Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.04.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-15575
Tsiviilasi
N. M. hagi AS-i Küteks, AS-i Energoremont ja Eesti Energia AS-i vastu kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Energoremont apellatsioonkaebused 13.03.2008
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
ja
Eesti
Energia
AS-i
Hageja N. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX XXXXX XXXXX XXXX XXXXXXXX) ja tema esindaja Kaspar Lind; Kostja AS Küteks (registrikood 10380363, asukoht Tehase 2 Turba alevik Harjumaa) ja tema esindaja Margus Lentsius; Kostja AS Energoremont (registrikood 10633284, asukoht Tiigi 6 Narva) ja tema esindaja Erki Kõlli; Kostja Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Estonia pst 1 Tallinn) ja tema esindaja Raiko Lipstok
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 27.04.2007 otsus N. M. hagis AS-i Küteks, AS-i Energoremont ja Eesti Energia AS-i vastu kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja töötas ajavahemikul 22.01.1980-31.05.2000 AS-is Energoremont ja Eesti Energia AS-is ning 01.06.2000-29.12.2000 AS-is Küteks. Hageja töökohaks oli kostjatele kuulunud tootmishoone Turba Peakorpus. AS Küteks sai Turba Peakorpuse omanikuks 07.07.2000 AS-ga Energoremont ja Eesti Energia AS-ga sõlmitud ettevõtte osa müügilepingu alusel.
2.Harju VEK määras 28.12.2000 aktiga nr 4667/4668 hagejale kutsehaigusest põhjustatud invaliidsuse 80% ulatuses üldisest töövõimest. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni poolt läbi viidud uurimisel selgus, et hageja töötas alates 1980. aastast kuni kutsehaiguse diagnoosimiseni samal kutsealal käär- ja presslõikajana samas tootmishoones ja samadel tööpinkidel ning et kutsehaiguse tekkimise üheks põhjuseks on puudulik töötervishoiualane juhendamine. Seoses hagejal kutsehaiguse diagnoosimisega tegi Tallinna ja Harjumaa Inspektsioon AS-ile Küteks töötervishoidu puudutava ettekirjutuse.
3.Töölepingu lõpetamisest kuni 01.06.2005 maksis hagejale kutsehaigusega tekitatud tervisekahju igakuist hüvitust AS Energoremont summas 4 933 krooni. Hageja on töövõimetuspensionär ja tema pensioni suurus on alates 01.06.2005 olnud 1 902 krooni kuus, alates 01.07.2005 2 143 krooni kuus ja alates 01.04.2006 2 457 krooni kuus.
4.Eeltoodu põhjal palus hageja mõista kostjatelt välja solidaarselt perioodi juuni 2005 kuni märts 2007 eest seni igakuiselt tasumata hüvitis kokku summas 108 233,64 krooni ning sealt edasi igakuine hüvitis vastavalt hageja keskmisele töötasule ning kohustada kostjaid teostama iga-aastaselt hageja hüvitise ümberarvestamisi tarbijahinnaindeksi ja töövõimetuspensioni muutumisel. Samuti palus hageja välja mõista kostjatelt retseptiravimite soetamiseks juunist 2005 kuni märtsini 2007 kulunud 5 972,80 krooni ja edaspidi igakuiselt selleks otstarbeks 437 krooni. Kostja AS Küteks vastuväited
5.AS Küteks hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei vabasta ettevõtte tehinguline üleminek võõrandajat automaatselt tsiviilõiguslikust vastutusest. Kui ettevõttega seotud kohustuse täitmise tähtpäev tekib enne viie aasta möödumist ettevõtte omandi üleminekust, on üleandja solidaarselt vastutav.
6.Kui kohus hagi rahuldab, tuleb kindlaks määrata kostjate solidaarkohustuse jagunemine. Hageja töötas kostjate juures kokku 251 kuud. Protsentuaalselt on hageja töötanud AS-is Küteks 2,8% ning Eesti Energia AS-is ja AS-is Energoremont 97,2% kogu töötatud ajast. Kuna AS Energoremont ja Eesti Energia AS omavaheline solidaarsuskohustuse suhe on võrdne, on kummagi vastutuse ulatus 48,6%.
7.Kostja juhtis tähelepanu sellele, et 22.11.2005 arstliku ekspertiisi otsuse järgi on hagejal kutsehaigusest tingituna töövõime alanenud 80% ulatuses, kuid hageja hüvitise arvutused lähtuvad töövõime kaotusest 100%.
8.Kostja palus jätta rahuldamata nõude retseptiravimite hüvitise väljamõistmiseks. Nõude rahuldamisel palus kostja lugeda see põhjendatuks osaliselt summas 250 krooni kuus, kuna eelneva kahe aasta jooksul on hageja ravimite kulu ühes kuus olnud ca 250 krooni. Kostja AS Energoremont vastuväited
9.AS Energoremont hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt läks ettevõtte osa ostuga Turba Peakorpuse töötajatele kutsehaigusega seotud kahjuhüvitiste maksmise kohustus alates 01.06.2005 üle AS-ile Küteks.
10.AS Energoremont tasus hagejale igakuiselt kahjuhüvitist tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2000 kuni maini 2005, kuivõrd sel ajal kehtis ettevõtte üleandja viieaastane solidaarvastutus ettevõttega seotud kohustuste eest. Sellega on AS Energoremont oma kohustused hageja ees täitnud.
2(7)
11.Hageja kulutused retseptiravimitele ei kuulu hüvitamisele, kuna nende vajadus ei ole kinnitatud arstliku ekspertiisiga, nagu seda nõuab Vabariigi Valituse 10.06.1992 määrus nr 172. Hageja esitatud arstliku ekspertiisi otsused ei näe ette vajadust tarvitada retseptiravimeid ning SA Põhja-Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiukeskuse ambulatoorse kaardi järgi on medikamentoosne ravi vaid soovituslik. Kui kohus nõude rahuldab, peaksid kostjad hüvitama ravimite kulud vastavalt hageja töövõime kaotusele s.t 80% ulatuses. Kostja Eesti Energia AS-i vastuväited
12.Eesti Energia AS hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt müüs kostja Turba Peakorpuse AS-ile Küteks, mistõttu ei saa Eesti Energia AS olla kostjaks. Ettevõtte osa üleandmisest on möödunud üle viie aasta ning seetõttu ei ole üleandja enam hageja ees vastutav.
13.Hageja retseptiravimite tarvitamise vajadus ei ole arstliku ekspertiisiga tõendatud, hageja esitatud tõendite kohaselt on ravimid üksnes soovitatavad. Maakohtu otsuse põhjendused
14.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud kostjate kanda.
15.Maakohus leidis, et hagi on esitatud õigete kostjate vastu ning kostjad vastutavad hagejale tekkinud kahju eest solidaarselt. Kohustus tekkis viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut, mistõttu vastutavad ÄS § 5 lg 3 kohaselt ka ettevõtte üleandnud isikud solidaarselt omandajaga. ÄS § 5 lg 3 ei sea ettevõtte üleandja vastutusele ajalist piiri, vaid näeb ette üleandja solidaarse vastutuse omandajaga juhul, kui kohustus tekkis viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut. Seadusega (ÄS § 5 lg 3) on ette nähtud kostjate solidaarvastutus ning osakohustuse täitmise põhimõtteid ei ole võimalik kohaldada. Kohaldamisele kuuluvad TsK § 448, § 463 lg 1 ja § 464 lg 1 ning ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord (Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrus nr 172).
16.Hageja keskmine palk 2001. aastal oli 6 858,18 krooni (kd I, tl 12), mis 2004. aasta tarbijahinnaindeksiga 3% korrigeerituna annab 7 843,35 krooni. Hageja töövõimekaotus on 80%. Hageja on arvel töövõimetuspensionärina ning pensioni suurus on alates 01.06.2005 olnud 1 902 krooni kuus, alates 01.07.2005 2143 krooni kuus ja alates 01.04.2006 2 457 krooni kuus. Kuna hageja nõuab ühekordset hüvitist perioodi eest 01.06.2005 - 31.03.2007, pidas kohus õigeks mõista kostjatelt solidaarselt välja hüvitise järgneva arvutuskäigu järgi: Periood
Tarbijahinna indeks
Juuni 2005 Juuli 2005 August 2005 September 2005 Oktoober 2005 November 2005 Detsember 2005 Jaanuar 2006 Veebruar 2006 Märts 2006 Aprill 2006 Mai 2006
17.Alates 01.04.2007 mõistis kohus kostjatelt välja solidaarselt igakuiselt hüvitise 4 362,34 krooni. Kohtuotsuse kohaselt kuulub väljamõistetud igakuine tervisekahju hüvitis ja retseptiravimite kulu hüvitis Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 lg 1 p 4 alusel iga-aastaselt 1. märtsist indekseerimisele Statistikaameti avaldatava eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Hüvitise suurus kuulub ümberarvutamisele ka kutsehaiguse tõttu hageja töövõime kaotuse protsendi ja hageja töövõimetuspensioni suuruse muutumisel. Otsuse tegemise seisuga luges kohus otsuse täidetuks AS-i Küteks poolt 637,50 krooni ulatuses ning AS-i Energoremont ja Eesti Energia AS-i poolt kummagi osas 11 065,10 krooni ulatuses.
18.Retseptiravimite vajalikkuse luges kohus tõendatuks perearsti tõendiga (kd II, tl 102) ja hageja ambulatoorse kaardiga, mille järgi määrati hagejale soovitatava ravina mh medikamentoosne ravi (kd II, tl 126). Nimetatud tõendite ja ravimite maksumust kinnitavate tõendite alusel (kd II, tl 101, 103-125 ja 141-144) pidas kohus hageja nõuet retseptiravimite maksumuse hüvitamiseks põhjendatuks ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja perioodil 01.06.2005 - 31.03.2007 hageja poolt ravimitele kulutaud 5 972,80 krooni ja alates 01.04.2007 igakuise hüvitise 437 krooni. Eesti Energia AS-i apellatsioonkaebuse põhjendused
19.Eesti Energia AS palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada temalt mistahes summade väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi Eesti Energia AS-i vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti ÄS §-i 5. Kahju hüvitamise kohustus on Eesti Energia AS-ilt läinud üle AS-ile Energoremont ja sealt AS-ile Küteks. Eesti Energia AS-i ja AS-i Energoremont solidaarne vastutus hageja ees on lõppenud. Hagejal tuvastati kutsehaigus ja töövõime kaotus pärast Turba Peakorpuse üleminekut AS-ile Küteks. Tervisekahju eest hüvise maksmine on perioodilise iseloomuga. Sellise kohustuse täitmise tähtpäev saabub kohustatud isiku jaoks uuesti iga kuu (RKTK otsus nr 3-2-1-64-03, TsK § 472). Eesti Energia AS-i või AS-i Energoremont solidaarne vastutus kehtis ÄS § 5 lg 3 kohaselt üksnes summade osas, mille tasumise tähtpäev saabus 5 aasta jooksul Turba Peakorpuse üleandmisest. Eesti Energia AS andis Turba Peakorpuse AS-ile Energoremont üle 01.04.2000. Eesti Energia AS-i viie-aastane solidaarne vastutus lõppes 31.03.2005. AS-ile Küteks läks Turba Peakorpuse valdus AS-ilt Energoremont üle 01.06.2000. AS-i Energoremont viie-aastane solidaarne vastutus lõppes 31.05.2005. Eesti Energia AS-il ja AS-il Energoremont ei ole kohustust tasuda hagejale hüvist, mille tasumise tähtpäev saabus pärast nimetatud kuupäevi. Kohus ei selgitanud, miks ta luges eeltoodud arvutuskäiku vääraks.
21.Ettevõtte üleminek on õigusjärgluse üks vorme, kus vahetub ettevõtte moodustavate õiguste ja kohustuste omanik. ÄS § 5 lg-s 3 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist õigusjärglase kõrval ka õiguseelnejalt üksnes juhul, kui kohustus tekkis 4(7)
enne ettevõtte üleminekut ja kohustuse täitmise tähtpäev saabus kuni viie aasta jooksul pärast üleminekut. Kui kumbki eeldustest on täitmata, puudub võlausaldajal õiguseelneja vastu nõue. Maakohus jättis tähelepanuta, et ÄS § 5 lg-s 3 eristatakse kohustuse tekkimist ja kohustuse täitmise tähtpäeva. Hageja nõuded puudutavad summasid, mille tasumise tähtpäev saabus pärast viie aasta möödumist Turba Peakorpuse üleminekust AS-ile Küteks. Seega on vähemalt üks ÄS § 5 lg-s 3 sätestatud solidaarvastutuse eeldustest täitmata.
22.Hagejal tuvastati kutsehaigus alles ca pool aastat pärast Turba Peakorpuse AS-ile Küteks üleminekut ja hageja töötas AS-is Küteks 2000. aasta lõpuni. Järelikult tekkis hagejal kahju ja sellele vastav kahju tekitaja hüvituskohustus vähemalt osaliselt alles pärast Turba Peakorpuse üleminekut. Kohus seda ei arvestanud. AS Energoremont apellatsioonkaebuse põhjendused
23.AS Energoremont palus apellatsioonkaebuses otsuse osaliselt tühistada ja jätta uue otsusega AS-ilt Energoremont mistahes summad välja mõistmata.
24.Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti Turba Peakorpuse üleandmise ajal kehtinud ÄS § 5 ja jättis kohaldamata TsÜS § 6. AS Energoremont maksis hagejale kutsehaigusega tekitatud tervisekahjustuse hüvist töölepingu lõpetamisest kuni 31.05.2005, mil möödus ÄS § 5 lg-st 3 tulenev ettevõtte üleandja viie-aastane solidaarvastutuse periood hageja ees.
25.07.07.2000 ettevõtte osa ostu-müügilepingu alusel müüsid Eesti Energia AS ja AS Energoremont Turba Peakorpuse AS-ile Küteks. Turba Peakorpus oli endise AS-i Energoremont organisatsiooniliselt iseseisev struktuuriüksus, mis jätkas AS-ina Küteks. Turba Peakorpuse ja RE Eesti Energoremont saamisega 17.03.1998 Eesti Energia AS-i kontserni osaks, läksid Eesti Energia AS-ile üle kõik Turba Peakorpusega seotud õigused ja kohustused. Alates 01.04.2000, kui Turba Peakorpus anti AS-i Energoremont operatiivsesse haldusse, saab tehingu osapoolte suhtes kohaldada solidaarvastutust kuni 01.06.2000. Nimetatud kuupäevast läksid AS-ile Küteks üle kõik Turba Peakorpusega seotud õigused ja kohustused.
26.Kohus jättis andmata õigusliku hinnangu AS-i Energoremont väitele õigusjärgluse kohta TsÜS § 6 lg 1 ja lg 3 kohaselt. Kuna õigusjärglus on universaalne õiguste ja kohustuste üleminek ning 07.07.2000 müügitehingu sõlmimisel ei tehtud selles eristusi, läksid kõik ettevõtte kohustused üle seaduse alusel vastavalt ÄS § 5 lg-le 2. Kohustuste üleminekul piirnes üleandja vastutus ÄS § 5 lg 3 kohaselt viie aastaga. AS Energoremont on oma kohustused hageja ees täitnud ja nõue tuleb pöörata täies ulatuses AS-i Küteks kui Turba Peakorpuse omaniku ja õigusjärglase vastu.
27.Kui kohus tuvastas, et hagejal on õigus saada igakuist hüvist, mis vastab 80%-le tema töövõime kaotusest, on apellandil võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt õigus tagasi saada detsembrist 2003 maini 2005 enammakstu kogusummas 27 492 krooni. AS Energoremont esitas vastava nõude korduvalt, kohus seda ei arvestanud. Apellant pidi hagejale tasuma 4 415 krooni, kuid tasus ekslikult 5 918 krooni, mis vastas 100% töövõimetusele. AS Energoremont palus vähendada detsembrist 2003 maini 2005 hagejale ettenähtust rohkem tasutud hüvise 27 492 krooni võrra AS-ile Energoremont määratava hüvitamiskohustuse osa juhul, kui kohus kohaldab solidaarvastutust. Kuna kohus mõistis kõigilt kostjatelt solidaarselt välja ühekordse tervisekahju hüvise 91 001,74 krooni perioodi 01.06.2005 - 31.03.3007 eest, oleks iga solidaarvõlgniku kohustus 30 333,91 krooni. Seega peaks AS-i Energoremont osa suuruseks jääma 30 333,91-27 492 = 2841,91 krooni.
28.Lisaks palus kostja anda kohtul õiguslik hinnang ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuste või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutisele korrale, mille p 8 välistas retseptiravimite kompenseerimise 5(7)
nõude hüvitamiskohustuse, kui ravimite vajadus ei ole tõestatud arstliku ekspertiisiga. Riigikohus on leidnud, et ajutine kord kaotas seoses VÕS-i jõustumisega kehtivuse (RK nr 2-2-272-05). Kostja palus hinnata, kas retseptiravimite hüvitamise küsimuses peaks kohaldama ajutise korra p 8 asemel TsK § 463 lg 1 või selle koosmõjus VÕS § 130. Vastused apellatsioonkaebustele
29.N. M. ja AS Küteks ei nõustunud apellatsioonkaebuste väidetega ja palusid jätta kaebused rahuldamata. AS Energoremont nõustus Eesti Energia AS-i apellatsioonkaebusega ja Eesti Energia AS nõustus AS-i Energoremont apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.
31.Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus, et kolleegium nõustub maakohtu poolse ÄS § 5 lg 3 tõlgendusega ega jaga kostjate käsitlust. Maakohus on õigesti leidnud, et ÄS § 5 lg 3 ei sea ettevõtte üleandja vastutusele ajalist piiri, vaid näeb ette üleandja solidaarse vastutuse omandajaga juhul, kui kohustus on tekkinud viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut. Sisuliselt jaotab kõnealune säte nõuded viie-aastase perioodi alusel sellisteks, mille eest vastutab ettevõtte üleandja omandajaga solidaarselt, ning nõueteks, mille eest vastutab omandaja ainuisikuliselt. Viie-aastane ajaline piirang ei tähenda seejuures, et selle aja jooksul tekkinud õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarselt kaotab viie aasta möödumisel kehtivuse. Kohustus muutub sissenõutavaks siis, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja pidi jääma kutsehaiguse tõttu töölt kõrvale ja hakkama tarvitama ravimeid ajal, kui kostjad olid ettevõtte kohustuste eest ÄS § 5 lg 3 kohaselt solidaarselt vastutavad. Solidaarsena tekkinud kohustus jääb kostjate jaoks sellisena püsima ka olenemata sellest, et hageja nõuab kahju iseloomu tõttu selle hüvitamist perioodiliste maksetena, mis ulatuvad ajas kaugemale kui viis aastat ettevõtte üleandmisest. Teiste sõnadega – ÄS § 5 lg 3 sätestatud ettevõtte üleandmisest algava viie-aastase perioodi jooksul sissenõutavaks muutunud solidaarse kahju hüvitamise kohustuse täitmine ei ole ajaliselt piiratud, kui kahju tuleb selle iseloomu tõttu hüvitada püsivate perioodiliste ning võimalik, et ka elukestvate maksetena.
32.Maakohus on õigesti leidnud, et kohaldamisele kuuluvad TsK § 463 lg 1, § 464 lg 1 ja § 448 ning Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrusega nr 172 kehtestatud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord. AS-i Energoremont arvamus, et ajutise korra asemel võiks kaaluda VÕS §-i 130 kohaldamist, ei ole õige, kuna VÕSRakS § 11 kohaselt saab VÕS-i regulatsiooni kohaldada üksnes neile võlasuhetele, mis on tekkinud alates VÕS-i jõustumisest.
33.Ringkonnakohus ei jaga kostjate seisukohta, et maakohus oleks pidanud mõistma kostjatelt välja retseptiravimitele kuluvast summast 80%. Kostjal on küll kutsehaigusest põhjustatud invaliidsus 80%, kuid kostjad on jätnud tähelepanuta, et hagejale määratud ravimid kuluvad 100% ulatuses kutsehaigusest tingitud kroonilise valu leevenduseks (kd II, tl 126). Kostjate seisukoht, et kulutusi ravimitele ei saaks üldse hüvitada, kuna nende vajadus ei ole tuvastatud Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 p 8 ettenähtud arstliku ekspertiisiga, on samuti ekslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et retseptiravimite vajadus on nõuetele vastavalt ja piisavalt tõendatud 6(7)
hagejal ülekoormushaiguse diagnoosimisega (kd I, tl 15-18) ning eriala-arsti poolt medikamentidel põhineva ravi soovitusliku määramisega (kd I, tl 21 ja kd II, tl 126), mille tarbeks on retseptid kirjutanud hageja perearst (kd II, tl 102). Hageja on ringkonnakohtu istungil selgitanud, et kõnealuste ravimite näol on tegemist valuvaigistitega, mida ta vajab igapäevase eluga toimetulekuks.
34.Lõpuks ei nõustu ringkonnakohus ka AS-i Energoremont seisukohaga, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt tuleks teha tema poolt hagejale seni makstud summasid silmas pidades käesoleva vaidluse raames kostjate vahel kohustuse kindlaksmääramiseks ümberarvestus või et tal on õigus saada tagasi seni enammakstud summad. Täpne on maakohtu seisukoht, et ÄS § 5 lg 3 näeb ette kostjate solidaarvastutuse ning osakohustuse täitmise põhimõtteid ei ole seetõttu võimalik kohaldada. Samuti ei ole solidaarvõlgnike omavaheliste suhete ehk solidaarvõlasuhte sisesuhtesse puutuvate kohustuste kindlaksmääramine mõeldav võlausaldaja poolt solidaarvõlgnike vastu ehk solidaarvõlasuhte välissuhtest tulenevate õiguste maksmapanemiseks esitatud hagi raames. Vastuhagi hagejale väidetavalt enammakstud summade tagasisaamiseks ei ole AS Energoremont esitanud. Maakohtupoolne kahju hüvitise arvestus on matemaatiliselt õige ning kostjad ei ole seda apellatsioonkaebustes muus osas vaidlustanud.
35.Apellatsioonimenetluses ei ole hageja apellantidelt menetluskulude välja mõistmist taotlenud.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.