Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

MENETLUSKULUD

Menetluskulud tsiviilasjas 2-16-19017 jätta 75% ulatuses PÜ E-Piim kanda ja 25% ulatuses PÄIVILA TALU kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-16-19017 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja PÄIVILA TALU FIE Kalev Kann kaudu on Piimandusühistu E-Piim liige. Hageja on esitanud kohtule hagi PÜ E-Piim vastu 17.06.2016 juhatuse otsuse nr 7 PÄIVILA TALU puudutavas osas ja 18.11.2016 üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes. Alternatiivselt taotleb hagega tunnistada kehtetuks PÄIVILA TALU PÜ-st E-Piim väljaarvamise aluseks olev PÜ E-Piim juhatuse 17.06.2016 otsus nr 7 PÄIVILA TALU puudutavas osas. Hageja sai 22.06.2016 ühistu liikme JM 20.06.2016 teate enda ühistust väljaarvamuse kohta, millega tema liikmelisus loeti lõppenuks alates 31.12.2016. Väljaaarvamist põhjendati väljaarvamisteates ühistu põhikirja p-dega 2.14.3, 2.14.7 ja 2.15 ning tulundusühistuseaduse (TÜS) § 16 lg 1 p-ga 1, § 16 lg-ga 2 ja § 20 lg-ga 2. Väljaarvamisteates on viidatud kostja juhatuse 17.06.2016 otsusele ja 21.04.2016 üldkoosoleku protokollile. Hageja esitas 17.07.2016 taotluse 21.04.2016 üldkoosoleku protokolli ja selle lisade ja juhatuse 17.06.2016 otsuse nr 7 väljastamiseks, mida hagejale ei väljastatud ja seda vaatamata eelnevalt kirjalikus vormis edastatud taotlusele, et K.Kann tuleb dokumentidele järele 18.07.2016 kell 15.00 ühistu asukohta. Kuivõrd hageja soovi tähtajaks ei täidetud, käis ta 18.07.2016 kostja asukohas sooviga nõutud dokumentidega tutvuda, mida talle ei võimaldatud ja selgitati, et kostja töötajal puudub pädevus nimetatud dokumente hagejale avaldada. Hageja esitas 21.07.2016 kaebuse üldkoosolekule enda ühistust väljaarvamise peale, lükates ümber temale esitatud süüdistused. 07.11.2016 sai hageja 04.11.2016 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate 18.11.2016 toimuva üldkoosoleku kohta. Hageja teavitas kostjat 11.11.2016 soovist tutvuda erakorralise üldkoosoleku materjalidega, kuid kostja juhatus takistas hagejat seda tegemast ning hagejal õnnestus see alles 16.11.2016, mis on ilmselge üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. 16.11.2016 üldkoosoleku materjalidega tutvumas käies selgus, et üldkoosoleku päevakorrapunktide 1-3 kohta mistahes materjal puudus, olemas olid vaid otsuste eelnõud päevakorrapunktide 2,3 ja 5 kohta, kokku 5 eelnõud. Ühistu erakorraline üldkoosolek toimus 18.11.2016. Kuigi nimetatud koosoleku päevakorrapunkti nr 5 alusel jäeti rahuldamata hageja kaebus kostja juhatuse 17.06.2016 otsusele, ei loetud üldkoosolekul ette kostja juhatuse p-i 7, hageja poolt üldkoosolekule esitatud kaebust, juhatuse seisukohta kaebuse suhtes ega üldse juhatuse motiive hageja väljaarvamiseks. Juhatuse liige JM sai päevakorrapunktide 13 juures sõna üle 2 tunni, kuid päevakorrapunkti 4 alguses otsustati päevakorraväliselt hääletada otsuse üle eraldada hageja ärakuulamiseks vaid 10 minutit ning tegelikult katkestati hageja, kui kulunud oli 9 minutit. Seejuures segati hagejat seisukohtade ettekandmisel totrate küsimustega ning tähelepanuväärne on J.M sekkumine selgitamaks hageja lepingulisele esindajale, miks tuleb üldkoosolek kiiresti ära lõpetada. Eraldi märkimist väärib kahel järjestikusel koosolekul (21.04.2016 ja 18.11.2016) aktiivse kõneisiku ühistu liikme AA tõsimeeli väljendatud seisukoht, et hageja ja tema esindaja tegelevad ahistamisega, mis on olemuselt sedavõrd vaimukas, et sellega seoses toimunud kahekõne väärib äramärkimist. Üldkoosoleku päevakorrapunktis 5 pandi ilma sisulist arutelu avamata hääletamisele otsuse projekt. Seejuures keeldus juhatus üldkoosolekule tutvustamast juhatuse seisukohta hageja kaebuse osas, samuti keeldus juhatus esitamast enne hääletamist üldkoosolekule juhatuse 17.06.2016 otsust, millega kaebaja ühistust välja arvati. Hageja esindaja palus, et juhatus annaks talle üle ühistu juhatuse 17.06.2016 otsuse üldkoosoleku toimumise päeval, kuid sellest keelduti ja lubati saata posti teel 21.11.2016. 23.11.2016 laekus hageja dokument pealkirjaga „Juhatuse protokolli nr 7 väljavõte koos lisaga“. Nimetatud dokument on hilisemalt koostatud ning sellel puuduvad kostja juhatuse liikme allkirjad. Hageja esitas 28.11.2016

2-16-19017 kostjale taotluse 18.11.2016 üldkoosoleku protokolli ja selle kõigi lisade ärakirjade, sh üldkoosoleku salvestuse, saamiseks. Kostja edastas 30.11.2016 e-kirjaga 28.11.2016 allkirjastatud üldkoosoleku protokolli lisadeta. Hageja saatis kostjale 01.12.2016 e-kirja, et soovib kell 11 samal päeval saada ühistu asukohas 18.11.2016 üldkoosoleku protokolli lisasid. Lisad anti üle üleandmis-vastuvõtu akti alusel, milleks olid üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri, esindajate volikirjad, osaliselt poolikud üldkoosolekul esitletud slaidid, helisalvestis, mida on moonutatud ja hageja poolt üldkoosolekul esitatud seisukohad väljaarvamise kohta koos lisadega. Hageja leiab, et ta ei ole rikkunud 20.06.2016 teates „Piimandusühistust E-Piim väljaarvamise kohta“ viidatud sätteid, nimetatud teade on motiveerimata, põhjendamata ning alusetu, mistõttu ei olnud kostjal alust nimetatud põhjustel hagejat ühistust välja heita. Kuigi kostja on hageja väljaarvamisteates ühistust leidnud, et hageja on kahjustanud ühistu mainet ja viitab „Võrumaa Teatajas“ 14.04.2016 ilmunud artiklile, ei ole kirjutanud hageja seda artiklit, selle kirjutas ajakirjanik, kes ei arvestanud hageja saadetud ja punaseks tehtud parandustega. Seonduvalt kohtuvaidlusega leiab hageja, et ei ole andnud „Võrumaa Teatajale“ nõusolekut kohtumenetlusele viitamiseks. Samuti on oluline märkida, et kui hageja ja kostja vahel on peetud mitu kohtuvaidlust, kus hageja hinnagul on ühistu teda ebaõiglaselt kohelnud, siis sellest rääkimine ei ole kindlasti ühistu halvustamine või ühistu maine kahjustamine, eriti olukorras, kus kohtud on seni kas täielikult või osaliselt hageja nõuded rahuldanud. VÕS § 1047 lg-s 1 sätestab õigusvastase tegevuse, millega on võimalik isiku õigusi rikkuda, kuid hageja ei ole käesoleval juhul ühtegi sättes nimetatud põhimõtet rikkunud. Kohtumenetlus on olnud avalik ning nimetatud asjaolude kajastamine ei saa olla kostja mainet kahjustav. Teiseks ei ole artikli autoriks hageja, vaid selleks on TS. „Võrumaa Teatajas“ ilmunu selle kohta, et hageja süüdistab muu hulgas ettevõtet suuremate eelistamises väiksemate ees ja kõlbmatus konkurentsis, siis hageja ei andnud ajalehele nõusolekut sellisel viisil ja kontekstis väite avaldamiseks. Samuti ei ole tegemist mitte tsitaadiga, vaid ajakirjandusliku tõlgendusega. Samas ei ole hageja valeväiteid esitanud ning suurtootjatel on väiksemate ees eelis ning kostja juhatus ei ole mitte midagi teinud selleks, et antud olukorda lahendada. Ka ei ole õige JM väide, et Eesti keskmine piimaliitri hind oli märtsis 19 senti liitrilt. Seega ei ole hageja valeinfot „Võrumaa Teataja“ ajakirjanikule esitanud. J.M on väljaarvamisteates esitanud väite, et hageja poolt esitatud väide: kvaliteedi määramine ei tohiks olla töötleja käes“ on eksitav ja ühistut halvustav, kuid artikli vastavas osas ei ole kordagi viidatud kostjale ning hageja avaldas nimetatud osas oma arvamust üldise olukorra kohta Eesti seadusandluses. Teiseks ei saa ühistu tunda ennast halvustunult, sest ühistus pole ainsatki töötajat ja ühistu ei ole töötleja. Väljaarvamisteates on J.M selgitanud, et väiksetele kirjutatakse tema (K.Kanni) sõnul näiteks suuremad tarnspordikulud või määratakse oma äranägemise järgi piimale madalam kvaliteediklass“ on väär ja äärmiselt negatiivne ühistu suhtes. Hageja leiab, et selles artikli lõigus puuduvad viited ühistule. Kui piimakogused on väiksemad, on koguse mõistes piima transpordikulud suuremad, mistõttu on suurtootjad, kes müüvad korraga rohkem piima, paremates tingimustes. J.M väide kvaliteediklassi kohta oleks õige, kui kõiki piimatootjaid koheldaks sama kvaliteediga piima müügil ühetaoliselt. Samas olenemata asjaolust, et artiklis olev selgitus on esitatud umbisikuliselt, on oluline märkida, et hagejal on praktiliselt võimatu saavutada väiketootjana piima kvaliteediklassi Juustupiim. Seetõttu on ka väide, et kõrgemate näitajatega piima müügist saadud tulu on väiksem kui Juustupiimal, iseenesest õige. Oluline on märkida, et ajakirjanduses välja öeldud piimandusega seotud mõtteavaldused ei saa olla aluseks isiku ühistust väljaarvamiseks. Väljaaaarvamisteates viidatud asjaolu, et J.K on 21.04.2016 üldkoosolekul kinnitanud, et ta kirjutas kaebekirja ühistu juhatusele PÄIVILA TALU väljaarvamise osas ise koos A.S, ei tähenda iseenesest seda, et see nii ka oli. Hageja ei nõustu ka väljaarvamisteates avaldatud J.M seisukohaga, et hageja esindaja õiguslik käsitlus tulundusühistuseaduse rakendamise kohta rikub ühistu mainet. Mis puudutab väljaarvamise alusena toodud hageja esindajale Alar Eichele omistatud erinevatele tsitaatidele 21.04.2016 üldkoosolekul, siis

2-16-19017 nimetatud väited on eksitavad ja moonutatud, kontekstist välja rebitud või pole neid kunagi öeldud. Jääb arusaamatuks, kuidas saab lugeda Alar Eiche poolt ühistu 21.04.2016 üldkoosolekul esitatud väiteid hageja poolt ühistu mainet kahjustavaiks, kuivõrd TÜS § 1 sätestab, et tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad. Seetõttu ei saa ühistu üldkoosolekul esitatud küsimusi ja peetud diskussiooni lugeda ühistust kahjustavaks. Hagejale jääb arusaamatuks ka väide väljaarvamisteates, et ühistu tegevuse oluline takistamine (põhikirja p 2.14.3) väljendub kokkuvõtvalt selles, et hageja ja/või tema lepinguline esindaja esitavad ühistu erinevatel koosolekutel provotseerivaid küsimusi, toovad teadlikult ja pahatahtlikult esile näilikke probleeme eesmärgiga luua teistes ühistu liikmetes ühistu juhtorganite tegevuse ja ühistu juhtimise osas äärmiselt negatiivne ja salalik kuvand. Selles osas on kohus juba oma seisukoha tsiviilasjas nr 2-13-50793 andnud. Hageja leiab, et selgusetuks jääb väljaarvamisteates, mida peab J.M hageja majanduslikuks huviks ja väärtushinnanguteks, mis ei ole ilmselgelt kooskõlas ühistu huvide ja väärtushinnangutega. Lõppkokkuvõttes jääb hagejale käsitamatuks kostja konstanteering, et väljaarvamisteates nimetatud loetelu hageja ühistust väljaarvamisel ei ole ühelgi juhul ammendav. Lisaks eeltoodud selgitustele ei ole kostja käsitlenud õiguspäraselt hageja kaebust üldkoosolekul, rikkudes üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korda. Nimelt üldkoosoleku kokkukutsumise teates väljatoodud päevakorra p 2 nägi ette ülevaate andmise ettevalmistusest suurprojekti elluviimiseks koostöös partneritega, kuid nimetatud punkti all võeti vastu 2 otsust. Ka päevakorrapunkt 3 ei olnud sisustatud üksnes ülevaate andmisega. Päevakorrpunktist nr 4 kinni ei peetud, kuna tegelikkuses 21.07.2016 esitatud kaebust ette ei kantud ega sellest lühikokkuvõtet ei tehtud. Samuti ei kandnud ka hageja esindaja kaebust ette, vaid kandis ette seisukohad. Protokoll ei kajasta tegelikke asjade käiku ning protokolli lisas puudub kõige olulisem dokument, so Päivila Talu kaebus üldkoosolekule ja lisatud on vaid 18.11.2016 allkirjastatud hageja seisukohad. Muuhulgas muudeti päevakorrapunkti 4 all üldkoosoleku otsust nr 1 (üldkoosoleku päevakorra kinnitamine) ning anti hagejale õigus sõna võtta üksnes 10 minutit. Seejuures ei pandud hääletusele otsuse punkti 1 muutmist, millega ei oldud piiratud ettekannate aega. Päevakorrapunktis 5 oli ette nähtud Päivila Talu ühistust väljaarvamise peale esitatud kaebuse läbivaatamine, mis tegelikkuses ei toimunud. Ka ei kantud nimetatud punkti all ette ühistu juhatuse 17.06.2016 protokollise otsuse punkti 12 ega selle lisaks olevaid kaalutlusi. Kuigi kostja juhatus tegi ettepaneku panna hääletusele otsus väljastada Päivila Talule väljavõte ühistu juhatuse 17.06.2016 koosolekul vastuvõetud protokollisest otsusest nr 7 otsuse p 12 koos selle lahutamatuks lisaks olevate juhatuse kaalutlustega ning üldkoosolek võttis nimetatud otsuse ka vastu, ei avaldatud nimetatud juhatuse otsust üldkoosolekule, vaid juhatus lubas juhatuse otsuse saata tähitud postiga alles 21.11.2016. Seega ei arutatud ka päevakorras punkti 5 all väljatoodud küsimusi, vaid hageja väljaarvamine pandi hääletusele ühistu juhatuse poolt kohapeal loodud negaiivses toonis ja juhatusele sobilikul viisil. ÄS §-st 1721 tuleneb, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõuded, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Sama on sätestatud TÜS §s 42. Eeltoodust lähtudes on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel tühine kogu üldkoosoleku päevakord, mis tähendab omakorda, et kostjal ei olnud sisuliselt õigust üldkoosolekut sellisel kujul läbi viia ja sellel otsuseid vastu võtta. Ka ei olnud tagatud hagejale ärakuulamisõigus. Üldkoosolekul ei kantud ette põhjendusi, miks hageja ühistust välja arvatakse. Samuti ei kantud ette hageja kaebust ning piirati hageja seisukohtade esitamise aega. Väljaarvamine ei toimunud ka materaalselt õiguspäraselt, kuna kostja keeldus enne üldkoosolekut juhatuse 17.06.2016 otsust hagejale näitamast.

2-16-19017

07.05.2018 toimunud kohtuistungil on hageja hagist osaliselt loobunud. Hageja taotleb tunnistada kehtetuks tema väljaarvamise aluseks olev PÜ E-Piim juhatuse 17.06.2016 otsus nr 7 PÄIVILA TALU puudutavas osas ja alternatiivselt tühistada eelpoolnimetatud juhatuse otsus hagejat puudutavas osas. Samuti taotleb hageja tunnistada kehtetuks PÜ E-Piim 18.11.2016 üldkoosoleku otsus osas, millega jäeti rahuldamata PÄIVILA TALU kaebus PÜ E-Piim juhatuse 17.06.2016 otsuse nr 7 kehtetuks tunnistamiseks PÄIVILA TALU puudutavas osas ning alternatiivselt tühistada 18.11.2016 üldkoosoleku otsus PÄIVILA TALU puudutavas osas. Muus osas hageja oma nõuetest (üldkoosoleku otsuste nr 1-5 vaidlustamine) loobub, kuid jääb varem esitatud vastuväidete juurde, mis puudutavad 18.11.2016 vastuvõetud üldkoosoleku otsuseid nr 6 ja 7. Kostja vastuväited Ühistu juhatuse 17.06.2016 protokollilise otsuse (protokoll 7) p 12 kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Hageja ei selgita, milles seisneb juhatuse otsuse vastuolu põhikirja või seadusega või kuidas see annab kellelegi eeliseid. Hageja tutvumine juhatuse 17.06.2016 otsuse p-ga 12 ei olnud ühistu poolt kuidagi takistatud. Nimelt TÜS § 28 lg 2 kohaselt on liikmel õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. Nimetatud küsimuse pani üldkoosolek hääletamisele 18.11.2016 üldkoosolekul üldkoosoleku otsusena nr 7 ning seega tekkis ühistul õigus juhatuse otsuse väljastamiseks alles üldkoosoleku otsuse nr 7 vastuvõtmisega. Isegi juhul, kui ühistu juhatuse 17.06.2016 otsuse punkti 12 kehtetuks tunnistamiseks leidub mõni materiaalõiguslik alus, ei ole eeldused igal juhul täidetud. Kostja leiab, et hageja vastuväited ühistust väljaarvamise osas on põhjendamatud ning eksitavad. Vastavalt ühistu põhikirja p-le 2.14.3 võib juhatuse liikme ühistust välja arvata, kui liige tekitab ühistule olulist kahju või kahjustab ühistu huvisid või mainet või oluliselt takistab ühistu tegevust. Ühistu põhikirja p 2.14.7 kohaselt võib liikme ühistust välja arvata, kui esinevad muud mõjuvad põhjused liikme väljaarvamiseks. Juhatus tõi 20.06.2016 väljaarvamisteates esile põhjendusi, millega on hageja ühistust väljaarvamine põhjendatud. Kostja hinnangul on tähtis hinnata hageja käitumist kogumis. „Võrumaa Teatajas“ 14.04.2016 ilmunud artikli „Rõuge Päivila talu tootja käib E-Piimaga kohut“ osas väidab hageja, et ta ei ole oma nõusolekut artikli avaldamiseks andnud, kuid kostja sellega ei nõustu. Ka ei nõustu kostja hageja väitega selle kohta nagu ettevõte eelistaks suuremaid piimatootjaid väiksemate ees ja kõlvatus konkurentsis. Kostja selgitab, et ühistul puudub eraldi seisev hageja poolt viidatud Juustupiima müügileping ning kõigi ühistu liikmetega on sõlmitud ühesugused piima müügilepingud ning nende lisaks olevad tüüptingimused ning kõigile kehtib lepingus sisalduv konfidentsiaalsusnõue. Õige ei ole hageja väide, justkui ühistu kohtleb oma liikmeid ebavõrdselt (võrreldes teiste piima kokkuostjatega või ühistusiseselt). Hageja hinnangul ei ole võimalik väljaarvamisteates toodud väitest „kvaliteedi määramine ei tohiks olla töötleja käes“ lugeda seost ühistuga, kuid kostja sellega ei nõustu, ka ei nõustu kostja hageja seisukohaga, et artiklis väljendatust saab välja lugeda üksnes seda, et suure koguse piima müüjate transpordikulu on madalam kui väiksema koguse piima müüjate tulu. Samuti lükkab kostja ümber hageja väiteid ühistu nõukogu liiget S.K puudutavas osas ning vaidleb vastu hageja seisukohale, et ühistu üldkoosolekul on õigus otsustada igasuguse õigusvaidluse pidamise üle. Selline hageja tõlgendus ei vasta seadusandja tahtele. Põhjendatud ei ole hageja väited hageja lepingulise esindaja 21.04.2016 üldkoosolekul öeldud tsitaatide moonutamise osas, samuti hageja etteheited tsiviilasja nr 2-13-50793 menetluskulude suuruse osas. Esitades ühistu liikmete ees väiteid, et ühistu õigusabikulud olid 80 000 eurot olukorras, kus tegelikult ei ole see tõene, jätab ühistust liikmete ees halva mulje. Kostja leiab, et hageja ja tema esindaja ilmselgelt kiuslike ning etteregistreerimata mitmete küsimuste esitamine ning provotseerivad teemapüstitused venitavad üldkoosoleku planeeritud aega pikemaks ning see takistab teiste liikmete elukorraldust oluliselt. Samuti algatatakse põhjendamatult kohtuvaidlusi muuhulgas selleks, et tekitada ühistule tööd juurde. Kui hageja ei esitaks meedia

2-16-19017 vahendusel kostjat mustavaid väiteid, ei peaks ka sellega täiendavalt tegelema oma põhiülesannete kõrval. Kostja põhikirja p 2.14.7 kohaselt võib liikme ühistu välja arvata, kui esinevad muud mõjuvad põhjused liikme väljaarvamiseks. Põhikiri ei täpsusta, mida tuleks eeskätt pidada silmas „muu mõjuva põhjuse all“, mistõttu on kostja selle mõiste sisustanud asjaoludega, mis annavad koosmõjus aluse hageja ühistust väljaarvamiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et alusetu on hageja väide, justkui juhatuse 17.06.2016 otsuse p-ga 12 taunitakse ühistu liikme kriitilist arvamust ühistu organi suhtes. Olukorras, kus ühistu liige on algatanud ühistu vastu käesoleva seisuga neli kohtumenetlust ning järjepidevalt kahjustanud ühistu mainet, tekib õigustatud küsimus, kas hageja eesmärk seisneb ühistu kooskõlastatud majandustegevuse toetamises või pelgalt ühistu efektiivse toimimise kahjustamises. Hageja heidab kostjale ette ühistu 18.11.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, kuid kostja märgib, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei kujuta endast üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise alust TÜS § 52 lg 1 mõistes. Hageja ei ole välja toonud ühtegi muud alust, mis oleksid võimaldanud järeldada, et 18.11.2016 üldkoosoleku otsused on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Hagejal puudub otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õigus, kuna TÜS § 52 lg-st 3 tulenevalt võib ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Protokollist nähtub vaid kaks vastuväidet otsuse nr 2 ja nr 4 osas. Üldkoosolekul otsuste nr 2 ja nr 4 vaidlustamise õigus puudub hagejal ka üldkoosolekul esitatud vastuväidetest sõltumata. Vastuväidetest ei selgu, milles väljendub otsuste eelnõu vastuolu päevakorraga. Hagejale tagati 18.11.2016 üldkoosolekul ärakuulamisõigus ning kostja märgib, et ärakuulamisõiguse tagamata jätmine ei ole üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise alus TÜS § 52 lg 1 mõttes. Eeltoodust sõltumata on ühistu nõuetekohaselt võimaldanud avaldada hageja esindajal üldkoosoleku päevakorrapunkti 4 osas oma seisukoht. Üldkoosolekul pandi korraldusliku otsusena nr 6 hääletamisele hageja ettekandeks antav aeg, millele hageja esindajal vastuväiteid ei olnud ning ka ükski ühistu liige ei hääletanud otsuse nr 6 vastu. Seega ei väljendanud hageja enne ettekande tegemist mingil viisil enda tahet juhatuse poolt antud aja pikendamiseks. Alusetu on hageja väide, justkui pidanuks juhatus võimaldama tal kanda ette nii kaebuse kui seisukohad, kuna üldkoosoleku päevakorrapunkt 4 nägi ette üksnes Kalev Kann`i seisukohtade ärakuulamise. Protokollist nähtuvalt võimaldas ühistu hageja esindajal ettekandega jätkata ka pärast 10 minuti möödumist ning hageja jõudis lugeda ette pea kõik seisukohtade punktid. Hageja leiab, et ühistu juhatus pidanuks üldkoosolekul ette kandma juhatuse 17.06.2016 otsuse punkti 12 ja selle lisaks olevad kaalutlused, kuid nimetatud kohustust ei tulene juhatusele üheski seaduse sättest ega üldkoosoleku päevakorrapunktist. Hageja heidab ühistule ette üldkoosoleku päevakorra muutmist sellest ühistu liikmeid eelnevalt teavitamata, kuid ühistu ei ole üldkoosolekul päevakorda muutnud ega lisanud päevakorda otsuste eelnõusid sellest liikmetele eelnevalt teavitamata. Päevakorras välja toomata otsused (nr 1, 5 ja 6) kandsid korralduslikku iseloomu TÜS § 401 lg 6 mõistes, seega ei lasunud ühistul ka kohustust olematutest muudatustest teavitada. Hageja hinnangul seisneb ühistu 18.11.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine päevakorrapunktide pealkirjade mittevastavuses üldkoosolekul vastuvõetud otsuste sisuga, kuid päevakorrapunkt ja otsuse eelnõu on erinevad mõisted. Viidatud mõistete samastamine eesmärgiga põhjendada üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist on lubamatu. Kostja on hagejale 01.12.2016 üle andnud kõik TÜS § 51 lg-s 3 nimetatud dokumendid ning nende kättesaamist on hageja ka kinnitanud. Kuigi seadus ei näe ette muude dokumentide esitamist, edastas kostja hagejale muuhulgas üldkoosoleku otsuste nr 4 ja 5 helisalvestise ja üldkoosolekul kasututatud slaidid. Põhjendamatu on hageja seisukoht, justkui kostja oleks jätnud edastamata 18.11.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsused. TÜS § 51 lg 1 p 5 kohaselt sisalduvad üldkoosolekul vastuvõetud otsused üldkoosoleku protokollis. Hageja väide, justkui talle edastatud üldkoosoleku dokumendid ei vasta tegelikkusele, on põhjendamatu. Hageja ei ole hagis välja toonud ühtegi asjaolu, mis seaks üldkoosoleku protokolli ja selle lisade autentsuse kahtluse alla. Kostja võtab omaks üksnes ühe vormilise eksimuse, mis puudutab 18.11.2016 protokolli lisa 4, kus nimetatud „Päivila Talu kaebus nr 1-6/955 ja

2-16-19017 sellele lisatud kirjavahetus“ all on tegelikult hageja 18.11.2016 seisukohad nr 1-6/1560, mille hageja esitas protokolli lisaks üldkoosolekul kohapeal. Seega on üldkoosoleku protokolli lisa 4 pealkiri kogemata ekslik. Seevastu hageja 21.07.2016 kaebus nr 1-6/955 (hagi lisa 11) ei ole lisatud 18.11.2016 üldkoosolekul lisana, vaid sellega oli võimalik kõigil liikmetel tutvuda enne üldkoosoleku toimumist. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Seda, kas ühistu huvi võib olla kahjustatud, ei saa hinnata mitte juhatuse subjektiivse arvamuse alusel, vaid tuleb kaaluda objektiivsete asjaolude seisukohalt. Vastuseks kostja kirjeldusele, mis puudutab 18.11.2016 üldkoosolekule eelnevat aega, leiab hageja, et juhatuse heakskiidul toimunud üldkoosoleku materjalidega tutvumise takistamist saab ühemõtteliselt kvalifitseerida liikme õiguste rikkumisena. Kui hageja on osutanud õigustatud kriitikat, siis pole loogiline, et see saab samal ajal olla põhjus tema väljaarvamiseks ühistust. Kostja käsitlus vastuväidete esitamise kohta üldkoosolekul ei ole aktsepteeritav. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega selle kohta, et enne otsuse vastuvõtmist ei saa vastuväidet esitada, kuna sellisel juhul kaotaks koosolek kui protsess ühise eesmärgi nimel oma mõtte. TÜS § 52 lg 3 ls 2 sätesta, et vastuväide peab olema esitatud vastuvõetud otsusele, vaid seaduses on kirjas, et ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite. Hageja osales ühistu koosolekul ning esitas vastuväiteid. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et ühistul tekkis õigus väljastada hagejale juhatuse 17.06.2016 otsuse p 12 alles pärast 18.11.2016 üldkoosolekut, kuna kostja käsitlusest saab järeldada, et ühistu liikmed hääletasid koosolekul otsuse osas, mida nad polnud näinud enne koosolekut, koosoleku ajal ning millega võis tutvuda alles peale koosolekut. Kostja vastuväited hageja täiendavatele seisukohtadele Kostja jääb seisukohale, et hageja ei ole esitanud TÜS § 52 lg 3 ls 2 mõttes korrektset ja selget vastuväidet üldkoosolekul vastuvõetud otsustele ning seetõttu ei ole hagejal kui üldkoosolekul osalenud isikul õigus nõuda vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Lisaks märgib kostja, et vastuväitena ei ole käsitletav ka lihtsalt otsuse vastu hääletamine. Juhul, kui kohus leiab, et hageja esitas üldkoosolekul otsuste 2, 4 ja 7 osas TÜS § 52 lg 2 ls 2 kohaselt nõuetekohaselt vastuväited, ei ole need vastuväited põhjendatud ega too kaasa otsuste kehtetuks tunnistamist. Vastuvõetud otsuste nr 2 ja 4 osas leiab kostja, et otsuste projektid ei olnud vastuolus üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldatud päevakorra punktidega. Pealegi päevakord ei pea sisaldama otsuse eelnõusid. Tähtis on see, et otsuste eelnõud ja vastuvõetud otsused oleksid samad ning et ühistu liikmetel oli võimalus enne üldkoosoleku toimumist otsuste eelnõudega tutvuda. Õige ei ole hageja etteheide, et üldkoosolek otsustas väljastada hagejale väljavõtte juhatuse otsusest olukorras, kus üldkoosolek ei olnud informeeritud. Kui kohus leiab, et juhatuse 17.06.2016 otsuses ja otsuse lisadeks olevates kaalutlustes toodud asjaolud ei ole piisavad hageja ühistust väljaarvamiseks põhikirja p 2.14.3 mõlemal alusel, oli hageja väljaarvamine igal juhul põhjendatud põhikirja p-le 2.14.7 tuginedes, kuna kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes esines „muu mõjuv põhjus liikme väljaarvamiseks“, mis seisneb muuhulgas selles, et kostja üldkoosolek on tänaseks vähemalt kahel korral väljendanud tahet hageja ühistust välja arvata (18.11.2016 97,9%-lise kohalolijate poolthäälteenamusega). Kostja meelest on tähtis see, et ühistu kõrgeim organ, üldkoosolek, on hageja liikmelisuse osas väljendanud oma seisukohta selgelt ja ühemõtteliselt – hagejat ei soovita tema käitumise ja tegude pärast ühistu liikmeks. Hageja väljaarvamist tema pahatahtliku ja ühistuvastase käitumisega on pidanud põhjendatuks ka kostja nõukogu oma 31.05.2016 koosolekul. „Muu mõjuv põhjus liikme väljaarvamiseks“ saab olla ka hea usu põhimõtte rikkumine TsÜS § 32 järgi.

2-16-19017

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2-16-19017 saja liikme, ja ühel liikmetest on käsil kohtuvaidlus, ei saa kuidagi lugejas tekitada arvamust, et ühistuga ei ole võimalik muul moel suhelda. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et olukorras, kus kohtumenetluses peetud kohtuvaidlused on seni lahenenud jõustunud kohtuotsustega hageja kasuks, ei ole nendest rääkimine käsitletav ühistu halvustamise või tema maine kahjustamisena. Kohtumenetlus on olnud avalik ning nimetatud asjaolu kajastamine ei saa olla kostja mainet kahjustav. Tsiviilasja nr 2-15-17842 puutuvalt on väljaarvamisteates märkimata, et kohus kohustas 29.04.2016 määrusega kostja juhatust andma hagejale kõigi alates 01.08.2013 kuni 29.07.2015 toimunud kostja üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollid ja nende lisad, mis võib tekitada kahtlust, et ühistu liikmed ei oma täielikku informatsiooni poolte vahelistest kohtuvaidlustest. Ka tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 1 ei ole hageja õigusvastaselt käitunud. Ajaleheartiklist nähtub nagu süüdistaks hageja kostjat suurtootjate eelistamises väiksemate ees ning kõlvatus konkurentsis. Tegemist ei ole kohtu arvates mitte hageja tsitaadiga, vaid ajakirjaniku tõlgendusega, mis ei saaks olla aluseks hageja väljaarvamisele. Vaidlust ei ole selles, et hageja on juba pikka aega soovinud selgust ühistu liikmetele piimahinna kujunemisel. Kostja on selgitanud, et kohtleb kõiki ühistu liikmeid võrdselt ning vastavalt sõlmitud piima müügilepingule (kd 2, tl 181) ja tüüptingimustele (kd 5, tl 118-127). Hageja leiab, et seni, kuni võetakse välja konfidentsiaalsusnõue tüüptingimustest ühistu liikme jaoks, ei ole võimalik avalikustada ühistu liikmete seas kõiki sõlmitud lepingud, saada aru, mida tähendab tüüptingimustes juhatusele antud voli muuta poolte kokkuleppel lepingut tüüptingimusi muutmata ja tagada, et ühistu liikmeid koheldakse võrdsete tingimuste olemasolul võrdselt. Muuhulgas on ühistu müügilepingu tüüptingimuste lisas 1 selgitanud, et ühistu juhatus saab Juustupiimale lisada juhatuse otsusega kuni 10% lisatulu, kuid konfidentsiaalsusnõude tõttu ei ole võimalik täpsemalt teada, kas see nii on ja keda see puudutab. Hageja seisukohta toetab „Maalehes“ 12.04.2018 ilmunud artikkel, kus erialaspetsialist A.Samarüütel on välja toonud ühistu piimahindade erinevuse (kd 5, tl 87-92). Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla A.Samarüütli poolt väidetu, jääb selgusetuks, miks ta peaks ühistut alusetult arvustama. Ka ei ole teada, et PÜ E-Piim oleks viimatinimetatud artikli osas esitanud vastulauset. Iseenesest ei ole vaidlust, et tootjatele tasutakse toodetud piima eest vastavalt piima kvaliteedile (vastavalt põllumajandusministri 30.07.2008 määrusele nr 79), kuid kõnealuses artiklis osundab hageja vajadusele määrata toorpiima kvaliteediklassid sertifitseeritud labori, mitte tootja (nende hulgas EPiim) poolt, viidates üldisele olukorrale Eesti seadusandluses ning kohtu arvates ei ole põhjendatud selle arvamuse esitamine kostja maine kahjustamisena. Hageja on selgitanud, et tema ettepanek on olnud, et piima kvaliteediklassi võiks määrata sõltumatu organisatsioon, et ei tekiks võimalikku huvide konflikti. Seega on hageja algatanud diskussiooni, kuidas parandada olukorda Eesti piimanduses. Veel on kostja leidnud, et hageja on näidanud ühistu poolt väiketootjale makstava keskmise liitri hinnana ebaõiget hinda (19 senti) võrreldes Eesti keskmisega, kuna Eesti Statistikaameti andmetel oli 2016 märtsikuu keskmiseks 1 liitri hinnaks 23,54 eurot ning seega ei ole tõene, et piima liitri keskmine hind oli kostjal märtsis 19 senti. PÜ E-Piim infokirjast nr 102 nähtuvad järgmised piimahinnad: juustupiim-0,230; eliit sort- 0,210; kõrgem sort-0,210, I sort-0,150; II sort-0,06 ja sorditu-0,06 eurot (kd 2 tl 184), mis annavad aluse järeldada, et hageja poolt nimetatud keskmine piimahind on reaalne. Artiklist nähtub hageja poolt nimetatud keskmine piima hind, mitte juustupiima hind nagu kostja on osundanud. Hageja on esitanud 18.11.2016 üldkoosoleku stenogrammi, millest nähtub, et J M on ise 18.11.2016 üldkoosolekul tunnistanud, et ei ole suutnud maksta kogu aeg kõrgeimat piimahinda. Kostja on leidnud, et hageja väide selle kohta nagu kirjutataks väikestele suuremad transpordikulud, on väär ja äärmiselt negatiivne ühistu suhtes. Ostu-müügilepingu tüüptingimuste lisa 6 „Pealelaadimistasu“ alusel on tasu ühe laadimiskorra eest 6,39 eurot (kd 5, tl 127). Nimetatud laadimistasu ei olene piima kogusest, seega on arusaadav hageja selgitus, et juhul, kui piimakogused

2-16-19017 on väiksemad, on koguse mõistes transpordikulud suuremad ning seetõttu on suurtootjatel ka paremad transporditingimused. Seega ei ole kohtu arvates vale hageja arvamus, et väiketootjate kulud on transpordile suuremad. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja väited, mis ilmusid „Võrumaa Teatajas“ ei anna alust tema väljaarvamiseks ühistust.

2-16-19017 selleks nõusoleku küsimist, seepärast ei saa kohtu arvates hageja poolt esitatud helisalvestist pidada seadusevastaseks ega ka tõendina lubamatuks. Viidatud helisalvestitel kuuldavad sõnavõtud ja arvamused ei ole käsitletavad isikuandmetena, millele laieneksid kostja poolt viidatud isikuandmete kaitse seadust puudutavad sätteid. Seega leiab kohus, et neid võib TsMS § 272 lg 1 järgi tõendina arvestada. Kohus nõustub kostjaga, et kokkuvõtvalt koostatud ametlik protokoll ei ole nii täpne kui helisalvestisel tuvastatu, seepärast arvestab kohus tõenditena hageja poolt esitatud helisalvestiste ja stenogrammidega. Väide õigusabikulude kohta ning täpse numbri küsimine näitab kostja arvates, et ühistu juhatus „raiskab“ ühistu ja selle liikmete raha ning kahjustab ühistu mainet ning kostja viitab ametlikule protokollile (kd 4, tl 183). Käesoleva kohtuotsuse p-s 6 on kohus õigusabikulude teemat juba käsitlenud ning kostja arvamus, et väitega õigusabikulude suuruse kohta heidab hageja juhatusele halba varju, on meelevaldne. Hageja poolt esitatud helisalvestisel sõnakasutus „raiskab raha“ puudub (stenogramm kd 4 tl 14-85). Antud küsimus esitati päevakorrapunkti 1 all „PÜ E-Piim juhatuse ja nõukogu aruanne 2015 tegevuse kohta“, kus räägiti muuhulgas ühistu tuludest ja kuludest ning J.M lubas vastata eraldi päevakorrapunkti all, mida nõukogu esimees S.M ka tegi (kd 4 tl 193). Seega oli hageja esindaja küsimus kooskõlas päevakorraga. Väljaarvamisteates selgitatakse, et koosoleku kutse järgi tuleks küsimuste küsimine eelnevalt registreerida, kuna vastasel juhul ei ole võimalik juhatusel või nõukogul ühistu liikmete küsimustele vastata puuduliku ettevalmistuse tõttu. Samas on arvestatav hageja seisukoht, et kui nõukogu või juhatuse aruannet enne avaldatud ei ole, võib siiski küsimusi tekkida. Ka PÜ E-Piim põhikirjast (p 2.9.4) tuleneb, et ühistu liikmel on õigus saada ühistu juhatuselt informatsiooni ühistu tegevuse kohta. Kuigi kostja on osundanud TÜS § 28 lg-le 2, mis annab üldkoosolekule õiguse otsustada liikmele avaldatava teabe üle, ei ole informatsiooni küsimine hageja poolt kohtu arvates talle etteheidetav. Hageja on selgitanud ning osutanud stenogrammile (kd 4, tl 39), et tema eesmärk ei olnud isiklikult informatsiooni saada, vaid muuta ühistu toimimine läbipaistvamaks. Kostja seisukoha kohaselt on A.Eiche sisuliselt heitnud üldkoosolekule ette TÜS § 28 lg-st 2 tulenevat, so seaduses ettenähtud otsustamise õiguse kasutamist, kuid kõnealusest stenogrammist nähtub hoopis, et A.Eiche juhib tähelepanu hääletamisel vajadusele teada, mille kohta hääletatakse. Sellele on ka tsiviilasjas 2-15-17842 kohtulahendiga tähelepanu juhitud. Eeltoodust lähtudes jääb kokkuvõtvalt selgusetuks, kuidas saab lugeda vandeadvokaat A.Eiche poolt ühistu 21.04.2016 koosolekul esitatud väiteid, olgugi et need on kriitilised ja juhtorganite tegevust taunivad, ühistu mainet kahjustavaks või ühistu tegevust oluliselt kahjustavaks. 26.03.2018 menetlusdokumendis on kostja lisaks varem esitatule toonud välja ka hageja ülima kriitilisuse kostja tegevuse suhtes, viidates JK sõnavõtule 21.04.2016 üldkoosolekul (kd 4, tl 189), kuid sõnavõtus ei ole viidatud ühelegi nimele ega konkreetsele sündmusele, mistõttu on viited hagejale kui maine kahjustajale väheveenvad.

2-16-19017 seavad sihilikult ja pahatahtlikult avalikult kahtluse alla ühistu juhtorganite tegutsemise õiguspärasuses. Tsiviilasjas nr 2-13-50793 ei leidnud kohtus kinnitust ükski juhatuse ja nõukogu poolt K.Kannile omistatud rikkumine. Puuduvad tõendid, et K.Kann ei oleks tegutsenud põhikirja alusel ja teiste ühistu liikmetega koos samadel alustel. Kostja on viidanud kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-15-17842 teabenõude menetluses, kuid nimetatud asjas on olemas kohtulahend hageja kasuks ega anna alust hageja väljaarvamiseks ühistust. Hageja ja tema lepinguline esindaja on esitanud koosolekutel küsimusi, mis ei ole isikustatud ega solvavad, vaid seotud ühistu igapäevase tegevusega ning nende õiguste kasutamine hageja poolt ei saa kohtu arvates olla aluseks tema väljaarvamiseks. Kostja ei ole sisustanud ka hageja hea usu vastast käitumist. Kuigi kostja on väljaarvamisteates märkinud, et ühistu ja PÄIVILA TALU vahel võlasuhte jätkamine liikmelisuse näol ei ole enam mitte ühelgi juhul võimalik, on pooled pärast 2017 novembri kohtuistungit pidanud kompromissiläbirääkimisi (kd 3 tl 164-170). Hageja soov on olnud olla jätkuvalt ühistu liige ning ta on õigesti osundanud TÜS-le, mille § 1 kohaselt on tulundusühistu eesmärgiks toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad. Juhatus peab olema näoga oma liikmete poole. Mõeldav pole, et ühistu liige saab infot vaid juhatuse antud selgitusest ja ülevaadetest, sest otsused avalikustatakse vaid üldkoosolekul. Otsused, mille alusel toimuvad raha paigutamised ühistu loodud ärivõrgustikku, samuti kõik võimalikud ühinemised, uute äriühingute moodustamised ja muud ärilised tegevused peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad.

2-16-19017 õigus vastava otsuse vastuvõtmisest alates ning ühistu ei ole põhjendamatult takistanud hagejal tutvuda teda puudutava juhatuse 17.06.2016 otsusega. Hageja on väitnud ka, et rikuti tema ärakuulamise õigust. 18.11.2016 koosolekul pandi hääletamisele hagejale ettekandeks antav aeg. Väljapakutud aja osas hagejal vastuväiteid ei olnud ning üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et keegi oleks olnud selle vastu. Kuna tegemist on korraldusliku küsimusega, siis võib üldkoosolek sellise küsimuse üle TÜS § 401 lg 6 alusel otsustada ka siis, kui seda pole eelnevalt päevakorras. Hageja on leidnud, et juhatuse liige JM sai koosolekul oluliselt rohkem sõna kui hageja lepinguline esindaja, kuid nagu nähtub üldkoosoleku materjalidest, moodustas hageja liikmelisuse küsimus üksnes väikese osa üldkoosolekul arutamisele tulevatest teemadest, mistõttu on ka mõistetav, et suurema osa ajast käsitletakse teemasid, mis ei puuduta hageja liikmelisust. Üldkoosoleku päevakorrast nähtub p 4 all, et ühistu juhatus ja üldkoosolek kuulab ära K.Kann ́i seisukohad Päivila Talu ühistus väljaarvamise kohta (kd 2 tl 33-39), mis tegelikult ka toimus, kuigi kostja on tunnistanud, et protokollis on eksitusena märgitud A.Eiche poolt kaebus nr 1-6/955 ettekandmine (kd 1 tl 153). Hageja seisukohad koosnesid 28 punktist ning protokolli kohaselt jõudis A.Eiche 27.punkti ettekandmiseni. Seega sai hageja põhilises osas oma seisukohad ette kantud. Üldkoosoleku päevakorrast ei nähtu hageja kaebuse ettekandmine, samuti ei tulene kohustust ette kanda juhatuse 17.06.2016 protokollist otsust ei üldkoosoleku päevakorrast ega ka ühestki seadusest ning eelnevast tulenevalt ei ole hageja ärakuulamisõigust rikutud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

2-16-19017 Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2020 otsus:

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.