Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Kalev Kanni (Kann) (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) avaldus Piimandusühistult E-Piim teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-17842
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Kalev Kann (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU), esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Puudutatud isik Piimandusühistu E-Piim, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaadi abi SandraKristin Noot
Asja läbivaatamise kuupäev
21. november 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-17842 osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2016. a määruse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) taotluse esitada talle kõigi alates 1. augustist 2013 kuni tsiviilasjas nr 2-13-50793 tehtud kohtulahendi jõustumiseni toimunud Piimandusühistu E-Piim juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid ja otsused hiljemalt nädala jooksul arvates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-17842 osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2016. a määruse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus jättis rahuldamata Kalev Kanni (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) taotluse anda talle teavet selle kohta, kui palju on Piimandusühistu E-Piim või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusabile tsiviilasja nr 2-13-50793 menetluses.
3.Samuti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-17842 menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning Kalev Kannilt (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) Piimandusühistu E-Piim kasuks väljamõistmise osas.
4.Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-17842 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2016. a määruse tsiviilasjas nr 2-15-17842 osas, millega maakohus kohustas Piimandusühistu E-Piim juhatust andma Kalev Kannile (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) kõigi alates
1.augustist 2013 kuni 29. juulini 2015 toimunud Piimandusühistu E-Piim üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ning nende lisade ärakirjad ühe nädala jooksul arvates käesolevas asjas tehtud kohtumääruse jõustumisest.
6.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
7.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Kalev Kanni kontole.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kalev Kann (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU, avaldaja) esitas 26. novembril 2015 Pärnu Maakohtule avalduse Piimandusühistu E-Piim (puudutatud isik) vastu, milles palus kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest kõik puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute otsused ning juhatuse ja nõukogu otsused koos protokollidega alates 1. augustist 2013. Samuti palus avaldaja kohustada puudutatud isikut andma avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest kirjalikult teavet selle kohta, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusabile kohtueelses menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-50793. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. 23. märtsi 2016. a kohtuistungil täpsustas avaldaja oma nõuet ja palus esitada taotletud protokollid, mis on koostatud alates 1. augustist 2013 kuni tsiviilasjas nr 213-50793 lahendi jõustumiseni ehk ajal, mil avaldaja oli ühistust ebaseaduslikult välja arvatud.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku liige. Puudutatud isiku juhatus arvas avaldaja 9. juuli 2013. a otsusega ühistust välja ja luges tema liikmesuse lõppenuks alates 1. augustist 2013. Avaldaja vaidlustas enda puudutatud isikust väljaarvamise kohtus ja jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-50793 on väljaarvamise otsus tunnistatud kehtetuks. Menetluskulud jäeti selles tsiviilasjas puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas 30. septembril 2015 puudutatud isiku juhatusele kirjaliku taotluse teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks, põhjendades oma taotlust sellega, et ta soovib viia ennast kurssi sellega, mis on ühistus toimunud ajal, mil ta oli ebaseaduslikult välja arvatud. Samuti soovis avaldaja saada teada, kui palju kulutas puudutatud isik tema väljaarvamise üle peetud vaidluses õigusabile kohtueelselt ja kohtumenetluses. 27. oktoobril 2015 teatas puudutatud isiku juhatus avaldajale, et vastusega tegeldakse. 5. novembril 2015 sai avaldaja kutse 12. novembril 2015 toimuvale puudutatud isiku liikmete üldkoosolekule (üldkoosolek). Seejärel esitas avaldaja 6. novembril 2015 korduva
taotluse, milles palus vastata oma 30. septembri 2015. a kirjale. 10. novembril 2015 kell 16.31 saatis puudutatud isiku esindaja avaldajale kirja, kus oli märgitud, et tulenevalt tulundusühistuseaduse (TÜS) §-st 28 ei saa ühistu juhatus ilma seadust rikkumata avaldaja 30. septembri 2015. a taotlust rahuldada. 11. novembril 2015 saatis avaldaja puudutatud isikule uue taotluse, milles palus panna oma taotluse üldkoosolekule otsustamiseks. Avaldaja leidis, et see oli võimalik, kuna taotlus oli juhatusel olemas juba enne seda, kui ühistu liikmetele saadeti erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teated. Samuti taotles avaldaja, et juhatus edastaks üldkoosolekule tema
11.novembri 2015. a taotluse. 12. novembri 2015. a üldkoosolekul ei teinud juhatus kumbagi avaldaja taotlust teatavaks. Kuna puudutatud isik on keeldunud teabe andmisest ja dokumentide esitamisest ega ole avaldaja küsimusi pannud üldkoosolekul hääletusele, on avaldajal õigus taotleda teavet ja dokumente kohtu kaudu.
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või läbivaatamise korral rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik leidis, et selleks, et ühistu liige saaks esitada teabenõude kohtule, peab üldkoosolek olema esmalt teinud selle kohta otsuse. See eeldus on täitmata. Lisaks ei ole avaldaja selgitanud, miks ta soovib teavet ja dokumente saada. Avaldaja nõutud teave sisaldab ärisaladust ja selle avaldamine võib tekitada puudutatud isikule kahju. Avaldaja nõue ei ole selge, sest ei ole arusaadav, mis ajani ta soovib teavet saada. Teabeõigus saab hõlmata vaid olemasolevaid dokumente.
4.Pärnu Maakohus rahuldas 29. aprilli 2016. a määrusega avalduse osaliselt ja kohustas puudutatud isiku juhatust andma avaldajale kõigi alates 1. augustist 2013 kuni 29. juulini 2015 toimunud puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ning nende lisade ärakirjad ühe nädala jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale alates 1. augustist 2013 toimunud puudutatud isiku nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollid koos lisadega, samuti nõude kohustada puudutatud isikut andma avaldajale teavet, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusteenusele kohtueelses menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-50793, jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tulundusühistu liikmel TÜS § 28 lg 1 kohaselt õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve (TÜS § 28 lg 2). Põhikirjaga võib ette näha liikmete suurema teabeõiguse (TÜS § 28 lg 3). Ka puudutatud isiku põhikirja p 2.9.4 kohaselt on liikmel õigus saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ning p 2.9.6 kohaselt tutvuda dokumentidega, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. On tuvastatud, et avaldaja esitas 30. septembri 2015. a kirjas puudutatud isiku juhatusele muu hulgas taotluse dokumentidega tutvuda võimaldamiseks ja õigusabikulude kohta teabe saamiseks. Puudutatud isiku juhatus sai avaldaja taotlused 27. oktoobril 2015 kätte, kuid ei ole avaldajale soovitud teavet andnud ega dokumentidega tutvuda võimaldanud. Samuti on tuvastatud, et avaldaja esitas 11. novembril 2015 puudutatud isiku juhatusele taotluse, paludes, et juhatus esitaks tema
teabenõude üldkoosolekule. Üldkoosolek toimus 12. novembril 2015, kuid juhatus ei esitanud avaldaja taotlusi üldkoosolekule. Seega on juhatus keeldunud avaldajale küsitud teavet andmast ja dokumente esitamast. TÜS § 28 lg 4 kohaselt võib liige juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. TÜS § 51 lg 4 kohaselt peab üldkoosoleku protokoll olema liikmetele kättesaadav pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest. Igal ühistu liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Seega on avaldajal õigus tutvuda ühistu üldkoosoleku protokolliga ja saada protokolli või selle osa ärakirja ilma üldkoosoleku eelneva otsuseta ja puudutatud isik peab andma avaldajale kõigi taotletaval perioodil toimunud üldkoosolekute protokollide ja nende lisade ärakirjad. Kuna volinike koosolekule kohaldatakse üldkoosoleku kohta käivaid sätteid (TÜS § 54 lg 5), siis on avaldajal õigus saada ka volinike koosolekute protokollide ja nende lisade ärakirjad. Seadusest ega põhikirjast ei tulene puudutatud isiku kohustust teha nõukogu või juhatuse koosoleku protokollid liikmetele kättesaadavaks. Nende dokumentidega võib avaldaja tutvuda ainult üldkoosoleku otsusel. Eeltoodut arvestades on avaldaja nõue nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollide ning nende lisade saamiseks põhjendamatu. Lisaks on ühistu liikmel TÜS § 28 lg 3 kohaselt üldkoosoleku otsusel õigus nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollidega üksnes tutvuda, mitte aga nõuda nende ärakirju. Seega tuleb avaldaja vastav nõue jätta rahuldamata. Avaldaja soovis samuti saada teavet, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusteenusele tema väljaarvamise menetluses. See teave ei ole seotud puudutatud isiku sisulise tegevusega ja see puudutab ka Raidla Ellex Advokaadibürood. Kuna advokaadibürooga sõlmitud kliendileping on konfidentsiaalne, ei saa puudutatud isikut kohustada andma avaldajale teavet õigusabikulude kohta ja ka see nõue tuleb jätta rahuldamata.
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kohustada puudutatud isikut andma avaldajale viivitamatult kõigi alates
1.augustist 2013 kuni 29. juulini 2015 toimunud üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ning nende lisade ärakirjad, samuti kohustada puudutatud isikut andma avaldajale kõigi alates
1.augustist 2013 kuni 29. juulini 2015 toimunud puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid koos lisadega hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Alternatiivselt palus avaldaja kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda kõigi alates
1.augustist 2013 kuni 29. juulini 2015 toimunud puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollidega hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest, samuti kohustada puudutatud isikut andma avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul arvates lahendi jõustumisest kirjalikku teavet, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusabile kohtueelses menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-50793. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Maakohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustas avaldaja seetõttu, et leidis, et maakohus pidanuks
kohustama puudutatud isikut esitama talle üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollid ja otsused viivitamatult, mitte ühe nädala jooksul lahendi jõustumisest.
6.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. juuli 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 833 euro 18 sendi suurused menetluskulud ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt rahuldas maakohus avaldaja esimese taotluse määruse resolutsiooni p-s 1 just sellisena, nagu avaldaja taotles, ja seda pole põhjust muuta. Avaldaja on palunud, et juhul, kui seadus ei võimalda tal tutvuda ühistu juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ja otsustega ilma üldkoosoleku otsuseta, kohustaks kohus puudutatud isikut panema need küsimused üldkoosolekul hääletusele. Ringkonnakohus asus seisukohale, et avaldaja ei võinud esitada uut nõuet ja lisaks oli see küsimus puudutatud isiku 21. aprilli 2016. a korralisel üldkoosolekul juba arutlusel. Seal võeti vastu ka otsus ja avaldajal on võimalus üldkoosoleku otsus vaidlustada. Üldkoosolekul osales kirjaliku volikirja alusel avaldaja lepinguline esindaja, seega on üldkoosoleku otsuse sisu avaldajale teada. Maakohus leidis õigesti, et avaldajal ei ole õigust saada teada, kui palju kulutas puudutatud isik õigusabile tsiviilasjas nr 2-13-50793, sest see teave ei ole seotud ühistu majandustegevusega. Lisaks ei olnud üldkoosolek seda küsimust enne maakohtu lahendi tegemist arutanud. Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingust tulenev teave on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele. Maakohus kontrollis piisavalt puudutatud isiku lepinguliste esindajate volitusi ja need on seadusega kooskõlas. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määrust tühistada ega seda muuta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse osas, millega kohtud jätsid avalduse osaliselt rahuldamata, ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ja kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda ühe nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest kõigi puudutatud isiku üldkoosolekute, volinike koosolekute, juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ning nende ärakirjadega alates 1. augustist 2013. Lisaks soovib avaldaja saada teavet selle kohta, kui palju kulutas puudutatud isik õigusabile tsiviilasja nr 2-13-50793 menetluses. Menetluskulud palub avaldaja
jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt mõjutab tulundusühistu juhatuse ja nõukogu tegevus otseselt ühistu liikmete majanduslikke huve ning avaldajal peab olema võimalus tutvuda ühistu juhtimisega seotud dokumentidega. Puudutatud isiku põhikirja p 2.10.1 järgi on ühistu liige mh kohustatud täitma juhtorganite
otsuseid. Kui ühistu liige ei saa juhtorganite otsustega tutvuda, ei saa ta neid ka täita. Samuti on avaldajal õigus saada teavet temaga peetud õigusvaidlusele tehtud kulutuste kohta. Ühistu vara tekib mh liikmete osamaksudest ja seega on liikmel õigustatud huvi saada teada, kuidas tema panust kasutatakse. Avaldajal on põhjendatud huvi saada ülevaade kõnealustest õigusabikuludest, sest õigusvaidluse põhjustas puudutatud isiku seadusvastane tegevus ja sellega tekitati puudutatud isikule kahju. Advokaadibürooga sõlmitud lepingu tingimused peaksid olema üldkoosolekul läbi arutatud ja kuna praegu see nii ei ole, siis võib advokaadibürooga sõlmitud leping olla tühine. Üldkoosolek peab teadma, millistel tingimustel õigusabileping sõlmiti. Puudutatud isiku esindajal ei ole TÜS § 39 p 8 järgi volitust pidada avaldajaga õigusvaidlust. Kuigi avaldaja palus ringkonnakohtul kontrollida puudutatud isiku esindajate volitusi, ei teinud ringkonnakohus seda ning märkis üksnes lakooniliselt, et maakohus kontrollis puudutatud isikute lepinguliste esindajate volitusi piisavalt ja need on seadusega kooskõlas. Sellega rikkus ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg-t 1, mille kohaselt kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ega luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis ja igas kohtuastmes.
9.Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik esitas lisatõendina 21. aprilli 2016. a üldkoosoleku protokolli koos notari tähelepanekute aruandega ja märgib, et eelnimetatud üldkoosolekul on avaldaja esindaja juuresolekul tehtud teatavaks puudutatud isiku õigusabikulude suurus tsiviilasjas nr 2-13-50793. Seega on määruskaebus vähemalt selles osas põhjendamatu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu esiteks osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse esitada talle kõigi alates 1. augustist 2013 kuni tsiviilasjas nr 2-1350793 tehtud kohtulahendi jõustumiseni toimunud puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid ja otsused hiljemalt nädala jooksul arvates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest. Teiseks tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse anda talle teavet selle kohta, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusabile tsiviilasja nr 2-13-50793 menetluses. Kolmandaks tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmise osas. Asi tuleb tühistatud osas TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust andma avaldajale kõigi alates 1. augustist 2013 kuni 29. juulini 2015 toimunud puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide
ning nende lisade ärakirjad ühe nädala jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest, tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Asjas tuvastatud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt on avaldaja puudutatud isiku liige, kes arvati juhatuse otsusega ühistust välja, kuid kelle väljaarvamise otsus tunnistati hiljem jõustunud kohtuotsusega kehtetuks. Avaldaja soovib puudutatud isikult saada teavet ja on esitanud kolm taotlust: 1) kohustada puudutatud isikut esitama talle alates 1. augustist 2013 (ehk avaldaja väljaarvamisest) kuni 29. juulini 2015 (ehk tema väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni) toimunud üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollid ja otsused; 2) kohustada puudutatud isikut esitama talle alates 1. augustist 2013 kuni 29. juulini 2015 toimunud nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollid ja otsused; 3) kohustada puudutatud isikut andma talle kirjalikku teavet, kui palju kulutas ühistu õigusabile temaga peetud kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-13-50793. Maakohus rahuldas esimese taotluse ja jättis kaks ülejäänud taotlust rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
12.Kolleegium märgib esmalt, et avaldaja on Riigikohtule esitatud määruskaebuses esitanud vastuolulised taotlused - ühelt poolt palub avaldaja tühistada ringkonnakohtu määrus osas, milles kohtud jätsid tema avalduse rahuldamata, teisalt aga palub avaldaja kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale ka vaidlusaluse perioodi üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollid ning otsused. Kuna kohtud on avaldaja esimese taotluse rahuldanud ning ringkonnakohtu määrus on selles osas põhjendatud, siis ei ole ringkonnakohtu määruse selle osa tühistamiseks alust. Kassatsiooniastmes vaidlevad menetlusosalised seega selle üle, kas avaldajal kui tulundusühistu liikmel on õigus tutvuda ühistu juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ning otsustega ja kas avaldajal on õigus saada kirjalikku teavet temaga õigusvaidluse pidamiseks kulutatud rahasumma kohta.
13.Kolleegium käsitleb esmalt avaldaja taotlust tutvuda puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ning otsustega. Maakohus põhjendas juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ning otsustega tutvumise taotluse rahuldamata jätmist esiteks sellega, et ühistu liige võib nende dokumentidega tutvuda ainult juhul, kui üldkoosolek nii otsustab. Teiseks leidis maakohus, et ühistu liikmel on TÜS § 28 lg 3 kohaselt üldkoosoleku otsusel õigus nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollidega üksnes tutvuda, mitte aga nõuda nende ärakirju. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga.
14.TÜS § 28 lg 1 kohaselt on ühistu liikmel õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta ja lg 2 kohaselt on tal õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. TÜS § 28 lg 4 sätestab, et liige võib juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul
hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Kolleegium leiab, et see, et tulundusühistu liikmele peab vähemalt üldjuhul tagama õiguse tutvuda juhtorganite otsustega, tuleneb mh TsÜS § 38 lg-st 1, mille kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TÜS § 55 lg 1 kohaselt on juhatus tulundusühistu juhtorgan ja TÜS § 64 lg 1 järgi võib ühistul olla ka nõukogu. Sel juhul kohaldatakse TÜS § 64 lg 2 kohaselt nõukogu pädevusele ja tegevusele vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tulundusühistu liige on vähemalt üldjuhul huvitatud isikuks TsÜS § 38 lg 1 mõttes ja tal on üldjuhul kõigi ühistu juhtimistasandite otsuste vaidlustamise õigus ning sellest tulenevalt tuleb eeldada, et tal on ka juhtorganite otsustega tutvumise õigus. Samamoodi on tulundusühistuga õiguslikult sarnases osaühingus osanikel nii juhatuse kui ka nõukogu otsuste vaidlustamise õigus (vt nt äriseadustiku (ÄS) § 322 lg 6 koostoimes ÄS § 189 lg-ga 2, mille järgi saab osanik nõuda nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist) ja seega eelduslikult ka otsuseid sisaldavate dokumentidega tutvumise õigus. Samuti on kolleegium oma varasemas praktikas leidnud, et aktsiaseltsi aktsionäril on õigus vaidlustada aktsiaseltsi juhatuse otsust (vt Riigikohtu 8. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1106-10, p 13). Samasugune juhatuse otsuse vaidlustamise õigus on ka osaühingu osanikul. Osanikele, aktsionäridele ja liikmetele juhtorganite otsuste vaidlustamise õiguse andmise eesmärgiks on anda nimetatud isikutele kaudne õigus kontrollida juhtorganite otsuste seaduslikkust ja vajadusel sekkuda. Kuna ühistu liikmel on huvitatud isikuna õigus vaidlustada seadusega vastuolus olevaid juhtorganite otsuseid, siis peab tal vähemalt üldjuhul olema õigus nendega ka tutvuda. Seega peab eelduslikult ühistu igal liikmel olema õigus tutvuda kõigi juhtorganite otsustega ja vaid juhul, kui mingi teabe andmine võib ühistule kahju põhjustada, on põhjendatud liikme teabeõigust piirata. Samamoodi on see ka nt osaühingus (ÄS § 166 lg 2). Kolleegium märgib, et avaldaja on oma teabeõiguse põhjendamisel mh tuginenud puudutatud isiku põhikirja p-le 2.10.1, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja ja juhtorganite otsuseid. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel mh hindama ka viidatud põhikirjasätet ja selle mõju ühistu liikme teabeõigusele. Iseenesest on õige avaldaja määruskaebuse seisukoht, et ühistu juhtorganite otsuseid saab ühistu liige täita vaid siis, kui ta teab otsuste sisu.
15.Kuigi TÜS § 28 lg-d 2 ja 4 reguleerivad ühistu liikme teabeõigust mõnevõrra vastuoluliselt, tuleb neid õigusnorme kolleegiumi arvates mõista nii, et olukorras, kus seadus ei näe selgelt ette dokumendiga tutvumise õigust, peab liikmele tutvumisõiguse andmise üle esmalt otsustama ühistu liikmete üldkoosolek, kuid kui üldkoosolek keeldub võimaldamast liikmel dokumendiga tutvuda, on liikmel igal juhul õigus pöörduda hagita menetluses avaldusega kohtusse ja taotleda tutvumisõigust kohtu kaudu. Kohus saab teabenõude põhjendatuse hindamisel võtta seisukoha, kas dokumentidega tutvuda võimaldamine kahjustaks ühistu majanduslikke huve ja kui see ühistu majanduslikke huve ei kahjusta, siis on liikmel õigus dokumentidega tutvuda. TÜS § 28 lg 2 ei tähenda, et üldkoosolek saaks dokumentidega tutvuda keelamisel lähtuda mingitest muudest kaalutlustest kui ühistu majanduslike huvide kaitse.
Eeltoodust tulenevalt tuleb TÜS § 28 lg-t 2 ja lg-t 4 tõlgendada selliselt, et juhul, kui liige soovib tutvuda ühistu juhatuse või nõukogu koosolekute protokollidega ja otsustega, peab selles küsimuses kõigepealt otsuse tegema üldkoosolek. Kui üldkoosolek keeldub võimaldamast liikmel juhatuse või nõukogu koosolekute protokollidega tutvuda, siis on ühistu liikmel õigus pöörduda taotlusega kohtusse ja paluda, et kohus kohustaks ühistut võimaldama tal eelnimetatud dokumentidega tutvuda. Samasugune õigus on liikmel kolleegiumi arvates ka juhul, kui juhatus ei pane seda küsimust mõistliku aja jooksul üldkoosolekul hääletusele.
16.Kolleegium märgib, et iseenesest on õige kohtute seisukoht, et seadus ei näe ette ühistu liikme õigust saada nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollide ärakirju. Kuid see ei tähenda, et kohus saaks jätta avaldaja taotluse rahuldamata üksnes põhjendusega, et avaldaja on soovinud saada selliste dokumentide ärakirju, mille saamist seadus ette ei näe. Teabenõuet menetletakse TÜS § 28 lg 4 ja TsMS § 475 lg 2 järgi hagita menetluses ja selles menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega, vaid lahendab vaidluse, lähtudes avaldaja taotlustes väljendatud eesmärgist, ja teeb otsustused selliselt, nagu seadus seda võimaldab. Kui avaldaja soovib, et talle esitataks mingite dokumentide ärakirjad, kuid seadus näeb ette vaid dokumentidega tutvumise õiguse, saab kohus määrata, et ärakirjade andmise asemel võimaldatakse avaldajal dokumentidega tutvuda. Lisaks on avaldaja praeguses asjas palunud kohustada puudutatud isikut esitama talle juhatuse ja nõukogu koosoleku protokollid ja otsused, mitte aga väljastama nende ärakirjad. Avaldaja taotlusest ei nähtu, et ta oleks tingimata soovinud saada juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ärakirju, tema eesmärk on olnud tutvuda koosolekute protokollidega ja vastu võetud otsuste sisuga. Sellise taotluse saab kohus hagita menetluses rahuldada nii, et määrab kindlaks dokumentidega tutvumise aja, koha ja vajadusel ka täpsema korra.
17.Ringkonnakohus on määruses lisaks märkinud, et avaldaja ei saa taotleda juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollidega tutvumist ka põhjusel, et 21. aprillil 2016 toimunud ühistu korralisel üldkoosolekul on avaldaja taotlust juba arutanud ja selles küsimuses on otsus tehtud. Ringkonnakohtu seisukoha järgi on avaldajal selles olukorras võimalik kaitsta oma õigusi, esitades hagi üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et olukorras, kus tulundusühistu liige on soovinud saada ühistult teavet või tutvuda dokumentidega ja üldkoosolek on teabe andmist või dokumentide tutvumiseks esitamist arutanud ning TÜS § 28 lg 2 alusel keeldunud, peab avaldaja oma õiguste kaitseks tingimata pöörduma kohtu poole ja tuginema kas üldkoosoleku otsuse tühisusele või nõudma üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Olenemata teabe andmisest keelduva üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest, on ühistu liikmel õigus hagita menetluses esitatava avaldusega taotleda, et ühistu annaks talle teavet või võimaldaks tutvuda dokumentidega. Avaldaja võib teabe andmisest keelduva üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks tunnistamist nõuda eelkõige formaalsetele rikkumistele tuginedes (näiteks põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda). Seda, kas üldkoosolekul oli sisuliselt põhjust avaldajale teabe andmisest keelduda, hindab kohus aga eelkõige teabe taotlemiseks toimuvas hagita menetluses.
Puudutatud isik ei ole menetluses esile toonud asjaolusid, kuidas võiks juhatuse ja nõukogu koosolekute ptotokollide ning otsuste tutvumiseks esitamine kahjustada tema majanduslikke huve, ja ka kohtud ei ole selliseid asjaolusid tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtud jätnud põhjendamatult rahuldamata avaldaja taotluse kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale
1.augustist 2013 kuni 29. juulini 2015 toimunud puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid ning otsused. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse esitada talle puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu alates 1. augustist 2013 kuni tsiviilasjas nr 2-13-50793 tehtud kohtulahendi jõustumiseni toimunud koosolekute protokollid ja otsused.
18.Järgmiseks käsitleb kolleegium avaldaja taotlust anda talle teavet, kui palju kulutas ühistu raha õigusabile temaga peetud kohtuvaidluses. Maakohus põhjendas avaldaja taotluse rahuldamata jätmist sellega, et taotletav teave ei ole seotud ühistu sisulise tegevusega ja puudutab ka advokaadibürood, kellega sõlmitud kliendileping on konfidentsiaalne. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Kolleegium märgib, et vähemalt üldjuhul on ühistu liikmel õigus saada teavet ühistu tehtud kulutuste kohta. Kulud on osa andmetest, mille põhjal kujuneb majandusaasta aruanne ja seega on küsimuse esitamine ühistu kulutuste kohta vähemalt kaudselt küsimuse esitamine ühistu majandusaasta aruande kohta. Majandusaasta aruandega on igal ühistu liikmel õigus tutvuda (TÜS § 27) ja seega on igal liikmel õigus esitada selle kohta ka küsimusi. Õige on see, et advokaadibürooga sõlmitud kliendileping võib sisaldada konfidentsiaalset teavet, kuid avaldaja ei ole taotlenud, et talle esitataks advokaadibürooga sõlmitud kliendileping, vaid on soovinud saada kirjalikku teavet tema väljaarvamise üle peetud vaidluses õigusabile kulunud summa kohta. Kuna teabe taotlemise menetlus on hagita menetlus, milles kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotlustega (vt käesoleva määruse p 16), siis saab kohus avaldaja taotluse rahuldada mh selliselt, et kohustab puudutatud isikut avaldama õigusabile kulunud summa suuliselt üldkoosolekul (TÜS § 28 lg 1). Seega kui avaldaja on soovinud saada teavet kirjalikult, saab kohus rahuldada avalduse selliselt, et juhatust kohustatakse andma avaldajale teavet suulises vormis kliendilepingut esitamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ka osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse kohustada puudutatud isikut andma talle teavet, kui palju kulutas ühistu raha õigusabile temaga peetud kohtuvaidluses.
19.Puudutatud isik esitas koos määruskaebusega lisatõendi - puudutatud isiku 21. aprilli 2016. a üldkoosoleku protokolli koos notari tähelepanekute aruandega. Esmalt märgib kolleegium, et TsMS § 688 lg 5 järgi ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kassatsioonikohtuna ei ole Riigikohtul võimalik lisatõendeid vastu võtta ega neid hinnata. Kuna ringkonnakohus peab nimetatud tõendit hindama, siis tuleb see menetlusökonoomia
kaalutlustel jätta kohtutoimikusse. Kolleegium märgib, et üldjuhul lahendab ringkonnakohus asja maakohtus kogutud tõendite alusel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt hindab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendis hindamata tõendeid mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Asja materjalidest nähtuvalt toimus maakohtu istung 23. märtsil 2016 ja maakohus tegi lõpplahendiks oleva määruse 29. aprillil 2016. Seega ajal, mil toimus asja läbivaatamine maakohtus, ei olnud puudutatud isiku 21. aprilli 2016. a üldkoosoleku protokolli kui tõendit veel olemas. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt on apellatsioonikohtule siiski olnud teada, et 21. aprillil 2016 on toimunud puudutatud isiku üldkoosolek, kus avaldaja teabenõuet on arutatud ja selle kohta ka otsus tehtud (vt ringkonnakohtu määruse lk 7). Kohtutoimikus aga kõnealuse üldkoosoleku protokolli ei ole, selle on puudutatud isik esitanud alles kassatsiooniastmes. Kuna käesolev asi on hagita menetluse asi, siis oli kohtul, sh ringkonnakohtul hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja vajadusel koguda ka tõendeid või teha ettepanek tõendite esitamiseks (TsMS § 477 lg 7). Kolleegiumi arvates tulnuks ringkonnakohtul välja selgitada, millise sisuga otsus võeti puudutatud isiku 21. aprilli 2016. a üldkoosolekul vastu avaldaja teabenõude küsimuses. Seda välja selgitamata jättes on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi TsMS § 669 lg 2 mõttes ning see rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust.
20.Eeltoodud põhjustel tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule järgmistes osades: 1) osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse esitada talle puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid ja otsused; 2) osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse anda talle teavet selle kohta, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusabile tsiviilasja nr 2-13-50793 menetluses. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus välja selgitama, milline otsus võeti avaldaja taotluste kohta vastu 21. aprillil 2016 toimunud puudutatud isiku liikmete üldkoosolekul, ja sõltuvalt selle otsuse sisust otsustama, kas avaldaja teabenõue võib vähemalt osaliselt olla praeguseks rahuldatud. Kui puudutatud isik on avaldajale tema nõutud teavet mingis osas andnud, siis tuleb avaldus selles osas jätta rahuldamata. Kui aga teavet ei ole antud, siis tuleb otsustada teabe andmine, arvestades käesolevas määruses antud selgitustega TÜS § 28 kohaldamise kohta (vt käesoleva määruse p-d 1418).
21.Vastuseks määruskaebuse seisukohale, et praeguse kohtumenetluse pidamiseks pidanuks puudutatud isikule esindaja määrama üldkoosoleku otsusega, märgib kolleegium järgmist. TÜS § 39 p 8 järgi on üldkoosoleku pädevuses mh juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ühistu esindaja määramine. TÜS § 39 p 8 eesmärk on välistada huvide konflikt
olukorras, kus juhatuse liige peaks esindama kohtus ühistut kas tema endaga või mõne teise juhtorgani liikmega peetavas vaidluses. Selle sätte kohaselt ei ole ühistu liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine üldkoosoleku ainupädevuses. Avaldaja on viidanud ka sellele, et TÜS § 44 kohaselt ei või ühistu liige hääletada mh juhul, kui otsustatakse temaga õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses ühistu esindaja määramist. Kolleegium selgitab, et viidatud säte ei reguleeri esindusõiguse piirangut, vaid näeb üksnes ette liikme hääleõiguse piirangu olukorraks, kus üldkoosolekul on pandud hääletusele liikmega õigusvaidluse pidamise küsimus. Eeltoodu tõttu on ekslik avaldaja määruskaebuse seisukoht, et käesolevas tsiviilasjas saanuks puudutatud isikut esindada vaid üldkoosoleku määratud esindaja. Juhatusel kui puudutatud isiku esindusorganil (TÜS § 55 lg 1) oli õigus määrata praeguse asja menetluses puudutatud isikule esindaja.
22.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse kindlaks TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja uuel läbivaatamisel.
23.Avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.