Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. oktoober 2017. a
Tsiviilasja number
2-16-7702
Tsiviilasi
Nadežda Krankalsi hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
875 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. juuli 2017. a vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nadežda Krankalsi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) Nadežda Krankals (isikukood: xxx) Vastustaja (kostja) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood: 70000349), esindaja Inna Golovina
2.Jätta Viru Maakohtu 3. juuli 2017. a vaheotsus muutmata.
3.Menetluskulude lõpplahendis.
jaotuse
määrab
maakohus
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nadežda Krankals (hageja) esitas 16. mail 2016 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja 11. oktoobri 2002 avalduse nr 5-07/8370 ja 12. juuni 2002 ettekirjutuse alusel alustatud täitemenetlus nr 169/2002/2794. Hageja hinnangul aegus 12. juuni 2002 ettekirjutuse sundtäitmine 1. jaanuaril 2008. Täitedokumendi täitmiseks esitamisest on möödunud umbes 14 aastat. Kostja 19. juuli 2010 korraldust ei ole täitmiseks kohtutäiturile edastatud ning selle haldusakti sundtäitmine aegus 1. jaanuaril 2016.
2.Kostja hagiga ei nõustunud ja leidis, et kostja nõuded ei ole aegunud. Hageja suhtes on alustatud täitemenetlus nr 169/2002/2794 kostja 11. oktoobri 2002 avalduse nr 5-07/8370 ja 12. juuni 2002 ettekirjutuse alusel. Kostja 19. juuli 2010 korralduse alusel sissenõudmist ei toimu nõuete aegumise tõttu. Hageja poolt kuuluvad täitmisele: 1) 12. mai 2002 ettekirjutus summas 171 627 krooni, s.o 10 968 eurot 96 senti (aegumine katkes
11.oktoobril 2002 sundtäitmise avalduse esitamisel); 2) 13. mai 2015 intressinõue nr 133/77924 summas 10 598 eurot 45 senti (tasumata). Nõuete alusel on 1. juunil 2015 arestitud hageja arved. Kostja hinnangul tuleb olukorras, kus kõik sissenõudmise menetluse etapid võlgniku suhtes on läbitud, jätta sundtäitmise aegumise kohaldamise taotlus rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus tegi 3. juulil 2017 vaheotsuse, millega jättis hageja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja määras tsiviilasjas menetluse edasise arutamise kirjalikus menetluses. Maakohus tuvastas, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 169/2002/2794 kostja
11.oktoobri 2002 avalduse nr 5-07/8370 ja 12. juuni 2002 ettekirjutuse alusel. Hagejal on 26. mai 2017 seisuga võlgnevus 21 235 eurot 53 senti, sh tasumata intresse 10 598 eurot 45 senti. Hageja kontod on arestitud. Vaidlus puudub, et nõuet ei ole täitemenetluse käigus rahuldatud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1684 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 2014. aasta 1. jaanuari tekkinud nõuetele alates 2014. aasta 1. jaanuarist kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. Enne 2014. aasta 1. jaanuari määratud intressinõuetele ja muudele maksuhalduri poolt
sissenõutavatele rahalistele kohustustele kohaldatakse kuni 2014. aasta 1. jaanuarini kehtinud aegumistähtaja regulatsiooni. MKS § 132 lg 2 kohaselt maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. MKS § 132 lg 3 järgi intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates. Aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta
1.jaanuaril. Riigikohtu halduskolleegium (3-3-1-11-06) tõlgendab MKS § 132 lg-t 2 selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes sundtäitmist alustada. Vastupidisel juhul peab ka siis, kui maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt, selline 2-etapiline menetlus lõppema aegumistähtaja jooksul. Maakohus asus seisukohale, et hageja suhtes täitmisel olevad rahalised kohustused ei ole aegunud. Maakohus nõustus kostjaga, et MKS § 132 lg 3, mille kohaselt intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates, on üldsäte, mis reguleerib intressinõude sundtäitmise aegumist olukorras, kus kohustus põhivõla osas on täidetud, kuid intressinõuet ei ole varem võlgnikule esitatud või nõue esitati, kuid ei edastatud täitmisele täiturile viie aasta jooksul. Maksu- ja Tolliameti 12. juunil 2002 jõustunud ettekirjutus sisaldas intressi arvestamise hoiatust ja on edastatud täiturile 11. oktoobri 2002 avaldusega, mistõttu hageja kohtutäituri juures oleva nõude puhul rakendub MKS § 132 lg 5 p 1, mille kohaselt sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Intressivõla suurust arvestatakse tulenevalt igalt maksunõude osalt eraldi, mitte kogu põhimaksu võla suuruselt. Antud juhul on intressinõudes näidatud intress arvestatud 12. juuni 2002 ettekirjutusega määratud maksusummadelt. MKS § 1682 kohaselt ei kohaldata MKS § 119 lg 1 p 5 kuni 2011. aasta 1. jaanuarini arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas, kuid intressi arvestamist ei jätkata. Seega ei oma antud säte tagasiulatuvalt mõju. Hageja puhul lõppes intressi arvestamine 31. detsembril 2010 hagejal kõige varem tekkinud põhikohustuste osas MKS § 119 lg 1 alusel. Hageja suhtes sundtäitmisel olev intressikohustus ei ole aegunud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada sundtäitmine lubamatuks seoses nõude aegumisega. Apellatsioonkaebuse kohaselt viitab maakohus otsuses Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-11-06, kus vaadati läbi küsimus intresside aegumise kohta. Riigikohtu arvamuse kohaselt peab maksuhaldur aegumistähtaja jooksul, pärast vajalike toimingute läbiviimist, esitama nõude kohtutäiturile täitmiseks. MKS § 132 lg 4 p-s 4 nimetatud aegumistähtaeg katkeb täitemenetluse alustamisega. Kui täitemenetlus on alustatud (st täitmisavaldus on registreeritud ja täitekutse on võlgnikule kätte toimetatud), siis hakkab aegumistähtaeg uuesti kulgema. Seadusandja ei räägi aegumistähtaja peatamisest alates täitemenetluse alustamisest. Täitemenetlust alustati aastal 2002. Täitemenetluse käigus ei ole nõuet rahuldatud. Täitemenetluse alustamisest on möödas 15 aastat ja seetõttu on nõue aegunud.
5.Kostja on seisukohal, et hageja apellatsioonkaebuses toodud seisukohad ei anna alust maakohtu vaheotsuse tühistamiseks ega muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu vaheotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu vaheotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõppotsuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu vaheotsusega, millega maakohus leidis, et täitemenetluse alustamisega katkes maksuhalduri poolt hagejale tehtud ettekirjutuste aegumine ja esitatud nõuded ei ole aegunud. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse alustamisega aastal 2002 aegumine katkes, mitte ei peatunud ja sundtäidetav nõue on aegunud. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 169/2002/2794 kostja 11. oktoobri 2002 avalduse nr 5-07/8370 ja 12. juuni 2002 ettekirjutuse alusel. Hagejal on 26. mai 2017 seisuga võlgnevus 21 235 eurot 53 senti, sh tasumata intresse 10 598 eurot 45 senti. Hageja kontod on arestitud ja kostja nõuet ei ole täitemenetluse käigus rahuldatud. Hagiavaldusega koos esitatud 19. juuni 2010 korraldus maksuvõla tasumiseks nr 13-11/25902 (I kd, tl 11) on kostja väitel aegunud ja sundtäitmist selles osas ei toimu (I kd, tl 47).
7.Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt maakohtu otsust vaidlustatud osas, s.o kas kostja nõue hageja vastu on aegunud või mitte. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 12 tulenevalt on täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 lg 2 kohaselt on maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat. MKS § 132 lg 3 järgi intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta
1.jaanuarist alates. Aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. MKS § 1684 lg 1 kohaselt enne 2014. aasta 1. jaanuari tekkinud nõuetele kohaldatakse alates 2014. aasta 1. jaanuarist kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. Enne 2014. aasta 1. jaanuari määratud intressinõuetele ja muudele maksuhalduri poolt sissenõutavatele rahalistele kohustustele kohaldatakse kuni 2014. aasta
8.Sundtäitmise alustamise ajal 2002. aastal kehtinud MKS § 132 regulatsiooni sundtäitmise aegumistähtaegade kohta ei ole hilisemate redaktsioonidega muudetud muus osas, kui et alates
1.jaanuarist 2014 on sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat varasema seitsme aasta asemel. Riigikohus tõlgendas 18. mai 2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-06 p-s 11 MKS § 132 lg-t 2 selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Teistsugune seisukoht tähendaks, et ka siis, kui maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt (vt MKS § 130 lg 2), peab selline 2-etapiline menetlus lõppema aegumistähtaja jooksul, mis oleks halduskolleegiumi arvates maksuhaldurile ja kohtutäituritele liialt koormav, mõnel juhul aga ka praktiliselt võimatu. MKS § 132 lg 4 p 4 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 5 p 1) alusel katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. MKS § 132 lg 5 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 6) järgi tuleb uut aegumistähtaega hakata arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumise katkemise aluse äralangemine tähendab MKS § 132 lg-s 4 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 5) nimetatud aluse äralangemist, näiteks täitemenetluse lõpetamist.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et MKS § 132 lg 5 p 1 kohaselt katkes sundtäitmise aegumistähtaeg kohtutäiturile 11. oktoobril 2002 maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. Asja materjalide kohaselt ei ole käesoleva ajani täitemenetlust lõpetatud ja hageja ei ole nõuet rahuldanud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et täitemenetluse alustamisel katkes nõude aegumine, mitte ei peatunud, mistõttu on kostja nõue aegunud. Riigikohus selgitas 12. juuni 2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-14 p-s 19, et avalikõiguslikus suhtes võivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse normid olla kohaldatavad siis, kui neile on õigusaktides otse viidatud, või analoogia korras juhul, kui avalik-õiguslikke suhteid reguleerivates õigusaktides puuduvad asjakohased sätted. Kui TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, siis lähtudes Riigikohtu haldusasja nr 3-3-1-25-14 otsuse p-st 19 ei kohaldu maksukorralduse seaduse alusel sundtäidetavate nõuetele tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevad regulatsioonid. Käesoleval juhul kohaldub MKS § 132 lg 6, mille kohaselt uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise alusel äralangemise aastale järgneva aasta
1.jaanuarist. Hageja ei ole esile toonud TMS § 221 lg-s 1 esinevaid täitemenetluse lõpetamise aluseid, s.o nõude rahuldamine, ajatamine või tasaarvestamine. Kuna täitemenetlus ei ole lõppenud, siis ei ole katkemise alus ära langenud ja sundtäitmiseks esitatud nõue ei ole aegunud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka maksunõude intresside tasumise kohustus ei ole aegunud. Lähtudes Riigikohtu seisukohast 18. mai 2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-06 p-s 11, tuleb aegumise tähtaja jooksul vaid alustada nõude sundtäitmist. Antud juhul on intressinõudes näidatud intress arvestatud 12. juuni 2002 ettekirjutusega määratud maksusummadelt ja 13. mail 2015 on kostja koostanud hagejale intressinõude nr 13-3/77924 summas 10 598 eurot 45 senti, mis on tasumata ning mille suhtes toimub alates 1. juunist 2015 sundtäitmine. Hageja ei ole tõendanud, et intresside tasumise kohustuse kohta ei ole esitatud hagejale maksuhalduri poolt nõuet ning maksuhaldur ei ole intressinõude osas alustanud sundtäitmist. Aegumise vastuväite kontrollimisel ei kontrolli ringkonnakohus hageja väidet, et intressinõue ületab põhinõuet. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, et 26. mai 2017 seisuga on hageja võlgnevus 21 235 eurot 53 senti, s.o tasumata põhinõue 10 637 eurot 8 senti ja tasumata intresse 10 598 eurot 45 senti. Seega ei ületa intressinõue põhinõuet. Hageja puhul lõppes intressi arvestamine 31. detsembril 2010 hagejal kõige varasemalt tekkinud põhikohustuste osas MKS § 119 lg 1 p 5 alusel ja intressinõude sundtäitmisega alustati 1. juunil 2015, s.o sundtäitmise alustamiseks MKS § 132 lg 2 ettenähtud aja jooksul ja seetõttu ei ole intressinõude sundtäitmine aegunud.
11.Ringkonnakohus ei märgi tuginedes TsMS § 173 lg-le 5 menetluskulude jaotust, kuna kohus jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.