Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-17-17398 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Laueseppe OÜ esitas 14.07.2017 töövaidluskomisjonile avalduse XX vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks, töötamise registris kande muutmiseks, töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest töötaja ühe kuupalga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks summas 1227,13 eurot ja töökohustuste olulise rikkumisega põhjustatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks summas 8768,16 eurot (töövaidlusasi nr 4-1/1553/17). Töövaidluskomisjon 18.10.2017 otsusega rahuldas Laueseppe OÜ nõuded osaliselt ja tuvastas töölepingu kostja algatusel 16.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus, luges pooltevahelise töölepingu üles öelduks TLS § 85 lg 4 alusel korraliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel hüvitise summas 1227,13 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata 8768,16 euro kahjuhüvitise nõude. 20.11.2017 esitas XX kohtule taotluse vaadata Laueseppe OÜ töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, milles töövaidluskomisjon tööandja nõuded rahuldas, jätta Laueseppe OÜ hagi XX vastu nendes nõuetes rahuldamata ja kõik menetluskulud Laueseppe OÜ kanda. Kohtu nõudmisel Laueseppe OÜ 13.12.2017 esitas kohtule töötaja poolt vaidlustatud nõuete kohta hagiavalduse.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

19.04.2016. koostas ja allkirjastas tööandja (hageja) töölepingu nr 01, mille järgi kostja asub tööle OÜ Laueseppe xxxxxxxxxxxxx ametikohale 4-kuulise katseajaga ja brutopalgaga 1227,13 eurot kuus, töötajale väljamaksmisele kuuluv netosumma on 908,37 eurot. Töötaja allkirjastas vaid töölepinguga kaasaskäivad avaldused tulumaksuvaba miinimumi arvestamise kohta ja töötasu ülekandmiseks tema pangaarvele. Töölepingu võttis töötaja koju kaasa, lubades selle allkirjastada hiljem. XX ei tagastanud töölepingut allkirjastatuna, vaid asus tööle. Tööandja (hageja) lähtus töötajale XXle töötasu maksmisel hageja poolt allkirjastatud lepingust. Seda tõendab väljavõte hageja palgaarvestuse programmist XX koondpalgateatise kohta. 16.06.2017 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 16.06.2017. Samast päevast töötaja enam tööle ei ilmunud. Avalduse kohaselt oli töötaja palk katseajal 1000 eurot neto kuus ja peale katseaega 1500 eurot bruto kalendrikuus. Avalduse põhjenduste kohaselt on tööandja töölepingut oluliselt rikkunud alljärgnevalt: 1) tööandja (hageja) on töölepingu kehtivuse ajal viiel korral töötasu väljamaksmisega viivitanud: 2016. aasta septembrikuu töötasu summas 1109,14 on makstud 11.10.2016, kostja leiab, et töötasu tuli maksta 10.10.2016, viivitatud 1 päev; 2016. aasta oktoobrikuu töötasu summas 1200 on makstud 11.11.2016, kostja leiab, et töötasu tuli maksta 10.11.2016, viivitatud 1 päev; 2016. aasta novembrikuu töötasu summas 1000 on makstud 12.12.2016, kostja leiab, et töötasu tuli maksta 09.12.2016, viivitatud 3 päeva; 2016. aasta detsembrikuukuu töötasu summas 1002 eurot on makstud 11.01.2017, kostja leiab, et töötasu tuli maksta 10.01.2017, viivitatud 1 päev; 2017. aasta maikuu töötasu summas 500 eurot on makstud 09.06.2017, kostja leiab, et töötasu tuli maksta 10.06.2016, viivitatud 1 päev; 2) Samuti leiab töötaja, et üheksa kalendrikuu eest on töötasusid makstud oluliselt vähem, kui lepingus sätestatud. 3) samuti leiab töötaja, et tööandja on ignoreerinud tema poolt esitatud ületunde ning ei ole pidanud ületundide arvestust.

2-17-17398 Neil asjaoludel esitas 16.06.2017 töötaja (kostja) tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning nõudis TLS § 100 lg 4 alusel tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine ning tööandjal (hagejal) on TLS § 109 lg 4 alusel seoses töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemisega õigus saada kostjalt hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Õige on see, et tööleping on allkirjastatud vaid tööandja poolt. Töötaja allkirjastas töölepinguga kaasaskäivad avaldused tulumaksuvaba miinimumi arvestamise kohta ja töötasu ülekandmiseks tema pangaarvele, koju kaasa võetud lepingut XX ei allkirjastanud, vaid asus ilma lepingut sõlmimata tööle. Tööandja leiab, et kostja tööle asumisega loetakse tööleping sõlmituks ning TLS § 4 lg 2 kohaselt tuleb tööleping lugeda sõlmituks nendel tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Seega tuleb lugeda, et kostja töötas OÜ Laueseppe xxxxxxxxxxxxx ametikohal alates 19.04.2016 brutopalgaga 1227,13 eurot kuus, millele vastav töötajale väljamaksmisele kuuluv netosumma on 908,37 eurot. Hageja lähtus töötasu maksmisel tema poolt allkirjastamiseks esitatud töölepingust. Pooltel ei ole vaidlust selles, et töötaja töötas OÜ-s Lauseppe ning sai töötasu brutosummas 1227,13 eurot kuus. Pooled ei ole sõlminud lepingut töötasu maksmiseks muus summas, kui hageja poolt koostatud töölepingus sätestatud. Seega ei ole õige ülesütlemisavalduses sisalduv põhjendus, et töötaja palk katseajal oli 1000 eurot neto ja peale katseaega 1500 eurot bruto kalendrikuus ning et tööandja on maksnud kostjale töötasu vähem, kui töölepingus kokku lepitud. Õiged on ülesütlemisavalduses esitatud faktiväited tööandja poolt töötajale tasutud summade ja nende tasumise aja kohta. Kostja ei ole oma ülesütlemisavalduses põhjendanud, millele tuginedes ta leiab, et töötasu maksmise päev pidi olema just jooksvale kuule järgneva kuu 10. kuupäev. Kuivõrd töötaja kirjalikku töölepingut allkirjastanud ei ole, siis sellele lepingutekstile töötasu maksmise päeva osas tuginemine põhjendatud ei ole. TLS § 33 lg 1 järgi tuleb töötasu maksta kord kuus. Tööandja on kord kuus töötasu maksnud. Seega töölepingu rikkumine töötasu maksmise aja osas puudub. Kui siiski lugeda, et kokku lepitud töötasu maksmise aeg pidi olema jooksvale kuule järgneva kuu 10. kuupäev, ei ole hageja viivitus süstemaatiline ega oluline: 2016.aastal septembrikuu ja oktoobrikuu ja detsembrikuu töötasu maksmisega 1 päev, novembrikuu töötasu maksmisega 3 päeva. Jaanuarist kuni aprillini 2017 maksis tööandja töötasu välja tähtaegselt. 2017. aasta maikuu töötasu summas 500 eurot on makstud välja tähtaegselt, ülejäänud osas on välja makstud 7-päevase viivitusega. Lisaks ei ole kostja töölepingu ülesütlemisavaldust esitanud mõistliku aja jooksul pärast töölepingu väidetavat rikkumist ega enne töölepingu erakorralist ülesütlemist andnud tööandjale mõistlikku tähtaega väidetava rikkumise lõpetamiseks. Kostja ei öelnud töölepingut üles pärast korduvat viivitust töötasu maksmisega (september – detsember 2016). Pärast nelja kuud tähtaegselt töötasu väljamaksmist (jaanuari- kuni aprillikuu 2017 töötasu makstud välja õigeaegselt) ei saa maikuu 2017 töötasu maksmisega osaliselt viivitamisel 7 päeva jooksul rääkida olulisest ja süstemaatilisest lepingutingimuse rikkumisest. Heas usus käituv töötaja pidanuks enne töölepingu erakorralist ülesütlemist andma rikkumise olemasolu korral tööandjale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks ning VÕS § 196 lg 2 tulenevalt tööandjat kõigepealt hoiatama, et kui viimane ka edaspidi hilineb töötasu maksmisega, ütleb töötaja töölepingu erakorraliselt üles. Töötaja oleks lepingu TLS-i § 91 lg 2 p 2 alusel saanud üles öelda alles siis, kui rikkumise lõpetamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ja tööandja lepingut jätkuvalt rikub (st hilineb töötasu maksmisega). Tööandja XXga ületundide tegemist TLS § 44 lg 1 kohaselt kokku ei leppinud. Samuti ei ole tööandja kohustanud (andnud tööalast korraldust) töötajat ületunnitööd tegema. Kui XX tegi kauem tööd, kui töölepingust tulev tööaeg, siis tegi ta seda omaalgatuslikult, viibides näiteks tööl ka laupäeval ja pühapäeval ilma tööandjaga kokku leppimata.

2-17-17398 Kokkulepitud ületundide arvestust peab tööandja tööajaarvestuse lehel, kuhu ületunde teinud töötaja märgib enda nime, objekti nime, tööoperatsioonide selgituse ja ületundide arvu. Sellist lehte tööandja XXlt saanud ei ole. Tööandja hüvitab kokkulepitud ületunnid vastavalt töölepinguseadusele § 44 lg 6-le vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Asjaolu, et ületunnitöö toimus kokkuleppel tööandjaga ei tähenda (puuduvad tõendid), et poolte vahel oli ka kokkulepe ületunnitöö hüvitamiseks rahas TLS § 44 lg 6 mõttes. Seega tuleb lugeda, et tööandjal oli kohustus hüvitada ületunnitöö vaba ajaga (N: pärast objektitööde lõppemist). Kuna töötaja ütles oma töölepingu üles 16.06.2017, s.o enne tööde lõppemist objektil, ei ole põhjendatud etteheide tööandjale, et viimane jättis töötajale maksmata ületunnitasu; eelneva alusel tõendamata ka rahas hüvitamise kokkulepe. Tööandjapoolne rikkumine puudub. Töölepingu ülesütlemise alusena märgitud asjaolud ei ole õiged. Isegi asjaolude õigsuse puhul ei saa neid lugeda töölepingu oluliseks rikkumiseks, mis võimaldaks töölepingu TLS § 91 lg 1 p 2 alusel üles öelda. Seega on kostja poolt 16.06.2017 esitatud avaldus tema ja OÜ Laueseppe vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks tehtud ilma seadusest tuleneva aluseta, see ei vasta seaduse nõuetele ning on TLS § 104 lg 1 kohaselt seega tühine. Samas TLS § 95 lg 3 järgi ei mõjuta TLS § 95 lg 2 nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja esitas hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 16.06.2017 ning hageja sai selle kätte samal päeval. Töötaja peab tõendama, et ülesütlemine on erakorraline ja põhjendama erakorralist ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Eeltoodu ja Riigikohtu lahendis 3-2-1-126-14 esitatud seisukohtade alusel hageja leiab, et kuna ta sai kostja erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 16.06.2012, siis tuleb TLS § 98 lg 1 ja 85 lg 4 alusel lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppenuks alates 16.07.2017.a. Hageja nõuab kostjalt hüvitist alternatiivsetel alustel (TLS § 74, § 100 lg 5 ja § 109 lg 4). TLS § 109 lg 4 alusel on tööandjal õigus töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. Hüvitise eesmärk on hüvitada tööandjale võimalik varaline kahju, mis talle tekkis töötaja õigusvastasest töölepingu ülesütlemisest, eelkõige juhul, kui töötaja on lepingu üles öelnud ette teatamata (nagu antud juhul). Mõistlikuks hüvitise määraks tuleb pidada töötaja ühe kuu töötasu määra brutosummas 1227,13 eurot. Tööandja sõlmis 02.märts 2017 tellijaga kokkuleppe valmistada Tallinnas Muraka tänaval asuvale objektile mööblit. Kokkulepe sisaldas ka mööbli paigaldustöid. Tööde alustamise tähtaeg 02.aprill 2017 ja lõpetamise tähtaeg 01.juuni 2017. Tööandja andis töötajale tööalase korralduse sellest töövõtulepingust tuleneva mööbli valmistamiseks ja paigaldamiseks. Hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude kohaselt pidi kostja 16.06.2017 ja järgnevatel tööpäevadel tööl olema. Kostja nimetatud kuupäeval tööle ei asunud, kuna oli samal päeval esitanud töölepingu ülesütlemise avalduse, mis on tühine. Seega 1) on kostja esitanud avalduse töölepingu ülesütlemiseks, mis on tühine; 2) kostja lahkus töölt enne TLS § 98 lõikes 1 sätestatud etteteatamistähtaega; 3) kostja on jätnud perioodil 16.06.2017 kuni 16.07.2017 täitmata oma kohustused, mis tulenevad pooltevahelisest töölepingust. Töötajapoolne töölepingu ülesütlemine põhjustas hagejale märkimisväärset kahju, kokku summas 8171,16 eurot. Hageja ei nõua kostjalt hüvitist kogu kahju ulatuses vaid töötaja ühe kuu töötasu määras brutosummas 1227,13 eurot. Hageja palub kostjalt mõista välja hüvitise TLS 109 lg 4 alusel, mis sätestab tööandja õiguse töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. TLS § 98 lg-s 1 alusel pidi kostja töölepingu korralisest ülesütlemisest teatama hagejale ette 30 päeva ette. TLS § 100 lg 5 alusel võib tööandja juhul, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, saada töötajalt hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

2-17-17398 Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et on juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju, tööandjal õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi. TLS § 1 lg 1 ning § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on töötaja peamiseks kohustuseks teha tööd. Kui töötajal ei ole alust töö tegemisest keelduda, nt ei esine TLS §-s 19 sätestatud tööst keeldumist õigustavaid asjaolusid, võib töö tegemata jätmist, sh tööandja loata töölt lahkumist, pidada töölepingu rikkumiseks. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine ja see tugines kostja poolt esitatud ebaõigetele väidetele, see tähendab kostja poolt teadlikult tegelikkusele mittevastava ülesütlemisavalduse esitamist. Seega tuleb lugeda, et kostja on rikkunud oma ülesütlemisest ette teatamata jätmise kohustust tahtlikult. Seega on hageja seisukohal, et ka TLS § 98 lõikes 1 sätestatud etteteatamistähtaja järgimata jätmine ning pooltevahelisest töölepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine perioodil 16.06.2017 kuni 16.07.2017. a on kantud kostja teadlikust ja tahtlikust tegevusest ja kostja oli oma käitumise õigusvastasusest teadlik ning ta soovis sellise tagajärje saabumist pooltevahelises töölepingulises suhtes. TLS § 19 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Käesolevas tsiviilasjas ei esinenud kostja käitumises ühtegi tööst keeldumist õigustavat asjaolu. Seega on tööandjal (hagejal) õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt (kostjalt) hüvitist TLS § 74 lg 1 järgi, kuna töötaja (kostja) on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju. XX ei teatanud tööandjale mingitest töötakistustest või nende tekkimise ohust talle usaldatud objektil Tallinnas Muraka tänaval. XX teatas vahetult enne objekti valmimise tähtaja saabumist tööandjale, et objekt ei valmi tähtajaks 01.juuni 2017. Alles siis XX palus abi tööde teostamiseks õigeaegselt. Kui oli selgunud, et objekt ei valmi tähtaegselt ja XXle anti võimalus anda tööd üle teistele töölistele, et päästa, mida võimalik, andis ta osaliselt (~80%) üle joonised mööbli valmistamiseks. XX jättis ta osa mööbli valmistamise jooniseid enda kätte, kuid kahjuks ei olnud võimeline valmistama tema kätte jäänud joonistele vastavat mööblit kokkulepitud tähtajaks. Pärast seda otsustas XX mitte tööle ilmuda ja leiutas mitmeid erinevaid põhjusi oma mitteilmumise põhjendamiseks. Vaatamata tööandja mitmetele ettepanekutele anda üle XX käes olev informatsioon poolelioleva objekti kohta, keeldus ta koostööst nii tööandjaga kui teiste töölistega. Sellise tegevusega takistas XX teistel töötajatel oma kohustusi täitmast. XXl on tööandjale siiani üle andmata töökoha võtmed. XX põhjustas tööandjale otsest varalist kahju (kliendi trahvinõue, rahalised kulutused tööjõu palkamiseks) ja kahjustas tema mainet ning põhjustas klientide usaldamatust. Tööandjale selgus 13.juunil 2017, et XX keeldub edasisest koostööst. Tööandja pidi leidma kiirelt lahenduse Tallinnas Muraka tänaval asuva objekti valmimiseks. Tööandja palkas töövõtulepinguga 13.06 – 20.06 2017 paigaldama L.O., makstes talle teostatud tööde eest töötasu 786,16 eurot. Alates 20.06.2017 tegeles xxxxxxxxx xxxxxx tänava objektil paigaldusega ettevõte Lianco OÜ, kes esitas teostatud tööde eest arved summas 2880,00 eurot ja 250,00 eurot. Samuti osales mööbli paigaldamises veel ettevõte Streckler OÜ, kes esitas teostatud tööde eest hagejale arve 852,00 eurot. xxxxxxxxx xxxxxx tänaval asuv objekt hilines lõpuks kuu aega: kokkulepitud valmimistähtaeg 01.juuni 2017- tegelik valmimistähtaeg 02.juuli 2017. Sellega seoses esitas klient tööandja vastu trahvinõude summas 4000,00 eurot. Eeltoodu tõendab, et kostja töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist tõi hagejale kaasa täiendavad kulutused summas 1200 + 229 + 852 = 2281 eurot. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses töötaja (kostja) lahkumisega töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kui kostja oleks perioodil 16.06.2017 kuni 16.07.2017 teostanud töö ise, siis oleks hageja talle maksnud töölepingu järgi ja hagejal ei oleks olnud vajadust kasutada alltöövõtja teenuseid. Töölepingu ülesütlemine põhjustas tööandjale eelpoolesitatud lisakulude ja tähtajaks üleandmata jätmise näol märkimisväärset kahju ning töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise hüvitis ühe kuu

2-17-17398 brutotöötasu ulatuses on igati mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel hageja palub tuvastada XX ja Laueseppe OÜ vahel 19.04.2016 sõlmitud töölepingu töötaja algatusel 16.06.2017 TLS § 91 lg 2 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus; lugeda pooltevaheline tööleping üles öelduks töötaja algatusel korraliselt TLS § 85 lg 1 alusel alates 16.07.2017; mõista XXlt Laueseppe OÜ kasuks välja hüvitis töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel summas 1227,13 eurot; jätta kõik menetluskulud kostja XX kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja on seisukohal, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kostja 16.06.2017 ülesütlemisavaldus on põhjendatud ja kehtiv, see on jõustunud ja esitatud mõistliku aja jooksul. Poolte vahel ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud ja ametijuhend puudub. Pooltvaheliseks kokkuleppeks ei saa lugeda tööandja süül allkirjastamata jäänud töölepingut. Töötaja ei allkirjastanud töölepingut, kuna selles märgitud töötasu suurus oli väiksem töövestlusel räägitust (katseajal 1000 eurot (neto), pärast 1 kuulist katseaega 1500 eurot (bruto)). Tööleping lõppes erakorraliselt 16.06.2017.a TLS § 91 lg 2 alusel mõjuval põhjusel, sest tööandja tegevuses esinesid korduvad rikkumised: viivitas töötasu maksmisega, jättis tasumata töö- ja ületunnitöö tasud, jättis õigeaegselt maksmata lõpparve. Töölepingu erakorralises ülesütlemise avalduses ei ole esitatud ebaõigeid väiteid ja kostja ei ole esitanud tegelikkusele mittevastavat ülesütlemise avaldust. Kostja palub hageja kahju hüvitamise nõude osas kohaldada aegumist. TLS § 74 lg 3 sätestab, et kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Hageja enda käsitluse kohaselt kostja lahkus töölt või ei ilmunud enam tööle juba 12.06.2017. Hageja esitas töövaidluskomisjonile kahju hüvitamise nõude 14.07.2017, s.o TLS § 74 lg 3 tähtaja möödudes. Hageja teadis juba 12.06.2017 väidetud kahju tekkimisest, kuid kahjunõuet ei pidanud vajalikuks esitada. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, vähendada kahju või jätta kahju välja mõistmata VÕS § 139 lg 1, § 140 ja TLS § 74 lg 2 alusel. Hageja nõuab kostjalt töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest hüvitist vastavalt töölepingule ühe kuupalga ulatuses, s.o 1227,13 eurot, kuid poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töölepingut, mistõttu puudub ka kokkulepe igakuise töötasu summas 1227,13 euro maksmise osas, selline summa ei vasta TLS § 74 lg-s 3 sätestatule (ühe kuu keskmine töötasu). Kostjal esines alates 12.06.2017 kuni 20.06.2017 TLS § 19 p-s 2 sätestatud töö tegemisest keeldumise alus, kuna kostja viibis haigus- ja hoolduslehel ning hageja, olles sellest teadlik, ei saanud töökohustuste täitmist kostjalt nõudagi. Hageja väide, et kostja keeldus 13.06.2017.a edasisest koostööst või et kostja ei andnud objekti üle on alusetu ja pahatahtlik. Hagejal puudus ka õigus kostjalt töötamise jätkamist nõuda, kuna pooltevaheline tööleping lõppes 16.06.2017. Kuna pooltevaheline tööleping lõppes töötajapoolse ülesütlemisega, puudub hagejal õigus nõuda mistahes hüvitist TLS § 74, § 100 lg 5 ja § 109 lg 4 alusel. Hageja ei saa kohtumenetluses tugineda töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata jäänud kahju nõudele summas 8171,16 eurot, sest hageja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud ning töövaidluskomisjoni otsus on selles osas jõustunud. Hagejal ei ole TLS § 74 lg 1 ja 2 ja TLS § 98 lg 1 alusel õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist töölepingu lõpetamisest ette teatamata jätmise korral. Vastav säte kohaldub üksnes juhul, kui tööandja ütleb töölepingu üles töötaja ette teatamata lahkumise või tööle asumata jätmise tõttu. Praeguses vaidluses ütles töölepingu kehtivalt üles kostja (töötaja) tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu, mistõttu ei saa hageja TLS § 74 lg 1 ja 2 kohaselt hüvitist nõuda.

2-17-17398 TLS § 72 alusel kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Seega tööandjal on õigus nõuda TLS § 74 lg 1 alusel töötajalt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui: 1) töötaja on tahtlikult rikkunud töölepingut; 2) tööandjale on tekkinud kahju; 3) rikkumise ja kahju vahel seisneb põhjuslik seos (VÕS § 128 lg 3, § 115 lg 1, § 127 lg 4). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks töölepingut tahtlikult rikkunud ja selle tulemusena oleks hageja saanud kahju, ei ole tõendanud kostja süüd. Hageja poolt asjas esitatud tõendid ei tõenda kahju tekkimist. Hageja väide, et paari päevaga uut töötajat leida on võimatu ja et ta oli sundseisus, ei vasta tõele. Töövõtulepingust nähtub, et juba 13.06.2017 (ajal, mil töötaja oli lapsega hoolduslehel) leidis tööandja uue isiku L.O. tööde teostamiseks. Kostja märgib, et allkirjastamata töövõtuleping ei ole kehtiv, leping on selgelt fabritseeritud ja koostatud alusetu kahjunõude esitamise eesmärgil ja selline tõend tuleb asjas jätta tähelepanuta. Tööandja varalise kahju nõue on alusetu, kahjunõude esitamise eeldused on täitmata. Esitatud arvetest ei nähtu, mida objektil paigaldati, millises mahus, kelle poolt (Lianco OÜ arve) ega selle vajalikkus (sh kohese tellimuse lisatasu seos kahjunõudega), arvetest nähtuvad topelt paigaldused (mida, millal ja kes paigaldas pole teada) (Lianco OÜ ja Stecler OÜ), majutusteenuse sisu ja eesmärk on selgusetu (lisaks Streckler OÜ arve), kas tööd on teostatud Muraka tn objektil, millises mahus (arve nr 653), ei nähtu, et tööd oleksid pidanud olema tehtud tööandja poolt nimetatud kuupäevaks ega seda, et tellija esitas avaldaja vastu leppetrahvi nõude (üksnes lepingust tulenev võimalus esitada). Vastuoluline on hageja väide leppetrahvi tasumise kohustuse kohta: hageja võidab, et objekti lõpptähtaega kokkuleppel tellijaga pikendati, kuid siis puudus hagejal vajadus ja põhjus alltöövõtu tellimiseks. Järelikult on tegemist õigusvastase leppetrahviga, mida hageja enda suvast lähtuvalt otsustas esitatavast arvest maha arvata. Arved ei seondu kahjunõudega, arved on allkirjastamata ja tasumata. Arved ei tõenda, et kostja oleks kahju tekitamises süüdi. Hageja ei ole 27.04.2017.a vastuses viidatud töövõtulepingut kostjale mitte kunagi tutvustanud ja pooled ei ole kokku leppinud selles, et just viidatud töövõtulepingu tingimustel anti kostjale tööülesanded. Tööde mahtu, alustamise ja lõpetamise aega hageja kostjaga kokku ei leppinud, hageja süüdistused kostja suunas objekti mittetähtaegse valmimise osas on alusetud ja põhjendamatud. Kostja tööülesandeks ei ole kunagi olnud Muraka objektil olnud kõikide tööde teostamine. Hageja väidab üldsõnaliselt, et kostja põhjustas oma kohustusi mitte täites olulist kahju, hageja ei ole esitanud, milliseid töökohustused kostja täitmata jättis. Hageja ei ole kostjale andnud juhiseid või korraldusi, et ta peaks mingeid hunnikuid märgistama või tegema eskiisidele märkusi, selliseid tööülesandeid ei kohustunud kostja täitma. Hageja ei andnud kostjale vajalike tööde teostamiseks tööjooniseid ega andnud tööde tegelikust mahust tööde alguses ega tööde teostamise kestel teada. Hageja ei ole kostjale tutvustanud objekti kohta koostatud projekte, jooniseid ja kostja ei ole hagejale väljendanud, et kogu objekti teostamine on jõukohane, selliseid väljaütlemisi ei ole kostja esitanud. Hageja väidab, et tisleri ja abilisega oleks töö tegemiseks olnud vajalik mõistlik aeg 2 - 2,5 kuud, seega kui hagejal oli kohapeal olemas tisleri abiline ja teised töötajad, siis ei olnud vajalik tellida täiendavat teenust ja veel mitmekordselt kolmandatelt isikutelt. Järelikult on hageja kohtule teadvalt esitanud nõude, mis on alusetu ning milline on kantud eesmärgist kostja arvelt rikastuda. TLS § 74 lg 7 kohaselt on hagejal välistatud tugineda töösuhtes tõenäosuskahjule (VÕS § 138). Hageja on kostja vastu esitanud kahjunõude, kuid pole hagis selgitanud ega tõendanud kostja vastu 1227,13 euro suuruses kahjunõude tekkimist, selle põhjuslikku seost ja tagajärge. TLS § 72 mõttest tuleneb, et hageja peab tööandjana tõendama töötaja süü ja sellega seonduvalt VÕS § 115 ja § 127 kahju tekkimise, selle suuruse, põhjusliku seose ja tagajärje. Lisaks eeltoodule on hageja hagiavalduses kostja vastu esitanud kahjunõude täies ulatuses, kuid TLS § 74 lg 1 järgi vastutab töötaja töölepingu rikkumise tagajärjel tööandjale tekitatud kahju eest täies ulatuses ainult juhul, kui töötaja on töölepingut rikkunud tahtlikult. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks töölepingut rikkunud tahtlikult ning seetõttu ei vastuta kostja hagiavalduses esitatud kahjunõude täitmise eest. Viidates Riigikohtu seisukohtadele lahendis 3-2-1-116-12, kostja leiab, et hageja poolt esitatud

2-17-17398 õiguslik käsitlus hüvitise nõudmisel ebaõige ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt 1227,13 euro suurust hüvitist TLS § 100 lg 5 ja TLS § 109 lg 4 alusel, hageja vastav nõue jätta rahuldamata. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-17-17398 ülesütlemisel heidab küll hagejale ette kokkulepitust vähem töötasu maksmist, kuid ei ole väidetavalt saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks nõuet TVK-le ega kohtule esitanud.

2-17-17398 Kohus leiab aga, et kostja väited tööandja poolt palga maksmisega pidevalt ja süstemaatiliselt viivitamise kohta ei ole põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei saa töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendada 2016.a sügisel töötasu maksmisega viivitamisega. TLS § 91 lg 4 kohaselt töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Töölepingu ülesütlemine pool aastat pärast rikkumisest teadasaamist (hageja tõepoolest hilines 2016.a septembrist detsembrini töötasu väljamaksmisega kolmel korral 1 päeva, ühel korral 3 päeva) ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Lisaks on kostja 30.03.2017 esitanud tööandjale avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks, millest loobus kokkuleppel hagejaga ja töösuhe jätkus, kuni 16.06.2017 erakorralise ülesütlemiseni. Soov töösuhe korraliselt lõpetada näitab, et varasemat töötasu maksmisega viivitamist ei pidanud kostja oluliseks rikkumiseks.

2-17-17398 hooldusleht kostjale väljastatud perioodiks 13.06.2017- 15.06.2017 (Haigekassa 15.05.2018 vastus kohtu päringule toimikus lk 109). Samuti ei kinnita epikriis kostja väiteid, et laps haigestus ootamatult – 13.06.2017 on toimunud plaaniline korduv visiit perearsti juurde seoses lapsel 06.06.2017 avaldunud jalavaluga. Kostja väited lisandunud köhast ei ole veenvad. Perearsti 13.06.2017 tehtud kandest epikriisis „toetub jalale vabalt. Köhib Tem normis Kopsudes puhas h/k“ ei nähtu lapsel ootamatut rasket terviseriket. Samuti ei ole väidetava raskekujulise köha ravimiseks välja kirjutatud mingeid ravimeid ega soovitatud ravivõtteid. Kohus leiab, et see kinnitab hageja väiteid, et kostja otsis erinevaid ettekäändeid, et 12.juunist tööle mitte tulla.

2-17-17398

2-17-17398 puudu jääva iga tööpäeva eest nägi ette enne 1. juulit 2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 84 lg 2. Nimetatud säte nägi selgelt ette töötaja kohustuse maksta tööandjale hüvitist töötasu ulatuses, mida ta oleks tööandjalt saanud, kui ei oleks enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkunud. Alates 1. juulist 2009 kehtiva töölepingu seaduse ühestki sättest ega ka selle seaduse eelnõu seletuskirjast (seaduseelnõu 299 SE) ei ole võimalik järeldada seadusandja tahet kohustada töötajat maksma tööandjale töötasu suurust hüvitist aja eest, mille võrra varem ta enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkus. Kolleegiumi arvates kaasneks vastupidise tõlgendusega töötaja karistamine ainuüksi selle eest, et ta ei järginud töölepingu ülesütlemisel seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. Selline lahendus ei oleks aga kooskõlas kohustuse rikkumise üldpõhimõtete ja töötaja vastutuse piirangutega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 ja § 100 jj ning TLS § 72 jj). Seda eelkõige olukorras, kus töövaidlusorgan tuvastab, et töötajal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda, ning loeb töölepingu lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel TLS § 98 lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtajaga. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega. Tuginedes eelviidatud Riigikohtu lahendile, Laueseppe OÜ leiab, et kostja on töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist lahkumisega põhjustanud tööandjale kahju ja sellisel juhu on tööandjal õigus töötajalt nõuda hüvitist ka TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi, mis reguleerivad kahju hüvitamist töötaja süülise (tahtluse või hooletuse vormis) lepingurikkumise korral.

2-17-17398 tühisuse, töövaidluskomisjoni menetluse järel pöördus kohtusse just kostja, siis ei ole kohtu hinnangul selles asjas õiglane kohaldada TsMS § 163 lg-s 2 sätestatut. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.