Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

mis on rahalises vääringus 76 421 krooni. Samuti pole kostja tasustanud töötamist puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel ajavahemikus 01.01.2004 kuni 30.06.2006. Kuna pooled leppisid nii 25.07.2002 kui ka 04.08.2005 sõlmitud lepingus kokku, et hageja töötab vabakutselise pedagoogi staatuses, siis on hageja töötundide arv ühes päevas 7 tundi, mistõttu on hagejal jäänud saamata puhkepäevadel töötamise eest 152 108 krooni; töötamise eest riigi- ja rahvuspühadel 11 179 krooni. Hageja leidis, et pärast kostjaga kohtus käimist ei tuleks koostööst midagi välja, mistõttu on otstarbekas loobuda tööle ennistamisest ja mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses 57 600 krooni.

otsustuspädevusega töötaja puhul ei ole kindlaks määratud töötamise aega, vaid ta saab otsustada iseseisvalt tööülesannete täitmise üle, siis ei ole iseseisva otsustuspädevusega töötajal õigust saada lisatasu töötamise eest puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta nendel päevadel tööandja korraldusel üldse töötas. Käsunduslepingu lõppemisel seoses käsundi täitmisega ei ole ette nähtud käsundiandja poolt käsundisaajale hüvitise maksmine. Kostja on sõlminud hagejaga kaks lepingut, esimese 25.07.2002 ja teise 04.08.2005. Seega ei ole kostja hagejaga sõlminud lepingut sama töö tegemiseks rohkem kui kaks korda järjest ning alusetu on hageja väide, nagu saaks lugeda poolte vahel sõlmitud lepingut määramata tähtajaga töölepinguks.

MAAKOHTU LAHEND

Noorsooameti abiplaaniga, kokkuleppega töö kvaliteedi tagamise kohta (esimese lepingu puhul ka tööettevõtja enesekohustuse avaldusega, tööettevõtja ametijuhendiga, tööettevõtja kohustustega ja keelatud töövõtete loeteluga). Kohtule esitatud noorteabi individuaal/kogemuspedagoogilise töö läbiviija enesekohustuse avalduse vormi koopiast nähtuvalt on see informatiivne ja mõeldud noorteabi meetmete projekti läbiviijatele ning pooled ei ole seda allkirjastanud. Kasvataja-juhendaja ametijuhendi koopiast nähtuvalt on selles toodud üldsõnaliselt kasvataja-juhendaja kohustused ja keelud. Töövõtulepingu nr 35 lisas nr 1 on antud hagejale üldised juhised ja teatamiskohustus. Seega ei ole kohtule esitatud dokumentides detailselt kindlaks määratud hageja tööülesandeid. Pooltevahelistest lepingutest nähtuvalt tegutses hageja lepingute täitmisel vabakutselise pedagoogi staatuses. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. VÕS § 621 lg-st 1 tulenevalt on käsundisaaja kohustatud järgima käsundiandja juhiseid ning andma aru käsundi täitmise käigust. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kohus nõustus kostjaga, et hageja oli teenuse osutamisel (käsundi täitmisel) piisavalt iseseisev, kostja poolt olid antud küll hagejale üldised juhised käsundi täitmiseks, mis on käsunduslepingule omane, kuid hageja oli iseseisev otsustama, kuidas ta C. Schauki ja C. Sommerhäuseri juhendamise ning kasvatamise kohustust täidab. Asja materjalidest nähtuvalt valis hageja oma kasvatus- ja töömeetodid vabalt. Ametijuhendi, töövõtja kohustuste ja keeldude loetelu järgimine tulenes hageja poolt osutatud teenuse olemusest. Hageja poolt viidatud dokumendid andsid üksnes üldised juhised hagejale lepinguga võetud kohustuste täitmiseks, kuid kostja ei ole määranud kindlaks hageja täpseid tööülesandeid. Kohus nõustus kostjaga, et kuna tegemist oli Saksamaalt Eestisse tulnud lastega, kes ei rääkinud eesti keelt, on mõistlik, et kostja kui käsundiandja eeldas hageja kui käsundisaaja poolt saksa keele oskuse täiendamist, millega oli ka hageja lepingute sõlmimisel nõus. Vaidlusaluste lepingute kohaselt on hageja oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel vaba, määramaks oma tegevuse ajalised piirid ja asukoha. Seega ei ole lepinguga määratud töö tegemise asukohaks hageja elukoht, vaid on määratud majutada kasvatatav oma kodusesse majapidamisse ja lülitada oma leibkonda. Kohus nõustus hagejaga, et kui lepingusse pannakse punkt, mille kohaselt tuleb tagada hooldatava pidev järelevalve, siis ei ole tõepoolest võimalik täpselt määratleda tööpäeva algust ja lõppu. Kohus nõustus kostjaga, et lepingus kokkulepitud hooldatava pideva järelevalve tagamine tähendab seda, et kasvataja peab teadma, kus nooruk viibib, mitte olema kogu aeg noorukiga koos; oluline on, et kasvatajal oleks ülevaade, millega nooruk tegeleb ning noorukit ei jäetaks mitmeks päevaks ja ööks üksi. Tunnistaja C. Schauki ütlustest nähtuvalt käis ta iga poole aasta tagant 4-5 päeva Saksamaal, projekti koordinaator oli tal siis kaasas. Tunnistaja P. M. i ütlused kinnitavad hageja poolt kohtustungil öeldut, et hageja käis vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal koolis tööõpetuse tunde andmas. Kohus võttis teadmiseks kostja põhjenduse, et portaalis www.karjerist.ee avaldatud kuulutuses oli kostja märkinud täistööaja seetõttu, et nimetatud portaalis oli töö kirjeldamisel nõutud märkida tööaeg ja avaldaja sai valida vaid etteantud vastusevariantide vahel. Kohus nõustus kostjaga, et vaidlusaluste lepingutega ei olnud kindlaks määratud hageja poolt lepinguliste kohustuste täitmise aega; samuti ei olnud hageja allutatud tööajarežiimile, sest keegi ei kontrollinud, kui palju tunde hageja oma kohustuste täitmiseks vajas; hageja pidi tagama teenuse ööpäevaringselt vastavalt käsundi olemusele.

VÕS § 628 lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Kohus leidis, et asjaolu, et kostja raamatupidaja on ekslikult hagejale tasu maksmisel märkinud maksekorralduses töötasu, ei tähenda, et kostja oleks aktsepteerinud, et poolte vahel on tegemist tööõigussuhtega. VÕS § 628 lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvelt. VÕS § 626 lg 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Pooltevahelise lepingu p 7 kohaselt pooled lepivad kokku kulude hüvitamise, mis kaasnevad ja on seotud pedagoogilise tegevuse läbiviimisega ja on dokumentaalselt tõendatavad; lepingu käigus pooltevahelise kirjaliku kokkuleppe kohaselt soetatud ning kostja poolt hüvitatud varad (inventar, kasvatatava õppevahendid jm), mida teenuse käigus ei kasutata lõplikult ära, kuuluvad kostjale ja lepingu lõppedes kuuluvad vahendid kostjale tagastamisele. Lepingu lisas on pooled kokku leppinud eraldi kasvatatava ülalpidamisrahade kasutamises, mis ei ole hageja tuluks, ja üürisummas 1800 krooni. Tunnistaja Pille M. i ütlustest nähtub, et hagejale anti töövahendid, millega laps sai tööd teha, arvuti, kõik õppevahendid ja vaba aja veetmise vahendid; vahepeal laenati kanuud, telke ja magamiskotte oli võimalik saada; neile ei antud spetsiifilisi töövahendeid; lepingu lõppedes töövahendid ja arvuti hageja tagastas kostjale. Kohus nõustus kostjaga, et asja materjalidest nähtuvalt olid kostja poolt antud vahendid mõeldud nooruki poolt õppetöös või vaba aja veetmisel kasutamiseks, loomulikult sai ka hageja ise osaledes kasvatamisprotsessis neid kasutada. Käsunduslepingule on omane, et käsundiandja hüvitab käsundisaajale käsundi täitmiseks tehtud mõistlikud kulud. Kohus nõustus kostjaga, et käsunduslepingu mõttega on kooskõlas poolte vahel 04.08.2005 sõlmitud lepingu punktid 4 ja 7, mille kohaselt on kokku lepitud kostja poolt hagejale kasvandiku ülalpidamiskulude hüvitamises ning nende kulude hüvitamises, mis kaasnevad ja on seotud pedagoogilise tegevuse läbiviimisega. VÕS § 626 lg 1 mõttega ei ole vastuolus, et kostja andis hagejale esemeid seoses käsundi täitmisega kasutada, mille hageja pärast käsundi täitmist tagastas kostjale. Samuti ei ole välistatud ka käsundiandja poolt kulutuste tegemine käsundisaaja koolitamisele. TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Pooltevahelise lepingu järgi oli hageja vaba määramaks lepingujärgsete kohustuste täitmisel oma tegevuse ajalised piirid, hagejal polnud õigust puhkusele, käsunduslepingu lõppemisel seoses käsundi täitmisega ei olnud lepingus ette nähtud kostja poolt hagejale hüvitise maksmist. TLS § 7 p 11 kohaselt ei laiene töölepingu seadus tegutsemisele töövõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leidis, et kuna hagi jäeti rahuldamata, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esinevad poolte vahel sõlmitud lepingu puhul kõik tööõigussuhtele iseloomulikud tunnused. Töölepingu ja käsunduslepingu erinevus seisneb eelkõige selles, et töölepingu puhul kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, töötaja teeb tööd tööandja vahenditega, tööandja kohustub töötajale maksma palka, töö tegemise tulemusena saadud kasum jääb tööandjale; 2) on ekslik seisukoht, et Noorsooameti abiplaani näol on tegemist informatiivse dokumendiga ning pooled ei ole seda allkirjastanud. Pooled on leppinud kokku, et täpsem tegevuse ulatus, eesmärgid ja iseloom määratakse kindlaks Saksamaa Liitvabariigi Laste- ja noorteabi seaduse alusel kasvatatava elukohajärgse Noorsooameti abiplaaniga. Noorsooameti abiplaanis on selgelt öeldud, et noorteabi meetmete läbiviija ehk vastustaja järgib raamtingimusi ning muudatusi abiplaanis võib sisse viia ainult kõikide osapooltega kooskõlastatult. Tööõigussuhtele on iseloomulik töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile. Selleks võib tööandja kehtestada töösisekorraeeskirjad, ametijuhendid jm töö tegemise korda reguleerivad dokumendid; 3) on ebaõige seisukoht, et kõik dokumendid andsid apellandile ainult üldised juhised lepinguga võetud kohustuste täitmiseks ning apellant oli iseseisev otsustama, kuidas ta lepinguga võetud kohustusi täidab. Ametijuhendi p-s 8 on pooled kokku leppinud, et vastavalt töölepingu p-le 5 on kasvataja kohustatud tähtajatult saladuses hoidma talle seoses lepingujärgsete kohustuste täitmisega teatavaks saanud informatsiooni. Nimetatud viide töölepingu p-s 5 vastab täpselt poolte vahel 25.07.2002 sõlmitud tööettevõtulepingu p-le 5. Lisaks töötajale erinevate kohustuste panemisele käis vastustaja töökohustuste täitmist kontrollimas kohapeal. Tunnistajate P. M. i ja I. Lehteri ütluste kohaselt oli kontroll tööülesannete täitmise üle põhjalik. 04.08.2005 sõlmitud töövõtja kohustuste p 2 kohaselt pidi apellant jälgima, et kasvatatav tegeleks õppimisega selleks ettenähtud ajal. Nimetatud punktist on näha, et apellant oli allutatud tööandja tööajarežiimile, sest kindlaks oli määratud aeg, mil apellant pidi jälgima seda, et kasvatatav tegeleks õppimisega; 4) on põhjendamatult nõustutud vastustaja seletusega, et lepingus kokkulepitud hooldatava pideva järelevalve tagamine tähendab seda, et kasvataja peab teadma, kus nooruk viibib, mitte olema kogu aeg noorukiga koos. Nii tunnistajate ütlustest kui ka dokumentaalsetest tõenditest (leping, ametijuhend jms) nähtub, et kasvataja ei tohtinud jätta hooldatavat järelevalveta. C. Schauki puhul oli pärast ca 2-aastast rasket tööd tõepoolest võimalik lubada natuke talle ka vabadust, kuid ikkagi pidi apellant olema kogu aeg valves. Apellant ei saanud ennast tööst välja lülitada ning näiteks sõita kuskile mitmeks päevaks. Samas ei muuda hilisem järelevalve osa vähenemine töölepingut käsunduslepinguks, sest lepingu sõlmimisel oli kohustus tagada pidev järelevalve ja sellest tuli ka kinni pidada. Aruanded, millele kohus viitas, puudutasid ainult 25.07.2002 sõlmitud lepingu alusel apellandi peres viibivat C. Schauki (leping lõpetati 31.07.2005). Apellant on aga palunud kohtul tuvastada töösuhte olemasolu 04.08.2005 sõlmitud lepingu alusel ehk lepingu alusel, mil võeti vastustajalt üle C. Sommerhäuseri juhendamine ja kasvatamine. Kui vastustaja leiab, et apellant pole taganud C. Sommerhäuseri pidevat järelvalvet, siis peab ta TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama, et apellant on jätnud täitmata lepinguga võetud kohustuse. Samas pole vastustaja esitanud järelevalve osas ühtegi pretensiooni või tõendit, millest nähtuks, et apellant oleks jätnud C. Sommerhäuseri järelvalveta. Samas ei olnudki võimalik C. Sommerhäuserit üksinda jätta, sest tegemist oli alaealisega, kes põletas asju; 5) on tööõigussuhtele iseloomulik tunnus ka see, et lepingu p 1 kohaselt pidi apellant täitma endale võetud kohustusi pidevalt ja isiklikult. Selleks, et tagada alaealise pidev järelevalve, keelati apellandil ja ka teistel kasvatajatel töötada teise tööandja juures. Seetõttu oli apellant enne

lepingu sõlmimist sunnitud lõpetama töölepingu oma senise tööandjaga. Ka tunnistajad kinnitasid, et kasvatajad ei tohtinud töötada mujal. Käsunduslepingu puhul ei keela keegi töötada töölepingu alusel ja osutada samal ajal teenust käsunduslepingu alusel; 6) täitis apellant oma tööülesanded vastustaja vahenditega. Vastustaja andis apellandi kasutusse arvuti, viis läbi täiendkoolitusi, hankis alaealisele kõik õppevahendid, sportimisvahendid ning varustas töötajat teiste vajalike inventaridega. Apellandi kontoväljavõttest on näha, et vastustaja maksis apellandile renti, st hüvitas töökohaga seotud kulutused. Seda, et vastustaja andis tööülesannete teostamiseks kõik töövahendid, tõendab lisaks tunnistajate ütlustele vastustaja enda poolt 08.12.2001 ajalehes „Valgamaalane“ avaldatud töökuulutus, milles öeldakse selgesõnaliselt, et lastevanemate kasutusse antakse hulgaliselt töövahendeid. Lepingu p-s 7 leppisid pooled kokku, et lepingu lõppedes peab apellant tagastama vastustaja poolt soetatud ja hüvitatud varad. Nagu töösuhtele on omane, tagastas apellant kõik töövahendid; 7) on jäetud hindamata asjaolu, et lepingu p 3 kohaselt kohustus vastustaja maksma apellandile tasu 9000 krooni kuus, millele lisandus lisatasu konfidentsiaalsuse hoidmise eest 600 krooni kuus. Kasum aga jäi lepingu kohaselt vastustajale. Oluline on veel märkida, et apellandi konto väljavõttest nähtub, et vastustaja on maksnud tehtud töö eest apellandile preemiat. Preemia maksmine on omane ainult töölepingust tuleneva õigussuhte puhul, kuna palgaseaduse § 2 lg 4 kohaselt on lisatasu rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Käsunduslepingule ei ole omane maksta käsundisaajale preemiat. VÕS § 627 kohaselt on käsundisaajale võimalik maksta tasu, kuid preemia maksmine on omane ainult tööõigussuhtele; 8) on vastustaja juba töökuulutuses kindlaks määranud, millise tööajaga ja millise lepinguga töötaja tööle võetakse. Veebilehel www.karjerist.ee avaldati kuulutus, milles vastustaja soovis võtta tööle kasvatajat täistööajaga. Käsunduslepingule ei ole omane võtta kedagi tööle täistööajaga. TLS § 26 lg 1 p 4 kohaselt on töötaja kutsenimetuse määratlemine üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks. Käsunduslepingu puhul ei anta käsundisaajale kutsenimetust. Vastustaja on aga soovinud täistööajaga tööle võtta kasvatajat, kes on positsioonilt spetsialist. 02.07.2003 saatis vastustaja kirja Salme Vallavalitsusele, milles räägib firma töötajatest ja nende täiendkoolitustest. Kui räägitakse firma töötajast, siis saab sellel olla ainult üks tähendus – töötajad on juriidilise isikuga töösuhetes; 9) ei ole antud mingit hinnangut selle kohta, miks ei ole apellandil õigust saada puhkust, kui projekti rahastaja on selle vastustajale teinud kohustuslikuks ja kui pooled on selles ise kokku leppinud. Abiplaani raamtingimuste punkti B 3.0.8 kohaselt on kõikide juhendajate-hooldajate asendamine seoses puhkuse või haigusega kindlustatud. Kohus on jätnud tähelepanuta tunnistajate I. Lehteri ja P. M. i ütlused, et vastustaja võimaldas osadele kasvatajatele puhkust. Töölepinguseadus ei võimalda sama töö puhul kehtestada diskrimineerivaid tingimusi. Kui puhkust antakse kas või ühele kasvatajale, siis peab seda andma ka kõikidele teistele; 10) on vastustaja sõlminud kolmandate isikutega (alaealise vanemad, projekti rahastaja) lepingu, millega on määratletud vastustaja õigused ja kohustused alaealise kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Seega tegutses apellant pärast lepingu sõlmimist kolmandate isikute suhtes vastustaja nimel. Töösuhtele on iseloomulik see, kui kolmandate isikute suhtes tegutseb töötaja tööülesandeid täites tööandja nimel; 11) on vastustaja sõlminud I. Lehteriga 16.02.2004 tähtajalise töölepingu S. Koschelewi nõustamiseks. Analoogse töölepingu sõlmis vastustaja 23.08.2002 ka Ü. Pillarooga, mille kohaselt pidi töötaja juhendama ja nõustama C. Schauki. Kui juba isiku nõustamist on vastustaja

pidanud selliseks tööks, mida tuleb teha töölepingu alusel, siis ei tohiks tekkida mingit kahtlust selles, et ka kasvatamist tuleb pidada selliseks tööks, mida tuleb teha töölepingu alusel; 12) on töövõtuleping sõlmitud tööõigussuhte varjamiseks ning selle eesmärk oli vabaneda töölepinguga töötajale kaasnevate õiguste andmisest (puhkus, töö- ja puhkeaja reeglistik, hüvitised lepingu lõpetamisel jmt). TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Sellise käitumise heakskiitmine oleks ebaõiglane nende tööandjate suhtes, kes ei ürita kõrvale hoida töötajatele seadusega antud soodustustest.

tõendina ka korduvalt 2001. a ajalehes „Valgamaalane“ ilmunud kuulutust, kus tegemist oli tõepoolest vale sõnastusega, ka seal on mõeldud suuski, kanuud jms, mis on ikkagi noorukile kasutamiseks. 6 aastat vana kuulutus ei saa tõendada, et poolte vahel oli töösuhe; 7) ei ole vastustaja maksnud apellandile palka, vaid on maksnud tasu teenuse osutamise eest. Asjaolu, et maksekorralduses on kasutatud mõistet „töötasu“, ei tähenda, et vastustaja oleks aktsepteerinud, et poolte vahel on tegemist tööõigussuhtega. „Preemia“ näol oli tegemist tasu tõstmisega; 8) ei tõenda internetiportaalis avaldatud kuulutus seda, et vastustaja sõlmis apellandiga töölepingu. Kõik täpsustused tehti huvilistega kohapeal, st kui keegi SA Tuletorn Fondi poole pöördus; selgitati, millise tööga ning millise lepinguga on tegemist; 9) ei eelda ka projekti rahastaja, et kasvatajad puhkust saavad. Puhkus tuleb kõne alla üksnes juhul, kui nt kasvatajat ähvardab läbipõlemine. Tunnistaja I. Lehteri ja P. M. i ütlused ei tõenda, et keegi kasvatajatest on puhkust saanud, sest nad ei ole nimetanud ühegi kasvataja nime, kes oleks puhkust saanud; 10) võib ka võlaõigusliku lepingu (sh käsunduslepingu) alusel üks isik (sh käsundisaaja) tegutseda kolmandate isikute suhtes teise isiku (sh käsundiandja) nimel. See ei tõenda töölepingu olemasolu; 11) on I. Lehteri ja Ü. Pillarooga sõlmitud lepingud oma sisu poolest täiest erinevad, võrreldes apellandi ja vastustaja vahel sõlmitud lepingutega. I. Lehteri leping oli nooruki saatmiseks punktist A punkti B ja seega väga kindlalt piiritletud ülesanne. Ü. Pillarooga sõlmitud lepingus ei olnud ette nähtud C. Schauki majutamine ja lülitamine leibkonda, vaid ta tegeles üksnes nooruki õpetamisega, tal oli ette nähtud kindel tundide arv nädalas ja kindel ülesanne − õpetamine. Igapäevane kasvatustöö erineb eelnevatest olulisel määral. Vastustajal ei ole võimalik ette kirjutada, kuidas kasvataja last kasvatab ja millal ta mingeid tegevusi teeb; 12) ei ole vastustaja tööõigussuhte varjamiseks midagi teinud, sest tööõigussuhet poolte vahel ei eksisteerinud. Antud suhtele ei ole võimalik kohaldada töölepinguseadust, kuna tööaega ei ole võimalik kindlaks määrata; ei ole mõeldav kasvatajale puhkuse andmine, kuna kogu kasvatustegevus toimub kasvatatava-kasvataja isikliku suhte kaudu ning seetõttu tähendaks nooruki umbes kuuajaline eemalviibimine kasvatajast ka kasvatussuhte järjepidevuse katkemist; samuti ei ole mõeldav nooruki eemalviibimine kasvatajast nädalalõppudel; kasvataja vastutuse ja iseseisvuse määr on töölepingulise suhte jaoks liiga suur; kõigile lepingu osapooltele on selge, et leping saab kehtida vaid piiratud ajavahemiku ehk seni kuni nooruk elab kasvataja juures, samas ei ole täpset lepingu lõppemist võimalik alguses kindlaks määrata. Kui antud tööle kohaldataks töölepinguseadust, siis peaks nooruk ka nt iga päev kell 17 lahkuma kasvataja majapidamisest, samuti nädalalõppudel, ning kogu tööl ei oleks sellega mingit mõtet. Põhimõtteliselt on tegemist kasuperendusega. Pooltevahelises lepingus ei ole ka kokkuleppeid töölepingu kohustuslike tingimuste kohta. Samuti ei ole tõestatud, et apellant allus vastustaja juhtimisele ja kontrollile või et ta oleks saanud üksikasjalikke tööjuhiseid; antud töö puhul ei ole see ka mõeldav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kasvatatav tegeleks õppimisega selleks ettenähtud ajal, ei kinnita ka see asjaolu hageja allutamist kostja tööajarežiimile, nagu on ekslikult leitud apellatsioonkaebuses. Ülaltoodu kinnitab, et hageja oli lepingulise teenuse osutamisel kostjale suhteliselt iseseisev ja sõltumatu ning seetõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et poolte vahel oli tegemist käsunduslepingutega. 25.07.2002 sõlmitud lepingut pikendati poolte kokkuleppel ning öeldi kostja poolt üles seoses C. Schauki individuaalpedagoogilise projekti lõppemisega alates 31.07.2005. Hageja oli lepingu lõpetamisega nõus ning ei nõudnud kostjalt hüvitisi. 04.08.2005 sõlmis hageja kostjaga teise samalaadse lepingu samadel tingimustel. Teise lepingu sõlmimine samadel tingimustel tõendab hageja tahet jätkata kostjale teenuse osutamist ilma töölepingule iseloomustavate täiendavate garantiideta ning suhteliselt iseseisvalt ja sõltumatult. Pärast kolmeaastast lepingulist suhet oleks hagejal olnud võimalus sõlmida uus lepingu teistel tingimustel. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et hageja oli teadlik kõikidest lepingu sõlmimise asjaoludest ning ta soovis sõlmida uut lepingut samadel tingimustel. Kui hageja oleks soovinud lisada lepingusse täiendavalt näiteks sätet puhkuse võimaldamise kohta, oleks ta saanud oma tahet väljendada. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et lepingud sõlmiti temaga tööõigussuhte varjamiseks eesmärgiga vabaneda töölepinguga kaasnevatest soodustustest. Poolte tahe lepingute sõlmimisel ja faktiline lepingute täitmine (sisuliselt kasupere teenuse osutamine) kinnitavad poolte vahel käsundussuhte olemasolu ning lükkavad ümber eeldused TLS § 8 kohaldamiseks. Kuivõrd tegemist ei ole töösuhtega, siis on põhjendamatu hageja nõue TLS §-s 117 ettenähtud hüvituse väljamõistmiseks.

§-dest 625, 626 ja 627 nähtub, et saladuse hoidmise ja asjade väljaandmiskohustus ning tasu maksmine teenuse osutamise eest on omased ka käsunduslepingule ning ainuüksi nende asjaolude esinemine ei kinnita poolte vahel töösuhte olemasolu. Samuti ei kinnita töösuhte olemasolu asjaolud, et lepingu täitmisel tegutses hageja vabakutselise pedagoogi staatuses ning informatiivne kiri Salme Vallavalitsusele, milles kostja on viidanud firma töötajatele. Hageja on ekslikult leidnud, et pooled leppisid kokku puhkuses. Lepingute p-dest 4 ja 5 tuleneb üheselt, et teenuse osutajal ei ole õigust puhkusele ja talle ei maksta puhkuseraha. Õigus puhkusele ei tulene ka Noorsooameti abiplaani lõikest B 3.0.8. Kuna hageja aktsepteeris lepingut nelja aasta jooksul (teenuse osutamine ilma puhkuseta), siis oli see kooskõlas tema tahtega ning põhjendamatu on väita, et ka nimetatud säte lisati lepingusse töösuhte varjamise eesmärgil. Asjaolu, et kostja on väidetavalt võimaldanud I. Lehterile ja Ü. Pillaroogale hagejast oluliselt erineva lepingu alusel puhkust, ei tähenda seda, et ka hagejal oleks tulenevalt käsunduslepingust õigus puhkusele. Töölepingule ei viita ka see, et hageja on tegutsenud kolmandate isikute suhtes kostja nimel. Käsunduslepingu puhul võib käsundisaaja samuti tegutseda kolmandate isikute suhtes käsundiandja nimel.

Viivi Tomson

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.