Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-15871
Tsiviilasi
Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. augusti 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Jürgensoni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Jaan (isikukood: XXXX), esindaja Sirje Jürgenson
Jürgenson
Vastustaja: Põlva kohtutäitur Aive Kolsar
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 21. augusti 2017 määrus muutmata ja Jaan Jürgensoni määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Määruskaebus ei ole menetluse lõpetamist puudutavas osas Riigikohtule edasikaevatav (TsMS § 433 lg 2). Muus osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Jaan Jürgenson (avaldaja) esitas kaebuse Põlva kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale täiteasjas nr 170/2009/3718, sh täitemenetluse uuendamisel, milles palub tunnistada kohtutäituri tegevus kaebuse läbivaatamata jätmisel seadusevastaseks. Täiteasi nr 170/2009/3718 algatati sissenõudja Eesti Vabariigi avalduse alusel võlgnik J. Jürgensoni suhtes avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Täitemenetlus täiteasjas oli Tartu Maakohtu 06.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-20737 peatatud kuni J. Jürgensoni poolt kohtutäituri 11.05.2012 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseni. Kaebus jäeti Tartu Maakohtu 25.08.2014 kohtumäärusega rahuldamata, kohtumäärus jõustus Riigikohtu 29.09.2015 määrusega. Kaebuse kohaselt kuulus täitemenetlus lõpetamisele 2014. a juulis. Täitemenetlus jätkus üksnes kohtutäituri täitekulude osas. Kohtutäitur ei ole avaldajale esitanud kuue aasta jooksul kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, kuigi avaldaja on seda korduvalt palunud. 01.10.2015 sai avaldaja kohtutäiturilt täitemenetluse uuendamise otsuse, mille vaidlustamise ajaks oli 10 päeva. 10.10.2015 saatis avaldaja kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse uuendamise otsuse peale, mis sisaldas ka vaiet kohtutäiturilt saamata jäänud dokumentide kohta: -
12.11.2009 täitekulu väljamõistmise otsus 12.11.2009 (rikutud TMS § 10); 2009. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (rikutud TMS § 10); 2014. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, mille kohtutäitur oleks pidanud tegema kohe peale sissenõudjalt teate saamist täitemenetluse lõpetamisest täiteasjas nr 170/2009/3718; 14.09.2015 vastus teabenõudele kohtutäituri tasu väljastamise otsuse kohta.
Kohtutäitur keeldus 10.10.2015 kaebust läbi vaatamast. Lisaks tegutses kohtutäitur kohtu poolt täitemenetluse peatamise ajal ning võttis endale ajavahemikus 03.10.2012-21.02.2014 laekunud 68,77 eurot, mis ei leidnud kuskil kajastamist. Kohtutäitur alustas täitetoimingutega enne täitemenetluse uuendamist. Avaldaja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontolt on ära võetud kohtutäituri arestinõude alusel üle 600 euro ja kohtutäitur on esitanud 2 ühesugust arestinõuet. Kohtutäitur saatis avaldajale dokumendid alles peale seda, kui avaldaja oli pöördunud küsimustega Maksu- ja Tolliameti poole. Seega rikkus kohtutäitur TMS § 114 lõiget 3. Väljatrükk Maksu- ja Tolliameti saldopäringutest näitab, et avaldaja ettemaksukonto on arestitud alates 01.09.2015 kohtutäituri arestinõuete alusel. Sel ajal puudus Riigikohtu lahend. Kohtutäitur uuendas täitemenetluse 30.09.2015 kell 17.05, raha on kadunud Jaan Jürgensoni Maksuja Tolliameti ettemaksukontolt samal päeval. Jääb arusaamatuks, miks on täitemenetlus uuendatud kogu ulatuses, kui maksmata on ainult täitekulud ja sedagi kohtutäituri enda süül.
2.25.09.2016 esitas avaldaja kaebuse täiendused (tl 46-47), toetudes asjaolule, et kuivõrd täitemenetlus täiteasjas nr 170/2009/3718 on uuendatud, kehtivad selles ka kõik esialgsed dokumendid. Seetõttu soovib kaebuse esitaja tuvastada kinnistu arestimise akti tühisuse, täitmisteate tühisuse ning kohtutäituri tasu otsuse tühisuse. 11.11.2016 esitatud menetlusdokumendis (tl 81-100) on avaldaja esitanud kokkuvõtte täiteasjas nr 170/2009/318 tehtud toimingutest tervikuna koos omapoolsete hinnangutega, paludes kohtul
pöörata tähelepanu sissenõudja täitmisavaldusele, täitmisteatele, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele, kinnistu arestimise aktile, enampakkumise teatele, otsusele kaebuse läbivaatamise kohta, täitemenetluse uuendamise otsusele, rahalise nõude arestimise aktile ning vara kontol arestimise aktile. Avaldaja osundas, et täitemenetluse alustamise ajal 17.09.2009 oli kohtutäitur vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja lehel olevale informatsioonile töölt eemal ning tal oli keelatud teha täitetoiminguid tulenevalt 2009. aastal kehtinud KTS § 17 lg 4. Lisaks sellele on kohtutäitur kasutanud mitmetel dokumentidel kehtetut pitserit. Täitmisteatest on kaebuse esitajal kolm erinevat varianti. Allkirja ja pitseriga täitmisteade, mis on koostatud 18.09.2009 on jõudnud võlgnikuni 2015. a. Täitmisteates olev teave täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamise aja kohta ei vasta tõele. Samuti 18.09.2015 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on jõudnud koos allkirja ja pitseriga võlgnikuni 2015. 2014. aastal on kohtutäitur vastuseks J. Jürgensoni esindaja päringule e-posti teel teatanud seisuga 05.09.2014 tasumisele kuuluva täitekulude suuruse summas 2021,35 eurot, sealhulgas kohtutäituri põhitasu 2087,03 eurot, millest on 82,94 eurot täidetud, täitemenetluse alustamise tasu 7,67 eurot ning täitemenetluse läbiviimiseks tehtud kulutused summas 9,59. Vastavad otsused on võlgnikule kätte toimetatud 22.09.2009 (tasu väljamõistmise otsus) ning 12.11.2009 (täitekulu väljamõistmise otsus). Kirjale on lisatud kohtutäituri poolt allkirjastamata ja pitsatiteta tasu otsused. Kaebuse esitaja on teinud järelduse, et kohtutäituri tasu otsuseid ei ole tehtud 2009. aastal, sest 20.05.2015 vastuses päringule on kohtutäitur viidanud tasu sissenõudmise otsuse tegemise alusena KTS § 31 lõikele 1, mis hakkas kehtima alles 2010. Avaldaja on vaidlustanud ka kohtutäituri poolt Põlvas, Rähni tn 26 asuva kinnistu arestimise, mis ei olnud põhjendatud, sest sissenõudja ei ole nõudnud konkreetselt nimetatud kinnistu müüki. Nimetatud täitetoimingu läbiviimisel ja vormistamisel on rikutud mitmeid täitemenetluse seadustiku sätteid, samuti kohtutäiturimäärustikus kehtestatud nõudeid akti vormile. Kohtutäituril puudus võõral kinnistul viibimist lubav kohtumäärus. Sissenõudja täitemenetluses, s.o Maksu- ja Tolliamet, on 21.08.2015 kaebuse esitajale saadetud vastuses möönnud, et Põlvas Rähni tn 26 asuva kinnisasja arestimine ei oleks olnud vajalik, kui maksuhaldur oleks palunud kohtutäituril täitetoimingutega oodata kuni täitemenetluse väliselt 16.04.2012 toimunud ostu-müügitehinguni, mille tulemusena laekus sissenõudjale enamus täitmisel olevast võlast. Seetõttu on Maksu- ja Tolliamet valmis hüvitama pool 18.09.2009 kohtutäituri otsusega täiteasjas nr 170/2009/3718 nõutud menetluse alustamise tasust ja pool põhitasust. Täitemenetluse uuendamise otsus on edastatud kaebuse esitajale 30.09.2015 kell 17.05. 13.10.2015 vastas kohtutäitur kaebuse esitaja poolt esitatud kaebusele täitemenetluse uuendamise otsusele kirjaga, mille kohaselt kohtutäitur jätab J. Jürgensoni pöördumise kaebusena TMS § 217 korras läbi vaatamata ning taotlused täitemenetluse lõpetamiseks ning kinnisasja arestist vabastamiseks rahuldamata. Kohtutäitur on märkinud, et sisuliselt on tegemist samalaadse kaebusega, mis on kohtu poolt läbi vaadatud ja Riigikohtu määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 jõustunud. Kohtutäituril ei ole kohustust vabastada kinnistut aresti alt, kuna tasumata on täituritasu ja täitekulud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur on rahalise nõude arestimise akti esitanud elektrooniliselt Maksu- ja Tolliametile enne täitemenetluse uuendamist – samal päeval, kuid enne kella 13. J. Jürgensonile edastati see 12.10.2015 kehtetu pitseriga. Kohtutäitur jättis J. Jürgensoni 18.09.2015 kaebuse raha kontol arestimise kohta läbi vaatamata. Lisaks eelnevale heidab kaebuse esitaja kohtutäiturile ette veel seda, et täitemenetluse peatamise ajal olid kinnisvaraportaalis üleval Rähni tn 26 kinnistu pildid ja enampakkumisteade, pangakontode arest
oli peatamata, täitekulude katteks võeti kohtutäituri ametialasele kontole laekunud raha 3.10.2012.a., 07.02.2013 ja 21.02.2014, mida kusagil ei kajastatud. 2016. a on kohtutäitur muutnud pangas seadusevastaselt konto limiiti ning arestinud vale summa.
3.Kohtutäitur Aive Kolsar ei ole kaebuse kohta esitanud kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem kirjalikku seisukohta. 12.10.2016 toimunud istungil palus kohtutäitur arvestada kaebuse läbivaatamisel selle piiridega. Antud täitemenetluses on Riigikohtu määrusega asjas nr 3-2-1-95-15 jõustunud kohtulahend, millega tuvastati, et asjas tehtud täitetoimingud olid õiguspärased, seetõttu varasemate täitetoimingute üle vaielda ei ole kohane. Kuna täitemenetluse peatamise alus oli kohtulahendi jõustumisega ära langenud, jätkub täitemenetlus kohtutäituri otsuse alusel. Esialgses kaebuses ei ole vaidlustatud täitemenetluse ajal tehtud toiminguid, seega väited, mis puudutavad neid toiminguid, on TMS § 217 sätestatust tulenevalt esitatud hilinenult. 30.09.2015 on kõik toimingud tehtud samal päeval, täitemenetlus on uuendatud täies ulatuses. Ka kohtutäituri tasu otsus on kaebuse esitajale kätte toimetatud ning seda ei ole vaidlustatud. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet täitis ise osaliselt tasunõude, ei muuda tasu otsust ega tasu nõudmise alust. Sissenõudjale ei ole tehtud uut tasu otsust. Kohtutäituri selgituse kohaselt ei kutsutud kaebuse esitajat kaebuse läbivaatamiseks kohtutäituri juurde, kuivõrd kaebus jäeti läbi vaatamata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas 21.08.2017 määrusega kaebuse osaliselt ning tunnistas Põlva kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse Jaan Jürgensoni 10.10.2015 kaebuse läbivaatamata jätmisel seadusega vastuolus olevaks. Maakohus kohustas kohtutäiturit läbi vaatama Jaan Jürgensoni 10.10.2015 kaebus täitemenetluse uuendamise otsusele kooskõlas TMS § 217 lõigetes 4 ja 5 sätestatuga. Maakohus lõpetas menetluse Jaan Jürgensoni kaebuse asjas kohtutäituri tegevusele seoses võlgniku vara arestimisega 12.04.2012 seoses sellega, et: 1) sama asja kohta on olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-20737; 2) vara arestimisega seonduvate asjaolude osas, mida viidatud kohtulahendis ei ole käsitletud, ei ole kaebuse esitaja pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks TMS § 217 lg 1 sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada. Maakohus jättis läbi vaatamata Jaan Jürgensoni kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses täitetoimingute tegemisega peatatud täitemenetluse ajal ja enne täitemenetluse uuendamist, kuna kaebuse esitaja ei ole pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks TMS § 217 lg 1 sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt Jaan Jürgensoni kasuks välja 15 eurot.
5.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust asjaolu üle, et J. Jürgenson esitas 10.10.2017 kaebuse kohtutäituri 30.09.2015 täitemenetluse uuendamise otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718 (tl 130-132). Kohtutäitur on 13.10.2015 kirjaga (tl 6-7) J. Jürgensonile teatanud, et jätab kaebuse esitaja pöördumise kaebusena TMS § 217 korras läbi vaatamata ja esitatud taotlused täitemenetluse lõpetamiseks ning kinnisasja arestist vabastamiseks rahuldamata. Kaebuse läbivaatamata jätmise põhjendusena on kohtutäitur märkinud, et sisuliselt on tegemist samalaadse kaebusega, mille Tartu
Maakohus on jätnud 25.08.2014 määrusega rahuldamata ning mis jõustus Riigikohtu 29.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15. Riigikohtu lahendis sisaldub ka vastus taotlusele täitemenetluse lõpetamiseks ja varade arestist vabastamiseks – kuni täituritasu ja täitekulude tasumiseni ei ole täituril kohustust vabastada kinnistut aresti alt. Seega sisuliselt on kohtutäitur võtnud seisukoha ka kaebuse põhjendatuse kohta ehk kaebust lahendanud, kuid ei ole järginud selleks TMS § 217 lõigetes 1-3 sätestatud kaebuse läbivaatamise korda ega vormistanud kaebuse kohta motiveeritud otsust. Seetõttu on põhjendatud J. Jürgensoni taotlus tunnistada kohtutäituri tegevus Jaan Jürgensoni 10.10.2015 kaebuse läbivaatamata jätmisel seadusega vastuolus olevaks. Kuna kohtutäitur on eelnevast tulenevalt kohustatud viima oma tegevuse seadusega kooskõlla ja vaatama J. Jürgensoni kaebuse täitemenetluse uuendamise otsusele läbi, ei pidanud kohus võimalikuks võtta seisukohta 10.10.2015 kaebuses esitatud asjaolude kohta.
6.Kuna kaebuse esitaja on oma esialgselt esitatud kaebust laiendanud sisuliselt kogu kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 170/2009/3718, pidas kohus vajalikuks hinnata kaebuse esitaja etteheiteid kohtutäituri tegevusele ka aspektist, kas vastava etteheite osas tuleb menetlus lõpetada või jätta kaebus selles osas läbi vaatamata. J. Jürgenson on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse täitemenetluses seoses tema kinnistu, registriosa nr 218638, arestimisega 12.04.2012. Arestimise õiguspärasuse osas on olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-20737, mistõttu kuulub menetlus selles osas lõpetamisele. Kaebuse esitaja on nii kohtutäiturile 10.10.2015 esitatud kaebuses kui kohtule 25.09.2016 ning 11.11.2016 esitatud kaebuse täiendustes vaidlustanud vara arestimisega seonduvaid asjaolusid, mida tsiviilasjas nr 2-12-20737 esitatud kaebuses ei sisaldunud (arestimisakti vormistamise puudused, kehtetu pitserijäljend jne). Nimetatud puuduste osas tuleb menetlus lõpetada põhjusel, et on möödunud TMS § 217 lg 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg. J. Jürgenson pidi teada saama kõigist arestimise kui toimingu ja arestimisakti kui dokumendi puudustest akti kättesaamisel, s.o 12.04.2012. 21.04.2012 esitatud kaebuses kohtutäituri tegevusele vara arestimisel käsitlemata etteheidete osas on käesolevaks ajaks minetatud võimalus kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks kohtuvälises korras. Lisaks sellele on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 p 27 märkinud, et aresti ei ole alust lugeda tühiseks ega kinnistut arestist vabastada muuhulgas siis, kui arestimisakt ei vastanud kõigile formaalsetele nõuetele või kui võlgnikule ei väljastatud arestimisakti tõestatud ärakirja. J. Jürgensoni kaebuses toodud etteheidete osas kohtutäituri tegevusele seoses täitetoimingute tegemisega peatatud täitemenetluse ajal ja enne täitemenetluse uuendamist leidis kohus, et need tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse esitaja ei ole kohtutäiturile selles osas eelnevalt TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras kaebust esitanud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada punktide 3.1, 3.2 ja 4 osas ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada. Määruskaebuse esitaja palub korraldada kohtuistung, kus osaleksid tunnistajatena manukad Kaili Hiieste ja Marika Nestor ning kohtutäituri abi Kersti Käis. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta kohtutäituri kanda.
8.Määruskaebuses korratakse varasemaid seisukohti. Kaebaja leiab, et kohus ei ole piisaval määral kohaldanud uurimispõhimõtet.
2015. aastal selgus, et 11.05.2012 otsust, mis 2012. aastal kohtus vaidlustati ja mille kohta on Riigikohtu lahend, ei olegi olemas – on 17.05.2012. a otsus. Kaebajale saadetud akti koostajaks oli manukas Kaili Hiieste; tegemist ei ole sama aktiga, mis oli kohtutoimikus. Kohtutäituril puudus 12.04.2012 kohtumäärus kinnistul toimingu tegemiseks. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohaga jätta avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele seoses täitetoimingute tegemisega peatatud täitemenetluse ajal ja enne täitemenetluse uuendamist läbi vaatamata põhjusel, et J. Jürgenson ei ole neid vaidlustanud. Avaldaja esitas vastuväited juba 11.08.2014 kohtuistungil, kus väitis, et ei ole saanud kohtutäituri tasu otsust. Ei saa vaidlustada seda, mida ei ole.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Kohtutäitur määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu
21.augusti 2017 määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse järeldustega, jättes määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
11.Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus kaebuse rahuldas ning tunnistas kohtutäituri tegevuse 10.10.2015 kaebuse läbivaatamata jätmisel seadusega vastuolus olevaks ning kohustas kohtutäiturit läbi vaatama J. Jürgensoni 10.10.2015 kaebus kooskõlas TMS § 217 lg 4 ja 5 sätestatuga.
12.Määruskaebuse esitaja palub tühistada resolutsiooni punktid 3.1 ja 3.2. Ringkonnakohus selgitab, et punktid 3.1 ja 3.2 kujutavad endast sisuliselt resolutsiooni punkti 3 põhjendusi. Kuna punktid 3.1 ja 3.2 on punkti 3 osa, siis hindab ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni punkti 3 tervikuna, see tähendab koos punktidega 3.1 ja 3.2. TsMS § 428 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada. Sama lõike punkti 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti viidanud TsMS § 428 lg 1 punktidele 1 ja 2 ning leidnud, et menetlus tuleb lõpetada osas, mis puudutab kohtutäituri tegevust täitemenetluses seoses kinnisasja arestimisega. Maakohus on tuvastanud, et olemas on jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-20737 ning et arestimist puudutavate uute kaebaja nimetatud asjaolude osas on kaebetähtaeg möödunud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni punkti 3 koos punktidega 3.1 ja 3.2 muutmata.
13.Lisaks palub määruskaebuse esitaja tühistada maakohtu resolutsiooni punkti 4, millega maakohus jättis kaebuse kohtutäituri tegevusele seoses täitetoimingute tegemisega peatatud täitemenetluse ajal ja enne täitemenetluse uuendamist läbi vaatamata. Maakohus on toonud välja asjakohased sätted TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 475 lg 1 p 15, mille kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Eeltoodust tuleneb, et esmalt tuleb kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaevata kohtutäiturile endale ning alles seejärel TMS § 218 lg 1 kohaselt saab esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebuse maakohtule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et avaldaja ei ole 10.10.2015 kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustanud kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamise ajal ettemaksu konto arestimist ja sealt rahasummade äravõtmist kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulude katteks. Seetõttu jättis maakohus õigesti nimetatud osas kaebuse läbi vaatamata. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
14.TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks istungit korraldada. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse tunnistajate ärakuulamiseks, kuna tunnistajate ärakuulamise taotluse puudutab vara arestimise vaidlustamist, mille osas maakohus lõpetas õigesti menetluse.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
esitamisest
tingitud
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.