Otsuse avalikult teatavaks 20. oktoober 2017, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
R. G. ja A. G. hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kinnistusraamatu kande parandamiseks, puudutatud isiku nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega ja asja välja nõudmiseks ostja valdusest
Hagihind
14 000 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: R. G. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx ) Hageja II: A. G. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx ) Hagejate lepinguline esindaja: [email protected] )
Jaanek Pahka (e-post
Kostja I: Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman (asukoht Jaama 14, 41533 Jõhvi, e-post [email protected] ) Kostja I lepinguline esindaja: Marko Tiirik (e-post [email protected] ) Kostja II: Wiru Maja OÜ (RK 11166525, asukoht Allika 18, 75401 Kiili alev, Kiili vald, Harju maakond, e-post [email protected] ) Kostja II lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Friedenthal ja advokaat Anneliis Räpo (e-post [email protected], e-post [email protected]) Kostja III: VKG Soojus AS (RK 10160791, asukoht Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve, e-post [email protected] )
RESOLUTSIOON
2-16-6146
1.Jätta R. G. ja A. G. hagi täies ulatuses rahuldamata.
Tühistada Viru Maakohtu 09.05.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (kinnistusraamatu registriossa nr 3286008 keelumärke seadmine) ja Viru Maakohtu 09.05.2017 määrusega kohaldatud täiendav hagi tagamise abinõu (täitemenetluse nr. 072/2016/778 peatamine). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Välja mõista hagejatelt võrdsetes osades Wiru Maja OÜ kasuks menetluskulud 550 eurot, so. R. G.ilt 275 eurot ja A. G.ilt 275 eurot.
5.Välja mõista R. G.ilt Wiru Maja OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (275 eurot) ja A. G.ilt Wiru Maja OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (275 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJATE NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt viib Jõhvi kohtutäitur Kristel Maaiman läbi täitemenetlust nr. 095/2008/4437 hageja, A. G.i suhtes, sissenõudja VKG SOOJUS AS avalduse ja Viru Maakohtu 08.09.2006 kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-06-6751 alusel. 18.03.2016 sai A. G. kohtutäituri käest kinnisasja arestimise akti ja teate selle kohta, et kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel kinnistu asukohaga Juubeli 35, Jõhvi linn (registriosa nr 3286008). Samal päeval sai hageja 22.02.2016 kinnisvara ümberhindamise akti. Hageja kinnistu arestimisel ja ümberhindamisel ei osalenud ja tal oli õigus esitada kaebus kohtutäiturile kuni 28.03.2016, kuid enampakkumine algas 22.03.2016 ja lõppes 30.03.2016. selle on rikutud täitemenetluse osalise kaebeõigust. Enampakkumisel müüdi kinnistu asukohaga Juubeli 35, Jõhvi 1680 euroga. Arvestades TMS § 198 lg 2 sätestatud sissenõude pööramise järjekorda, pööratakse sissenõue viimasena võlgniku osale ühises varas. Võlgnevus ei ole suur, sissenõue on pööratud võlgniku varale (pensionile), ülejäänud vallasvarale sissenõuet pööratud ei ole. Seega puudub kinnisvarale sissenõude pööramise vajadus. Samuti on rikutud proportsionaalsus põhimõtet võlgnevuse suuruse ja kinnistu vahel. Hageja pensionist peetakse iga kuu kinni raha võlgnevuse kustutamiseks, ning seega täidab hageja oma kohustust. Seega oleks nõuded saadud rahuldatud aasta jooksul. Lisaks on hageja omandis sõiduk, mille kohtutäitur oleks saanud arestida.
2.Hageja, R. G. esitas kohtutäiturile 22.03.2016 avalduse, milles teatas, et kinnistu asukohaga Juubeli 35, Jõhvi on abikaasade ühisvara ja ta ei anna nõusolekut sellele varale sissenõude pööramiseks. Samuti esitati kohtutäiturile abielutunnistuse AL 0051109, mille kohaselt hagejate abielu sõlmiti 31.07.1997. Kinnistu Juubeli 35, Jõhvi soetasid hagejad 19.03.2008 ja seega on kinnistu abikaasade ühisvara. Hageja, R. G. ei ole võlgnik ja puudub täitedokument, mis kohustaks mõlemaid abikaasasid kohustust täitma. Kohtutäitur tegi
2-16-6146 28.03.2016 kaebuse suhtes otsuse, jättes kaebuse rahuldamata. Hagejad otsusega nõus ei ole. Kohtutäituri passiivsuse tõttu oli A. G. juba 2015 aastaks unustanud, et tema suhtes viiakse läbi täitemenetlusi. Hagejad viitavad TMS §-le 14 lg 1, 75 lg 4, 98 lg 2, 198 lg 1, 2 AÕS §-le 68, 80 lg 2, 89 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8 ning paluvad tunnistada kehtetuks 30.03.2016 enampakkumise täiteasjas nr 095/2008/4437, nõuda asi välja ostja valdusest, parandada kinnisturaamatu kanne selliselt, et kustutada ostja omaniku kanne ja kanda omanikuna kinnistusraamatuse A. G. ning asendada ostja tahteavaldus kinnistusraamatu kande parandamiseks kohtuotsusega.
II KOSTJATE VASTUSED
3.Kostja I, Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani vastus Kohtutäitur hagiavaldust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Täitemenetluses nr.095/2008/4437 oli nõude suuruseks 1009, 77 eurot. R. G.ile on vastuses selgitatud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuuluvuse üle, sh selle kuulumise üle ühisvarasse, tuleb vaidlus üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest, nagu kinnistusraamatu kanne. Nimetatud tuleneb ka TMS § 140 lg l, mille järgi võib sissenõudja pöörata täitmiseks kinnisasjale sisenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Kui võlgniku abikaasa väidab, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle, võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult TMS §77 lg.l järgi selleks vajalikke tahteavaldusi.
4.Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa esitada TMS §b 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Seega asjaolu, et vaidlusalune kinnistu on ühisvara, ei anna ainuüksi alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Ka ei ole eelpoolnimetatud põhjendustel ühisvara enampakkumisel tähtsust asjaolul, et R. G.i suhtes täitedokument puudus. Võlgnik ei ole alates 2008 kordagi kohtutäituri poole pöördunud. Võlgnikul on täitemenetluses ka kohustused ja võlgnik on hoidnud kõrvale oma võlakohustuste täitmisest. Väide, et kinnistu hind on 10 000 eurot, on paljasõnaline. Hagejad selle kohta tõendeid esitanud ei ole ja kinnistu hinda vaidlustanud ei ole. Menetluskulud jätta hagejate kanda.
5.Kostja II, Wiru Maja OÜ vastus Kostjal on vastuväide hagi menetlusse võtmisele kinnistusraamatu kande parandamise nõudes. Kinnistusraamatu kande parandamise nõude saab esitada tingimusel, et käesoleval hetkel on kostja kohta tehtud kanne kinnistusraamatus ebaõige. Samas on kostja omandanud kinnistu kehtivalt ning kanne on seetõttu õige. Juhul kui kohus peaks enampakkumise kehtetuks tunnistama, siis on võimalik hagejal tugineda üksnes nõuetele, mille sätestab TMS § 223 lg 2. TMS § 223 lg 2 annab võimaluse hagejale tugineda nõudes ostja vastu AÕS §-le
80.Kinnistusraamatu parandamise nõude aluseks on aga AÕS § 65 lg 1. Seega ei ole võimalik enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga või sellele järgnevalt taotleda kinnistusraamatu kande parandamist s.t saavutada hagejate taotletavat eesmärki ning vastav nõue tuleks kohtul jätta läbi vaatamata.
6.TMS § 223 lg 1 sätestab kinnise loetelu tingimustest, mille korral on isik õigustatud esitama hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Nendeks juhtudeks on: vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Käesoleval juhul ei ole hagejad tõendanud selliste eelduste esinemist, mis saaksid olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. See, et on arestitud ühisvara hulka kuuluv asi ning müüdud enampakkumisel, ei
2-16-6146 mahu ühegi TsMS § 223 lg-s 1 sätestatud aluse alla, seega ei too kaasa enampakkumise kehtetust. Vastavale järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasja nr. 2-071336. Enampakkumise olulisi tingimusi ei ole rikutud. Kohtutäituril saadud teabe kohaselt on arestimise akti püüdnud kohtutäitur toimetada kätte nii tähitud postiga (28.10.2008) kui ka kohtutäituri poolt isiklikult (23.02.2009 ja 14.012010). Põhjusel, et A. G. ei võtnud arestimise akti vastu, avaldas kohtutäitur 15.01.2010 kuulutuse Ametlikes Teadaannetes, mille avaldamisega loetakse arestimise akt kätte toimetatuks 15 päeva jooksul juhindudes TMS § 10 lg-st 2 ja TsMS § 317 lg-st 5. Seega sai A. G. kätte arestimise akti hiljemalt 30.01.2010 ning väide arestimise akti kättesaamisest alles 18.03.2016 ei ole tõene.
7.Tulenevalt arestimise akti kätte toimetamise ajast ja TMS § 217 lg-st 6, on hagejad esiteks minetanud õiguse tugineda arestimise akti puudustele enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis. Arestimise tühisuse aluseks on TMS § 55 järgi üksnes sisulised ning olulised puudused vara arestimisel, millega kaasneb võlgniku õiguste rikkumine. Selliseid asjaolusid ei ole hagejad esile toonud. R. G.i avaldus kinnistu aresti alt vabastamiseks ei kvalifitseeru arestimise akti vaidlustamisena TMS § 217 lg 1 alusel arestimise akti formaalsete puuduste tõttu, kuna avalduse sisuks on taotlus vara aresti alt vabastamiseks abikaasade varaühisuse tõttu. TMS § 10 lg 1 ei sätesta kohtutäituri kohustust toimetada võlgnikule kätte vara ümberhindamise akt ja piisab, kui see on võlgnikule saadetud. TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt ei saa hagejad tugineda kinnistu madalale müügihinnale oma väidete põhjendamisel., kuna nad ei ole arestimisel määratud hinda TMS § 76 lg-tes 7 ja 8 ning § 217 lg-s 1 sätestatud korras vaidlustanud. Kuna muu vara A. G.il puudus ning puudus ka võimalus, et A. G. täidaks oma kohustused mõistliku aja jooksul vabatahtlikult, oli õige ja põhjendatud nõude pööramine tema kinnisvarale. Eeltoodut arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
8.Kostja III, VKG Soojus AS vastust hagile ei esitanud.
III KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kohus ei nõustu kostja II, Wiru Maja OÜ seisukohaga, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik taotleda kinnistusraamatu kande parandamist ja nõue tuleks jätta läbi vaatamata. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt. Seega kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud asja omandiõigus üle ei lähe. Kuna omandiõigus üle ei läinud, siis on kinnisasja omanikuks jätkuvalt võlgnik ning järelikult on kinnisturaamatu kanne ostja, kui kinnistu omaniku kohta ebaõige ning kinnistu tegelikul omanikul on õigus nõuda kande parandamist ja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega.
10.Tulenevalt TMS § 223 lg-s 1 sätestatust võib täitemenetluse osaline nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel või kui rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 55 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita ja/või võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja/või vara on arestinud ebapädev isik ja/või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et täitmisteade oli hagejale, A. G.ile kätte toimetatud ning täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 08.09.2006 otsus. Vaidlust ei saa olla ka selle üle, et A. G. on kätte saanud kinnisasja arestimise akti ja teate enampakkumise
2-16-6146 toimumise aja ja viisi kohta. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et sai eeltoodud dokumendid kätte 18.03.2016. Sama ei pea kohus usutavaks seda, et hageja sai 28.10.2008 kinnisasja arestimise akti kätte alles eeltoodud ajal, so. rohkem kui seitsme aasta möödumisel. Kohus nõustub kostja II seisukohaga, et kinnisasja arestimise akt on hagejale kätte toimetatud 30.01.2010 avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. TMS § 10 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut (TsMS §-d 306-327), kui TMS-ist ei tulene teisiti.
11.TsMS § 306 lg-s 1 toodud määratluse kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Riigikohus on selgitanud, et seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani. TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (RKTKm 3-2-1-168-11 p 12). Kinnisasja arestimise aktil olev aadress Endla 10-18 oli ja on ka käesoleval ajal hagejate registrijärgseks aadressiks ning sama aadressi on hagejad märkinud ka hagiavalduses oma elukohaks. Kui võlgnik ei tee täitemenetluses kohtutäituriga koostööd ja hoiab täitemenetlusest kõrvale, mh. ei kinnita temale edastatud dokumentide kättesaamist, peab kohtutäitur täitemenetluse tõhusust ja sissenõudja huvisid silmas pidades toimetama täitemenetluse dokumendid kätte avalikult. Seega oli võlgnik teadlik vara arestimisest, enampakkumisest ja selle tingimustest ning võlgnikul oli võimalus oma õigusi kaitsta, sh. vältida kinnistu sattumist uue omaniku omandisse. Hageja neid võimalusi kasutanud ei ole.
12.Hagejate väitel võõrandas kohtutäitur abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja minnes vastuollu TMS §-ga 14 lg 1. Kohus nõustub kostja I ja II seisukohaga, et kohtutäituri poolt ühisvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamine enampakkumisel ei too kaasa enampakkumise kehtetust. Riigikohus on selgitanud, et käibe lihtsustamiseks on seadusandja kehtestanud mitmed eeldused ja jaotanud n-ö ühisvara riski täitemenetluse (ja ka muu tsiviilkäibe) jaoks kohati ümber. Nii eeldatakse nt TMS § 13 lg 1 järgi abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja kasuks, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Sarnase eelduse loob kinnisasja kuuluvuse kohta AÕS § 56 lg 1, mille järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Need on formaalsete kriteeriumidega (valdus, kinnistusraamatu kanne) seotud eeldused, mis kehtivad nii sissenõudja kui ka täituri kohta. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Seda kinnitab ka TMS § 140 lg 1, mille järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kinnisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse (RKTKm 3-2-1-95-15 p 18, 19). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli vaidlusaluse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud üksnes A. G. ning selliselt nõuavad hagejad hagis ka kinnistusraamatu kande parandamist (kustutada ostja omaniku kanne ja kanda omanikuna kinnistusraamatuse A. G.).
13.Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et täitur peab lähtuma kinnistusraamatu kandest. Kohtutäitur ei pea kinnistusraamatu kande õigsust kontrollima, sh. ei pea kohtutäitur tuvastama, kas kinnistusraamatu kandest erinevalt kuulub kinnisasi abikaasade ühisvarasse. Kohtutäituril oli õigus ja kohustus viia läbi täitemenetlus võlgnikule kuuluva vara suhtes ning lähtuda kinnistu omanikeringi osas kinnistusraamatu kandest. Kuivõrd kohtutäitur lähtus
2-16-6146 õigesti kinnistusraamatu omanikukandest, ei olnud kohtutäituril kinnistule sissenõude pööramiseks vaja ka abikaasa nõusolekut ega mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti (TMS § 14). Ühisvaraks oleva vara müümisel ei ole tegemist vara müümisega isikule, kellel ei oleks olnud õigust seda osta, enampakkumine ei ole toimunud tühise arestimise alusel vastavalt TMS §-le 55 ning müügiga ei ole rikutud ka teisi enampakkumise olulisi tingimusi (TMS 2. jao sätted). Seega ei saa abikaasa, kelle õigusi ühisvarale täitemenetluses vara müümisega on rikutud, neid kaitsta TMS §-s 223 sätestatud korras. Selleks puhuks annab talle õiguskaitsevahendi TMS § 222 lg 1.
14.Samas lahendis on selgitatud, et kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle (olgu ka ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult TMS § 77 lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Ühtlasi saab ta taotleda hagi tagamiseks nt täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara arestist vabastamist. Lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile TMS § 222 järgi saab abikaasa kaitsta oma õigusi ka kinnistusraamatu kande parandamist taotledes. Selleks tuleb esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus ja puudutatud isiku (omanikuna sisse kantud abikaasa) nõusolek. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile (RKTKm 3-2-1-95-15 p 20, 22).
15.Hageja, R. G. on kohtutäiturile esitanud küll 22.03.2016 abielutunnistuse ja avalduse (I kd, tl. 113, 14), kus selgitas, et kinnistu on abikaasade ühisvara, ta ei anna nõusolekut sissenõude pööramiseks kinnistule ning palub peatada kinnistu sundvõõrandamise, kuid kinnistu aresti alt vabastamist ei taotlenud. Kohtutäituri vastusest (I kd, tl. 17, 18) nähtub, et kaks võlausaldajat (VKG Soojus AS, Telia Eesti AS) ei andnud nõusolekut vara aresti alt vabastamiseks. Kohtutäitur on vastuses hagejale selgitanud võimalusi oma õiguste kaitseks, mida hageja aga kasutanud ei ole. R. G. ei ole esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ega taotlenud ka kinnisturaamatu kande parandamist. Täitemenetluse peatamist hagi tagamise korras on taotletud alles käesoleva tsiviilasja raames 28.08.2017. Seega leiab kohus, et hageja, R. G. on minetanud õiguse enampakkumisel müüdud varale ning hagejal on õigus üksnes kahjunõudele.
16.Hagejate muud väited, sh. sissenõude pööramise järjekorra ja kaebeõiguse rikkumine enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks alust ei anna. Võlgnik on kinnisasja arestimise akti ja kinnisvara ümberhindamise akti kätte saanud, kuid vaidlustanud neid ei ole. Toimiku materjalidest mingit takistust vaidlustamiseks ei nähtu. Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et juhul kui kohtutäitur on sissenõude pööranud võlgniku sissetulekule, siis ei ole kohtutäituril õigust pöörata sissenõuet võlgniku kinnisasjale. Täitemenetluse eesmärk on rahuldada sissenõudja nõue kõige kiiremal viisil ning kui võlgniku sissetulekust ja muust varast selleks ei jätku, pöörab kohtutäitur sissenõude kinnisasjale. Täitemenetlus on toimunud pikka aega ja hagejatel oli mitmeid tõhusaid seadusest tulenevaid vahendeid oma õiguste kaitseks, mida hagejad aga kasutanud ei ole. Võlgnik peab ka ise aktiivselt täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ning mh välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki. Kuna kohtutäitur oli pööranud sissenõude hageja. rahale ning vallasvara, millele sissenõude pööramine oleks olnud edukas, kohtutäiturile teadaolevalt hagejale ei kuulunud, siis on kohtutäitur õigesti viimases järjekorras pööranud sissenõude TMS § 198 lg 2 kohaselt võlgnikule kuuluvale kinnisvarale.
2-16-6146
17.Kohus nõustub kostja II seisukohaga, et hagejad on kaotanud õiguse tugineda asjaolule, et kinnistu hind oli määratud liiga madal. Kui võlgnik ei nõustu kohtutäituri määratud hinnaga, on tal võimalik esitada kaebus kohtutäiturile TMS §-s 217 sätestatud korras. Sellisel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg 8 järgi uue hindamise korraldamiseks kohtult eksperdi määramist. A. G.i ei ole kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud ning seega on TMS § 217 lg 6 alusel kaotanud õiguse tugineda käesoleval ajal asjaolule, et kohtutäituri poolt määratud hind oli liiga madal. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõttes seisukohale, et TMS §-s 55 toodud arestimise tühisuse aluseid ei esine, hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu. Kuivõrd enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldamisele ei kuulu, siis ei kuulu rahuldamisele ka hagejate nõue tuvastada Wiru Maja OÜ kohustus anda nõusolek Wiru Maja OÜ kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja A. G.i kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna ning Wiru Maja OÜ tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Hagejate nõude osas, nõuda kinnisasi välja ostja valdusest, märgib kohus, et selle nõude rahuldamine ei ole võimalik, kuna kinnisasja valdust ostjale üle antud ei ole. Ostja ei saa anda üle valdust mida tal ei ole.
18.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jäetakse rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistada. Tsiviilasja hind TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Hagejad on esitanud 4 mittevaralist nõuet. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on hagihinnaks 14 000 eurot (4 x 3500). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Menetluskulud jätta TsMS §-de 162 lg 1 ja 165 lg 1 alusel võrdselt hagejate kanda. Kostja III, VKG Soojus AS menetluskulude nimekirja ei esitanud ja menetluskulude välja mõistmist hagejatelt ei soovinud. Kostja I, kohtutäitur Kristel Maalman menetluskulude nimekirja tähtaegselt ei esitanud. Kohus määras 11.04.2017 tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 21.04.2017 ja andis 28.09.2017 menetlusosalistele aega täiendavate menetluskulude (mis on tekkinud alates 12.04.2017) nimekirjade esitamiseks kuni 06.10.2017. Kostja I esitas menetluskulude nimekirja 04.10.2017, kuid nimekirjast nähtub, et tegemist on menetluskuludega, mis tulnuks esitada kohtule kuni 21.04.2017 (asja materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine), st. tegemist ei ole täiendavate menetluskuludega (mis on tekkinud alates 12.04.2017). Kostja I on vastu hagile esitanud 27.05.2016. Järelikult ei ole kostja I menetluskulude nimekirja tähtaegselt esitanud ja kohus jätab kulud hagejatelt välja mõistmata. Kostja II, Wiru Maja OÜ on kandnud menetluskulusid summas 858, 33 eurot. Esindaja tunnitasu määr on 110 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja II palub menetluskulud hagejatelt
2-16-6146 välja mõista solidaarselt ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kostja esindaja on läbi töötanud hagimaterjalid ja kohtutäituri vastuse, suhelnud kohtutäituri bürooga ja kliendiga ning täpsustanud asjaolusid – 2 h 10 min. 238, 33 eurot. Koostanud vastuse hagile – 4h 20 min. 455 eurot. Tutvunud asja materjalidega, edastanud teate kohtule, koostanud päringu ja tutvunud vastusega - 0,30 h 55 eurot. Tutvunud hagi tagamise määrusega - 0,30 h 55 eurot. Tutvunud kohtu teatega ja koostanud menetluskulude nimekirja 0,30 h 55 eurot. Kokku ajakulu 8 tundi ja 858, 33 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Seega on kostjale II osutatud õigusabi tunnitasu 110 eurot käibemaksuta põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja II taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Üldjuhul peaks esindatavaga suhtlemine ja dokumentide edastamisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kliendiga suhtlemine ja dokumentide edastamine ei ole seotud menetlusdokumentide koostamisega, st. tegemist ei ole kuludega mille eest peaks kohtumenetluse vastaspool vastutama. Kohtu hinnangul ei ole selliseks kuluks ka suhtlus teise kostjaga (kohtutäitur) ja teise kostja vastuse läbitöötamine. Riigikohus on leidnud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-4-15 p 13). Eeltoodu alusel ei arvesta kohus menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Arvestades hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, loeb kohus põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi 8 tunni asemel. Seega on kostja II põhjendatud ja vajalikuks esindaja kuluks 550 eurot (5*110). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kostja II lepinguline esindaja on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.