Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (registrikood 80328223), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Kostja C.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.03.2025. a määrus muutmata.
2.Jätta C.D määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata.
2-21-13885 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (hageja) hagi C.D (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Maakohus rahuldas 12.04.2024. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1750 eurot ning viivise 443,80 eurot tasumata põhivõlalt. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 31.05.2024. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning jättis kaebuse esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus 04.11.2024. a määrusega keeldus ning vastav lahend jõustus 04.11.2024.
3.Hageja maakohtu menetluses 13.10.2022 ja 28.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirja, kohaselt olid hageja menetluskulud kokku 1623 eurot, millest õigusabikulud olid 1398 eurot ning riigilõivud 225 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja õigusabiteenuseid ajakuluga 11,65 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
4.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu (03.04.2024 menetlusdokument). Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt 1583 euro ulatuses ning mõistis menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja koos seadusjärgses määras viivisega.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võta ta määruses eraldi seisukohta nende menetluskulude kohta, mida kohus peab põhjendatuks, vaid üksnes juhul, kui kulud on maakohtu hinnangul põhjendamatud või ülemäärased.
Maakohus leidis, et hageja tasutud riigilõivud on põhjendatud.
Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu järgmiselt: 1) 22.10.2021 maakohtu määrusega tutvumine ja analüüs (maakohus märkis, et hageja on eksinud maakohtu määruse kuupäeva märkimisel ning tõenäoliselt tutvus hageja 22.09.2021. a määrusega, mitte 22.10.2021. a määrusega, kuna 22.10.2022 ei teinud maakohus ühtegi määrust. Maakohus vähendas hageja esindaja 22.09.2021. a 2
2-21-13885 määrusega tutvumise ajakulu 30 minuti ulatuses, leides, et määruse pikkust (kaks lehekülge) arvestades on sellega tutvumsie põhjendatud ajakulu 30 mintuti (1 tunni asemel); 2) Maakohus jättis arvestamata 13.10.2022 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu, kuna ka 28.03.2024 menetluskulude nimekirjas on vastav ajakulu eraldi toiminguna esitatud ning 28.03.2024. a menetlusdokumendist nähtub, et selles on 13.10.2022 esitatud varasemat menetluskulude nimekirja täiendatud. Maakohus vähendas 28.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 15 minuti võrra lugedes 30 minuti asemel põhjendatuks 15 minutit. Ülejäänud toimingute ajakulu pidas maakohus tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti pidas maakohus põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot.
6.4.Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud 1583 euro ulatuses ning ajakulu on põhjendatud 10,9 tunni ulatuses. Maakohus mõistis menetluskulud kostjalt välja koos käibemaksu ning seadusjärgses määras viivisega. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
6.1.Kostja puhul on tegemist pensionäriga, kes kasutas vaidluses korteriühistuga oma seadusest tulenevaid õigusi. Maakohus ei küsinud kostja seisukohta hageja menetluskuludele. Vähemalt ei nähtu seda vaidlustatud määrusest. Menetluskulude kostjalt väljamõistmine on praegusel juhul põhjendamatu. Kohtupraktikas on leitud, et kui kohtumenetlusse kaasatud isik ei olnud vaidluse põhjustaja, oleks ebaõiglane panna teise poole menetluskulud tema kanda. Sellisel juhul võib kohus jätta kummagi poole menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Menetluskulud tuleb hüvitada mõistlikus ja põhjendatud ulatuses. Praeguses vaidluses mõisteti kostjalt juba kahjuna välja seoses teise asjaga tekkinud kohtukulud. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud kulude hädavajalikkust ning suurust. Samuti tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et ühe menetlusastme kulud ei kasvaks ebamõistlikult suureks võrreldes menetluse esemega. Kui nõude maht on väike, kuid esindajakulud ebaproportsionaalselt suured, võib kohus vähendada väljamõistetavate menetluskulude suurust. Kohtupraktika kohaselt ei tohiks menetluskulude jaotus muutuda poolele karistuseks ning takistuseks juurdepääsul õigusemõistmisele. Hüvitada tuleks ainult vajalikud menetluskulud.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele hageja seisukohta.
8.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 3
2-21-13885
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 15 ja RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2; RKTKm 12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11).
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude kindlaksmääramisel oma diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on menetluskulude vajalikkust hinnanud ning asja sisu ja mahtu arvestades menetluskulud põhjendatud määras välja mõistnud.
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele leiab kolleegium järgmist.
13.1.Määruskaebuse väidete kohaselt on menetluskulude kostja kanda jätmine põhjendamatu. Kolleegium selgitab, et menetluskulude jaotust sai kostja vaidlustada maakohtu otsust edasi kaevates, mitte praeguse määruse peale määruskaebust esitades (TsMS § 178 lg 1). Seda on kostja ka teinud, esitades 13.05.2024 apellatsioonkaebuse maakohtu 12.04.2024. a otsuse peale. Seetõttu jätab kolleegium kostja väited menetluskulude tema kanda jätmise ebaõigluse kohta tähelepanuta.
13.2.Kolleegium ei nõustu ka kostja väitega, et maakohus ei ole hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. Maakohus on määruses selgelt eristanud need kulud, mida ta on lugenud põhjendatuks ning need kulud, mida maakohus pidas vajalikuks vähendada. Maakohus on oma otsustusi vastavalt ka põhjendanud. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et asja mahtu arvestades on kindlaksmääratud menetluskulud ülemäärased. Praeguse asja menetlusest nähtub, et kuna kostja vaidlustas nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu lahendi, siis toimus menetlus kolmes kohtuastmes. Seda asjaolu arvestades ei ole praeguse asja menetluskulud ülemäärased.
13.3.Õige ei ole ka kostja väide, et maakohus ei küsinud tema seisukohta hageja menetluskuludele. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus andis 01.03.2024. a määrusega pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamiseks (dtl 192, maakohtu määruse p 5), määrates vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamise tähtajaks 05.04.2024. Kostja on väljendanud oma lõplikke seisukohti 03.04.2024 menetlusdokumendis, kus on märkinud, et menetluskulud peaks kandma korteriühistu juhatuse esimees.
13.4.Kokkuvõttes ei anna kostja määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks ning määruskaebuse rahuldamiseks.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 4
2-21-13885
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.