Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad (sissenõudjad)
Xxxx(isikukood xxxx, aadress Xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots (elektronpost [email protected]) ja advokaat Sandra-Kristin Noot (elektronpost [email protected]) Xxxx(isikukood xxxx, aadress Xxxx)
Asjast puudutatud isik (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (isikukood 37502120280, aadress Narva mnt 7d, 10117 Tallinn) Seaduslik esindaja kohtutäituri abi Evelyn Esing (elektronpost [email protected])
3.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) kasuks menetluskulud 367,25 (kolmsada kuuskümmend seitse koma kakskümmend viis) eurot.
4.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 367,25 (kolmsada kuuskümmend seitse koma kakskümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) kasuks menetluskulud 367,25 (kolmsada kuuskümmend seitse koma kakskümmend viis) eurot. 1 (7)
6.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 367,25 (kolmsada kuuskümmend seitse koma kakskümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Jätta rahuldamata Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) avaldus maakohtu menetluskulude 599,25 (viissada üheksakümmend üheksa koma kakskümmend viis) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
8.Rahuldada osaliselt Xxxx(isikukood xxxx) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
9.Määrata Xxxx(isikukood xxxx) maakohtu menetluskulude suuruseks 734,50 (seitsesada kolmkümmend neli koma viiskümmend) eurot.
10.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(isikukood xxxx) kasuks menetluskulud 367,25 (kolmsada kuuskümmend seitse koma kakskümmend viis) eurot.
11.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(isikukood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 367,25 (kolmsada kuuskümmend seitse koma kakskümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
12.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(isikukood xxxx) kasuks menetluskulud 367,25 (kolmsada kuuskümmend seitse koma kakskümmend viis) eurot.
13.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(isikukood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 367,25 (kolmsada kuuskümmend seitse koma kakskümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
14.Jätta rahuldamata Xxxx(isikukood xxxx) avaldus maakohtu menetluskulude 599,25 (viissada üheksakümmend üheksa koma kakskümmend viis) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
15.Jätta kindlaks määramata Tallinna kohtutäituri Arvi Pingi (Pink, isikukood 37502120280) menetluskulude rahaline suurus kõigis kohtuastmetes.
16.Jätta kindlaks määramata Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) menetluskulude rahaline suurus Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus.
17.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolud
1.Riigikohtu 20.02.2017 määrusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jäeti Xxxxja Xxxx(võlgnikud) kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 määrusega (jõustunud 20.02.2017) tühistati Harju Maakohtu 25.05.2016 määrus võlgnike kaebuse rahuldamata jätmist puudutavas osas (resolutsiooni p 1) osaliselt ning määruskaebuse 2 (7)
esitamisest tingitud menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 määrusega (jõustunud 20.02.2017) jäeti Harju Maakohtu 25.05.2016 määrus jõusse osas, millega jäeti menetluskulud võrdsetes osades võlgnike kanda. Kohus maakohtus ja ringkonnakohtus määranud menetlusosalistele menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajad ning vastaspoole menetluskulude osas seisukohtade esitamise tähtajad (Harju Maakohtu 25.05.2016 määrus, Harju Maakohtu 09.05.2017 ja 25.04.2017 elektronkiri, Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2016 kiri). Xxxxja Xxxx(sissenõudjad) esitasid kohtule 06.06.2016 (maakohtu menetluskulud) ja 18.11.2016 (ringkonnakohtu menetluskulud) menetluskulude nimekirjad. Võlgnikud esitasid kohtule 29.11.2016 (ringkonnakohtu menetluskulud) ja 12.05.2017 (maakohtu menetluskulud) seisukoha sissenõudjate menetluskulude kohta. Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (kohtutäitur) ei esitanud kohtu määratud tähtajaks enda menetluskulude nimekirja. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Riigikohtu 20.02.2017 määrusega kassatsiooniastme menetluskulud jäeti võlgnike kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 määrusega (jõustunud 20.02.2017) määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 määrusega (jõustunud 20.02.2017) jäeti Harju Maakohtu 25.05.2016 määrus jõusse osas, millega jäeti menetluskulud võrdsetes osades võlgnike kanda. Sissenõudjad esitasid kohtule 06.06.2016 ja 18.11.2016 enda menetluskulude nimekirja. Kohtutäitur ei esitanud kohtu määratud tähtajaks enda menetluskulude nimekirja. Jõustunud kohtulahenditest nähtuvalt menetluskulud käesolevas asjas jäid võlgnike kanda. Välja arvatud ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, mis jäeti menetlusosaliste endi kanda. Kohtutäitur ei kasutanud menetluses lepingulist esindajat (jurist, advokaat). Võimalikke nõustaja kulusid ei hüvitata, sh kassatsooniastmes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 2). Kohtutäitur ei esitanud kohtu määratud tähtajaks enda menetluskulude nimekirja. Kohtuasja materjalidest ei nähtu kohtutäituri põhjendatud ja vajalike menetluskulude olemasolu, mis kuuluksid hüvitamisele. Kohus jätab kindlaks määramata kohtutäituri menetluskulude rahalise suuruse kõigis kohtuastmetes. Kohus lahendab seetõttu käesolevas määruses sissenõudjate menetluskulude kindlaksmääramise küsimuse. Riigikohtus ei toimunud asja sisulist lahendamist (määruskaebus jäeti menetlusse võtmata). Riigikohus ei küsinud seisukohta määruskaebuse kohta ning sissenõudjad pole Riigikohtule esitanud asja lahendamiseks seisukohti ja muid vastavaid menetlusdokumente. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus menetlusosaline ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-158-12 p 12). Kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kohtus, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus menetlusosaline ei olnud kohustatud kohtule menetlusdokumente esitama ega asja lahendamiseks esitama menetlusdokumendi osas seisukohta. Kohtu hinnangul sissenõudjad ei ole teinud Riigikohtus toiminguid, millega kaasnevad põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Samuti sissenõudjad ei osalenud kassatsiooniastmes kohtumenetluses. Võimalikke nõustaja kulusid ei hüvitata, sh kassatsooniastmes (TsMS § 175 lg 2). Seejuures ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab kindlaks määramata sissenõudjate menetluskulude rahalise suuruse Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus.
3.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 kohaselt kohtuvälised kulud on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-58-13 p-s 14 märkinud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks 3 (7)
kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-86-16 p-s 13 märkinud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 määrusega (jõustunud 20.02.2017) jäeti Harju Maakohtu 25.05.2016 määrus jõusse osas, millega jäeti menetluskulud võrdsetes osades võlgnike kanda. Kohtu hinnangul ei ole välistatud hagita menetluses maakohtus sissenõudjate vajalike ja põhjendatud esindajakulude hüvitamine. Kohus määrab alljärgnevalt kindlaks sissenõudjate vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus.
4.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sissenõudjad märkisid oma menetluskulude suuruseks kokku maakohtus 2667,50 eurot (ilma käibemaksuta). Sissenõudjad ei nõua kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Sissenõudjad on põhjendanud maakohtus kulude suurust menetluskulude nimekirjades järgmiselt: „Arveldusperiood: Juuni 2015 Nimi Kogus Tasu osutatud õigusteenuste eest – Xxxx kaebus kohtutäituri 11.05.2015 otsusele (tsiviilasi 2-157736) – dokumendiga tutvumine: esialgse õiguskaitse määrus Arne Ots 0,2 h – 04.06.2015 kommunikatsioon: Harju Maakohus - esindusõigus ja esialgse õiguskaitsega seonduv Arne Ots 0,8 h – 04.06.2015 e-kirja ettevalmistamine: xxxx - informatsioon uue kohtuasja kohta xxxx 0,3 h – dokumendi analüüs: kaebuse materjalid, kohtumäärused menetluse korraldamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks xxxx 1,8 h – menetlusdokumendi ettevalmistamine: puudutatud isikute seisukoht kaebuse osas xxxx 8,0 h – menetlusdokumendi ettevalmistamine: määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse peale xxxx 2,4 h Kokku: xxxx 11,1 h/tariif 205 EUR, xxxx 2,4 h/tariif 110 EUR 13,5 h Arveldusperiood: August 2015 Nimi Kogus Tasu osutatud õigusteenuste eest - Xxxxde kaebus kohtutäituri 11.05.2015 otsusele (tsiviilasi 2-157736) – 27.08.2015 e-kirja ettevalmistamine: Harju Maakohus - kaebuse menetlemise aeg xxxx 0,4 h – 28.08.2015 e-kirja ettevalmistamine: xxxx, xxxx - Harju Maakohtu 18.08.2015 määrus ja edasine menetlus xxxx 0,2 h Kokku: xxxx 0,4 h/tariif 110 EUR, xxxx 0,2 h/tariif 170 EUR 0,6 h - menetlusdokumendi ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri maakohtus (kohtule esitatud 06.06.2016) xxxx 1.1 h 132.00“. Kokku on sissenõudjatele õigusabi osutatud maakohtus 15,2 tundi (13,5+0,6+1,1). Sissenõudjatele osutati õigusabi 15,2 tunni ulatuses tunnitasuga vahemikus 110 eurot kuni 205 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabile lisandub riigilõiv määruskaebuselt summas 50 eurot. Võlgnikud vaidlevad tunnitasu suurusele vastu ning paluvad hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikust.
5.Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-134-16 p-s 56 märkinud, et menetlusosalist esindanud 4 (7)
lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
6.Kohtuasja materjalidest nähtuvad sissenõudjate menetluskulude olemasolu. Kohus peab sissenõudjate menetluskulude nimekirjades toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatavate ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh võttes arvesse, et sissenõudjate advokaadist esindajalt kui lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on põhjendatud kulud maakohtus 12,9 tunni (15,2 – 2,3) ulatuses. Menetluskulud ei ole põhjendatud maakohtus 2,3 (1 + 0,2 + 1,1) tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjast nähtuv õigusabi ajakulu (puudutatud isikute seisukoht kaebuse osas) 1 tunni ulatuses. Võttes sealhulgas arvesse asja õiguslikku keerukust, tehtud toiminguid, menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning asjaolu, et advokaadilt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi ja asja materjalidega oldi põhjalikult tutvutud, õiguslik positsioon kujundatud. Seejuures Kohtute Infosüsteemist ei nähtu 28.08.2015 elektronkirja olemasolu, mistõttu kohus ei saa hinnata sellega seonduvate menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikust 0,2 tunni ulatuses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjast nähtuv õigusabi 1,1 tunni ulatuses menetluskulude nimekirja eest.
7.Sissenõudjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on vahemikus 110 eurot kuni 205 eurot (ilma käibemaksuta). Sissenõudjaid eindanud lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seejuures hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-86-16, p 12). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas hagita asjas (kaebus kohtutäituri otsusele) põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) ületav suurus. Kohus on seiskohal, et käesolevas hagita asjas on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu maksimaalselt 110 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu kohus lähtub tööühiku hinnast 110 eurot (ilma käibemaksuta). Tööühiku hind on põhjendatud ja vajalik 110 eurot mõlema sissenõudja esindamise eest kokku 12,9 tunni ulatuses. 12,9 tunni ulatuses tööühiku hind 110 eurot on kokku 1419 eurot (12,9 * 110).
8.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
5 (7)
Sissenõudjate kohtukuluks on tasutud riigilõiv 50 eurot. Sissenõudjad tasusid riigilõivu õigesti. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks sissenõudjate menetluskulu riigilõiv 50 eurot.
9.Sissenõudjate menetluskulud on põhjendatud maakohtus kokku 1469 euro (1419 + 50) ulatuses. Kohus määrab kindlaks sissenõudjate menetluskulude suuruse maakohtus kokku 1469 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Sissenõudjate põhjendatud menetluskulude suurus on maakohtus kokku 1469 eurot (ilma käibemaksuta). Sissenõudjate menetluskulude nimekirjast nähtub, et kõiki menetluskulusid on sissenõudjad kandnud võrdsetes osades. Menetluses osales kaks sissenõudjat. Menetluskulude suuruselt 1469 eurot (ilma käibemaksuta) on iga sissenõudja menetlukulu võrdne osa 734,50 eurot ilma käibemaksuta (1469 : 2), mis tuleb jõustunud kohtulahendi järgi omakorda võrdsetes osades võlgnike kanda jätta. Kohus määrab iga sissenõudja osas kindlaks maakohtu põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 734,50 eurot ilma käibemaksuta. Jõustunud kohtulahendi järgi jäeti menetluskulud võrdsetes osades võlgnike kanda. Kohus mõistab võlgnik Xxxxsissenõudja Xxxxkasuks välja võlgnik xxxx langeva võrdse osa sissenõudja xxxx hüvitavatest menetluskuludest 367,25 eurot (734,50 : 2) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab võlgnik Xxxxsissenõudja Xxxxkasuks välja võlgnik xxxx langeva võrdse osa sissenõudja xxxx hüvitavatest menetluskuludest 367,25 eurot (734,50 : 2) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab võlgnik Xxxxsissenõudja Xxxxkasuks välja võlgnik xxxx langeva võrdse osa sissenõudja xxxx hüvitavatest menetluskuludest 367,25 eurot (734,50 : 2) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab võlgnik Xxxxsissenõudja Xxxxkasuks välja võlgnik xxxx langeva võrdse osa sissenõudja xxxx hüvitavatest menetluskuludest 367,25 eurot (734,50 : 2) ilma käibemaksuta. Sissenõudjad palusid välja mõista võlgnikelt menetluskulud maakohtus 2667,50 eurot (ilma käibemaksuta), millest mõlema sissenõudja iga võrdne osa on 1333,75 eurot (2667,50 : 2). Kohus määras iga sissenõudja osas kindlaks maakohtus põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 734,50 eurot ilma käibemaksuta. Kohus jätab iga sissenõudja osas rahuldamata menetluskulude kindlaksmääramise nõude maakohtus summas 599,25 eurot (1333,75 – 734,50).
10.Vastavalt sissenõudjate taotlusele mõistetakse välja võlgnikelt sissenõudjate kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (7)
Kohtuistungi sekretär Anne Käärid (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Tõnismägi 5a, 15158 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.