Hilandero Houses OÜ, OÜ Hilandero kaebus Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 02.03.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja I: Hilandero Houses OÜ (registrikood 14080869; asukoht Vabaduse pst 179f, 10921 Tallinn) Avaldaja II: OÜ Hilandero (registrikood 11947918; asukoht Vabaduse pst 179f, 10921 Tallinn) Avaldajate esindaja vandeadvokaat Marit Toom (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid; e-post: [email protected]) Puudutatud isik I (sissenõudja): Grato Holding OÜ (registrikood 12902268; asukoht Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn) Puudutatud isiku I esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas (Advokaadibüroo Reitsakas; e-post: [email protected]) Puudutatud isik II: kohtutäitur Toomas Saarma (büroo asukoht Kotzebue 9, Tallinn, 10412; e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hilandero Houses OÜ, OÜ Hilandero kaebus Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 02.03.2017 otsusele täiteasjas nr XXXX rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Hilandero Houses OÜ ja OÜ Hilandero kanda solidaarselt. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
1.Avaldajad esitasid kohtutäiturile 06.02.2017.a kaebuse, kus leidsid, et kohtutäituri tegevus vundamendi lõhkumisel oli seadusevastane ning nad nõudsid endise olukorra taastamist. 02.03.2017.a tegi kohtutäitur avaldajate kaebuse osas täiteasjas nr XXXX otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Avaldajad esitasid 13.03.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 02.03.2017 otsusele täiteasjas nr XXXX . Avaldaja nõue ja põhjendused
2.12.01.2017.a arestiti Grato Holding OÜ (sissenõudja) avalduse ja Harju Maakohtu 10.01.2017.a hagi tagamise määruse alusel avaldaja I tehasehoones olnud 6 pooleliolevat maja. Avaldajad on Harju Maakohtu 10.01.2017.a hagi tagamise määruse ning kohtutäituri tegevuse selle määruse täitmisel vaidlustanud (vastavalt tsiviilasjad 2-17-141 ja 2-17-2752). Avaldajad selgitavad, et kohtumääruse kohaselt tohtis kohtutäitur arestida üksnes kohtumääruses viidatud kasulike mudelite alusel toodetud betoonvundamente, mitte aga pooleliolevaid maju. Majad hoiustati ajutiselt avaldaja I tehasehoones, sest neid ei olnud võimalik sellisel kujul mujale transportida.
3.25.01.2017.a viis kohtutäitur Toomas Saarma avaldajate suhtes avaldaja I tehases läbi täitemenetluse toimingu, mille käigus kohtutäitur lõhkus koos sissenõudjaga ühte betoonvundamenti. Betoonvundamendist eemaldati tükke (silindriavast lõhuti välja betoonitükke) ja lõhuti sellega vundamendi füüsiline terviklikkus. Täitetoimingu kohta on koostatud 25.01.2017.a arestitud vallasvara ülevaatamise akt.
4.Tsiviilasjas nr 2-17-141 on Harju Maakohus teinud alljärgnevad hagi tagamise määrused, millega on kohaldatud järgmiseid hagi tagamise abinõusid: Harju Maakohtu 10.01.2017.a kohtumääruse resolutsiooni p 4: arestida OÜ HILANDERO ja Hilandero Houses OÜ kasutuses või valduses olev tõstesilinder, tõsteraam, silindrisukk, tõsteseade ja betoonvundamendid, mis on toodetud kasulike mudelite nr 00709, 00788, 00789, 00790, 00848 alusel; Harju Maakohtu 19.01.2017.a kohtumääruse resolutsiooni p 3: määrata, et kohtutäituril ja Grato Holding OÜ-l või nende poolt määratud isikutel on õigus viibida 12.01.2017.a kohtutäituri Toomas Saarma täitemenetluse nr XXXX poolt arestitud 12 betoonvundamentidel ning teostada betoonvundamendis olevate silindriavade järelevalve eesmärgiga säilitada need kahju eest. Lisaks on tsiviilasjas nr 2-17-1044 Harju Maakohus teinud 20.01.2017.a kohtumääruse, mille resolutsiooni p-ga 2 rahuldati kohtutäitur Toomas Saarma avaldus ja lubati kohtutäitur Toomas Saarmal koos sissenõudja Grato Holding OÜ esindajatega võlgniku OÜ HILANDERO ja võlgniku Hilandero Houses OÜ nõusolekuta siseneda ja viibida võlgniku OÜ HILANDERO ja võlgniku Hilandero Houses OÜ valduses oleva kinnisasja, XXXX, territooriumil ja ruumides, ajavahemikus 19.01.2017.a kuni 19.02.2017.a, kinnisasja territooriumil ja ruumides hoiustatud ja täitemenetluses XXXX arestitud vallasvara seisundi ja olemasolu kontrollimiseks.
5.Kohtutäituri toiminguid kajastavas 25.01.2017.a arestitud vallasvara ülevaatamise aktis on toimingu alusena viidatud vaid Harju Maakohtu 10.01.2017.a kohtumäärusele. Harju Maakohtu 10.01.2017.a kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt oli lubatud kasulike mudelite alusel toodetud betoonvundamendid arestida. Vallasasjade arestimine seisneb nende üleskirjutamises ja käsutamise keelamises. Arestimise käigus ei ole kohtutäituril õigust arestitavaid esemeid lõhkuda, neist tükke eemaldada või nende füüsilist terviklikkust muul viisil muuta. Seega puudus kohtutäituri tegevusel õiguslik alus. Kuigi 25.01.2017.a arestitud vallasvara ülevaatamise aktis ei ole Harju Maakohtu 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a kohtumäärustele viidatud, ei andnud ka need kohtumäärused kohtutäiturile õigust betoonvundamenti lõhkuda.
6.Kohtutäitur on oma 02.03.2017.a otsuses asunud seisukohale, et betoonvundamendis olevate silindriavade järelevalve polnud ilma nende eelneva avamiseta (st betoonvundamendist tükkide eemaldamiseta) võimalik, sest silindriavad olid betooniga täidetud. Avaldajad on seisukohal, et kui kohtutäitur arestitud vallasvara ülevaatamise käigus tuvastas, et silindriavade järelevalve teostamiseks ei piisa kohtu poolt lubatud betoonvundamentidel viibimisest, siis oleks tulnud pöörduda kohtu poole, et kohus sanktsioneeriks täiendavad vajalikud toimingud – betoonvundamentide lõhkumine ja nendest tükkide eemaldamine. Kohtutäituril puudus õigus ja volitus iseseisvalt hakata laiendama kohtumääruse resolutsioonis lubatud toimingute nimekirja.
7.Asjaolu, et olemasolevad kohtumäärused ei andnud õiguslikku alust betoonvundamentide lõhkumiseks ja silindriavade betoonist puhastamiseks, kinnitab ka see, et Harju Maakohtu 28.02.2017.a hagi tagamise määrusega tsiviilasjas 2-17-141 on seda küsimust eraldi reguleeritud. Nimetatud määrusega on kohus lubanud kohtutäituril avada ja puhastada arestitud betoonvundamentides olevaid silindriavasid. Kui kohtutäituril oleks olnud õiguslik alus betoonvundamendis olevaid silindriavasid avada ja puhastada (st sealt betooni eemaldada ehk vundamente lõhkuda) juba varasemate määruste alusel, siis ei oleks olnud vajalik täiendava hagi tagamise abinõu taotlemine ja kohaldamine. Sissenõudja seisukoht
8.Sissenõudja leiab, et kohtutäitur ei ole õigusvastaselt käitunud ning kohtutäitur on järginud täies ulatuses tsiviilasja nr 2-17-141 kohtumäärusi ning kohtu poolt antud õigusi. Kohtutäitur ei ole tekitanud avaldajatele kahju ega lõhkunud vundamenti. Vastupidist ei ole avaldajad ka tõendanud.
9.Sissenõudja esitas ekspertiisi akti, mis kinnitab, et avaldajate vundamentides on silindriavad. Ekspertiisiaktis ekspert märgib, et peale silindriava puhastamist tuli nähtavale sissebetoneeritud vastudetaili keermestatud silinder. Akti punktis 1.6 märgib ekspert, et pärast vundamentides olevate vastudetailide avade betoonist puhastamist ja tõsteseadmete paigaldamist oli võimalik vundamente tõsta üles, paigaldada treilerile ning transportida. Arvestades, et tänaseks on kõik 12 mooduli vundamendid kostjate tehasest ära viidud kasutades sissenõudjale kuulunud kasulikke mudeleid tõendab see omakorda, et vundamentides olid olemas vajalikud silindriavad. Seega ei saa vaidlust olla selle üle, et vundamendis on silindriavad.
10.12.01.2017.a vundamentide arestimise ja 19.01.2017.a avaldajate tehase avamise vahepealsel perioodil olid avaldajad täitnud seguga 12 mooduli vundamentides olevad silindriavad. See on tõendatud kohtutäituri poolt tehtud fotodega, kus 12.01.2017.a tehtud fotol on näha, et silindriava on avatud ning 19.01.2017.a tehtud fotol on see sama silindriava täidetud seguga.
11.19.01.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas 2-17-141 andis kohtutäiturile õiguse teostada vundamentides olevate silindriavade järelevalvet. Selleks, et saaks teostada järelevalvet vundamendi sees oleva asja üle tuleb selle asjani jõuda. Silindriava oli täidetud kostjate poolt seguga ning kohtutäitur eemaldas antud segu, et tuvastada, mis seisundis silindriavad on. Kohtutäituril ei ole võimalik seda teha eelnevalt segu eemaldamata. Tegelikkuses on silindriavad kaetud pehme seguga ning nende puhastamine ei ole suuremahuline töö ja seda on võimalik teha betooni ja silindriava kahjustamata. Peale silindriavade avamist ei ole vundament nö katki. Silindriavades olev segu oli lisatud sinna vaid selleks, et saaks varjata tõendeid ning avaldajate väide vara lõhkumisest ei vasta tegelikkusele.
12.Kohtumääruses sätestatakse üldine õigus ja ei ole võimalik sinna kirjutada iga sammu, mida on võimalik selle õiguse teostamiseks teha. Veelgi enam, see ei oleks mõistlik, kuna kui kohtutäiturile antakse õigus teostada järelevalvet, siis on tal õigus võtta tarvitusele kõiki mõistlikke meetmeid. Antud juhul oli eesmärk teostada järelevalvet ja seda on kohtutäitur ka teinud. Sissenõudja leiab, et kohtutäitur on tegutsenud kohtumääruses sätestatud raamides.
13.28.02.2017.a kohtumäärus ei puutu antud juhul üldse asjasse kuna see oli suunatud vundamentide ettevalmistusele transpordiks. 28.08.2017.a kohtumääruse p-s 2 on sätestatud, et on antud luba avada ja puhastada silindriavad ja teha muud ettevalmistused ja tegevused vundamentide tõstmiseks ja transportimiseks. Teiste sõnadega oli vajalik saada luba avada silindriavad, et saaks vundamente tõsta ja transportida. Eelnevalt oli antud nõusolek neid avada järelevalve jaoks. Kohtutäitur avas vaid ühe silindriava, et tuvastada, kas segu on avaldanud mingit kahjulikku mõju keermetele. Tuvastades, et tegemist on pehme seguga, mis ei kahjusta neid, siis otsustas kohtutäitur, et rohkem avasid ei ole vaja avada. Transportimiseks oli aga vajalik avada kõik avad. Kuivõrd nüüdseks oli silindriavade avamise eesmärk muutunud, siis oligi vaja taotleda uut kohtumäärust.
14.Sissenõudja palub jätta avaldajate avaldus rahuldamata ning jätta kõikide menetluskulud avaldajate kanda. Kohtutäituri seisukoht
15.Kohtutäitur pöörab esmalt kohtu tähelepanu asjaolule, et avaldajate kaebuse esitamisel ja menetlemisel puudub mistahes perspektiiv. Ajavahemikus 10.03.2017.a - 14.03.2017.a puhastati kõik arestitud vundamentides asuvad silindriavad ning alates 14.03.2017.a on arestitud vara hoiustatud uues kohas. Kohtule kaebuse esitamise ajaks olid vara ümberpaigutamisega seonduvad toimingud kestnud 3 päeva ning osa vundamentidest olid avaldajate valdusest ära viidud. Avaldajate esindajad viibisid kohal kui toimingutega alustati. Seda tõendab toimingutega alustamist kajastav akt, mida on avaldajate poolt allkirjastanud XXXX ja XXXX. Eelpool väljatoodu muudab kaebuses sisaldava taotluse vara seisukorra taastamiseks täiesti sisutühjaks. Avaldajad teadlikult koormavad kohut perspektiivitu taotluse ja kaebuse esitamisega.
16.Nagu nähtub 25.01.2017 täitetoimingu läbiviimisel tehtud videomaterjalist, puhastati betoonvundamendis olev silindriava. Seejuures eemaldati silindriavast segu, mis oli lisatud sinna juba peale vara arestimist, ajavahemikus 12.01.2017.a-19.01.2017.a. Vara arestimisel olid silindriavad puhtad, mida tõestavad 12.01.2017.a tehtud fotod. Videost nähtuvalt oli tsemendisegu lihtsalt eemaldatav, selleks ei olnud vaja midagi lõhkuda. Kohtutäitur rõhutab, et silindriava avamisega taastati vara seisukord, millises vara oli 12.01.2017.a arestimisel. Avade segust puhastamine ei ole käsitletav lõhkumisena.
17.Kohtutäitur ei nõustu, et tema tegevusel puudus õiguslik alus. Nõuded kohtutäituri poolt koostatavatele dokumentidele ja täitetoimingut kajastavatele aktidele on toodud kohtutäiturimäärustiku §-s 20. Sätte kohaselt peavad toimingut kajastavas aktis peab olema märgitud: kohtutäituri nimi ja tööpiirkond; kohtutäituri kontaktandmed; täiteasja (täitetoimiku) number; dokumendi ja akti koostamise kuupäev; kohtutäituri ametialase arvelduskonto number; dokumendi või akti adressaat. Nagu on näha, ei ole kohustuslik isegi täitedokumendi nimetamine. Samas, kuna kohtutäitur tõendab täitedokumendiga oma pädevust igas eraldiseisvas täitemenetluses täitetoimingute läbiviimiseks, sisaldab kohtutäituri poolt koostatavad dokumendid ka selget viidet täitedokumendile. Avalduses toodud muud asjakohased kohtumäärused olid avaldajatele õigeaegselt teatavaks tehtud kas kohtu või kohtutäituri poolt. Kohtumääruste ärakirjad tutvustati alati enne toimingu läbiviimist kohal viibinud avaldajate esindajatele. Seega oli kohtutäituri pädevus avaldajatele teada sõltumata sellest, et täiendavad hagi tagamise määrused ei olnud 25.01.2017.a aktis märgitud.
18.Kohtutäitur ei nõustu väitega, nagu ei saaks vundamentides asuvaid silindriavasid avada 19.01.2017.a kohtumääruse alusel. Vastavalt TMS §-le 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur selgitab, et kohtu poolt lubatud silindriavade järelevalve polnud ilma nende eelneva avamiseta võimalik. Vundamentides olevate silindriavade üle järelevalve teostamist 25.01.2017.a takistas ajavahemikus 12.01.2017.a – 19.01.2017.a avadesse lisatud tsemendisegu. 12.01.2017.a vara arestimisel tuvastati vara arestimisel vundamentides nende avade olemasolu. Peale arestimistoimingu läbiviimist pitseeris kohtutäitur täitemenetluse osaliste kokkuleppel tehasehoone ukse. 19.01.2017.a tehasehoone ukse avamisel selgus, et avad on kohtutäiturile teadmata isikute poolt tsemendiseguga täidetud. Ilma avadesse lisatud tsemendisegu eemaldamiseta polnud silindriavade järelevalve võimalik. Seda selgitati avaldajate esindajatele, XXXXle ja XXXXile, kohtutäituri poolt korduvalt. Kohtutäitur palus avaldajate esindajaid teha kohtutäituriga koostööd silindriavade kontrollimisel. Avaldajate esindajad keeldusid avade avamisest, mille kohta on 25.01.2017.a ülevaatamise aktis tehtud vastav märkus. Kuna avaldajate esindajad koostööd ei teinud, tuli kohale kutsuda politsei ning kohtutäituri tegevus ava avamisel toimus kohale saabunud piirkonnapolitseiniku juuresolekul. Kuna ühe silindriava avamine näitas, et tsemendiseguga täitmine avasid ei kahjusta, võeti vastu otsus ülejäänud avasid mitte avada.
19.Asjaolu, et arestitud varale liigipääsu küsimused on igas täiendavalt tehtud kohtumääruses üksikasjalikult läbi kirjutatud, on tingitud üksnes avaldajate suutmatusega ja tahtmatusega teha kohtutäituriga täitemenetluses koostööd. Avaldajad asusid igal kohtumisel kahtluse alla seadma kohtutäituri ja/või sissenõudja esindajate õigust viibida arestitud vara hoiustamiskohas ning vähemalt ühel korral (19.01.2017.a) ei lubanud sissenõudja esindajaid ruumidesse, kus asus arestitud vara. Ka kohtutäituri ja kohtutäituri abi pädevust viibida nendes ruumides ei soovinud avaldajad kohtumääruseta aktsepteerida. Õigusrahu säilitamiseks ja konfliktide ärahoidmiseks olid igas järgmises kohtumääruses konkreetselt märgitud kohtutäituri ja/või sissenõudja esindajate õigused selles küsimuses. Kohtutäitur ei nõustu avaldust läbiva seisukohaga nagu peaks iga täitemenetluses lubatud toiming olema ilmtingimata kajastatud täitedokumendi resolutsioonis ning ilma selleta on iga toiming põhjendamatu või seadusevastane. Kui selline loogika oleks täitemenetluses tõepoolest asjakohane ning enne iga toimingu tegemist tuleks kohtult küsida toimingu läbiviimiseks luba ja detailseid juhtnööre, oleks täitemenetlus ebamõistlikult aeganõudev.
20.Kohtutäitur palub jätta rahuldamata avaldajate poolt esitatud avaldus ning jätta kõik menetluskulud avaldajate kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
21.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
22.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
23.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldajad esitasid kohtutäiturile 06.02.2017.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 02.03.2017.a tegi kohtutäitur täiteasjas nr XXXX otsuse. Avaldajad esitasid 13.03.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 02.03.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX. Kohus on seisukohal, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule.
24.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 02.03.2017.a otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
25.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäituril oli õigus Harju Maakohtu 10.01.2017.a, 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a kohtumääruste alusel betoonvundamentide silindriavadest betooni välja lõhkuda, silindriavasid puhastada ja sedasi betoonvundamentide füüsilist terviklikkust kahjustada.
26.Kohtutäitur arestis 10.01.2017.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-141 alusel avaldajate valduses olevad asjad (kohtumäärus tl 5-25; arestimise akt tl 26-27). 19.01.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-141 määrati kohtutäiturile õigus viibida 12.01.2017.a kohtutäituri poolt arestitud 12 betoonvundamendil ning teostada betoonvundamendis olevate silindriavade järelevalvet eesmärgiga säilitada neid kahju eest (tl 35-38). 20.01.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-1044 andis kohus loa siseneda ja viibida ilma võlgnike nõusolekuta avaldaja I valduses oleva kinnisasja ruumides ja territooriumil täitemenetluses nr XXXX arestitud vallasvara seisundi ja olemasolu kontrollimiseks (tl 39-41).
27.25.01.2017.a koostas kohtutäitur arestitud vallasvara ülevaatamise akti (tl 28). Aktis on märgitud, et silindriavade kontrollimisel on tuvastatud, et need on kaetud. 12.01.2017.a
vara arestimisel olid osad nimetatud avadest avatud. Avade avamiseks tegi kohtutäitur võlgnike esindajatele ettepaneku avade avamiseks. Aktist nähtub, et XXXX, kes oli toimingu hetkel võlgniku esindaja, keeldus nimetatud ava avamisest, mida ta kinnitas allkirjaga Kuna toimingu tegemiseks nõusolekut ei saadud, kutsuti toimingu juurde politseiametnik. Aktist nähtub ka see, et avati üks silindriava, mille koht oli tuvastatud 12.01.2017.a. teiste vundamendis olevate silindriavade välisel vaatlusel oli nähtav, et teised avad on kaetud seguga.
28.Harju Maakohtu 10.01.2017.a kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt oli lubatud kasulike mudelite alusel toodetud betoonvundamendid arestida. Eeltoodud kohtumäärus on täitedokumendiks täiteasjas nr XXXX. Avaldajad on seisukohal, et kuna 25.01.2017.a arestitud vallasvara ülevaatamise aktis ei ole Harju Maakohtu 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a kohtumäärustele viidatud, siis kohtutäituril puudus õiguslik alus oma toimingu teostamiseks. Kohus on seisukohal, et täitedokumenti ei pea iga täitetoimingu läbi viimisel hakkama muutma. Asjaolu, et kohtutäitur on arestitud varale ligipääsu küsimused lasknud järgnevates kohtumäärustes üksikasjalikult täpsustada on tingitud üksnes avaldajate tahtmatusega teha kohtutäituriga täitemenetluses koostööd. Sellisele järeldusele on jõudnud kohus ka 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a kohtumäärustes. Kohus ei nõustu, et kõik täitemenetluses lubatud toimingud peavad olema ilmtingimata kajastatud täitedokumendi resolutsioonis. Kohtutäitur teeb toiminguid vastavalt täitemenetluse seadustikule, mis sätestab, milliseid toiminguid tal on õigus teha täitedokumendi täitmiseks. Seega, kui enne iga toimingu tegemist tuleks kohtult küsida toimingu läbiviimiseks luba ja detailseid juhtnööre, oleks täitemenetlus ebamõistlikult aeganõudev.
29.Eeltoodust tulenevalt oli kohtutäituril õigus teostada kontrolli ja järelevalvet avaldaja I valduses olevate betoonvundamentide ja seal asetsevate silindriavade üle. Kuna võlgnik ei teinud koostööd kohtutäituriga, siis kohtutäitur pidi toimingu teostamiseks kasutama muid meetmeid, et teostada kontrolli ja järelevalvet täitedokumendi alusel.
30.Kohtule on esitatud fotod betoonvundamendist, millelt nähtub, et vara arestimisel olid silindriavad puhtad, mida tõestavad 12.01.2017.a tehtud fotod (tl 96-99). Seda kinnitab ka asjaolu, et sissenõudja poolt esitatud ehitise auditi nr XXXX fotodel nr 7, nr 8 ja nr-del 10-13 on näha sama silindriava, mida kohtutäitur avas 25.01.2017.a arestitud vara ülevaatamisel ning see oli täidetud teist värvi seguga (tl 61; tl 62-62 pöördel). Fotodelt, mis tehti 25.01.2017.a on näha, et silindriava on täidetud hiljaaegu, kuna tsemendivärvus erineb betoonvundamendi segu värvist ning on seetõttu eristatav võrreldes 12.01.2017.a tehtud fotodel nähtavaga (tl 100-101). Kohtutäituri poolt esitatud fotodelt on näha võrdlusmoment, kui kohtutäitur pildistas 25.01.2017.a betoonvundamenti koos sellele asetatud 12.01.2017.a pildiga samast kohast ja samast silindriavast (tl 100-101). Selleks, et kohtutäitur saaks kontrollida vastavalt täitedokumendile asja olemasolu ja selle seisundit, pidi ta taastama olukorra, mis oli asjal 12.01.2017.a arestimisel. Seega, kohtutäitur pidi kontrollima, kas arestitud betoonvundamentides asetsevad silindriavad on olemas ning kas silindriavad on kahjustamata. Selleks kohtutäitur otsustas silindriavad avada ning eemaldada sinna peale pandud segu. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur tegutses õiguspäraselt. Vastav meede on proportsionaalne selgitamaks välja arestitud vallasvara olemasolu ning millises seisus on vara pärast 12.01.2017.a arestimist. Seda enam kui vallasvara olukorda oli omavoliliselt muudetud, pidi kohtutäitur kontrollima vara seisundit.
31.Fotodelt ei ole näha, et betoonvundament oleks silindriavade puhastamisel saanud kahjustada. Avaldajad ei ole esitanud ka ühtegi tõendit näitamaks ja selgitamaks, kuidas betoonvundament sai kahjustada ning kuidas kohtutäituri tegevus oli ebaseaduslik. Avade
segust puhastamine ei ole käsitletav lõhkumisena, kuna 19.01.2017.a ja 20.01.2017.a kohtumäärustega lubati kohtutäituril teostada arestitud vallasvara seisundi ja olemasolu kontrolli. Vastavalt TMS §-le 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kuna on tuvastatud, et avad olid täidetud seguga, siis pidi kohtutäitur vara kontrollimiseks tarvitusele võtma abinõu täitedokumendi täitmiseks. Kohus on seisukohal, et kohtu poolt lubatud silindriavade olemasolu ja seisundi kontrolli ei saanud ilma silindriavade eelneva avamiseta teostada.
32.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Hilandero Houses OÜ, OÜ Hilandero kaebus Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 02.03.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX rahuldamata.
33.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
34.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kuna avaldajate kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda solidaarselt.
36.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt
määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.