Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
OSAÜHINGU ABRING hagi Ara 3851 euro 12 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ara Petrosyani kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
2694 eurot 89 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
Petrosyani
vastu
nende Hageja OSAÜHING ABRING, seaduslik esindaja Andrei Polištšuk Kostja Ara Petrosyan, esindaja vandeadvokaat Marje Mängel
Asja läbivaatamise kuupäev
13. november 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2017. a otsus osas, milles ringkonnakohus mõistis Ara Petrosyanilt OSAÜHINGU ABRING kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 28. aprilli 2017. a seisuga 934 eurot 85 senti ületavas osas, menetluskulude jaotuse osas ning osas, milles ringkonnakohus mõistis Ara Petrosyanilt OSAÜHINGU ABRING kasuks maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks välja 889 eurot 98 senti ületava summa. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise osas 28. aprilli 2017. a seisuga 934 eurot 85 senti ületavas summas, jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskuludest 59,8% Ara Petrosyani ja 40,2% OSAÜHINGU ABRING kanda.
3.Harju Maakohtu 13. oktoobri 2016. a otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis Ara Petrosyanilt OSAÜHINGU ABRING kasuks välja 3851 euro 12 sendi suuruse põhivõla.
2-15-19042
4.Rahuldada hagist sissenõutavaks muutunud viivise osas perioodi 29. aprill 2017 kuni 13. detsember 2017 eest 193 eurot 29 senti.
5.Mõista Ara Petrosyanilt OSAÜHINGU ABRING kasuks välja alates 14. detsembrist 2017 sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 3851 euro 12 sendi suuruselt nõudelt kuni põhinõude tasumiseni.
6.Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Tagastada Ara Petrosyani kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Narine Petrosjanile.
8.Mitte võtta asja juurde Ara Petrosyani 4. juunil 2017, 5. juunil 2017, 7. juunil 2017,
10.juunil 2017, 3. novembril 2017 ja 6. detsembril 2017 saadetud kirjadega elektrooniliselt esitatud tõendeid ega Ara Petrosyani 30. juunil 2017 esitatud lisadega avaldust. Tagastada
30.juunil 2017 esitatud avaldus koos lisadega.
9.Jätta kassatsiooniastme menetlusega seotud menetluskuludest 59,8% Ara Petrosyani ja 40,2% OSAÜHINGU ABRING kanda.
10.Jätta rahuldamata OSAÜHINGU ABRING 30. augusti 2017. a taotlus määrata kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud.
11.Rahuldada vandeadvokaat Marje Mängeli 29. mai 2017. a taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks kassatsiooniastmes Ara Petrosyanile osutatud riigi õigusabi eest osaühingu Advokaadibüroo Marje Mängel vandeadvokaadile Marje Mängelile 144 eurot (sh käibemaks). Saata määrus täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks osaühingule Advokaadibüroo Marje Mängel.
12.Mõista OSAÜHINGULT ABRING lisaks ringkonnakohtus välja mõistetud 21 eurole riigituludesse välja 119 eurot 70 senti riigilõivust, mille tasumisest Ara Petrosyan oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.
13.Mõista OSAÜHINGULT ABRING lisaks ringkonnakohtus välja mõistetud 18 eurole 60 sendile riigituludesse välja 145 eurot 42 senti Ara Petrosyanile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasust maa- ja ringkonnakohtu menetluses.
14.Mõista OSAÜHINGULT ABRING riigituludesse välja 57 eurot 89 senti Ara Petrosyanile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasust kassatsioonimenetluses.
15.OSAÜHINGUL ABRING tasuda praeguse otsuse resolutsiooni p-des 12–14 väljamõistetud summadena kokku 323 eurot 1 sent (119 eurot 70 senti + 145 eurot 42 senti + 57 eurot 89 senti) riigituludesse praeguse kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
16.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
16.1.Rahuldada hagi osaliselt.
16.2.Mõista Ara Petrosyanilt OSAÜHINGU ABRING kasuks välja põhivõlgnevus 3851 eurot 12 senti.
16.3.Mõista Ara Petrosyanilt OSAÜHINGU ABRING kasuks välja Riigikohtu otsuse kuupäeva (13. detsember 2017) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1128 eurot 14 senti (934 eurot 85 senti + 193 eurot 29 senti).
16.4.Mõista Ara Petrosyanilt OSAÜHINGU ABRING kasuks välja alates 14. detsembrist 2017 sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 3851 euro 12 sendi suuruselt nõudelt kuni põhinõude tasumiseni.
16.5.Kõikide kohtuastmete menetluskuludest jätta 59,8% kostja ja 40,2% hageja kanda.
16.6.Jätta rahuldamata OSAÜHINGU ABRING 30. augusti 2017. a taotlus määrata kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud.
16.7.Mõista Ara Petrosyanilt OSAÜHINGULE ABRING maakohtu ja ringkonnakohtu menetlustega seotud menetluskulude hüvitamiseks välja 889 eurot 98 senti (726 eurot 37 senti + 163 eurot 61 senti). 2(9)
2-15-19042
16.8.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Ara Petrosyanil tasuda OSAÜHINGULE ABRING võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist alates praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
16.9.Vabastada Ara Petrosyan apellatsioonimenetluses tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
16.10.Mõista OSAÜHINGULT ABRING välja riigituludesse 140 eurot 70 senti riigilõivust, mille tasumisest Ara Petrosyan oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.
16.11.Rahuldada vandeadvokaat Marje Mängeli 29. mai 2017. a taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks kassatsiooniastmes Ara Petrosyanile osutatud riigi õigusabi eest osaühingu Advokaadibüroo Marje Mängel vandeadvokaadile Marje Mängelile 144 eurot (sh käibemaks). Saata määrus täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks osaühingule Advokaadibüroo Marje Mängel.
16.12.Mõista OSAÜHINGULT ABRING välja riigituludesse 221 eurot 91 senti (67 eurot 54 senti + 96 eurot 48 senti + 57 eurot 89 senti) Ara Petrosyanile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasust kõikides kohtuastmetes.
16.13.OSAÜHINGUL ABRING tasuda praeguse Riigikohtu otsuse resolutsiooni p-des 16.10 ja 16.12 väljamõistetud summadena kokku 362 eurot 61 senti (140 eurot 70 senti + 221 eurot 91 senti) riigituludesse praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
16.14.Jätta tähelepanuta Ara Petrosyani 29. märtsi 2017. a avaldus ja sellega koos korduvalt esitatud tõendid. Tõendid tagastada Ara Petrosyanile.
16.15.Tagastada Ara Petrosyani kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Narine Petrosjanile.
16.16.Mitte võtta asja juurde Ara Petrosyani 4. juunil 2017, 5. juunil 2017, 7. juunil 2017,
10.juunil 2017, 3. novembril 2017 ja 6. detsembril 2017 saadetud kirjadega elektrooniliselt esitatud tõendeid ega Ara Petrosyani 30. juunil 2017 esitatud lisadega avaldust. Tagastada 30. juunil 2017 esitatud avaldus koos lisadega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OSAÜHING ABRING (hageja; üürileandja) esitas 17. detsembril 2015 Harju Maakohtule hagi, milles palus Ara Petrosyanilt (kostja; üürnik) enda kasuks välja mõista põhivõla 3851 eurot 12 senti, 12. detsembri 2015. a seisuga viivise 3851 eurot 12 senti ja alates 13. detsembrist 2015 edasiulatuva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15. jaanuaril 2007 äripinna üürilepingu (üürileping). 2014. a märtsiks tekkis kostjal üürivõlg, mida ta 28. märtsil 2014 tunnistas. 1. aprillil 2014 leppisid pooled kokku üüritasu vähendamises 700 euroni kuus ilma käibemaksu ja kommunaalkuludeta. 1. mail 2014 leppisid pooled kokku üüritasu vähendamises 500 euroni kuus ilma käibemaksu ja kommunaalkuludeta. Viimane arve, mille kostja tasus, oli jaanuari 2014 eest. 14. juulil 2014 ütles hageja üürilepingu alates 1. augustist 2014 üles. Kostjal jäi perioodi 1. veebruar kuni 1. juuli 2014 arvete alusel tasumata 3851 eurot 12 senti. Lisaks oli 12. detsembri 2015. a seisuga viivisevõlgnevus 5144 eurot 97 senti. Hageja vähendas viivist põhisumma suuruseni (3851 eurot 12 senti).
3(9)
2-15-19042 Hageja selgituste kohaselt on arvetel nr 582938 ja nr 582973 üürisumma kõrvalkuludega arvestatud väiksemana, kui on lepingus ette nähtud. Hageja ei hakanud kostjalt neid lisasummasid nõudma ning jäi hagis esitatud nõude juurde. 1. aprilli 2014. a ja 1. mai 2014. a üürilepingu lisadest nähtuvalt vähendati vaid üüritasu, mitte kõrvalkulusid. Arved esitati üüritasu kohta.
2.Kostja tunnistas nõuet 3840 euro ulatuses. Kostja selgitas, et ei ole jälgitav, kuidas hageja arvutas hagis kajastatud igakuise üüri ja kõrvalkulud. Kuna põhinõue ei ole selge, ei saa ka viivise arvestus olla arusaadav ja õige.
3.Harju Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2016. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7702 eurot 24 senti ja alates 17. detsembrist 2015 viivise 3851 euro 12 sendi suuruselt põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras hageja menetluskulude suuruseks 1214 eurot 67 senti ja mõistis need kostjalt hageja kasuks koos seadusjärgse viivisega välja. Ülejäänud osas jättis maakohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Maakohus viitas VÕS §-le 271, § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-le 100 ja § 108 lg-le 1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 15. jaanuaril 2007 üürilepingu nr 1/07 ja 21. juulil 2011 üürilepingu lisa äripinna üürimiseks. Kostja tunnistas 28. märtsil 2014 võlgnevust. 1. aprillil 2014 vähendati üüritasu 700 euroni kuus (lisanduvad käibemaks ja kõrvalkulud) ja 1. mail 2014 500 euroni kuus (lisanduvad käibemaks ja kommunaalkulud). Kostja jättis perioodi 1. veebruar kuni 1. juuli 2014 arvete alusel hagejale tasumata 3851 eurot 12 senti. Hageja ütles üürilepingu üles. Kostja tunnistas võlgnevust 3840 euro ulatuses. Maakohus leidis, et kõrvalkulude osas on arved esitatud lepingujärgsest summast suuremana, kuid üüri on nõutud vähem. Seega kokkuvõttes esitas hageja kostjale väiksemaid arveid, kui tal oleks olnud lepingu järgi õigus. Maakohus leidis, et arvetes nõutavad summad (põhinõue) on põhjendatud, ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3851 eurot 12 senti. Maakohus leidis, et hageja ei arvestanud viivist kostja kahjuks. Viivist on arvestatud tasumata arvetelt üürilepingu p 7.1 järgi viivisemääraga 0,5% võlgnevuselt päevas, viivist on vähendatud põhivõlani.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada sissenõutavaks muutunud 3851 euro 12 sendi suuruse viivise ja edasiulatuva viivise väljamõistmise osas ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta hageja nimetatud nõuded rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. aprilli 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas sissenõutavaks muutunud viivise nõude suuremas summas kui 3629 eurot 74 senti ja mõistis kostjalt menetluskulud välja suuremas summas kui 1178 eurot 23 senti. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisest välja 3629 euro 74 sendi suuruse osa ja mõistis kostjalt hageja kasuks maakohtu menetlusega seotud kulude hüvitiseks välja 1178 eurot 23 senti. Ringkonnakohus sõnastas otsuse tervikresolutsiooni, mille kohaselt rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3851 eurot 12 senti, 28. aprilli 2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3629 eurot 74 senti ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras, jäeti maakohtu menetlusega seotud 4(9)
2-15-19042 menetluskuludest 3% hageja ja 97% kostja kanda ning apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludest 6% hageja ja 94% kostja kanda, mõisteti kostjalt hageja kasuks maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks välja 1435 eurot 41 senti (maakohtu menetluse kulud 1178 eurot 23 senti + ringkonnakohtu menetluse kulud 257 eurot 18 senti) ja viivis seadusjärgses määras. Ringkonnakohus vabastas kostja apellatsioonimenetluses tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ja mõistis hagejalt välja riigituludesse 39 eurot 60 senti (riigilõiv 21 eurot + kostjale riigi määratud esindaja tasu maa- ja ringkonnakohtus 18 eurot 60 senti). Ringkonnakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 ja märkis, et kostja vaidlustab maakohtu otsuse sissenõutavaks muutunud viivise 3851 euro 12 sendi ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on jõustunud kostjalt 3851 euro 12 sendi suuruse põhivõlgnevuse väljamõistmise osas. Ringkonnakohus tuvastas, et üürilepingu p 7.1 oli tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes, see tüüptingimus sai üürilepingu osaks (VÕS § 37), kuid on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (koosmõjus VÕS §-ga 44). Vaidlusalune üürileping ei olnud tarbijaleping, kuna kostja ei olnud tarbija tehingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 mõttes. Ringkonnakohus tuvastas, et üürilepingu sõlmimisel ületas viivisekokkuleppes fikseeritud määr (0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest) 17,38 korda seaduses sätestatud määra (10,5% aastas ehk 0,028767% päevas). Ringkonnakohus leidis, et selline tingimus on füüsilisest isikust ettevõtjast üürnikku ebamõistlikult kahjustav. Olukorras, kus kostjal olid igakuised rahalised kohustused, mille täitmisega viivitamisel viivis rakendus, kuid hagejal sai selline kohustus tekkida vaid erandlikel asjaoludel (üürilepingu p-s 9.1 kokkulepitud vastastikune kohustus süülise tegevuse või tegevusetusega kahju hüvitamiseks), ei saa asuda seisukohale, et tegemist ei olnud üürnikku ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Ka teistest lepingutingimustest ei tulene asjaolusid (nt kostja jaoks eriti soodsaid tingimusi), mis tasakaalustaksid viivisemäära seadusest kõrvalekalduvat ulatust. Seega oli üürilepingu p 7.1 tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, mistõttu ei ole hagejal alust nõuda viivist seaduses sätestatud määrast suuremas määras. Ringkonnakohus määras sissenõutava viivise suuruse TsMS § 367 järgi kindlaks ringkonnakohtu otsuse kuupäeva (28. aprill 2017) seisuga ning leidis, et sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras (9. veebruar kuni 30. juuni 2014 8,25% aastas; 1. juuli 2014 kuni 31. detsember 2014 8,15% aastas; 1. jaanuar 2015 kuni 30. juuni 2016 8,05% aastas; alates 1. juulist 2017 8% aastas) on 3629 eurot 74 senti järgmise arvestuse alusel: 1) arve nr 582938 alusel viivis 77 eurot 70 senti (tasumata 299 eurot 8 senti; tähtaeg 8. veebruar 2014; viivitatud 1175 päeva (9. veebruar 2014 kuni 28. aprill 2017)), 2) arve nr 582973 alusel viivis 231 eurot 17 senti (tasumata 912 eurot 4 senti; tähtaeg 8. märts 2014; viivitatud 1147 päeva (9. märts 2014 kuni 28. aprill 2017)), 3) arve nr 583010 alusel viivis 207 eurot 2 senti (tasumata 840 eurot; tähtaeg 8. aprill 2014; viivitatud 1116 päeva (9. aprill 2014 kuni 28. aprill 2017)), 4) arve nr 583044 alusel viivis 143 eurot 81 senti (tasumata 600 eurot; tähtaeg 8. mai 2014; viivitatud 1086 päeva (9. mai 2014 kuni 28. aprill 2017)), 5) arve nr 583078 alusel viivis 139 eurot 60 senti (tasumata 600 eurot; tähtaeg 8. juuni 2014; viivitatud 1055 päeva (9. juuni 2014 kuni 28. aprill 2017)), 6) arve nr 583114 alusel viivis 135 eurot 55 senti (tasumata 600 eurot; tähtaeg 8. juuli 2014; viivitatud 1025 päeva (9. juuli 2014 kuni 28. aprill 2017)). Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 367 alusel kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutumata viivise osas ei ole alust maakohtu otsust tühistada või muuta. Maakohus rahuldas selle osa nõudest, määrates arvestamise aluseks seadusjärgse (VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tuleneva) viivisemäära. Ringkonnakohus viitas TsMS § 329 lg-le 1 ja § 331 lg-le 1 ning tuvastas, et kostja taotles viivise vähendamist esimest korda alles apellatsioonkaebuses. Sellises olukorras saaks 5(9)
2-15-19042 ringkonnakohus viivise suurust vähendada, kui esineksid TsMS § 652 lg-s 3 toodud asjaolud ja kui apellant uue asjaolu lubatavust TsMS § 652 lg 4 kohaselt kaebuses põhjendaks. Kostja apellatsioonkaebus neile nõuetele ei vasta. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja osales aktiivselt maakohtu menetluses, samuti osales menetluses kostja riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadist esindaja. Ringkonnakohus viitas TsMS § 163 lg-le 1 ja jaotas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati 97% ulatuses (põhivõlg 100%, viivis 94%), seega jäi menetluskuludest maakohtus 97% kostja ja 3% hageja kanda. Apellatsiooniastmes vaidlustas kostja vaid viivisenõuet. Kaebus rahuldati sissenõutavaks muutunud viivise osas 6% ulatuses (3851 euro 12 sendi asemel peab kostja tasuma 3629 eurot 74 senti; tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas jäi kaebus rahuldamata). Seetõttu jäi apellatsioonimenetluse kuludest 6% hageja ja 94% kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse sissenõutavaks muutunud viivise ja kostjalt menetluskulude väljamõistmise osas ning ringkonnakohtu otsuse 28. aprilli 2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3629 euro 74 sendi väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas. Kostja palub teha uue otsuse, millega mõista 28. aprilli 2017. a seisuga kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 934 eurot 85 senti. Kostja palub menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ning kassatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt liitis ringkonnakohus viivisesummad, mille suurust kostja ei vaidlusta, valesti kokku. Ringkonnakohtu viivisearvestus oli järgmine: 1) arve nr 582938 alusel viivis 77 eurot 70 senti; 2) arve nr 582973 alusel viivis 231 eurot 17 senti; 3) arve nr 583010 alusel viivis 207 eurot 2 senti; 4) arve nr 583044 alusel viivis 143 eurot 81 senti; 5) arve nr 583078 alusel viivis 139 eurot 60 senti; 6) arve nr 583114 alusel viivis 135 eurot 55 senti. Viidatud viiviste liitmisel sai ringkonnakohus summaks 3629 eurot 74 senti. Tegelikult on viidatud viiviste summa 934 eurot 85 senti. Lisaks ei nõustu kostja väljamõistetud menetluskulude suurusega, kuna selle väljamõistmise üheks aluseks on kostjalt 3629 euro 74 sendi suuruse viivise väljamõistmine. Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 28. aprilli 2017. a seisuga 934 eurot 85 senti ületavas osas, ja menetluskulude jaotuse osas. Lisaks tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks välja 889 eurot 98 senti ületava summa. Muus osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Kolleegium teeb tühistatud osas TsMS § 691 p 5 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise osas 28. aprilli 2017. a seisuga 934 eurot 85 senti ületavas osas, jätab maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskuludest 59,8% kostja ja 40,2% hageja kanda. Lisaks ringkonnakohtus välja mõistetud 21 eurole mõistab kolleegium 6(9)
2-15-19042 hagejalt riigituludesse välja 119 eurot 70 senti (140 eurot 70 senti – 21 eurot) riigilõivust, mille tasumisest kostja oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Samuti mõistab kolleegium lisaks ringkonnakohtus välja mõistetud 18 eurole 60 sendile hagejalt riigituludesse välja 145 eurot 42 senti (164 eurot 2 senti – 18 eurot 60 senti) kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasust maa- ja ringkonnakohtu menetluses. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna maakohtu otsust ei vaidlustatud ringkonnakohtus osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja põhivõla 3851 eurot 12 senti, on maakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. TsMS § 688 lg 1 järgi kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Praeguses asjas on kassatsioonkaebuse esitanud üksnes kostja, kes vaidlustab ringkonnakohtu otsuse 28. aprilli 2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 934 eurot 85 senti ületavas osas väljamõistmise ringkonnakohtu arvutusvea tõttu. Eelnevast tulenevalt palub kostja muuta ka menetluskulude jaotust. Hageja ei vaidle kassatsioonkaebuse vastuses kostja arvutusele vastu, vaid esitab viivisemäära kui tüüptingimuse vaidlustamisega seotud väiteid. Kui hageja soovis selles osas ringkonnakohtu lahendit vaidlustada, oleks tal tulnud esitada ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebus. Hageja ei ole seda teinud.
10.Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt, kuigi TsMS § 447 lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu (vt Riigikohtu 12. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-10, p 16; 29. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-08, p 18). Praeguses asjas on ringkonnakohus otsuse põhjendavas osas erinevate arvete alusel arvutatud viiviste liitmisel kostjalt väljamõistetava viivise suuruse arvutamisel eksinud ja selle arvutusvea tulemusena saadud summa ka kostjalt resolutsioonis välja mõistnud. Seega on ringkonnakohus teinud otsuses sellise vea, mida ringkonnakohus ise TsMS § 447 lg 2 alusel ei saanud parandada.
11.Ringkonnakohtu arvestus 28. aprilli 2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kohta oli järgmine: 1) arve nr 582938 alusel oli viivis 77 eurot 70 senti; 2) arve nr 582973 alusel oli viivis 231 eurot 17 senti; 3) arve nr 583010 alusel oli viivis 207 eurot 2 senti; 4) arve nr 583044 alusel oli viivis 143 eurot 81 senti; 5) arve nr 583078 alusel oli viivis 139 eurot 60 senti; 6) arve nr 583114 alusel oli viivis 135 eurot 55 senti. Nimetatud viiviste liitmisel sai ringkonnakohus summaks 3629 eurot 74 senti. Kolleegium nõustub kostjaga, et viidatud viiviste summa on 934 eurot 85 senti. Seega oli 28. aprilli 2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 934 eurot 85 senti. Kolleegium määrab sissenõutava viivise suuruse TsMS § 367 järgi kindlaks Riigikohtu otsuse kuupäeva (13. detsember 2017) seisuga. Sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras (alates 29. aprillist 2017 8% aastas) alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni Riigikohtu otsuse tegemiseni on 193 eurot 29 senti (tasumata 3851 eurot 12 senti, viivitatud päevi 229 (29. aprill 2017 kuni 13. detsember 2017)). Seega kokku on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras
13.detsembri 2017. a seisuga 1128 eurot 14 senti (934 eurot 85 senti + 193 eurot 29 senti).
12.Kostja esitas ise (ilma vandeadvokaadist esindajata) 4. juunil 2017, 5. juunil 2017, 7. juunil 2017, 10. juunil 2017, 3. novembril 2017 ja 6. detsembril 2017 saadetud kirjadega Riigikohtule elektrooniliselt tõendeid. Kostja esitas 30. juunil 2017 avalduse (seisukoha) koos lisadega.
7(9)
2-15-19042 TsMS § 688 lg 5 kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. TsMS § 218 lg 3 esimese lause järgi võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Eeltoodu tõttu ei võta kolleegium viidatud tõendeid vastu ja kostja seisukohti toimikusse. Kuna 4. juunil 2017, 7. juunil 2017,
10.juunil 2017, 3. novembril 2017 ja 6. detsembril 2017 saadetud dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 30. juunil 2017 esitatud avaldus ja lisad tagastatakse.
13.Kuna asja menetlus lõpeb Riigikohtus, jagab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi ka asja menetluskulud. Hagi rahuldamise määra leidmisel võtab kolleegium arvesse hageja põhinõuet ja praeguse lahendi tegemise seisuga (13. detsember 2017) sissenõutavaks muutunud viivist. Hageja nõue 13. detsembri 2017. a seisuga on 8320 eurot 32 senti: põhivõlg 3851 eurot 12 senti, 12. detsembri 2015. a seisuga viivis 3851 eurot 12 senti, edasiulatuv viivis põhivõlalt seadusjärgses määras (13. detsember 2015 kuni 30 juuni 2016 8,05% aastas; alates 1. juulist 2016 8% aastas) 13. detsembrist 2015 kuni
13.detsembrini 2017 618 eurot 8 senti (tasumata 3851 eurot 12 senti, viivitatud päevi 732). Hagi rahuldatakse 4979 euro 26 sendi ulatuses (põhinõue + 13. detsembri 2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis). Eelnevast tulenevalt rahuldatakse hagist 59,8%. Seega jääb menetluskuludest 59,8% kostja ja 40,2% hageja kanda.
13.1.TsMS § 174 lg-te 1, 3 ja 5 järgi tuleb kolleegiumil määrata kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus. Maakohtus olid hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1214 eurot 67 senti. Maakohtu kindlaksmääratud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust kostja ei vaidlustanud. Kostja peab viidatud menetluskuludest hüvitama 59,8% ehk 726 eurot 37 senti. Ringkonnakohtus olid hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtu hinnangul 273 eurot 60 senti. Ringkonnakohtu kindlaksmääratud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust kostja ei vaidlustanud. Kostja peab viidatud menetluskuludest hüvitama 59,8% ehk 163 eurot 61 senti. Seega kokku peab kostja hüvitama hagejale menetluskuludena 889 eurot 98 senti. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda praeguse lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.2.Menetluskulude kohta kassatsioonimenetluses esitas hageja seaduslik esindaja nimekirja, mille kohaselt olid hageja kassatsiooniastme menetluskulud 375 eurot 15 senti, mis tulenes järgmistest toimingutest: Tallinna Ringkonnakohtu otsuse analüüs ja arutelu, kassatsioonkaebuse analüüs, vastuse koostamine. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja sama lõike teise lause järgi on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Praeguses asjas on hageja kassatsioonimenetluses osalenud TsMS § 218 lg 4 esimese lause mõttes isiklikult oma seaduslikuks esindajaks oleva juhatuse liikme kaudu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1; Riigikohtu 18. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p 13). Hageja seadusliku esindaja kulusid ei saa kostjalt välja mõista, mistõttu kolleegium jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata.
8(9)
2-15-19042
13.3.Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas Riigikohtule taotluse, milles palub kostjale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest osaühingule Advokaadibüroo Marje Mängel mõista riigieelarvest välja 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot (3 tundi × 40 eurot × 1,2). Taotluse kohaselt kulus esindajal õigusabi osutamiseks 3 tundi, sh ringkonnakohtu otsuse analüüsimiseks ja kliendile selgitamiseks 0,5 tundi ja kassatsioonkaebuse koostamiseks 2,5 tundi. Kolleegium leiab, et kostja esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 alusel rahuldada. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
13.4.Maakohus rahuldas 5. mai 2016. a määrusega kostja riigi õigusabi taotluse kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. 13. oktoobri 2016. a määrusega määras maakohus kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasuks 140 eurot (lisandub käibemaks 28 eurot). 28. aprilli 2017. a määrusega määras ringkonnakohus kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasuks 240 eurot. TsMS § 179 lg 1 ja TsMS § 190 lg 5 teise lause järgi tuleb hagejalt mõista riigituludesse 40,2% 350 euro suurusest riigilõivust, mille tasumisest kostja oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud, ehk 140 eurot 70 senti, 40,2% kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja 168 euro suurusest tasust maakohtus (ringkonnakohus arvestas hagejalt riigituludesse väljamõistetava summa ekslikult kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja käibemaksuta tasust) ehk 67 eurot 54 senti, 40,2% kostjale riigi õigusabi korras määratud 240 euro suurusest tasust ringkonnakohtus ehk 96 eurot 48 senti. Seetõttu mõistab kolleegium lisaks ringkonnakohtus välja mõistetud 39 eurole 60 sendile (riigilõiv 21 eurot + kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu maa- ja ringkonnakohtu menetluses 18 eurot 60 senti) hagejalt riigituludesse välja 265 eurot 12 senti (riigilõiv 119 eurot 70 senti + kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu maa- ja ringkonnakohtu menetluses 145 eurot 42 senti). TsMS § 179 lg 1 ja TsMS § 190 lg 5 teise lause järgi tuleb hagejalt mõista riigituludesse ka 40,2% kostjale riigi õigusabi korras määratud 144 euro suurusest tasust Riigikohtus ehk 57 eurot 89 senti. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul, arvates otsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
14.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Malle Seppik
Peeter Jerofejev
Tambet Tampuu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.