodud tingimustel. Riigikohus on seisukohal, et võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb vastata mh küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Selleks tuleb eelkõige TMS § 1771 lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata jätta. Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas 2-16-14071, p 18.1). Kohus märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Võlgnik ei ole väitnud ega põhistanud, et ta ei ole objektiivsetel põhjustel (nt töövõime kaotus jne) suuteline sissenõudjale väljamõistetud elatist maksma. Võlgnik on väitnud, et tal püsivat töökohta ei ole, tema sissetulek on juhuslik. Vaatamata kohtu selgitustele ja täiendava tähtaja andmisele ei ole võlgnik kohtule tõendanud elatise maksmata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhtumisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku toimetulekut. Võlgnik on kohtule esitanud vastuolulisi väiteid. Esmalt palus võlgnik jätta temale mootorsõiduki juhtimise õigus alles, kuna see on tema ainus sissetuleku allikas enda ülal pidamiseks ning seejärel väitis võlgnik, et tal puudub pidev töökoht ning sissetulek. Kohus ei ole veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees ja et esineksid põhjused, miks kohus peaks avalduse rahuldamata jätma. Samuti ei ole kohtule teada ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes TMS mõttes ebaõiglane ja kaaluks üles elatist saama õigustatud isiku õiguse elatise saamiseks. Seega leiab kohus, et kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks tuleb rahuldada.

Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 alusel lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.