Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2018. a Tartu
Tsiviilasja number
2-16-7702
Tsiviilasi
Nadežda Krankalsi hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. aprilli 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nadežda Krankalsi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Nadežda Krankals (isikukood XXX) Vastustaja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), esindaja Inna Golovina
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nadežda Krankalsi määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 12. aprilli 2018. a määrus muutmata.
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
seotud
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Nadežda Krankals (hageja) esitas hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja 11.10.2002 avalduse nr 5-07/8370 ja 12.06.2002 ettekirjutuse alusel alustatud täitemenetlus nr 169/2002/2794. Hageja hinnangul aegus 12.06.2002 ettekirjutuse sundtäitmine 01.01.2008. Täitedokumendi täitmiseks esitamisest on möödunud umbes 14 aastat. Kostja 19.07.2010 korraldust ei ole täitmiseks kohtutäiturile edastatud ning selle haldusakti sundtäitmine aegus 01.01.2016.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et nõuded ei ole aegunud. Hageja suhtes on alustatud täitemenetlus nr 169/2002/2794 kostja 11.10.2002 avalduse nr 5-07/8370 ja 12.06.2002 ettekirjutuse alusel. Kostja 19.07.2010 korralduse alusel ei toimu sissenõudmist nõuete aegumise tõttu. Hageja poolt kuuluvad täitmisele: 1) 12.05.2002 ettekirjutus summas 171 627 krooni, s.o 10 968,96 eurot (aegumine katkes 11.10.2002 sundtäitmise avalduse esitamisel); 2) 13.05.2015 intressinõue nr 13-3/77924 summas 10 598,45 eurot (tasumata). Nõuete alusel on 01.07.2015 arestitud hageja arved. Kostja hinnangul tuleb olukorras, kus kõik sissenõudmise menetluse etapid võlgniku suhtes on läbitud, jätta sundtäitmise aegumise kohaldamise taotlus rahuldamata.
3.Maakohus tegi 03.07.2017 vaheotsuse, millega jättis hageja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 31.10.2017 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu 03.07.2017 vaheotsuse muutmata. Riigikohus keeldus 12.02.2018 määrusega hageja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast.
4.Hageja esitas maakohtule seisukoha, et soovib menetlust jätkata ning jääb oma hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja märkis, et ei nõustu ringkonnakohtu otsusega ning palus uuel kohtukoosseisul arutada asja algusest peale. Hageja täpsustas nõudeid ning palus kohaldada Maksu- ja Tolliameti 12.06.2002 ettekirjutuse aegumist; määrata täitemenetluse nr 169/2002/2794 sundtäitmise lõpetamist aegumistähtaja möödumisega; kohaldada Maksu- ja Tolliameti 19.02.2010 korralduse aegumist ning tunnistada Maksu- ja Tolliameti 12.06.2002 sundtäitmine lubamatuks.
5.Kostja märkis, et hageja nõuab asja arutamist algusest peale vaatamata asjaolule, et kostja nõude aegumise küsimus on läbinud kõik kohtuastmed. Samuti ei ole hageja poolt esitatud taotlustest näha, et kohtu poolt määratud ajaks oleksid esitatud uued tõendid, mis vajaksid maakohtu uurimist ja hinnangu andmist ning mis saaksid mõjutada jõustunud vaheotsust. Hageja nõue ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast maakohtu 12.04.2018 määruse jõustumist. Kohus viitas, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-30-14 p 14 järgi ei tähenda kohtuniku asendamine seda, et pooled peaksid saama võimaluse esitada hilinenud taotlusi või esitada juba lahendatud taotlusi uuesti. Hageja taotlus aegumise kohaldamise kohta on jäetud rahuldamata. Kohus nõustus kostja arvamusega, et hageja ei ole esitanud uusi tõendeid ega väiteid, mis vajaksid maakohtu uurimist ja hinnangu andmist ning mis saaksid mõjutada jõustunud vaheotsust. Kostja nõude aegumise küsimus on läbinud kõik kohtuastmed ning on lahendatud jõustunud kohtulahendiga. Kohus ei näe õiguslikke aluseid aegumistaotluse teisiti lahendamiseks kui seda on lahendatud jõustunud vaheotsusega. Kohus on ka arvamusel, et eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt puudub hagejal võimalus esitada juba lahendatud taotlust uuesti. Hageja ei ole esitanud peale nõuete aegumise väite muid põhjendusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduses ei ole hageja esile toonud alust täitedokumendiks oleva Maksu- ja Tolliameti 12.06.2002 ettekirjutuse alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning nõue on perspektiivitu. Hageja nõuab 19.07.2010 korralduse maksuvõla tasumiseks nr 13-11/25902 aegumise kohaldamist. Kostja on oma kirjalikus vastuses hagile selgitanud, et selle kohustuse osas on maksuhaldur rakendanud aegumist ning on teinud vastavaid kandeid. Aegumisega seonduvalt on maha kantud hageja kohustusi sisaldav 19.07.2010 korraldus nr 13-11/25902 summas 11 483 krooni. Hagiavaldusest ja kostja vastusest nähtuvalt polnud korraldust sundtäitmisele esitatud. Kostja ei nõua selle täitmist (I kd, tl 180). Seega kohtu arvates puudub selles nõudes hagejal õiguskaitse vajadus. Nõuet ei ole hagejale esitatud ning selles nõudes sundtäitmist ei toimu. Kohus leidis, et hageja nõue on perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha asjas uus lahend. Hageja ei ole määrusega nõus ning vaidleb sellele vastu. Kohus põhjendab oma järeldusi sellega, et hageja nõue on perspektiivitu, kuna ringkonnakohus tuvastas, et Maksu- ja Tolliameti 12.06.2002 nõue ei ole aegunud. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja on oma nõuet täpsustanud ning palunud täitemenetlus nr 169/2002/2794 lõpetada aegumistähtaja möödumisega. Hagejale ei ole edastatud kostja seisukohti hageja 26.02.2018 vastusele.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Kostja (vastustaja) leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde, et uue kohtukoosseisu poolt eelmise koosseisu kogutud ja uuritud tõendite kogumise kordamisega kaasneks tarbetu tõendamismenetlus. Kuid
arvestades asjaolu, et TsMS § 20 lg 1 esimese lausega on sätestatud imperatiivne norm, mis määrab asja menetluse käigus kohtukoosseisu vahetumise puhul valikuteta käitumise ehk asja tuleb hakata arutama algusest peale, siis esitas hageja kostja hinnangul kohtule taotluse nõude aegumise kohaldamiseks ilmselgelt õigusi kuritarvitades. Kostja hinnangul osundas maakohus õigustatult, et kohtuniku asendamine ei tähenda seda, et pooled peaksid saama võimaluse esitada hilinenud taotlusi või esitada juba lahendatud taotlusi uuesti. Kostja nõustub maakohtuga ka selles, et hageja aegumistaotluse rahuldamata jätmisega esinevad alused lugeda hageja nõuet perspektiivituks ehk hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja hinnangul on hageja nõue õiguslikult perspektiivitu, sest hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada. Riigikohus on märkinud, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada. Kohtul on võimalik vajalikel juhtudel täitemenetluse venitamist takistada ning kostja hinnangul maakohus seda tegigi. Lisaks leiab kostja, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude hindamisel tuleb arvestada ka seda, millist liiki täitedokumenti täitemenetluses täidetakse. Hageja täitmisel oleva nõude puhul on tegemist maksunõudega (jõustunud haldusakt) ja sellise nõude aegumisele tuleb kohaldada maksukorralduse seaduses sätestatut.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, arvestades ringkonnakohtu põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 21). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
10.Maakohus kohaldas TsMS § 423 lg 2 p-i 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja ainsaks väiteks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel oli, et sundtäitmise nõuded on aegunud. Maakohus tegi 03.07.2017 vaheotsuse, millega jättis hageja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jättis 31.10.2017 otsusega maakohtu vaheotsuse muutmata. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ühtlasi jõustus maakohtu vaheotsus. Seejärel tegi maakohus määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaheotsusega lahendati hageja nõue sisuliselt, kuna hageja ainus alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudutaski sundtäitmise aegumist.
11.Ringkonnakohus peab seoses vaheotsuse tegemise eelduste ja tagajärgedega vajalikuks selgitada järgmist. Praegusel juhul puudus vaheotsuse tegemiseks nõutav menetlusosaliste taotlus (TsMS § 449 lg 1). Kohus ei saa omal algatusel vaheotsust teha (Riigikohtu 27.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-21-22-13, p 17). Lisaks olid täitmata ka vaheotsuse tegemise sisulised eeldused. Vaheotsus on ette nähtud menetlusökonoomia tagamiseks. See tähendab, et vaheotsuse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada asja menetlemist.
TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Ringkonnakohtu arvates puudutab TsMS § 449 lg 3 üldjuhul olukorda, kus kostja esitab hageja esitatud nõude suhtes aegumise vastuväite. Käesolevas asjas aga oli hageja nõude aluseks üksnes väide, et tema suhtes toimuv sundtäitmine on aegunud. Seega ei olnud ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vaheotsuse tegemine, kuna nii sundtäitmise aegumise kohaldamisel kui ka mittekohaldamisel oleks jõutud asja sisulise lõpliku lahenduseni. Järelikult oli käesolevas asjas vaheotsuse tegemine asjakohatu ja menetlusökonoomiaga vastuolus, kuna arvestades hageja hagi aluseks olevaid väiteid oli võimalik asi lahendada üksnes lõppotsusega. Põhjendamatu vaheotsuse tegemine tõi kaasa maakohtu vajaduse jätkata tsiviilasja menetlemist olukorras, kus asi oli sisuliselt lahendatud, kuid menetluslikult puudus lõpplahend. Ringkonnakohus nõustub eeltoodut arvestades maakohtu 12.04.2018 määruses märgituga, et kuivõrd hageja ei ole peale aegumise väite muid põhjendusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitanud, siis ei ole hagi edasine lahendamine perspektiivikas.
12.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et on oma nõuet täpsustanud ning palunud määrata täitemenetluse nr 169/2002/2794 lõpetamist aegumistähtaja möödumisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist nõude täpsustamisega, kuna tegemist on täpselt sama nõudega, mille osas maakohus 03.07.2017 vaheotsusega tuvastas, et täitemenetluse sundtäitmine ei ole aegunud.
13.Määruskaebuse esitaja märgib, et talle ei ole saadetud kostja seisukohti hageja 26.02.2018 vastusele. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtub, et hagejale ei olnud enne määruskaebuse esitamist kostja 01.03.2018 seisukohti nähtavaks tehtud. Pärast määruskaebuse esitamist (19.04.2018) on hagejale kostja 01.03.2018 seisukohad avaliku e-toimiku vahendusel nähtavaks tehtud ning hageja on saanud kostja seisukohtade osas oma seisukoha esitada. Arvestades, et maakohus on tuvastanud, et hagiavaldus on muutunud vaheotsuse tegemisel perspektiivituks, ei ole maakohtu poolt hagejale kostja seisukohtade hilisem nähtavaks tegemine toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist. Samuti on hagejal olnud võimalus kostja seisukohtadele vastata.
14.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.