2-06-20989/21 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

majutamiseks ja lülitamiseks hageja leibkonda. Kostja teavitas hagejat lepingu lõpetamisest 4. juuli 2006.a ülesütlemise avaldusega, mille sai hageja kätte 8.juulil 2006.a. Samas ei olnud kostja nõus hagejale maksma lepingu lõpetamisest tingitud hüvitisi. Hageja leiab, et temaga sõlmitud lepingu puhul on tegemist töölepinguga ja töölepingu lõpetamine ning hüvitiste maksmata jätmine on toimunud ebaseaduslikult. Lepingute p 1 kohaselt kohustub hageja võtma kostjalt üle C. S. ja C. S. kasvatamise, juhendamise ja hooldamise, majutades isiku oma kodusesse majapidamisse ja lülitades isiku oma leibkonda. Lisaks kohustub hageja tagama isiku pideva järelevalve ning pedagoogilisele standardile vastava kasvatamis-, juhendamis- ning hooldusteenuse osutamise ning tegutsema lepingu täitmisel vabakutselise pedagoogi staatuses. Järelikult leppisid pooled kokku konkreetse töö tegemises - alaealise kasvatamises ja töö tegemise kohas hageja elukohas. Lepingu p 1 lõike 3 kohaselt määratakse hageja tegevuse täpsem ulatus, eesmärgid ja iseloom kindlaks elukohajärgse Noorsooameti abiplaaniga, tööettevõtja enesekohustuse avalduse ja tööettevõtja ametijuhendiga, tööettevõtja kohustuste ja keelatud töövõtete loeteluga. Samuti kehtestati lepinguga tingimus, mille kohaselt peab hageja täiendama oma saksa keele alaseid teadmisi. Poolte lepingu p 3 kohaselt kohustub kostja maksma hagejale tasu 9000 krooni kuus, millele lisandub lisatasu konfidentsiaalsuse hoidmise eest 600 krooni kuus. Nimetatud tasude ülekandmisel hageja arveldusarvele on kostja kirjutanud selgituseks töötasu. Lisaks nähtub hageja konto väljavõttest, et kostja on maksnud hagejale preemiat. Ebaseaduslikuks tuleb pidada lepingu p 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt pole hagejal õigust puhkusele ja p 6 sätestatud lepingu lõpetamise tingimusi, mis annavad kostjale võimaluse igal ajal lepingut lõpetada ja hüvitise maksmisest keelduda. 04. augustil 2005.a. sõlmitud töövõtulepingu p 4 ja 7 järgi leppisid pooled kokku kulude hüvitamises, mis kaasnevad ning on seotud pedagoogilise tegevuse läbiviimisega ja ülalpidamiskulude hüvitamises. Samuti leppisid pooled 4. augustil 2005.a sõlmitud töövõtulepingu lisas nr 1 kokku mitmetes töövõtja kohustustes. Kulude hüvitamine ja töövõtjale töö tegemisel mitmete kohustuste panemine on iseloomulik töölepingust tulenevale õigussuhtele. Kostja sõlmis töövõtulepingu tööõigussuhte varjamiseks ning selle eesmärk oli vabaneda töölepinguga töötajale kaasnevate õiguste andmisest (puhkus, töö- ja puhkeaja reeglistik, hüvitised lepingu lõpetamisel jmt). Kostja on hagejaga pikendanud lepingut rohkem kui kahel korral, mistõttu tuleb lugeda poolte vahel sõlmitud leping määramata tähtajaga töölepinguks. Kostja pole lepingu lõpetamise teates esitanud ühtegi töölepingu lõpetamise alust ega kinni pidanud lepingu lõpetamise korrast. Seega on kostja ebaseaduslikult lõpetanud hagejaga 11. juulil 2006.a. töölepingu. Kostja on jätnud hagejale maksmata puhkusetasu. Kuna pooled leppisid lepingus kokku, et hageja tegutseb vabakutselise pedagoogi staatuses, siis puhkuseseaduse § 9 lg 2 p 4 järgi on hagejal õigus saada puhkust aastas 56 kalendripäeva. Seega on hagejal jäänud saamata puhkus nelja aasta eest, mis on rahalises vääringus 76 421 krooni. Samuti pole kostja tasustanud töötamist puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel ajavahemikus 1. jaanuar 2004.a kuni 30. juuni 2006.a. Kuna pooled leppisid nii 25. juulil 2002.a kui ka 4. augustil 2005.a sõlmitud lepingus kokku, et hageja töötab vabakutselise pedagoogi staatuses, siis on hageja töötundide arv ühes päevas 7 tundi, mistõttu on hagejal jäänud saamata puhkepäevadel töötamise eest 152 108 krooni; töötamise eest riigi- ja rahvuspühadel 11 179 krooni. Hageja leiab, et peale kostjaga kohtus käimist ei tuleks koostööst midagi välja, mistõttu on otstarbekas loobuda tööle ennistamisest ja mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses 57 600 krooni. Neil asjaoludel palub hageja täpsustatud haginõude kohaselt tuvastada poolte vahel tööõigussuhte olemasolu; mõista kostjalt hageja kasuks välja 152 108 krooni töötamise eest puhkepäevadel, 11 179 krooni töötamise eest riigi- ja rahvuspühadel ning hüvitis saamatajäänud puhkuse eest 76 421 krooni; tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista kostjalt välja hüvitis 4.augustil 2005.a sõlmitud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 57 600 krooni.

Kostja ei tunnista hagi. Kuna pooled ei ole juriidilisi eriteadmisi omavad isikud, siis lähtudes enne võlaõigusseaduse vastuvõtmist kasutatavast terminoloogiast, nimetasid pooled 25.juulil 2002.a. sõlmitud lepingu tööettevõtulepinguks, hilisemal lepingu muutmisel nimetasid lepingu ümber töövõtulepinguks; lähtudes poolte vahel väljakujunenud praktikast nimetasid pooled 04.augustil 2005.a. sõlmitud lepingu töövõtulepinguks. Mõlema lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga. Kostja ei allunud hageja juhtimisele ja kontrollile. Lepingute punkti 1 kohaselt kohustus küll hageja kostjalt üle võtma C. S. ja C. S. juhendamise ja kasvatamise, majutades kasvatatava oma kodusesse majapidamisse ja lülitades kasvatatava oma leibkonda, kuid hageja oli teenuse osutamisel (käsundi täitmisel) iseseisev. Kostja poolt olid antud küll hagejale üldised juhised käsundi täitmiseks, mis on käsunduslepingule omane, kuid hageja oli iseseisev otsustama, kuidas ja millal ta C. S. ja C. S. juhendamise ning kasvatamise kohustustust täidab. Kostja ei ole teostanud juhtimist ja kontrolli hageja poolt lepinguliste kohustuste täitmise üle. Hageja ei olnud allutatud kostja töösisekorrale, puhkusteja tööajakavasse, samuti ei olnud kostja enda kätte võtnud hageja tööraamatut ega teinud kannet tööraamatusse. Lisaks sellele oli hageja ise vastutav tööohutuse ja turvalisuse eest. Hageja suhtes ei olnud kehtestatud tööajanormi ja hageja ei olnud allutatud tööajarežiimile. Hageja oli vaba otsustamaks, millal ta oma lepingulisi kohustusi täidab. Hageja pidi tagama teenuse ööpäevaringselt vastavalt käsundi olemusele. Käsundiandjal on õigus anda käsundisaajale juhiseid käsundi täitmise kohta, millega on kooskõlas hageja kohustus järgida lepingute punktis 1 nimetatud juhiseid. Elukohajärgse Noorsooameti abiplaani, tööettevõtja ametijuhendi, tööettevõtja kohustuste ja keelatud töövõtete loetelu järgimine tulenes hageja poolt osutatud teenuse olemusest, sest käsund tuli täita etteantud nõuetega. Kuna tegemist oli Saksamaalt Eestisse tulnud lastega, kes ei rääkinud eesti keelt, on loomulik, et kostja kui käsundiandja eeldas hageja kui käsundisaaja poolt saksa keele oskuse täiendamist, sest vastasel juhul ei oleks hageja olnud võimeline täitma oma lepingust tulenevaid kohustusi lepinguga ettenähtud viisil. Käsunduslepingu puhul on võimalik poolte vahel kokku leppida tasu maksmises igakuiselt. Asjaolu, et kostja raamatupidaja on ekslikult hagejale tasu maksmisel märkinud maksekorralduses töötasu, ei tähenda, et kostja oleks aktsepteerinud, et poolte vahel oli tegemist tööõigussuhtega. Kostja poolt maksude kinnipidamise näol on tegemist kostja kohustusega. Käsunduslepingu mõttega kooskõlas on poolte vahel 04.augustil 2005.a. sõlmitud töövõtulepingu punktid 4 ja 7, mille kohaselt on kokku lepitud kostja poolt hagejale kasvandiku ülalpidamiskulude hüvitamises ning nende kulude hüvitamises, mis kaasnevad ja on seotud pedagoogilise tegevuse läbiviimisega. Hageja ei toimi oma õiguste teostamisel hea usu põhimõttest lähtudes, asudes pärast võlaõigusliku lepingu lõppemist, mida pooled on täitnud 4 aastat, nõudma kohtu kaudu tööõigussuhte tuvastamist ja töölepinguga ettenähtud tagatisi. Pikendatud puhkuse saamiseks peab pedagoog töötama Vabariigi Valitsuse 20.novembri 2001.a. määrusega nr 353 kehtestatud asutuses. Kostja näol ei ole tegemist ühegi antud määruses nimetatud asutusega, millest tulenevalt ei ole kostjal kohustust anda puhkust 56 kalendripäeva aastas. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingutes ei ole kindlaks määratud hagejapoolsete kohustuste täitmise aega ja hageja omas iseseisvat otsustuspädevust otsustamaks oma kohustuste täitmise aja üle, siis juhul, kui kohus peaks leidma, et tegemist on tööõigussuhtega, on hageja näol tegemist isikuga, kes omab iseseisvat otsustuspädevust ning vastavalt töölepingule või ametiasutuse põhimäärusele määratleb oma tööaja, kusjuures tema tööaega ei määratleta otseselt ega kaudselt tööandja ühepoolse otsuse või poolte kokkuleppega. Kuna iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul ei ole kindlaks määratud töötamise aega, vaid ta saab otsustada iseseisvalt tööülesannete täitmise üle, siis ei ole iseseisva otsustuspädevusega töötajal õigust saada lisatasu töötamise eest puhkepäevadel ja

riiklikel pühadel. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta nendel päevadel tööandja korraldusel üldse töötas. Käsunduslepingu lõppemisel seoses käsundi täitmisega ei ole ette nähtud käsundiandja poolt käsundisaajale hüvitise maksmine. Kostja on sõlminud hagejaga kaks lepingut, esimese 25.juulil 2002.a. ja teise 04.augustil 2005.a. Seega ei ole kostja hagejaga sõlminud lepingut sama töö tegemiseks rohkem kui kaks korda järjest ning alusetu on hageja väide nagu saaks lugeda poolte vahel sõlmitud lepingut määramata tähtajaga töölepinguks. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi ei ole tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja on kohtule esitanud koopiad 25.07.2002.a sõlmitud tööettevõtulepingust (tl 7-8); 25.07.2003.a. sõlmitud tööettevõtulepingu muutmise kokkuleppest (tl 9); 01.09.2004.a sõlmitud töövõtulepingu muutmise kokkuleppest (tl 10); 04.08.2005.a sõlmitud töövõtulepingust nr 35 (tl 11-13); 04.08.2005.a sõlmitud töövõtulepingu lisast nr 1 (tl 14); 01.03.2006.a sõlmitud töövõtulepingu lisast nr 3 (tl 15); P. H. P. S. -L. 16.03.2006.a kirjast (tl 16); P. E. M. pangakonto väljavõttest (tl 17-34); koopiad 02.07.2003.a informatsioonist firma tegevuse kohta (tl 35); enesekohustuse avaldusest (tl 36-45); kasvataja-juhendaja ametijuhendist (tl 46-47); 04.07.2006.a. lepingu ülesütlemise teatest (tl 48); Tuletorn Projekt OÜ ja Ü. P. vahel 23.08.2002.a. sõlmitud töölepingust (tl 49-53); Tuletorn Projekt OÜ ja I. L. vahel 16.02.2004.a. sõlmitud töölepingust (tl 105-109); 8.detsembril 2001.a. ajalehes Valgamaalane avaldatud töökuulutusest (tl 110); 14.11.2006.a. väljavõtte veebilehest www.karjerist.ee (tl 111); koopiad C.J.C. S. päevaplaanist koos seletusega (tl 112-113); 11. märtsi 2006.a. järelpärimisest (tl 114); ületunnitöö arvestamise tabeli (tl 115-116); koopiad riigipühade tabelist (tl 146, 151) ja advokaadibüroo Valge&Uiga poolt esitatud õiguslikust hinnangust pooltevahelistele lepingutele (tl 192-195). Kostja on kohtule esitanud koopiad töövõtulepingu muutmise kokkuleppest 01.09.2004.a. (tl 84, 96); teatest lepingu ülesütlemise kohta 13.07.2005.a. (tl 85, 97); hageja ja kostja esindajate Meeli P. S. i ning P. S. -L. vahel

aastat ja saamatajäänud puhkusetasu nõude, mille esitamise tähtaeg on PuhkS §-de 8 lg 1, 25 järgi neli aastat ning väidetava töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude, mille esitamise tähtaeg on ITVS § 6 lg 2 järgi üks kuu töölepingu lõpetamisest. ITVS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hageja on esitanud kostjale 11. märtsil 2006.a. koos teiste isikutega, kellega kostjal oli sõlmitud töövõtuleping, järelepärimise kostja õigusliku tegevuse kohta, milles on hageja muu hulgas väitnud, et poolte vahel sõlmitud lepingulisel suhtel on tööõigussuhte iseloom (tl 114). Vastav õiguslik hinnang on valminud 28.veebruaril 2006.a. (tl 192-195). Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooltevaheline leping lõpetati 11.juulil 2006.a.(tl 48) ja hageja esitas kohtusse hagi 7.augustil 2006.a. (tl 1). Kohus nõustub hagejaga, et tööõigussuhte olemasolu on kõigi nende nõuete lahendamisel asjaolu, mille olemasolu või puudumise peab kohus tuvastama sõltumata sellest, kas hageja on eraldi vastavasisulise nõude esitanud või mitte. Seetõttu jättis kohus rahuldamata ka kohtuistungil kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise osas. Kuna hageja on tähtaegselt esitanud väidetavalt saamatajäänud palga, puhkusehüvitise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja seoses sellega hüvitise väljamõistmise nõuded, tuleb kohtul tuvastada pooltevahelise tööõigussuhte olemasolu või puudumine. Poolte vahel on vaidlus nende vahel 25.juulil 2005.a. ja 4.augustil 2005.a. sõlmitud töö(ette)võtulepinguna pealkirjastatud lepingutele õigusliku hinnangu andmise üle. Hageja leiab, et tegemist on töölepingutega, kostja arvates sõlmisid pooled käsunduslepingud. Kohus nõustub pooltega, et õigussuhte määramisel ei oma tähtsust asjaolu, milliseid termineid lepingus kasutatakse, oluline on õigussuhte sisu. TLS § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 26 kehtestab töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja leiab, et ta allus kostja juhtimisele ja kontrollile; kostja ei nõustu selle seisukohaga. Pooltevaheliste lepingute kohaselt kohustus hageja kostjalt üle võtma C. S. ja C. S. juhendamise ja kasvatamise, majutades kasvatatava oma kodusesse majapidamisse ja lülitades kasvatatava oma leibkonda. Hageja tegevuse täpsem ulatus, eesmärgid ja iseloom tulenesid kasvatatava kasvatus- ja juhendamistöö vajadusest, mis määratakse kindlaks Saksamaa Liitvabariigi Laste-ja noorteabi seaduse alusel kasvatatava elukohajärgse Noorsooameti abiplaaniga, kokkuleppega töö kvaliteedi tagamise kohta (esimese lepingu puhul ka tööettevõtja enesekohustuse avaldusega, tööettevõtja ametijuhendiga, tööettevõtja kohustustega ja keelatud töövõtete loeteluga) (tl 11, 7). Kohtule esitatud noorteabi individuaal-/kogemuspedagoogilise töö läbiviija enesekohustuse avalduse vormi koopiast nähtuvalt (tl 36-45) on see informatiivne ja mõeldud noorteabi meetmete projekti läbiviijatele ning pooled ei ole seda allkirjastanud. Kasvataja-juhendaja ametijuhendi koopiast (tl 46,47) nähtuvalt on selles toodud üldsõnaliselt kasvataja-juhendaja kohustused ja keelud.

Töövõtulepingu nr 35 lisas nr 1 (tl 14) on antud hagejale üldised juhised ja teatamiskohustus. Seega ei ole kohtule esitatud dokumentides detailselt kindlaks määratud hageja tööülesandeid. Pooltevahelistest lepingutest nähtuvalt tegutses hageja lepingute täitmisel vabakutselise pedagoogi staatuses. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. VÕS § 621 lg 1 tulenevalt on käsundisaaja kohustatud järgima käsundiandja juhiseid ning andma aru käsundi täitmise käigust. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Hageja väitel pidi ta esitama kostjale kirjalikult ja suuliselt aruandeid lapse arengu, käitumise jms kohta; lisaks käis kostja hageja töökohustuste täitmist kontrollimas; lisaks nimetas kostja piirkondade kaupa isikud (superviisor), kes teostasid kontrolli hageja tööülesannete täitmise üle. Kostja väitel esitas hageja kostjale aruandeid lapse arengu kohta, kuid mitte oma töö kohta; kostja poolt nimetatud superviisorid ei kontrollinud hageja poolt tööülesannete täitmist, vaid superviisori ülesandeks on aidata maandada tööga tekkivaid pingeid ning toetada kasvatajat psühholoogiliselt. Kohtule esitatud enesekohustuse avalduse vormi koopiast nähtuvalt on supervision töögrupiväline juhendav järelvaatus (tl 41). Lepingust (tl 11) nähtuvalt oli hageja kohustatud tegema koostööd talle kinnitatud superviisoriga. Tunnistaja P. E. M. ütlustest nähtub, et koordinaator helistas iga nädala lõpp ja rääkis lapse ning nendega telefoni teel; käis ka ise nädala-kahe tagant kohal; iga kuu lõpuks pidi koordinaatorile esitama aruande ja iga kolme kuu järel Saksamaale esitamiseks koondaruande, kus kirjas lapse areng ja palju ta õppinud oli; seda polnud seal kirjas, mida hageja tegi; koordinaator S. S. käis hageja juurde Valgamaale Põlvast, H. O. käis Tallinna lähedalt. Tunnistaja I. L. , kes küll pole hagejaga sõlmitud lepinguid näinud, annab ütlusi temaga sõlmitud analoogilise lepingu täitmisest, et koordinaator vestles poisiga nelja silma all, kus käidud ja kuidas õppimine läheb; temaga vesteldi põhiliselt edasiminekust, I. L. rääkis oma muredest kontrollijaga. Tunnistaja C. S. ütlustest nähtuvalt rääkis ta koordinaatoriga kohtudes, kas ta on rahul perega, mida ta teinud on ja kuidas koolis läheb. C. S. arenguaruannetest (tl 168-186) nähtuvalt esitas hageja küll kostjale aruandeid, kuid lapse arengu kohta, mitte oma töö kohta. Kohus nõustub kostjaga, et hageja oli teenuse osutamisel (käsundi täitmisel) piisavalt iseseisev, kostja poolt olid antud küll hagejale üldised juhised käsundi täitmiseks, mis on käsunduslepingule omane, kuid hageja oli iseseisev otsustama, kuidas ta C. S. ja C. S. juhendamise ning kasvatamise kohustustust täidab. Asja materjalidest nähtuvalt valis hageja oma kasvatus- ja töömeetodid vabalt. Ametijuhendi, töövõtja kohustuste ja keeldude loetelu järgimine tulenes hageja poolt osutatud teenuse olemusest. Hageja poolt viidatud dokumendid andsid üksnes üldised juhised hagejale lepinguga võetud kohustuste täitmiseks, kuid kostja ei ole määranud kindlaks hageja täpseid tööülesandeid. Tuleb nõustuda kostjaga, et kuna tegemist oli Saksamaalt Eestisse tulnud lastega, kes ei rääkinud eesti keelt, on mõistlik, et kostja kui käsundiandja eeldas hageja kui käsundisaaja poolt saksa keele oskuse täiendamist, millega oli ka hageja lepingute sõlmimisel nõus. Hageja väitel oli tema suhtes kehtestatud tööajanorm ja hageja allus tööajarežiimile, kostja vaidleb sellele vastu.

Vaidlusaluste lepingute kohaselt on hageja oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel vaba, määramaks oma tegevuse ajalised piirid ja asukoha (tl 7, 11). Seega ei ole lepinguga määratud töö tegemise asukohaks hageja elukoht, vaid on määratud majutada kasvatatav oma kodusesse majapidamisse ja lülitada oma leibkonda. Kohus nõustub hagejaga, et kui lepingusse pannakse punkt, mille kohaselt tuleb tagada hooldatava pidev järelevalve, siis ei ole tõepoolest võimalik täpselt määratleda tööpäeva algust ja lõppu. Kohus nõustub kostjaga, et lepingus kokkulepitud hooldatava pideva järelevalve tagamine tähendab seda, et kasvataja peab teadma, kus nooruk viibib, mitte olema kogu aeg noorukiga koos; oluline on, et kasvatajal oleks ülevaade, millega nooruk tegeleb ning noorukit ei jäetaks mitmeks päevaks ja ööks üksi. Kostja poolt kohtule esitatud C. S. 2004.a. märtsi-mai arengu-aruandest (tl 168176) nähtub, et 2004.a märtsi alguses viibis C. S. Saksamaal; 01.maist 2004.a. õppis C. S. Valga Kutseõppekeskuses hotellimajandust ning esimesel nädalal toimus õppetöö Helmes ning C. S. elas seal terve nädala ilma igasuguste probleemideta; C. S. l on uus tüdruksõber, kellega ta kohtub, kohtumistelt tüdruksõbraga tuleb C. S. õigeaegselt koju, C. S. ei soovi oma uut tüdruksõpra kasuperele veel tutvustada; hageja on andnud C. S. le vabadust paljusid asju iseseisvalt teha, hageja ei kontrolli kasvandiku igat sammu ja vahetevahel ööbib C. S. nädalalõppudel oma sõprade juures. S. S. 28. juuni 2004.a. e-kirjast kostjale (tl 179), mis sisaldab aruannet C. S. kohta juunis 2004.a. nähtub, et 2004.a. juunis elas C. S. kutsekooli ühiselamus ning on ööbinud sõprade pool. S. S. 02. juuli 2004.a. e-kirjast kostjale (tl 180) nähtub, et hageja saatis C. S. Valgast bussile, et viimane sõidaks Pühajärve Puhkekeskusesse õppepraktikale, kuid C. S. jäi bussis magama ja Pühajärve Puhkekeskusesse praktikale sellel päeval ei jõudnud. C. S. 2005.a. märtsi-mai arenguaruandest (tl 181-186) nähtub, et 2005.a. aprillis käis ta Saksamaal psühhoterapeudi juures; vahetevahel käib C. S. oma sõpradega kinos, teatris või kontsertidel ning nädalas 3-4 korda käib ta jalgpallitreeningutel, oma kasvataja nõusolekul üksi või koos oma tüdruksõbraga pidudel; C. S. viibib vahetevahel Valgas, kus hagejal on korter, milles C. S. üksi võib viibida; vahetevahel ööbib ta nädalalõpul sõprade juures. Tunnistaja C. S. ütlustest nähtuvalt käis ta iga poole aasta tagant 4-5 päeva Saksamaal, projekti koordinaator oli tal siis kaasas. Tunnistaja P. E. M. ütlused kinnitavad hageja poolt kohtustungil öeldut, et hageja käis vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal koolis tööõpetuse tunde andmas (tl 200, 211). Kohus võtab teadmiseks kostja põhjenduse, et portaalis www.karjerist.ee avaldatud kuulutuses oli kostja märkinud täistööaja seetõttu, et nimetatud portaalis oli töö kirjeldamisel nõutud märkida tööaeg ja avaldaja sai valida vaid etteantud vastusevariantide vahel. Kohus nõustub kostjaga, et vaidlusaluste lepingutega ei olnud kindlaks määratud hageja poolt lepinguliste kohustuste täitmise aega; samuti ei olnud hageja allutatud tööajarežiimile, sest keegi ei kontrollinud, kui palju tunde hageja oma kohustuste täitmiseks vajas; hageja pidi tagama teenuse ööpäevaringselt vastavalt käsundi olemusele. VÕS § 628 lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Hageja leiab, et kostja maksis hagejale tehtud töö eest palka, märkides maksmisel maksekorraldusse selgituseks töötasu. Kostja vaidleb vastu, et ta on maksnud hagejale tasu teenuse osutamise eest, kostja juriidilise erihariduseta raamatupidaja on ekslikult hagejale tasu maksmisel märkinud maksekorraldusse töötasu. Pooltevahelistes lepingutes on fikseeritud, et kostja maksab hagejale kasvatatava juhendamise eest igakuist tasu, millest peetakse kinni ja kohustutakse tasuma riiklikud maksud (tl 7, 1112). Käsunduslepingu puhul on võimalik poolte vahel kokku leppida tasu maksmises

igakuiselt. Tulumaksuseaduse § 41 lg 3 kohaselt peetakse tulumaks kinni füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasudelt. Kohus nõustub kostjaga, et kostja poolt maksude kinnipidamise näol on tegemist kostja kohustusega. Asjaolu, et kostja raamatupidaja on ekslikult hagejale tasu maksmisel märkinud maksekorralduses töötasu, ei tähenda, et kostja oleks aktsepteerinud, et poolte vahel on tegemist tööõigussuhtega. VÕS § 628 lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvelt. VÕS § 626 lg 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Hageja väitel täitis ta tööülesanded kostja vahendite arvelt; kostja leiab, et kõik kostja poolt antud vahendid olid mõeldud noorukile kasutamiseks, mitte hagejale. Pooltevahelise lepingu p 7 kohaselt (tl 12) pooled lepivad kokku kulude hüvitamise, mis kaasnevad ja on seotud pedagoogilise tegevuse läbiviimisega ja on dokumentaalselt tõendatavad; lepingu käigus pooltevahelise kirjaliku kokkuleppe kohaselt soetatud ning kostja poolt hüvitatud varad (inventar, kasvatatava õppevahendid jm), mis teenuse käigus ei kasutata lõplikult ära, kuuluvad kostjale ja lepingu lõppedes kuuluvad vahendid kostjale tagastamisele. Lepingu lisas (tl 15) on pooled kokku leppinud eraldi kasvatatava ülalpidamisrahade kasutamises, mis ei ole hageja tuluks, ja üürisummas 1800 krooni. Tunnistaja P. E. M. ütlustest nähtub, et hagejale anti töövahendid, millega sai laps tööd teha, arvuti, kõik õppevahendid ja vaba aja veetmise vahendid; vahepeal laenati kanuud, telke ja magamiskotte oli võimalik saada; neile ei antud spetsiifilisi töövahendeid; lepingu lõppedes töövahendid ja arvuti hageja tagastas kostjale. Tunnistaja I. L. ütlustest nähtub, et talle antud arvuti oli mõeldud lapsele; olid ette nähtud õpperahad ja ta ostis lapsele sportimisvahendeid, mida võis ka ise kasutada. Kohus nõustub kostjaga, et asja materjalidest nähtuvalt olid kostja poolt antud vahendid mõeldud nooruki poolt õppetöös või vaba aja veetmisel kasutamiseks, loomulikult sai ka hageja ise osaledes kasvatamisprotsessis neid kasutada. Käsunduslepingule on omane, et käsundiandja hüvitab käsundisaajale käsundi täitmiseks tehtud mõistlikud kulud. Kohus nõustub kostjaga, et käsunduslepingu mõttega on kooskõlas poolte vahel 04.augustil 2005.a. sõlmitud lepingu punktid 4 ja 7, mille kohaselt on kokku lepitud kostja poolt hagejale kasvandiku ülalpidamiskulude hüvitamises ning nende kulude hüvitamises, mis kaasnevad ja on seotud pedagoogilise tegevuse läbiviimisega. VÕS § 626 lg 1 mõttega ei ole vastuolus, et kostja andis hagejale esemeid seoses käsundi täitmisega kasutada, mille hageja pärast käsundi täitmist tagastas kostjale. Samuti ei ole välistatud ka käsundiandja poolt kulutuste tegemine käsundisaaja koolitamisele. TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kohus leiab, et kuigi vaidlusalustes lepingutes, mis on pealkirjastatud töö(ette)võtulepingutena, on töösuhtele iseloomulikke tunnuseid, on ilmne lepingu tingimuste hindamisel ja pooltevaheliste suhete analüüsil, et pooled sõlmisid käsunduslepingu. Võrreldes tööõigussuhtega on käsundussuhtele iseloomulik käsundisaaja suurem iseseisvus käsundi täitmisel kui töötaja poolt töö tegemisel. Erinevalt töölepingust ei ole vaidlusalustes lepingutes kostja hagejale detailselt ette kirjutatud, kuidas ta oma tööd tegema peab. Puudus