Hilandero Houses OÜ ja OÜ HILANDERO kaebus Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 02.03.2017.a otsusele täiteasjas nr 194/2017/32
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. septembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hilandero Houses määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
OÜ
ja
OÜ
HILANDERO
nende Avaldaja I: Hilandero Houses OÜ (registrikood 14080869) Avaldaja II: OÜ HILANDERO (registrikood 11947918), avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom Puudutatud isik I (sissenõudja): Grato Holding OÜ (registrikood 12902268), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Puudutatud isik II: kohtutäitur Toomas Saarma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 28. septembri 2017 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta solidaarselt Hilandero Houses OÜ ja OÜ HILANDERO kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avalduse asjaolud ja nõue
1.Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-17-141 on Grato Holding OÜ (sissenõudja) hagi Hilandero Houses OÜ ja Hilandero OÜ (avaldaja I ja II) vastu kasulike mudelite õigusvastase kasutamise keelamiseks, edasisest rikkumisest hoidumise kohustamiseks, patendiga kaitstud seadmete üleandmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Maakohus tagas 10.01.2017 määrusega hagi ja arestis muu hulgas avaldajate kasutuses või valduses oleva tõstesilindri, tõsteraami, silindrisuka, tõsteseade ja betoonvundamendid, mis on toodetud kasulike mudelite nr 00709, 00788, 00789, 00790, 00848 alusel.
2.Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma arestis täiteasjas nr 194/2017/32 maakohtu 10.01.2017 hagi tagamise määruse alusel 12.01.2017 avaldaja I tegevuskohas asuvas tehases 12 betoonvundamenti. Betoonvundamendid jäeti ajutiselt avaldaja I tehasesse hoiule ja tehas lukustati sissenõudja poolt arestimisele kaasa võetud tabalukuga, mille võti jäi sissenõudjale. Avaldaja I ja kohtutäituri abi sisenesid 19.01.2017 tehasehoonesse, fikseerides, et 12.01.2017 paigaldatud tabalukk ja uksele paigaldatud pitser on terved. Sellest hoolimata asus sissenõudja vundamentide ülevaatamisel esitama alusetuid etteheiteid arestitud vara muutmise kohta.
3.Maakohus rahuldas 19.01.2017 määrusega sissenõudja täiendava taotluse hagi tagamiseks ja keelas avaldajatel arestitud betoonvundamentide mistahes puutumise, muutmise, täitmise ja kasutamise; määras, et kohtutäituril ja sissenõudjal või nende poolt määratud isikutel on õigus viibida arestitud betoonvundamentidel ja teostada betoonvundamendis olevate silindriavade järelevalvet eesmärgiga need säilitada ja lubada kohtutäituril viia arestitud betoonvundamendid hoiukohta.
4.Maakohus lubas 20.01.2017 määrusega kohtutäituril koos sissenõudja esindajatega avaldajate nõusolekuta siseneda ja viibida avaldaja I tehase territooriumil ja ruumides ning kontrollida hoiustatud ja arestitud vallasvara seisundit ja olemasolu.
5.Kohtutäitur teostas 25.01.2017 tehases betoonvundamentide suhtes järelevalvet, mille käigus asus koos sissenõudjaga ühte betoonvundamenti õigusvastaselt lõhkuma, eemaldades sellest tükke.
6.Avaldajad esitasid kohtutäituri tegevuse peale 06.02.2017 kaebuse, milles palusid viivitamatult taastada kohtutäituri poolt õigusvastaselt kahjustatud betoonvundamendi endine olukord. Kohtutäitur jättis kaebuse 02.03.2017 otsusega rahuldamata. Otsuse kohaselt oli kohtutäituril õigus teostada betoonvundamendis olevate silindriavade järelevalvet eesmärgiga need säilitada kahju eest. Avaldajad olid aga ajavahemikus 12.01.2017-19.01.2017 silindriavadesse lisanud tsemendisegu. Silindriavade järelevalve ei olnud ilma nende eelneva avamiseta võimalik.
7.Avaldajad esitasid 13.03.2017 Harju Maakohtule kaebuse, milles palusid tühistada kohtutäituri 02.03.2017 otsuse, tunnistada kohtutäituri 25.01.2017 tegevus betoonvundamendist tükkide eemaldamises seadusevastaseks ja kohustada kohtutäiturit taastama kahjustatud betoonvundamendi endise olukorra. Menetluskulud palusid avaldajad jätta kohtutäituri kanda.
8.Kaebuse kohaselt ei olnud kohtutäituril õigust betoonvundamendist tükke eemaldada. Maakohtu 10.01.2017, 19.01.2017 ja 20.01.2017 kohtumäärusest sellist õigust ei tulenenud. Vastupidi, 19.01.2017 määruses andis kohus selgelt mõista, et tsiviilasjas nr 2-17-141 vaidluse esemeks oleva vara lõhkumine sissenõudja huvides ei ole lubatud, kuna kohus jättis sama määrusega menetlusse võtmata sissenõudja taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks selleks, et eemaldada arestitud betoonvundamendilt betooni ekspertiisi tegemiseks. Maakohus lubas 20.01.2017 määrusega teostada järelevalvet vaid viisil, mis sai seisneda arestitud vara seisundi ja olemasolu kontrollimises jälgimise teel. Kuna kohtutäitur (sh sissenõudja) kahjustas arestitud betoonvundamenti õigusvastaselt, tuleb tal betoonvundamendi endine olukord viivitamatult taastada. Puudutatud isikute seisukohad
9.Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Kohtutäituril oli 19.01.2017 määruse kohaselt õigus teostada vundamentides olevate silindriavade järelevalvet. Kuna silindriava oli avaldajate poolt seguga täidetud, pidi kohtutäitur selle silindriava seisundi tuvastamiseks eemaldama. Tõendamata on väide, nagu oleks silindriava avamisega vundamendi füüsilist terviklikkust või silindriava lõhutud.
10.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Kaebusel puudub perspektiiv. Taotlus vara seisukorra taastamiseks on sisutühi. Kõik vundamentides asuvad silindriavad on puhastatud ja alates 14.03.2017 hoiustatakse vara uues kohas. Kohtutäitur ei lõhkunud betoonvundamenti, st ei eemaldanud sellest tükke, vaid puhastas silindriava segust, mis oli sinna lisatud pärast vara arestimist. Segu oli lihtsalt eemaldatav. Kohtutäituri õigus tulenes 19.01.2017 määrusest, mille kohaselt oli kohtutäituril õigus teostada betoonvundamendis olevate silindriavade järelevalvet eesmärgiga säilitada need kahju eest. Kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Silindriavade järelevalve ei olnud ilma nende avamiseta võimalik. Kui kohtutäitur peaks iga täitetoimingu läbiviimiseks küsima kohtult luba ja detailseid juhtnööre, oleks täitemenetlus ebamõistlikult aeganõudev. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
11.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.
12.Määruse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kohtutäituril oli õigus maakohtu 10.01.2017, 19.01.2017 ja 20.01.2017 kohtumääruste alusel betoonvundamentide silindriavadest betooni välja lõhkuda, silindriavasid puhastada ja sedasi betoonvundamentide füüsilist terviklikkust kahjustada.
13.Õige ei ole avaldajate seisukoht, et kohtutäituril ei olnud õiguslikku alust toimingu teostamiseks, kuna 25.01.2017 arestitud vallasvara ülevaatamise aktis ei ole 19.01.2017 ja 20.01.2017 kohtumäärustele viidatud. Täitedokumenti ei pea iga täitetoimingu läbiviimisel muutma. Arestitud varale ligipääsu küsimuste järgnevates kohtumäärustes üksikasjalikult täpsustamise vajadus oli tingitud avaldajate tahtmatusest teha kohtutäituriga koostööd. Kõik täitemenetluses lubatud toimingud ei pea tingimata olema täitedokumendi resolutsioonis kajastatud. Kohtutäitur teeb toiminguid vastavalt täitemenetluse seadustikule. Kohtutäituril oli õigus teostada kontrolli ja järelevalvet betoonvundamentide ja seal asetsevate silindriavade üle. Kuna võlgnik ei teinud koostööd, pidi kohtutäitur toimingu teostamiseks kasutama muid meetmeid.
14.Silindriavad olid 12.01.2017 vara arestimisel puhtad, kuid 25.01.2017 fotode kohaselt hiljaaegu tsemendiga täidetud. Kohtutäitur pidi täitedokumendi alusel asja olemasolu ja selle seisundi kontrollimiseks taastama asjal arestimise ajal olnud seisundi. Kohtutäitur tegutses õiguspäraselt. Meede on proportsionaalne vara olemasolu ja seisundi väljaselgitamiseks, arvestades ka asjaolu, et vara olukorda oli omavoliliselt muudetud.
15.Tõendatud ei ole, et betoonvundament oleks silindriavade puhastamisel kahjustada saanud. Avade segust puhastamine ei ole käsitletav lõhkumisena, kuna 19.01.2017 ja 20.01.2017 kohtumäärustega oli kohtutäituril arestitud vara seisundi ja olemasolu kontrollimine lubatud. Määruskaebus
16.Avaldajad paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta kohtutäituri kanda.
17.Kaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata avaldajate väidetega selle kohta, et kuna arestitud vallasvara 25.01.2017 ülevaatamise aktis on toimingu alusena viidatud vaid maakohtu 10.01.2017 määrusele, tuleb kohtutäituri tegevuse õiguspärasust hinnata just selle määruse kontekstis. 10.01.2017 määrus lubas betoonvundamendid ainult arestida. Arestimise käigus ei ole kohtutäituril õigust arestitavaid esemeid lõhkuda.
18.Maakohtu seisukoht, nagu ei peaks kõik täitemenetluses lubatud toimingud olema kajastatud täitedokumendi resolutsioonis ja kohtutäitur võib selliseid toiminguid teha täitemenetluse seadustiku alusel, on vastuolus täitemenetluse formaliseerituse printsiibiga. Kohtutäitur saab täita üksnes kohtulahendi resolutsiooni ega saa tõlgendada või laiendada täitedokumendi resolutiivosa. Selline teguviis on vastuolus põhiseaduse §-s 13 sätestatud riigi omavoli keelu ja §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega. Kohtutäitur pidi vundamentide lõhkumiseks ja konstruktsioonide avamiseks pöörduma kohtu poole.
19.Ka 19.01.2017 ja 20.01.2017 määrused ei andnud kohtutäiturile õigust betoonvundamendi konstruktsioone avada või vundamenti lõhkuda. Järelevalve teostamine ja olukorra fikseerimine ei eelda vundamentide olemasoleva olukorra muutmist ning varasema olukorra taastamist. Asjaolu, et olemasolevad kohtumäärused ei andnud betoonvundamentide lõhkumiseks ja silindriavade betoonist puhastamiseks alust, kinnitab ka see, et maakohus reguleeris seda küsimust eraldi oma 28.02.2017 hagi tagamise määruses.
20.Maakohus nimetas ebaõigesti kohtutäituri toiminguid segu eemaldamiseks silindriavadest ja täidet pehmeks seguks. Vundamenti töödeldi (lõhuti) mehhaaniliselt mitmete erinevate tööriistadega ja selleks rakendati jõudu. Lõhkumise käigus eemaldati vundamentidest tükke ja avati vundamendi kaetud konstruktsioone. Puudutatud isikute seisukohad
21.Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et kohtutäituri tegevus silindriavade avamisel ei olnud õigusvastane ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Alusetu on määruskaebuse etteheide, nagu oleks maakohus jätnud arvestamata avaldaja väitega selle kohta, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasust oleks tulnud hinnata üksnes 10.01.2017 hagi tagamise määruse kontekstis. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on avaldajate väitele vastanud ja leidnud, et see ei ole õige. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtutäituril on õigus teha täitetoiminguid dokumentide alusel, mis on täitedokumendid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. Arestitud vallasvara ülevaatamise 25.01.2017 akt ei ole täitedokument, vaid üksnes kajastab täitetoimingut (TMS § 34 ja kohtutäiturimäärustiku § 20). Seega ei saa vara ülevaatamise akti alusel tuvastada kohtutäituri õigust toimingu tegemiseks. Täiteasjas nr 194/2017/32 tegutses kohtutäitur nii 10.01.2017, 19.01.2017 kui ka 20.01.2017 määruste alusel. 25.01.2017 arestitud vallasvara ülevaatamise aktis on viidatud 10.01.2017 maakohtu hagi tagamise määrusele mitte kui konkreetse täitetoimingu õiguslikule alusele, vaid dokumendile, mille alusel täitemenetlus nr 194/2017/32 algatati.
25.Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu oleks maakohtu 19.01.2017 ja 20.01.2017 määrused andnud kohtutäiturile õiguse üksnes olukorra visuaalseks fikseerimiseks. Maakohus selgitas õigesti, et kohtutäitur pidi täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmiseks täidetud silindriava avama. Maakohtu 19.01.2017 hagi täiendava määruse kohaselt oli kohtutäituril õigus teostada betoonvundamendis olevate silindriavade järelevalve eesmärgiga säilitada need kahju eest ning 20.01.2017 määruse kohaselt õigus arestitud vara seisundit ja olemasolu kontrollida. Kohtutäituril ei olnud võimalik silindriavade seisundit kontrollida ilma neisse valatud segu eemaldamata. Selline seisukoht ei ole vastuolus täitemenetluse formaliseerituse printsiibiga, nagu leiavad avaldajad. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.
26.Ringkonnakohus juhib veel tähelepanu asjaolule, et kohtutäitur arestis 12.01.2017 kaksteist betoonvundamenti, kusjuures igas vundamendis oli kolm silindriava. Kohtutäitur avas 25.01.2017 vaid ühe ava, mis võimaldas tal veenduda, et pärast vara arestimist toimunud avade täitmine ei ole neid kahjustanud. Seega oli kohtutäituri tegevus proportsionaalne vara üle järelevalve teostamiseks ning selle olemasolu ja seisundi väljaselgitamiseks.
27.Eeltoodust tulenevalt ei ole õige avaldajate väide, nagu oleks silindriavade avamise õigus pidanud olema eraldi täitedokumendi resolutsioonis kajastatud. Seda ei saa tuletada ka asjaolust, et maakohus reguleeris seda küsimust eraldi oma hilisema, 28.02.2017 täiendava hagi tagamise määrusega. Maakohus täpsustas 28.02.2017 määrusega kohtutäituri õigusi põhjusel, et avaldajad ei teinud kohtutäituriga koostööd, ei täitnud 10.01.2017 ja 19.01.2017 kohtumäärusi ja asusid arestitud esemeid rikkuma.
28.Avaldajate väited vundamendi lõhkumise kohta on eksitavad. Asjas esitatud tõendite kohaselt eemaldati vaidlusaluse toimingu raames segu vundamendis arestimise ajal olnud silindriavast, mis olid hiljem täidetud. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldajad ei ole tõendanud, et vundament oleks saanud sellega kahjustada.
Menetluskulude jaotus
29.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Reet Allikvere