KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi Päivila Talu) avaldus Piimandusühistult E-Piim teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.11.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi Päivila Talu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi Päivila Talu, registrikood 10210980), esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Puudutatud isik Piimandusühistu E-Piim (registrikood 10260498), esindaja vandeadvokaadi abi Sandra-Kristin Noot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 23.11.2017 määrus muutmata.
2.Jätta KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi Päivila Talu) määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU, avaldaja) esitas 26.11.2015 Pärnu Maakohtule avalduse Piimandusühistu E-Piim (puudutatud isik) vastu, milles palus kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates kõik puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute otsused ning juhatuse ja nõukogu otsused koos protokollidega alates 01.08.2013. Samuti palus avaldaja kohustada puudutatud isikut andma avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates kirjalikult teavet selle kohta, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusabile kohtueelses menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-50793. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. 23.03.2016 kohtuistungil täpsustas avaldaja oma nõuet ja palus esitada taotletud protokollid, mis on koostatud alates 01.08.2013
kuni tsiviilasjas nr 2-13-50793 lahendi jõustumiseni ehk ajal, mil avaldaja oli ühistust ebaseaduslikult välja arvatud.
2.Pärnu Maakohus rahuldas 29.04.2016 avalduse osaliselt ja kohustas puudutatud isiku juhatust andma avaldajale kõigi alates 01.08.2013 kuni 29.07.2015 toimunud puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ning nende lisade ärakirjad ühe nädala jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale alates 01.08.2013 toimunud puudutatud isiku nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollid koos lisadega, samuti nõude kohustada puudutatud isikut andma avaldajale teavet, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusteenusele kohtueelses menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-50793, jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.07.2016 määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda.
4.Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2016 määruse osaliselt ja saatis ringkonnakohtule tühistatud osas uueks läbivaatamiseks. Riigikohus selgitas, et menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel asja uuel läbivaatamisel.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.02.2017 maakohtu 29.04.2016 määruse osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega rahuldas avaldaja taotluse tervikuna ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määrus jõustus, kui Riigikohus keeldus 03.05.2017 määruskaebuse menetlusse võtmisest.
6.Avaldaja esitas 25.05.2017 taotluse määrata kindlaks tema menetluskulud vastavalt 23.03.2016, 24.03.2016, 13.06.2016 ja 21.11.2016 esitatud menetluskulude nimekirjadele, s.o kokku 5 937 euro ulatuses (1 952 + 675 + 1 655 + 1 655). Puudutatud isiku hinnangul olid avaldaja menetluskulud osaliselt põhjendamatult suured ja menetluskulude nimekirjades oli ka kulusid, mis ei saanud jääda puudutatud isiku kanda. Lisaks oli avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendamatult kõrge. Maakohtu määrus
7.Maakohus rahuldas avaldaja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4 807 eurot (käibemaksuta) ning viivise seadusjärgses määras alates maakohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli avaldaja menetluskulu 5 937 eurot, millest riigilõiv 100 eurot, kautsjon 50 eurot, lepingulisele esindaja kulu 37,5 töötunni eest 5 625 eurot ning sõidukulud 162 eurot. Põhjendatud menetluskulude hüvitist tuli vähendada 4 807 euroni. Riigilõiv ja kautsjon on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi menetluskulud. Avaldaja tasus avalduse ja maakohtu määrusele määruskaebuse esitamisel riigilõivu kooskõlas seadusega, s.t avaldaja kulu riigilõivule 100 eurot (50 + 50) oli vajalik ja põhjendatud. Määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtu määrusele tasus avaldaja kautsjoni 50 eurot. Kuivõrd Riigikohus määras, et kautsjon tuleb tagastada KK kontole, ei saanud seda puudutatud isikult välja mõista.
TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulu kohtuväline menetluskulu. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning et põhiliseks kriteeriumiks TsMS § 175 lg 1 järgi on lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Avaldajat esindas vandeadvokaat Alar Eiche. Kohus täheldas esmalt, et puudutatud isiku menetluskulud ei saa olla aluseks avaldaja menetluskulude põhjendatuse hindamisel. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuli hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht olid mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt. Avaldaja 23.03.2016 menetluskulude nimekirjas olevad kulud olid põhjendatud osaliselt. Vähendada tuli toimingute sisu ja mahu arvestades esindaja põhjendatud ajakulu 09.02.2016 kohtu poolt e-toimikus avaldatud dokumentidega tutvumiseks ja kliendile tutvustamiseks 1,2 tunnilt 0,5 tunnini. Muud nimekirjas märgitud toimingud olid põhjendatud, s.t nimekirjas märgitud esindaja ajakulu oli kokku põhjendatud 10,9 tunni ulatuses. Täiel määral oli põhjendatud 24.03.2016 menetluskulude nimekirjas märgitud toiming 23.03.2016 kohtuistungil osalemiseks (4,5 tundi). 13.06.2016 menetluskulude nimekirja järgi oli avaldaja lepinguline esindaja osutanud kliendile õigusteenust 10,7 tundi. Osaliselt oli põhjendamatu kohtupraktika analüüsi ja määruskaebuse koostamise ajakulu 7,9 tundi, sest osa määruskaebuse tekstist kordas avaldaja varasemates menetlusdokumentides kajastatud ja ei olnud eluliselt usutav, et kõrget kvalifikatsiooni omaval avaldaja esindajal kulus sedavõrd kaua aega kohtupraktikaga tutvumiseks. Seega oli kohtupraktika analüüsi ja määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 5 tundi. Muud nimekirjas märgitud toimingud olid põhjendatud, s.t nimekirjas märgitud esindaja ajakulu oli põhjendatud 7,8 tunni ulatuses. Avaldaja 21.11.2016 menetluskulude nimekirja järgi oli avaldaja lepingulise esindaja ajakulu nimekirjas märgitud toimingute tegemiseks kokku 10,7 tundi. Täiel määras oli põhjendatud 18.07.2016 kliendiga õigusliku positsiooni kujundamise ajakulu 0,1 tundi. Osaliselt oli põhjendamatu ajakulu ringkonnakohtu 07.07.2016 määruse analüüsimiseks ja kliendile selgitamiseks. Selleks ei saanud kohtu hinnangul kuluda enam kui 1 tund (1,2 tunni asemel). Arvestades argumentide korduvust, oli Riigikohtule adresseeritud määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 4,5 tundi, mitte 5,5 tundi. Arvestades dokumendi mahtu ning esindaja pädevust ja suuri kogemusi, ei saanud avaldaja määruskaebusele esitatud vastusega tutvumiseks kohtu hinnangul kuluda enam kui 1 tund (taotleti 1,9 tundi). Osaliselt oli ka põhjendatud 21.11.2016 seisukoha esitamine puudutatud isiku 07.11.2016 vastusele, s.o 0,5 tunni ulatuses (taotluses oli 1,2 tundi). Kulu tuli vähendada, arvestades avaldaja sisuliste vastuväidete mahtu. Seega oli 21.11.2016 menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja õigustoimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 7,1 tundi. Kokku oli avaldaja neljas menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 30,3 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot oli arvestades õigusteenuse kõrget kvaliteeti mõistlik ja põhjendatud ning vastas turu keskmisele hinnale. Seega oli põhjendatud lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta 4 545 eurot (30,3 x 150). TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuvälised kulud ka menetlusosaliste sõidukulud. Kuivõrd kohtuistung toimus piirkonnas, kus nii avaldajal kui tema lepingulisel esindajal puudus eluja/või tegutsemiskoht oli nii avaldaja kui tema lepingulise esindaja sõidukulu vajalik ja põhjendatud. Arvestades justiitsministri 26.07.2016 määrust nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ p-s 17 (kulu tekkimise ajal kehtinud redaktsiooni p-s 54) määratud hüvitatava sõidukulu suurust (0,3 eurot
iga läbitud kilomeetri kohta), kuulus sõidukulu hüvitamisele arvestusega 0,3 eurot kilomeetri kohta, s.o kokku 162 ((180+360) x 0,3) eurot. Seega tegi avaldaja menetluses põhjendatud kulutusi kokku 4 807 eurot (riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 4 545 eurot, sõidukulu 162 eurot). Nimetatud summalt tuli TsMS § 177 lg 2 alusel välja mõista viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Avaldaja määruskaebus
8.Avaldaja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus jättis avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata, v.a kautsjoni väljamõistmata jätmise osas. Avaldaja palus teha uue lahendi, millega avaldus täies ulatuses rahuldada. Kohus vähendas menetluskulusid meelevaldselt ja jättis lahendi tegemisel arvestamata, missuguses õiguslikus situatsioonis oli avaldaja menetluse alustamisel. Nimelt oli ta ebaõigesti ühistust välja arvatud ja talle keelduti seadusevastaselt teabe andmisest. Pärast ringkonnakohtu lahendi jõustumist selgus nõutud dokumentidega tutvumisel, et ühistu juhatus oli üldkoosolekul viibinud inimestele valetanud, öeldes, et puudutatud isik oli tasunud avaldaja ebaseaduslikku väljaarvamist nõustanud puudutatud isiku lepingulistele esindajatele 12 876 eurot, kuigi tegelikult tasuti 24 235 eurot. Lisaks pidi puudutatud isik kinni maksma avaldaja menetluskulud. 09.02.2016 kohtu poolt e-toimikus avaldatud dokumentidega tutvumise ja kliendile tutvustamise ajakulu 1,2 tundi oli põhjendatud täies ulatuses. Avaldajal oli õigus tutvuda materjalidega. Samuti oli õigusnõustaja kohus selgitada kliendile materjale ja vastata kliendi küsimustele mahus, et klient oleks olukorrast teavitatud ning mõistaks dokumentide sisu. Täiel määral oli ka põhjendatud esindaja ajakulu kohtupraktikaga tutvumiseks ja 16.05.2016 määruskaebuse koostamiseks. Menetluse sisu oli tavapäratu, avaldaja pidi õiguste kaitsmiseks läbi käima kõik kohtuastmed ja sai õiguse alles teisel ringil. Pealegi ei olnud dokumendi sisu identne eelmiste dokumentidega. Ebaõige oli vähendada põhjendatud esindaja ajakulu ringkonnakohtu 07.07.2016 määruse analüüsiks ja kliendiga õigusliku positsiooni kujundamiseks. Avaldajal oli õigus oma õiguste kaitsel olla täielikult teadlik õiguslikust olukorrast. 01.08.2016 Riigikohtule esitatud määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu oli 5,5 tundi, mitte 4,5 tundi. Asjaolu, et p-d 1-13, 24-25 ja 36 kattusid peaaegu tervikuna varasemalt ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märgituga, ei olnud piisav argument. Siinkohal tuli arvestada ka sellega, et Riigikohus tühistas avaldaja ja tema õigusnõustaja koostöö tulemusel valminud määruskaebuse alusel kohtuotsused. Puudutatud isiku määruskaebusele 07.11.016 esitatud vastusega tutvumise ja kliendile selgitamise ajakulu oli põhjendatud tervikuna. Väär oli ka kohtu seisukoht, et Riigikohtule esitatud vastuse ajakulu oli põhjendatud 0,5 tunni ulatuses reaalselt kulunud 1,2 tunni asemel. Kohtu seisukoht oli paljasõnaline ja ebamõistlik. Puudutatud isiku seisukoht
9.Puudutatud isik määruskaebusega ei nõustunud, palus jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus muutmata. Edasine menetluse käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
11.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja vähem kui 5 887 eurot, s.t vaidlus hõlmab 1 080 eurot. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et puudutatud isik maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 4 807 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks rohkem/vähem aega kui oli menetlusosaliste hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Praegusel juhul on avaldaja määruskaebuses väitnud vaid, et maakohus vähendas põhjendamatult puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Tegelikkuses olid menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute läbiviimiseks kulunud aeg põhjendatud täies ulatuses ja seda ei tohtinud vähendada. Esmalt märgib ringkonnakohus, et seadus ei näe ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses. Määrusest nähtuvalt kontrollis ja analüüsis maakohus piisava põhjalikkusega avaldaja esindaja töö mahtu ning jõudis tehtud toimingute ajakulu osas järeldustele diskretsiooni valesti kohaldamata ja piire ületamata. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus sekkuda maakohtu diskretsiooni teostamisse. Vastuseks määruskaebuse muudele väidetele märgib ringkonnakohus, et menetluskulude hüvitise vastaspoolelt väljamõistmise korral on kohtul kohustus hinnata mh, kas lepingulise esindaja kulud olid põhjendatud ja vajalikud. Siinkohal saab kohus arvesse võtta nii objektiivseid kui subjektiivseid asjaolusid, mis võisid lepingulise esindaja ajakulu menetluses mõjutada (nt menetlusdokumentide kattuvust, läbitud kohtuastmete arvu, asja keerukust, kohalduvate õigusaktide hulka, menetlusõiguste kuritarvitamist jne). Samas ei ole õige võtta põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu hindamisel arvesse asjaolu, kui oluline oli asja lahendus menetlusosaliste jaoks ja kas menetlusosaliste eetiline pale oli rikkumata. Kohus lähtub eeldusest, et advokaat kohtleb ülesande täitmisel kõiki isikuid võrdselt ja osutab õigusteenust kõikidele klientidele parimal võimalikul viisil. Seoses viimase kaebuse esitaja väitega märgib ringkonnakohus, et kohtul on kohustus lahendit põhjendada, mitte lahendis
kajastatud kohtu siseveendumust menetlusosalistel (TsMS § 5 lg 2).
tõendada.
Menetluses
on
tõendamise
kohustus
Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.