Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast 1(5)

2-16-7702 alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on NXXX KXXXi hagi Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tsiviilasja menetles kohtunik Pille Aver, kes 03.07.2017 tegi vaheotsuse, millega jättis hageja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus 31.10.2017 kohtuotsusega jättis NXXX KXXXi apellatioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 03.07.2017 vaheotsuse muutmata. Riigikohus 12.02.2018 kohtumäärusega keeldus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 16.02.2018 teatas kohus pooltele kirjalikult kohtukoosseisu vahetumisest ning andis hagejale tähtaja, et esitada seisukoht menetluse jätkamise osas. Kohus selgitas hagejale, et kuna tema aegumistaotlus on jäetud rahuldamata, esinevad alused lugeda hageja nõuet perspektiivituks ning menetluse jätkumise soovi korral, jätab kohus hagiavalduse käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks pidi hageja täpsustama hagiavalduse nõudeid (vajadusel esitama täiendavad tõendid), lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsuse p 9, 10 märgitust. Hageja kirjalik vastus Hageja 26.02.2018 esitas kirjaliku vastuse, milles teatab, et kohtumenetlust tuleb jätkata. Hageja jääb oma nõuete juurde, mis on esitatud 16.05.2016 hagiavalduses. Kuna hageja ei nõustu Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsusega, palub hageja uut kohtukoosseisu arutada asja algusest peale. Hageja täpsustab oma nõudeid ja palub:

2-16-7702 Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 võimaldab kohtutel teatud juhtudel teha vaheotsuse. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium näeb nende sätete põhilise eesmärgina vältida kulukat, aegavõtvat ning tarbetut tõendamismenetlust. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuna Riigikohus leidis, et nimetatud tsiviilasjas väidetavat nõude aegumist puudutav kassatsioonkaebus on TsMS § 679 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu, siis MTA hinnangul, uue kohtukoosseisu poolt eelmise koosseisu kogutud ja uuritud tõendite kordamisega kaasneks tarbetu tõendamismenetlus. Kuid arvestades asjaolu, et TsMS § 20 lg 1 esimese lausega on sätestatud imperatiivne norm, mis määrab asja menetluse käigus kohtukoosseisu vahetumise puhul valikuteta käitumise, ehk asja tuleb hakata arutama algusest peale, siis MTA hinnangul hageja on esitanud taotluse nõude aegumise kohaldamiseks ilmselgelt õigusi kuritarvitades. Hageja 16.02.2018 nõue ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagimaterjalide ja asjas kogutud tõenditega ning kostja vastuväidetega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitas hagejale 16.02.2018 kohtunõudes, et hageja aegumistaotluse rahuldamata jätmisega, esinevad alused lugeda hageja nõuet perspektiivituks TsMS § 432 lg 2 p 2 tähenduses. Tartu Ringkonnakohus 03.07.2017 kohtuotsuses on märkinud, et ei ole kostja sundtäitmiseks esitatud nõue aegunud. Samuti on märgitud, et ei ole hageja esile toonud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esinevaid täitemenetluse lõpetamise aluseid, s.o nõude rahuldamine, ajatamine või tasaarvestamine. Hageja 26.02.2016 esitatud vastuses jäi esialgse hagiavalduse juurde, vaid täpsustas hagiavalduse nõudeid. Uusi põhjendusi ega asjaolusid oma nõuete tõendamiseks ta ei esitanud. Tema endiselt nõuab kostja nõuete aegumise kohaldamist ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamist seoses nõuete aegumisega. Seoses kohtukoosseisu vahetumisega taotleb hageja asja läbivaatamist algusest peale, sh lahendada tema aegumistaotlus. TsMS § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Seega on menetlus läks tagasi eelmenetluse staadiumi. Tulenevalt TsMS § 392 peab maakohus eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Hageja esitas 16.05.2016 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja 11.10.2002 avalduse nr 5-07/8370 ja 12.06.2002 ettekirjutuse alusel alustatud täitemenetlus nr 169/2002/2794. 3(5)

2-16-7702 Hageja hinnangul aegus 12.06.2002 ettekirjutuse sundtäitmine 01.01.2008. Täitedokumendi täitmiseks esitamisest on möödunud umbes 14 aastat. Kostja 19.07.2010 korraldust ei ole täitmiseks kohtutäiturile edastatud ning selle haldusakti sundtäitmine aegus 01.01.2016. Hageja palub kohaldada Maksu- ja Tolliameti 12.06.2002 ettekirjutuse aegumist, määrata täitemenetluse nr 169/2002/2794 sundtäitmise lõpetamist aegumistähtaja möödumisega ja tunnistada maksu- ja Tolliameti 12.06.2002 ettekirjutuse sundtäitmise lubamatuks. Samuti palub hageja kohaldada Maksu- ja Tolliameti 19.07.2010 aegumist. Riigikohus oma 16.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-30-14 punktis 14 märkinud, et kohtuniku asendamine ei tähenda, et pooled peaksid saama võimaluse esitada hilinenud taotlusi või esitada juba lahendatud taotlusi uuesti. Hageja taotlus aegumise kohaldamise kohta on jäetud rahuldamata. Kohus nõustub kostja arvamusega, et ei ole hageja esitanud uusi tõendeid ega väiteid, mis vajaksid maakohtu uurimist ja hinnangu andmist ning mis saaksid mõjutada jõustunud vaheotsust. Kostja nõude aegumise küsimus on läbinud kõik kohtuastmed ning on lahendatud jõustunud kohtulahendiga. Kohus ei näe õiguslikke aluseid aegumistaotluse teisiti lahendamiseks kui seda on lahendatud jõustunud vaheotsusega. Kohus on ka arvamusel, et eelviidatud riigikohtu lahendist tulenevalt puudub hagejal võimalus esitada juba lahendatud taotlust uuesti. Kohus leiab, et sellega on tuvastatud, et kostja 12.06.2002 ettekirjutuse alusel sundtäitmisele esitatud nõue ei ole aegunud. Muid põhjendusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole hageja esitanud. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagiavalduses ei ole hageja esile toonud alust täitedokumendiks oleva Maksu- ja Tolliameti 12.06.2002 ettekirjutuse alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning nõue on perspektiivitu. Hageja nõuab 19.07.2010 korralduse maksuvõla tasumiseks nr 13-11/25902 aegumise kohaldamist. Kostja kirjalikus vastuses hagile on selgitanud, et selle kohustuse osas on maksuhaldur rakendanud aegumist ning on teinud vastavaid kandeid. Aegumisega seonduvalt on maha kantud NXXX KXXXi kohustusi sisaldav 19.07.2010 korraldus nr 1311/25902 summas 11 483 krooni. Hagiavaldusest ja kostja vastusest nähtuvalt polnud korraldust sundtäitmisele esitatud. Kostja ei nõua selle täitmist (k 1 tl 180). Seega kohtu arvates puudub selles nõudes hagejal õiguskaitse vajadus. Nõuet ei ole hagejale esitatud ning selles nõudes sundtäitmist ei toimu. TsMS § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 punkti 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et NXXX KXXXi hagi on perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses. Kohus jätab hagi läbi vaatamata.

4(5)

2-16-7702 Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus käesolevas kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, kuna menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine takistab menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Lähtudes eeltoodust määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.