Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar
Kohtuasi
KK (K) (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) avaldus Piimandusühistult E-Piim teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU, registrikood 10210980), esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Puudutatud isik Piimandusühistu E-Piim (registrikood 10260498), esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Sandra-Kristin Noot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2016. a määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) taotluse. Samuti tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
2.Tühistatud osas teha uus määrus, millega KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) taotlus rahuldada ja jätta menetluskulud Piimandusühistu E-Piim kanda.
3.1.Kohustada Piimandusühistu E-Piim juhatust andma KK-le (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) kõigi alates 1. augustist 2013. a kuni 29.
juulini 2015. a toimunud Piimandusühistu E-Piim üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ja nende lisade ärakirjad ühe nädala jooksul arvates tsiviilasja nr 2-15-17842 lahendi jõustumisest.
3.2.Kohustada Piimandusühistu E-Piim juhatust võimaldada KK-l (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) tutvuda kõigi alates 1. augustist 2013. a kuni 29. juulini 2015. a toimunud Piimandusühistu E-Piim juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ja otsustega.
3.3.Kohustada Piimandusühistu E-Piim juhatust andma KK-le (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) teavet kui palju on Piimandusühistu E-Piim või mõni tema osalusega äriühing kandnud õigusteenuse osutamisega seotud kulusid tsiviilasja nr 2-13-50793 raames kohtueelses ja kohtumenetluses, võimaldades tutvuda õigusabikulude arvete ja nende tasumist puudutavate maksekorraldustega.
3.4.Määrata, et KK-l (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) on õigus tutvuda kohtumääruse resolutsiooni punktides 3.2 ja 3.3 nimetatud dokumentidega tsiviilasjas nr 2-15-17842 lõpliku kohtulahendi jõustumisest kahe nädala jooksul ühel tööpäeval kella 9:00 - 17:00 Piimandusühistu E-Piim registrijärgses asukohas, aadressil Pikk 16, Järva-Jaani alev, Järva-Jaani vald, Järva maakond. KK-l (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU) tuleb Piimandusühistu E-Piim juhatust dokumentidega tutvumisest ette teavitada vähemalt 3 tööpäeva. Teavitus tuleb edastada Piimandusühistu E-Piim e-posti aadressidele XXX ja XXX. Teavituses tuleb märkida dokumentidega tutvumise kuupäev.
5.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Piimandusühistu E-Piim kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi PÄIVILA TALU, avaldaja) esitas
26.novembril 2015. a Pärnu Maakohtule avalduse Piimandusühistu E-Piim (puudutatud isik) vastu, milles palus kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest kõik puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute otsused ning juhatuse ja nõukogu otsused koos protokollidega alates 1. augustist 2013. a. Samuti palus avaldaja kohustada puudutatud isikut andma avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest kirjalikult teavet selle kohta, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusabile kohtueelses menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-50793. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. 23. märtsi 2016. a kohtuistungil täpsustas avaldaja oma nõuet ja palus esitada taotletud protokollid, mis on koostatud alates
1.augustist 2013. a kuni tsiviilasjas nr 2-13-50793 lahendi jõustumiseni ehk ajal, mil avaldaja oli ühistust ebaseaduslikult välja arvatud.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku liige. Puudutatud isiku juhatus arvas avaldaja 9. juuli 2013. a otsusega ühistust välja ja luges tema liikmesuse lõppenuks alates 1. augustist 2013. a. Avaldaja vaidlustas enda puudutatud isikust väljaarvamise kohtus ja jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-50793 on väljaarvamise otsus tunnistatud kehtetuks. Menetluskulud jäeti selles tsiviilasjas puudutatud isiku kanda.
3.Avaldaja esitas 30. septembril 2015. a puudutatud isiku juhatusele kirjaliku taotluse teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks, põhjendades oma taotlust sellega, et ta soovib viia ennast kurssi sellega, mis on ühistus toimunud ajal, mil ta oli ebaseaduslikult välja arvatud. Samuti soovis avaldaja saada teada, kui palju kulutas puudutatud isik tema väljaarvamise üle peetud vaidluses õigusabile kohtueelselt ja kohtumenetluses.
27.oktoobril 2015. a teatas puudutatud isiku juhatus avaldajale, et vastusega tegeldakse.
5.novembril 2015. a sai avaldaja kutse 12. novembril 2015. a toimuvale puudutatud isiku liikmete üldkoosolekule (üldkoosolek). Seejärel esitas avaldaja 6. novembril 2015. a korduva taotluse, milles palus vastata oma 30. septembri 2015. a kirjale.
10.novembril 2015. a kell 16.31 saatis puudutatud isiku esindaja avaldajale kirja, kus oli märgitud, et tulenevalt tulundusühistuseaduse (TÜS) §-st 28 ei saa ühistu juhatus ilma seadust rikkumata avaldaja 30. septembri 2015. a taotlust rahuldada. 11. novembril 2015. a saatis avaldaja puudutatud isikule uue taotluse, milles palus panna oma taotluse üldkoosolekule otsustamiseks. Avaldaja leidis, et see oli võimalik, kuna taotlus oli juhatusel olemas juba enne seda, kui ühistu liikmetele saadeti erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teated. Samuti taotles avaldaja, et juhatus edastaks üldkoosolekule tema 11. novembri 2015. a taotluse. 12. novembri 2015. a üldkoosolekul ei teinud juhatus kumbagi avaldaja taotlust teatavaks. Kuna puudutatud isik on keeldunud teabe andmisest ja dokumentide esitamisest ega ole avaldaja küsimusi pannud üldkoosolekul hääletusele, on avaldajal õigus taotleda teavet ja dokumente kohtu kaudu.
4.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või läbivaatamise korral rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik leidis, et selleks, et ühistu liige saaks esitada teabenõude kohtule, peab üldkoosolek olema esmalt teinud selle kohta otsuse. See eeldus on täitmata. Lisaks ei ole avaldaja selgitanud, miks ta soovib teavet ja dokumente saada. Avaldaja nõutud teave sisaldab ärisaladust ja selle avaldamine võib tekitada puudutatud isikule kahju. Avaldaja nõue ei ole selge, sest ei ole arusaadav, mis ajani ta soovib teavet saada. Teabeõigus saab hõlmata vaid olemasolevaid dokumente. Maakohtu määrus
5.Pärnu Maakohus rahuldas 29. aprilli 2016. a määrusega avalduse osaliselt ja kohustas puudutatud isiku juhatust andma avaldajale kõigi alates 1. augustist 2013. a kuni
29.juulini 2015. a toimunud puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ning nende lisade ärakirjad ühe nädala jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale alates
1.augustist 2013. a toimunud puudutatud isiku nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollid koos lisadega, samuti nõude kohustada puudutatud isikut andma avaldajale teavet, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusteenusele kohtueelses menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-50793, jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tulundusühistu liikmel TÜS § 28 lg 1 kohaselt õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve (TÜS § 28 lg 2). Põhikirjaga võib ette näha liikmete suurema teabeõiguse (TÜS § 28 lg 3). Ka puudutatud isiku põhikirja p 2.9.4 kohaselt on liikmel õigus saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ning p 2.9.6 kohaselt tutvuda dokumentidega, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve.
7.On tuvastatud, et avaldaja esitas 30. septembri 2015. a kirjas puudutatud isiku juhatusele muu hulgas taotluse dokumentidega tutvuda võimaldamiseks ja õigusabikulude kohta teabe saamiseks. Puudutatud isiku juhatus sai avaldaja taotlused
27.oktoobril 2015. a kätte, kuid ei ole avaldajale soovitud teavet andnud ega dokumentidega tutvuda võimaldanud. Samuti on tuvastatud, et avaldaja esitas
11.novembril 2015. a puudutatud isiku juhatusele taotluse, paludes, et juhatus esitaks tema teabenõude üldkoosolekule. Üldkoosolek toimus 12. novembril 2015. a, kuid juhatus ei esitanud avaldaja taotlusi üldkoosolekule. Seega on juhatus keeldunud avaldajale küsitud teavet andmast ja dokumente esitamast. TÜS § 28 lg 4 kohaselt võib liige juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama.
8.TÜS § 51 lg 4 kohaselt peab üldkoosoleku protokoll olema liikmetele kättesaadav pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest. Igal ühistu liikmel on õigus saada ühistu kulul üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Seega on avaldajal õigus tutvuda ühistu üldkoosoleku protokolliga ja saada protokolli või selle osa ärakirja ilma üldkoosoleku eelneva otsuseta ja puudutatud isik peab andma avaldajale kõigi taotletaval perioodil toimunud üldkoosolekute protokollide ja nende lisade ärakirjad. Kuna volinike koosolekule kohaldatakse üldkoosoleku kohta käivaid sätteid (TÜS § 54 lg 5), siis on avaldajal õigus saada ka volinike koosolekute protokollide ja nende lisade ärakirjad.
9.Seadusest ega põhikirjast ei tulene puudutatud isiku kohustust teha nõukogu või juhatuse koosoleku protokollid liikmetele kättesaadavaks. Nende dokumentidega võib avaldaja tutvuda ainult üldkoosoleku otsusel. Eeltoodut arvestades on avaldaja nõue nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollide ning nende lisade saamiseks põhjendamatu. Lisaks on ühistu liikmel TÜS § 28 lg 3 kohaselt üldkoosoleku otsusel õigus nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollidega üksnes tutvuda, mitte aga nõuda nende ärakirju.
10.Teavet, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusteenusele tema väljaarvamise menetluses, ei ole seotud puudutatud isiku sisulise tegevusega ja see puudutab ka Raidla Ellex Advokaadibürood. Kuna advokaadibürooga sõlmitud kliendileping on konfidentsiaalne, ei saa puudutatud isikut kohustada andma avaldajale teavet õigusabikulude kohta. Menetluse käik
11.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kohustada puudutatud isikut andma avaldajale viivitamatult kõigi alates 1. augustist 2013. a kuni 29. juulini 2015. a toimunud üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollide ning nende lisade ärakirjad, samuti kohustada puudutatud isikut andma avaldajale kõigi alates 1. augustist 2013. a kuni 29. juulini 2015. a toimunud puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid koos lisadega hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Alternatiivselt palus avaldaja kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda kõigi alates 1. augustist 2013. a kuni 29. juulini 2015. a toimunud puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollidega hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest, samuti kohustada puudutatud isikut andma avaldajale hiljemalt ühe nädala jooksul arvates lahendi jõustumisest kirjalikku teavet, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusabile kohtueelses menetluses ja tsiviilasjas nr 2-13-50793. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
12.Maakohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustas avaldaja seetõttu, et leidis, et maakohus pidanuks kohustama puudutatud isikut esitama talle üldkoosolekute ja volinike koosolekute protokollid ja otsused viivitamatult, mitte ühe nädala jooksul lahendi jõustumisest.
13.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
14.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus
15.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. juuli 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 833 euro 18 sendi suurused menetluskulud ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
16.Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt rahuldas maakohus avaldaja esimese taotluse määruse resolutsiooni p-s 1 just sellisena nagu avaldaja taotles ja seda pole põhjust muuta.
17.Avaldaja on palunud, et juhul, kui seadus ei võimalda tal tutvuda ühistu juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ja otsustega ilma üldkoosoleku otsuseta, kohustaks kohus puudutatud isikut panema need küsimused üldkoosolekul hääletusele. Ringkonnakohus asus seisukohale, et avaldaja ei võinud esitada uut nõuet ja lisaks oli see küsimus puudutatud isiku 21. aprilli 2016. a korralisel üldkoosolekul juba arutlusel. Seal võeti vastu ka otsus ja avaldajal on võimalus üldkoosoleku otsus vaidlustada. Üldkoosolekul osales kirjaliku volikirja alusel avaldaja lepinguline esindaja, seega on üldkoosoleku otsuse sisu avaldajale teada.
18.Maakohus leidis õigesti, et avaldajal ei ole õigust saada teada, kui palju kulutas puudutatud isik õigusabile tsiviilasjas nr 2-13-50793, sest see teave ei ole seotud ühistu majandustegevusega. Lisaks ei olnud üldkoosolek seda küsimust enne maakohtu lahendi tegemist arutanud. Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingust tulenev teave on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele.
19.Maakohus kontrollis piisavalt puudutatud isiku lepinguliste esindajate volitusi ja need on seadusega kooskõlas. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määrust tühistada ega seda muuta. Määruskaebus
20.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus osas, millega kohtud jätsid avalduse osaliselt rahuldamata, ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus ja kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda ühe nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest kõigi puudutatud isiku üldkoosolekute, volinike koosolekute, juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ning nende ärakirjadega alates 1. augustist 2013. a. Lisaks soovib avaldaja saada teavet selle kohta, kui palju kulutas puudutatud isik õigusabile tsiviilasja nr 2-13-50793 menetluses. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
21.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt mõjutab tulundusühistu juhatuse ja nõukogu tegevus otseselt ühistu liikmete majanduslikke huve ning avaldajal peab olema võimalus tutvuda ühistu juhtimisega seotud dokumentidega. Puudutatud isiku põhikirja p 2.10.1 järgi on ühistu liige mh kohustatud täitma juhtorganite otsuseid. Kui ühistu liige ei saa juhtorganite otsustega tutvuda, ei saa ta neid ka täita.
22.Samuti on avaldajal õigus saada teavet temaga peetud õigusvaidlusele tehtud kulutuste kohta. Ühistu vara tekib mh liikmete osamaksudest ja seega on liikmel õigustatud huvi saada teada, kuidas tema panust kasutatakse. Avaldajal on põhjendatud huvi saada ülevaade kõnealustest õigusabikuludest, sest õigusvaidluse põhjustas puudutatud isiku
seadusvastane tegevus ja sellega tekitati puudutatud isikule kahju. Advokaadibürooga sõlmitud lepingu tingimused peaksid olema üldkoosolekul läbi arutatud ja kuna praegu see nii ei ole, siis võib advokaadibürooga sõlmitud leping olla tühine. Üldkoosolek peab teadma, millistel tingimustel õigusabileping sõlmiti. Menetluse käik
23.Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
24.Puudutatud isik esitas lisatõendina 21. aprilli 2016. a üldkoosoleku protokolli koos notari tähelepanekute aruandega ja märgib, et eelnimetatud üldkoosolekul on avaldaja esindaja juuresolekul tehtud teatavaks puudutatud isiku õigusabikulude suurus tsiviilasjas nr 2-13-50793. Seega on määruskaebus vähemalt selles osas põhjendamatu. Riigikohtu seisukoht
25.14. detsembri 2016. a määrusega nr 3-2-1-139-16 tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2016. a määruse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks järgmistes osades: 1) osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse esitada talle puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid ja otsused; 2) osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse anda talle teavet selle kohta, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusabile tsiviilasja nr 2-13-50793 menetluses.
26.Riigikohtu juhiste järgi peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel mh hindama puudutatud isiku põhikirja p 2.10.1 ja selle mõju ühistu liikme teabeõigusele. Samuti peab ringkonnakohus välja selgitama, milline otsus võeti avaldaja taotluste kohta vastu
21.aprillil 2016. a toimunud puudutatud isiku liikmete üldkoosolekul, ja sõltuvalt selle otsuse sisust otsustama, kas avaldaja teabenõue võib vähemalt osaliselt olla praeguseks rahuldatud. Ringkonnakohtu põhjendused
27.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja taotluse rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Samuti tuleb määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uus määrus ja avaldus rahuldada. Määruskaebus kuulub samuti rahuldamisele.
28.Juhindudes käesolevas asjas tehtud Riigikohtu 14. detsembri 2016. a määrusest nr 3-2-1-139-16 kontrollib ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel avaldaja taotlust üksnes osas, milles see maakohtus rahuldamata jäeti, s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse esitada talle puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid ja otsused, ja osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse anda talle teavet selle kohta, kui palju on puudutatud isik või mõni tema osalusega äriühing teinud kulutusi õigusabile tsiviilasja nr 2-13-50793 menetluses. Osas, milles maakohus rahuldas avaldaja taotluse kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale kõik puudutatud isiku üldkoosolekute ja volinike koosolekute otsused, on jõustunud.
29.Esmalt käsitleb kolleegium avaldaja taotlust tutvuda puudutatud isiku juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ning otsustega.
30.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et avaldajal on õigus juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollide ning otsustega tutvuda üksnes juhul, kui üldkoosolek nii otsustab. Riigikohtu 14. detsembri 2016. a määruses käesolevas asjas selgitas kolleegium, et vähemalt üldjuhul on TÜS § 28 lg 1 kohaselt ühistu liikmel õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta ja lg 2 kohaselt on tal õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. TÜS § 28 lg 4 sätestab, et liige võib juhatuse keeldumise korral teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumente esitama. Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb TÜS § 28 lg-d 2 ja 4 koostoimes mõista nii, et olukorras, kus seadus ei näe selgelt ette dokumendiga tutvumise õigust, peab liikmele tutvumisõiguse andmise üle esmalt otsustama ühistu liikmete üldkoosolek, kuid kui üldkoosolek keeldub võimaldamast liikmel dokumendiga tutvuda, on liikmel igal juhul õigus pöörduda hagita menetluses avaldusega kohtusse ja taotleda tutvumisõigust kohtu kaudu.
31.Tulundusühistu liige on vähemalt üldjuhul huvitatud isikuks TsÜS § 38 lg 1 mõttes ja tal on üldjuhul kõigi ühistu juhtimistasandite otsuste vaidlustamise õigus ning sellest tulenevalt tuleb eeldada, et tal on ka juhtorganite otsustega tutvumise õigus. Kuna ühistu liikmel on huvitatud isikuna õigus vaidlustada seadusega vastuolus olevaid juhtorganite otsuseid, siis peab tal vähemalt üldjuhul olema õigus nendega ka tutvuda. Puudutatud isiku põhikirja p-st 2.10.1 tuleneb ühistu liikme kohustust täita põhikirja ja juhtorganite otsuseid. Ringkonnakohus nõustub avaldaja seisukohaga, mille kohaselt saab ühistu liige täita ühistu juhtorganite otsuseid üksnes siis, kui ta teab otsuste sisu. Seega peab avaldajal ühistu liikmena olema õigus tutvuda kõigi juhtorganite otsustega ning üksnes juhul, kui mingi teabe andmine võib riivata ühistu majanduslikke huve, on põhjendatud liikme teabeõigust piirata. TÜS § 28 lg 2 järgi ei saa ühistu üldkoosolek dokumentidega tutvuda keelamisel lähtuda mingitest muudest kaalutlustest kui ühistu majanduslike huvide kaitse.
32.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-29-08 tehtud määruse p-s 11 märkinud, et juhatuse paljasõnaline viide konkurentsiga seotud asjaoludele ei ole piisavaks aluseks teabe andmisest keeldumisele. Keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju tekkimiseks. Vastava ohu esinemist tuleb põhistada ühingul, kellelt dokumente ja teavet nõutakse ja kes vaidleb teabe andmisele vastu. Kuigi TsMS § 477 lg 7 järgi kehtib hagita menetluses uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosaliselt lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, üksnes kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses (vt nt Riigikohtu 2. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-186-15, p 13).
33.Puudutatud isik on esitanud 7. novembri 2016. a menetlusdokumendi lisana esitanud puudutatud isiku 21. aprilli 2016. a korralise üldkoosoleku protokolli (tl 207-213). Viidatud üldkoosolekul hääletati mh avaldaja teabesaamise küsimust ning otsustati mitte võimaldada avaldajal tutvuda puudutatud isiku nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollide koos koosolekutel vastuvõetud otsustega. Protokollist nähtuvalt arutati küsimust küll pikalt, kuid puudutatud isiku juhatuse põhjendused dokumentidega tutvumisest keeldumise osas on jäänud üldsõnaliseks, viidates üksnes, et koosolekutel arutatakse ühistu küsimusi otsekoheselt ja keerutamata ning koosolekute protokollid sisaldavad sensitiivset infot. Pigem on avaldajale ette heidetud pahatahtlike sõnavõttudega võimalikku ühistu maine rikkumist kui reaalset kahju tekitamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isik ka vastuses määruskaebusele piisavalt põhistanud reaalse kahju tekkimise ohtu olukorras, kus avalduses märgitud andmed
peaksid saama avaldajale teatavaks. Puudutatud isik ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust väita, et ainuüksi avaldaja teadmine, mida juhatuse ja nõukogu koosolekutel on arutatud, tekitab puudutatud isikule kahju. Tegemist on hüpoteetiliste väidetega, mille alusel ei ole informatsiooni väljastamisest keeldumine TÜS § 28 lg 2 alusel õigustatud. Seda, kas ühistu huvi võib olla kahjustatud, ei saa hinnata mitte juhatuse subjektiivse arvamuse alusel, vaid tuleb kaaluda objektiivsete asjaolude seisukohalt. Ka teistes käesolevas menetluses esitatud seisukohtades on puudutatud isiku väited, mille kohaselt sisaldavad avaldaja poolt taotletud dokumendid ärisaladusena käsitletavaid andmeid, jäänud paljasõnaliseks ja seepärast tuleb avaldaja taotlus juhatuse ja nõukogu koosoleku protokollide ja otsustega tutvumiseks rahuldada.
34.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei näe seadus ette ühistu liikme õigust saada nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollide ärakirju (TÜS § 28 lg 3). Kuna teabenõuet menetletakse TÜS § 28 lg 4 ja TsMS § 475 lg 2 järgi hagita menetluses ja selles menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega, siis lahendab kohus vaidluse, lähtudes avaldaja taotlustes väljendatud eesmärgist, ja teeb otsustused selliselt, nagu seadus seda võimaldab. Kuivõrd avaldaja eesmärk on olnud tutvuda koosolekute protokollidega ja vastu võetud otsuste sisuga, peab ringkonnakohus võimalikuks määrata, et ärakirjade esitamise andmise asemel tuleb ühistul võimaldada avaldajal nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollide ja otsustega tutvuda puudutatud isiku juures.
35.Riigikohtu 14. detsembri 2016. a määruse p-s 16 antud juhistest lähtudes, peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada eelnimetatud dokumentidega tutvumise korda ja määrata dokumentidega tutvumiseks etteteatamise tähtaeg. Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrata dokumentidega tutvumise korra kindlaks selliselt, et avaldajal on õigus tutvuda nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollide ja otsustega arvates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kahe nädala jooksul ühel tööpäeval kella 9:00 17:00 puudutatud isiku juures, teatades sellest puudutatud isikule ette 3 tööpäeva e-posti aadressidele XXX ja XXX.
36.Järgmisena käsitleb kolleegium avaldaja taotlust anda talle teavet, kui palju kulutas ühistu raha õigusabile temaga peetud kohtuvaidluses.
37.Maakohus põhjendas avaldaja taotluse rahuldamata jätmist sellega, et taotletav teave ei ole seotud ühistu sisulise tegevusega ja puudutab ka advokaadibürood, kellega sõlmitud kliendileping on konfidentsiaalne. Riigikohus on 14. detsembri 2016. a määruse p-s 18 märkinud, et vähemalt üldjuhul on ühistu liikmel õigus saada teavet ühistu tehtud kulutuste kohta. Kulud on osa andmetest, mille põhjal kujuneb majandusaasta aruanne ja seega on küsimuse esitamine ühistu kulutuste kohta vähemalt kaudselt küsimuse esitamine ühistu majandusaasta aruande kohta. Majandusaasta aruandega on igal ühistu liikmel õigus tutvuda (TÜS § 27) ja seega on igal liikmel õigus esitada selle kohta ka küsimusi. Kuivõrd avaldaja ei ole taotlenud, et talle esitataks advokaadibürooga sõlmitud kliendileping, vaid on soovinud saada kirjalikku teavet tema väljaarvamise üle peetud vaidluses õigusabile kulunud summa kohta, ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa küsitud teavet anda põhjusel, et advokaadibürooga sõlmitud kliendileping on konfidentsiaalne. Riigikohtu määruse p-s 18 antud juhiste kohaselt on kohtul võimalik avaldaja taotlus rahuldada mh selliselt, et kohustada puudutatud isikut avaldama õigusabile kulunud summa suuliselt üldkoosolekul kliendilepingut esitamata (TÜS § 28 lg 1).
38.Puudutatud isiku 21. aprilli 2016. a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on ühistu andnud suuliselt informatsiooni tsiviilasjas nr 2-13-50793 kantud õigusabikulu kohta, tuues välja, et õigusabikulud olid kokku 12 876 eurot. Avaldaja sõnul on see aga summa, mille kohus avaldaja kasuks kohtumenetluse tulemusena puudutatud isikult
välja mõistis. See tähendab, et puudutatud isik ei ole andnud avaldajale teavet ühistu poolt õigusabile tehtud tegelike kulude suuruse kohta ja avaldus teabe saamiseks on ka selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrata õigusabikulude kohta käiva teabe avaldajale tutvustamise korra kindlaks selliselt, et avaldajal on õigus tutvuda puudutatud isiku poolt tsiviilasja nr 2-13-50793 raames kantud õigusabikulude arvete ja nende tasumist puudutavate maksekorraldustega arvates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kahe nädala jooksul ühel tööpäeval kella 9:00 - 17:00 puudutatud isiku juures, teatades sellest puudutatud isikule ette 3 tööpäeva e-posti aadressidele XXX ja XXX.
39.Lõpetuseks peab kolleegium vajalikuks rõhutada, et ühistult teavet saanud liige on kohustatud kasutama infot heauskselt. Kui liige seda kohustust rikub ja ühistule sellega kahju tekitab, võib ühistu nõuda liikmelt kahju hüvitamist.
40.Määruskaebuse rahuldamise tõttu muudab kolleegium TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust. Arvestades, et avaldaja taotlus kuulub rahuldamisele, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta kõik menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
41.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleb ka menetluskulude jaotust, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust on vaja hinnata diskretsiooniõiguse alusel ja seepärast peab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimuma tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 21).
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.