2-15-19042/75 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3 851,12 eurot, viivise 12.12.2015 seisuga 3 851,12 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras. Poolte vahel oli üürileping ning 2014 aasta märtsiks tekkis kostjal võlgnevus üüritasu maksmise osas, mida 28.03.2014 kostja tunnistas. 01.04.2014 ja 01.05.2014 vähendati üüritasu vastavalt 700 euroni ja 500 euroni kuus ilma käibemaksuta ja kommunaalkuludeta. Sellele vaatamata tasus kostja viimati 2014.a jaanuari arvet osaliselt. 14.07.2014 ütles hageja ühepoolselt üürilepingu üles alates 01.08.2014. Kostjal jäi alates 01.02.2014 kuni 01.07.2014 tasumata kokku 3 851,12 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele on kostjal seisuga 12.12.2015 viivisevõlgnevus 5 144,97 eurot. Hageja vähendab viivised põhisumma suuruseni. Kostja vastus hagile Kostja tunnistab nõuet summas 3 840 eurot. Kostja ei vaidle vastu, et pooled sõlmisid 15.01.2007 üürilepingu ja 21.07.2011 üürilepingu lisa, 01.04.2014 ja 01.05.2014 vähendati üüritasu ja hageja on üürilepingu üles öelnud. Ei ole jälgitav, kuidas hageja on arvutanud arvetes igakuise üürisumma ja kõrvalkulude summa, sest summad on erinevad üürilepingu lisa 4 punktides 5.1.1 ja 5.2 toodust. Kuna nõue ei ole selge, ei ole ka viivisenõue arvestuslikult õige. Kostja rekonstrueeris aastatel 2008-2014 ruume, kus asub kauplus Tibu. Nendes ruumides asuvad kõik kostja asjad, kuid hageja vahetas 01.08.2014 lukud, et kostja ei pääseks ruumidesse enne kui võlad makstud. Hageja tahab jätta endale kõik investeeringud ja rekonstruktsioonid, mis kostja on ruumides teinud. Kostja kavatseb esitada hageja vastu kahju hüvitamise nõude, kuna hageja omandas kostjale kuuluva vara mis asus kostja poolt üüritud pinnal, samuti jättis hageja kostjale välja maksmata kostja poolt üüripinnale teostatud investeeringud. Kostja ei ole siiani nõuet saanud esitada tervisliku seisundi tõttu. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Arvetel nr 582938 ja 582973 on arvestatud üüri ja kõrvalkulusid väiksemana, kui on lepingus ette nähtud. Hageja ei hakka kostjalt täiendavaid summasid nõudma ja jääb hagis esitatud nõude juurde. Järgmistel arvetel on kokkulepitud summad (700 eurot pluss käibemaks ja 500 eurot pluss käibemaks). 01.04.2014 ja 01.05.2014 üürilepingu lisadest nähtuvalt vähendati vaid üüritasu, mitte kõrvalkulusid, arved esitati aga vaid üürinõudes. Kohtu põhjendused 06.09.2016 toimunud istungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde ning pooled andsid nõusoleku asja edasise lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Poolte vahel oli sõlmitud 15.01.2007 üürileping nr 1/07 (I kd, t lk 8, 18, 27-28, 96-98) ning 21.07.2011 üürilepingu lisa (I kd, t lk 20-21, 31-32, 94-95; III kd lk 3-4) Keldrimäe 9 asuva äripinna üürimiseks. Kostja tunnistas võlgnevust hageja ees 28.03.2014 (I kd, t lk 11-12, 30, 35-36). Üüritasu vähendati 01.04.2014 (I kd, t lk 19, 33) 700 euroni ja 01.05.2014 (I kd, t lk 10, 34) 500 euroni (lisanduvad käibemaks ja kommunaalkulud). Kostja on jätnud tasumata 01.02.2014 arvest nr 582938 summa 299,08 eurot; 01.03.2014 arve nr 582973 summas 912,04 eurot; 01.04.2014 arve nr 583010 summas 840 eurot; 01.05.2014 arve nr 583044 summas 600 eurot; 01.06.2014 arve nr 583078 summas 600 eurot; 01.07.2014 arve nr 583114 summas 600 eurot (I kd, t lk 6-7, 16-17, 23-25). Hageja ütles üürilepingu üles (I kd, t lk 9). Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegu üürilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on hageja poolt kostjale esitatud arvetest osaliselt tasumata 01.02.2014 arve ning täies ulatuses arved alates 01.03.2014 kuni 01.07.2014. Kokku on tasumata 3 851,12 eurot. Kostja tunnistab võlgnevust summas 3 840 eurot, kuid kostja hinnangul ei ole arvetel kajastatud summad kooskõlas üürilepingus kokkulepituga. 01.02.2014 ja 01.03.2014 arvetes on välja toodud üür 680,30 eurot (lisandub käibemaks 136,06 eurot), prügi 56,73 eurot (lisandub käibemaks 11,35 eurot), vesi 11,50 eurot (lisandub käibemaks 2,30 eurot) ja valve 11,50 eurot (lisandub käibemaks 2,30 eurot). Kokku lepitud üür sellel perioodil oli üürilepingu 21.07.2011 lisa järgi 875 eurot (nimetatud arvetega nõuti 816,36 eurot, seega vähem kui lepingu järgi). Üürilepingu punkti 5.2 järgi pidid kõrvalkulude suurused olema ümberarvutatult eurodesse järgmised: prügi 47,93 eurot (lisandub käibemaks), vesi 7,67 eurot (lisandub käibemaks) ja valve 5,11 eurot (lisandub käibemaks). Seega on kõrvalkulude osas arved esitatud suuremas summas, kui lepingu järgi. Kuna aga üüri on nõutud vähem, siis on kokkuvõttes esitatud kostjale väiksemaid arveid kui lepingu järgi oleks õigus olnud esitada. 01.02.2014 ja 01.03.2014 arvetega nõutavad summad on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ülejäänud arvetes nõutavad summad, kuna need on kooskõlas üüri vähendamistega, lisaks ei ole nendes nõutud kõrvalkulusid. Kohus peab seega põhinõuet põhjendatuks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3 851,12 eurot. Hageja on esitanud ka viivisenõude 12.12.2015 seisuga summas 3 851,12 eurot. Viivist on arvestatud tasumata arvetelt viivisemääraga 0,5% võlgnevuselt päevas (kokku lepitud üürilepingu punktis 7.1), viivisesummat on vähendatud põhivõlani. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Kohtu hinnangul ei ole hageja arvestanud viivist kostja kahjuks. Seega mõistab kohus välja sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 12.12.2015 summas 3 851,12 eurot. Kolmanda nõudena palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest 17.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi seega täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3 851,12 eurot, viivise 3 851,12 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Valdav osa kostja poolt esitatud tõenditest ei ole seotud pooltevahelise üürisuhtega ega tõenda kostja

vastuväiteid sellest üürisuhtest tulenevatele nõuetele. Kostja poolt plaanitavat kahju hüvitamise nõuet, kus need tõendid võivad olla asjakohased, ei ole käesolevas menetluses esitatud. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 500 eurot, tõlkekulu 32 eurot ja õigusabikulud 1 175,95 eurot. Kostja ei ole nõus kandma menetluskulusid, kuna ta on omaks võtnud põhinõude summas 3 840 eurot ja ei ole seega andnud põhjust hagi esitamiseks. Ajalise kulu, toimingute koosseisu või tunnitasu osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on 9 292,30 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 500 eurot. Selles summas lõivu on hageja tasunud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on tõlgikulu asja läbivaatamise kulu. Hagiga koos on esitatud mõne hagilisa tõlked. Hageja märgitud tõlkekulu 32 eurot on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud menetluses 9 tundi ja 45 minutit ning istungil osalemisekulu on tükihinnaga 100 eurot. Kohus vähendab hageja õigusabikulusid ning seda järgmistel põhjustel. Esiteks on menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid, mille tegemise eest ei saa kulusid välja mõista menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kohtuvälise kohustuste täitmise nõude koostamise ja saatmise (50 minutit) ning üürilepingu lõpetamise teatise koostamise ja saatmise (40 minutit) näol on tegu kohtueelsete toimingutega. Riigikohus on selgitanud, et kohtueelsed õigusabikulud on võlaõigusseaduse § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad; kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (lahend 3-2-1-84-14, p 24). Menetluskuludena on hüvitatavad dokumentidega tutvumisele, hagi koostamisele ja sellele järgnevatele menetlusega seotud toimingutele kulunud aeg. Muid toiminguid ning neile kulunud aega peab kohus põhjendatuks, s.o põhjendatud ajakulu on 8 tundi ja 15 minutit. Teiseks on kohtu arvates esindaja tunnihind 110 eurot liiga kõrge ning tegu on pigem advokaadi kui juristi põhjendatud tunnihinnaga. Põhjendatud tunnihinnaks peab kohus juristi puhul 80 eurot. Ajaliselt kindlaks määratud toimingute eest on põhjendatud tasuks seega 660 eurot. Kolmandaks on istungil osalemise kulu kindlaks määratud tükihinnaga (antud juhul 100 eurot). Kuigi esindaja ja klient võivad kokku leppida sellistes tasumäärades ning –süsteemides nagu nad soovivad, tuleb vastaspoolelt kulude väljamõistmisel arvestada ka põhjendatust. Menetluses toimus üks istung, mis kestis 17 minutit. Ajakulu ja põhjendatud tunnihinda arvestades on istungil osalemise kulu 22,67 eurot.